15. juunil 1922 sündis Tartus Ilmar Kullam kes on kolm korda tulnud Euroopa meistriks Helsingi olümpiahõbedaomanik, kes on NSV Liidu teeneline meistersportlane ja teeneline treener. Ma arvan, ikad ise avastasin enda jaoks korvpalli ja esialgu, kui oli see jalgpall ja korvpall käisid käsikäes ja suvel mängisime rohkem jalgpallitalvel korvpalli ja võrkpalli, sest sel ajal olid need nagu kaksikvennad. Esialgu mängiti võrkpalli ja pärast korvpalli, selles seisis ju treeningtund põhiliselt mängimises. Ja alles hiljem, kui kasvasin küllalt pikaks poisiks juba keskkoolis olles, siis nagu hakkas tasapisi korvpall võitu saama. Pikkade eelis andis juba sees tunda. Ja kahtlemata see korvpall on ju ikka pikkade mäng ja pikkuse eelis on selles mängus alati olnud ja sel ajal ju minusugune mees, see tähendab 191 sentimeetreid oli pikk mängija. Praeguse mastaabi järel ei kõlbaks enam kui vaevalt kõlbaks tagamängijaks. Aga sellele ja selle korvpalli jaoks olin ma küllalt pikk ja sobiv ründaja olla koolil oma korvpallimeeskond. Ja meil oli algkoolis juba oma korvpallimeeskond. Alates neljandast klassist tuli igal klassil oli pallimängutunnid kaks korda nädalas. Ja viiendast klassist alates ma sain juba siis koolimeeskonda. Meil oli linnas omavahelised koolide meistrivõistlused ja peale nende ametlikkude võistluste muidugi pidasime väga sagedasti sõprusvõistlusi. Ja ma mäletan veel, Meil oli sissepääs yxent ja selle sendi kaupa, siis korjasime kokku nii palju raha, et saime osta imeilusa korvpalli suurtest naharibadest tehtud. Ja oli üpris siiski kvaliteetne pall pealt käis ta kinni rihmaga. Jaa. Oli muidugi küllalt suur ja raske, aga me olime väga tähtsad, kui meil oli oma roll oma raha eest oma palju, kas oli siis klassi palve oli koolipall, see jäi siiski koolipalliks, aga muidugi ta jäi ka, kui meie ära lõpetasime, siis ta jäi sellele kaaslasele Viieteistkümnenda linna 15-l alkoholil. Ega teie kooli meeskond tulnud kunagi linna meistriks, tähendab koolinoorte meistriks ja meie olime nii võrkpallis kui ka korvpallis olime sellel ajal Tartu linna meistrid. Peale kuue klassi lõpetamist, siis astusin sinna kõrvale Tartu poeglaste gümnaasiumi ja seal läks mäng muidugi läks nii sihipärasemaks ja ja treening rohkem regulaarsemaks. Pallimängutunde oli meil rohkem ja kõigi selle tagajärjel muidugi see mänguklass tõusis ka kiiremini. Kusagil seal kaheksandas üheksandas klassis, vot seal hakkas tasapidi, nii kui siis korvpall. Mulle nagu rohkem meeldima jalgpall kui nii-ütelda, võib-olla mitte rohkem meeldima. Aga noh, nagu paremad tulemused olid ja, ja kõige selle tagajärjel tasapisi hakkas korvpall ülekaalu saama, kes seal koolis kehalise kasvatuse õpetaja oli, seal koolis oli kehalise kasvatuse õpetaja, üks tuntud kunstnik Eerik kaamer. Ja tema aitas ka muidugi väga palju kaasa, et et meie korvpallimeeskond esineks hästi ja sellel ajal olid keskkoolidevahelised võistlused, olid juba väga nii-öelda suure tähtsusega peeti juba siin sellessamas võimlas siin Tartu riikliku ülikooli võimlas ja see saal oli alatasarahvast nii-öelda puupüsti täis, nii et piletid saadi ainult eelmüügi kaudu, koolide kaupa jagati neid ja need piletid läksid aga suure kiirusega. No need suuremad koolid Tartu poeglaste asjum ja siis Treffneri gümnaasium, need olid nagu need põhilised põhilised konkurendid. Aga ka väga häid mängijaid oli üksikuid, häid mängijaid oli ja hea meeskond oli ka. Seal mängis näiteks tollaaegne täht. Heino Priscilla mängis seal omal ajal, Edgar Naarits, praegune treener, mängis videvikus niinimetatud videvikuks, kutsute õhtukeskkooli, õhtukeskkooli kutsuti ja videvikus seal, nemad mängisid siis hea võistkond oli väga veel Tartu kommertsgümnaasiumil, seal mängis Kivastik praegune veemototreener. Tihtipeale olime enamuses, olime muidugi. Võitsime need linna meistrivõistlused, aga oli ka niisugusi momente või neid aastaid, kus tuli loovutada, see oli eriti siis, kui enese veskila mängis seal videvikus ja kui mina tema vastu mängisin, see oli kusagil 37. aastal, siis ta oli juba suur täht. Nii et tema vastu mängimine oli sel ajal muidugi seotud juba suurte raskustega, tema katmine noorem põlv või nooremad aastakäigud ju ei, ei ole näinud tema mängu, kuidas seda iseloomustada? Veskilad võis iseloomustada kui just äärmiselt täpselt diskajat, temal oli. Tal oli väga täpne vise, väga täpne kaugvise, kasutas teravat viset, rinnartised kahe käega ja lauaga lihtsalt lauapõrkega viisat ja teiseks, siis tal oli väga hea oli talvelaakimiseda, põrgatas sinna kusagile paremasse nurka ja sealt lasin saagi lahti ja ise ütles, kohv, ta ta kotist. Kehaliste võimete poolest ei olnud ka talve kavika tali siiski küllalt hea hüppevõimega ja küllalt kiire. Nii et ta oli üks väga niisugune andekas andekas mängija ja Euroopa klassiga mängija. Veel 41. aastal, kui me kaheksane turniiril olime, siis ta mängis, oli Tartu võistkonna aseksime juhtivaid mängijaid ja äratas just erilist tähelepanu saladus Leningradis. Kuidas sul üldse 32. aastal Eesti korvpalli tase, võrreldes naaber maanteega või isegi Euroopa Eesti korvpalli tase oli väga kõrge. No mul on meeles, sel ajal olin ma juba suur spordihuviline. Kui meie korvpallimeeskond läks Berliini olümpiamängudele, siis ta läks suurte lootustega. Kahjuks muidugi need lootused ei täitunud ja Eesti meeskons teatavasti seal võitis küll Prantsusmaad, aga siis kukkus kokku. USA-ga USA käest sai kõvasti lüüa. Ja selle järele tuli mängida väiksekasvulise võistkonnaga, nii koosnes väikese kasvulistest mängijatest aga kiiretest mängijatest, Philly piinlastega, nende käest sai ka Eesti lüüa ja nii et kokkuvõttes ta vist 13.-ks. No aga hiljem Euroopa meistrivõistlustel Eesti ei saavutanud häid kohti, tavaliselt seal kusagil. Viies koht. 37. ja 39. aastal. Mitterohkemad, aga siin muidugi ei ole süü, mitte et meie korvpalli tase ei oleks olnud parem vaid just see, et see enamuses võistkonna koostamine usaldati tavaliselt just võitjameeskonna treener karile või võitjale meeskonnale ja see põhiliselt siis koostas oma mängijatest selle võistkonna. No ja ettevalmistus jäiga tavaliselt nigelaks ja kokkuvõttes eestlased niisuks teadku. Ta ei saanud samal ajal klubi võistkonnad esinesid ju küllalt edukalt, joon teada, käisid Euroopa ringreisidel ja seal esinesid väga hästi võrreldes lätlaste leedulastega võiga võrreldes soomlastega sel ajal. Soomlased hakkasid alles korvpalli mängima ju 39.-le aastal ja ka seal oli esimene pioneer või esimene õpetaja oli ju eestlane. Suurna oli ta nimi, kas Tartu mängija, kes läks siis soome viis korvpallisoolas seal korvpalliga Soome ja viis selle siis Soome korvpallimeeskonna sinna rahvusvahelisele areenile. Kaunases 39. aastal Euroopa meistrivõistlustel Eesti mängis Soomega ja Eesti võitis 91 ja selle ühe punkti viskas kaasmeie Suurna vabaviske 190 ja üks ja 91 niiskuse hävitava kaotuse osaliseks saist soomlased. No kui võrrelda Läti ja Leeduga, siis lätlased olid, olid väga kõvad korvpallis ja nendega maavõistlused olid ju väga põnevad ja tasavägised, korduntis eesti korterid, Läti, Leedu hakkas figureerima alles hiljem. Kui Leedule Leedusse naasesid need Ameerika leedulased ja nende najal, siis tõsteti seal Leedu korvpall Euroopa klassi ja maailmaklassi ja võib ütelda, et sinna on ta ka jäänud. Millal teie esimest korda tegite kaasa Eesti meeskonnas, mis oli siis nii, järgmine samm kooli veeskonnast edasi kooli meeskonnast edasi oli järgmine samm, oli Tartu Kalevi korvpallimeeskond, sest Tartus oli kaks kuulsat nisukest korvpalliseltsi korvpalliühingud, korvpalliklubi need olid Tartu akadeemiline spordiklubi. Seal mängis enamuses Tartu paremad mängijad ja teine suur nisukene selts oli Tartu MTÜ Noorte meeste kristlik ühing. Aga meil seal seal Tartu Kalevi organiseeris põhiliselt ka koolipoiss, praegune treener Edgar Naarits rääkis seal koolipoistega läbi, et teeme ühe niisuguse kampa ja võtame sea kalevi alla ja ja hakkame osa võtma Eesti meistrivõistlustest ja tema tema algatusel põhiliselt just organiseeriti kysis Tartus nisugune koolipoiste koondvõistkond Tartu Kalevi nime all. Treeningtunnid olid meil siin Tartusse tänava võimlas selleaegne laia tänava võimla. Seal oli hilja, õhtul kella 11 ajal oli meil siis kaks korda nädalas treeningtunnid aga see muidugi ei tähenda, et me sellega piirdusime. Igaüks mängis oma kooli meeskonnas. Hakkasime osa võtma Eesti meistrivõistlustest esimene aasta 39. aastal kohe liidu klassi saanud. Ja mis tähendab leedulase liidu klass oli siis see, kus oli see eliit koos, kui ma ei eksi, vist oli kuus võistkonda sel ajal sinna me saime siis järgmine aasta 40. aastal ja 40. aastal ma sinna. Just siis saingi esimene aasta. Samal ajal oli ka meie ju riigi elus suured muutused. Ja 40. aastal Eesti astus ju Nõukogude Liidu koosseis. Seoses sellega organiseeriti ümber ju terve spordiliikumine ja Tartus Kalevi asemele organiseeriti. Tartu Lokomotiv. Ei saa ütelda, Tartu Kalev ja asemele on osa Tartu Kalevi liikmetest astus Tartu Dünammosse osa Spartakisse osal Lokumatiivi, no meie korvpallimeeskond täies koosseisus läks üle Tartu lokku motiivi. Ja treeningvõimalused läksid paremaks, me saime siia ülikooli võimla, saime võimla tunde ja juba nii-öelda õigel ajal ja meie treeningtund hakkasid juhtima ka juba selleaegne nisukene tuntum pedagoog Herbert nihlar abistas meid. Mängisime siin tus võrdväärselt, vahel võitsime, vahel kaotasime. Ametlikud suuremad võistlused me küll veel kaotasime Tartud enamule, kus olid siis kõik Tartu tolleaegsed, need vanemad, paremad mängijad, seal vennad Ericssonid ja Mess kylla viks teen mahl keres, need kõik mängisid ja Tartud enamus ja meil Tartu Lokumatiivis, siis mängisid need koolipoisid seal Naarits, Kivastik ja Trapido, Sudiste Härma. Ja meie neid just hooaja avavõistlusel üllatuslikult võitsime kindlalt, võitsime. Aga hiljem siiski Eesti meistri võistel. Me jäime nendele alla. Kas kaheksa linna turniiri oli 1941, kaheksakümneturniir oli jah, 1941 enne kaheksa linna turniiri, siis oli katsevõistlus Tallinna ja Tartu vahel. See võistlus peeti siin Tartus jälle siin ülikooli võimlas. Oli väga äge võistlus, oli, aga siiski lõppes nii-öelda kindla tartu paremusega umbes 10 punktiga, meie võitsime neid ja selle tagajärjel siis meie saime selle õigused sõita temaga kaasas Tartali vastu vastu me mängisime ja teile isiklikult ja mina isiklikult mängisin kaasa ja meie Lokomotivi võistkonnast mängis veel Naarits ka kaasa, nii et meid kahekesi siis võeti sinna Leningradi, Tartu koondmeeskonna koosseisus kaasa noorematest noorematest ja ülejäänud olid siis need, need kõik, need vanad tuntud kuulsad mängijad võib-olla oleks põnev, meenutades esimest Leningradi sõitu Leningradi sõitu, muidugi, ootasime väga niisuguse suure põnevusega, aga ma mäletan, et kutsutigi sama, aga ei olnud veel kindel, et kas me ikka sõita saame, kas me paberid saame korda? See oli, kuigi Eesti oli nii, Nõukogude Liidu koos, seisatas, oli piirid lahti olnud ja piiri peal oli kõva kontrollpaberite kontrollija öö läbi, siis sõitsime ja ei olnud siis magamis vaguneid meil ja, ja hommikul siis jõudsime Leningradi. Ja need võistlused olid ise väga hästi organiseeritud ja väga põnevad võistlused olid ja tasavägised, võistlused olid. Ükski võistkond ei jäänud ilma kaotuseta. Meie Tartu võistkond tuli võitjaks, aga me kaotasime ka ühe kohtumise Leningradile. Nende võistluste kohta on mul veel meele ja nii palju, et, et tehniliselt ja taktikaliselt me olime ilmselt nendest teistest Nõukogude Liidu linnade võistkondadest üle. Aga nemad olid meist jälle omakorda ees just kehalise ettevalmistuse poolest. Ja visete täpsuse poolest. Nad viskasid väga kaugelt ja väga täpselt peale ja ka määrused kolid teatavas mõttes meile niisugused ebasoodsad ja ebasoodsad ja näiteks meil ei, ei olnud ju säärast määrust, et ei võinud hõigata või ei võinud kõvasti karjuda. Meie. Meil rahvusvahelised määrused, millega meie mängisime, sääraseid punkte sees ei olnud. Näiteks oli sageli selliseid momente, et keegi jäi sinna korvi alla vabaks, jättu seal lõikas kõvemini, võeti pall kohe tiitlile vastasele. Pall ei tohtinud hoida käes rohkem kui üks sekund. See pidi pani palli pidamata liikuma ja meil meiega põrgatada, ometi võis põrgatada või lisaks lasti mängida natuke jõulisemat korvpalli, kui meil. Vigu oli üpris vähe. Muidugi tegid meie mängu raskemaks ja, ja iga osa ei võtnud Antsis seal teiste nõukogude liiduvabariikide suuremad linnad võtsid osa veel ka need Baltikumi linnad Riia ja Kaunas kelle töövõistkondade see oli muidugi väga palju neid kuulsaid mängijad, nimekaid mängijaid, Euroopa meistrid, kui laad oli erinev, mängulaad oli linnade vahel oli ka näha, et on erinev sellest, grusiinlased olid, neis mängisid väga temperamentsed ja ja, ja kiiret korvpalli selle vastu. Moskvalased võib-olla olid natukene nii, tasakaalukamad panid rohkem söödu mängule, suuremat rõhku, aga yldiselt neid võistkondi kõiki iseloomustas hea kehaline ettevalmistus tolle aja kohta küllalt kiire mäng ja täpset kauge visked. Samal ajal kui siin taktikaliselt rääkisime, et me olime nendest ees. Nemad ei tundnud näiteks kate mängu ja selle kate mänguga, nad jäid vahele blokeerimiste lokeerimist ja nad ei saanud kuidagi sellest esialgu aru, et kuidas korraga olid mehe tagant kinni, yks mängija oli vaba ja süüdistasid seal 11 või teineteist, et mis sina nüüd ära ei võtnud seda meest, mis, miks sa jätsid nii vahavabaks, ta ei taibanud saata, et see on mingisugune sihikindel, mänguvate. Samuti nad ei tulnud, ei tundnud oodalt põrgatuse liikumise pealt ühe käega viset, sooritasid kõik visked kahe käega vead ja nende piske niisugune valitsevaks viskeks oli kauge visetel Al siit peaaegu siit altvise. Kuna meie viskasime sel ajal pid, rinnad ja isegi natukene kõrgemad pea kohal. Vot mul on just meelejanud see, et esimesel päeval mängisime leedulastega. Jaa, jaa. Kaunasega mõlemad pooled kasutasid kaunas, kasutas maa-ala kaitset ja siis meie väga kaua Maritsesime ja viskasime, ründasime seda tegime, sooritasime selle viske nii-öelda nagu kindla peale mängisime rohkem. Ja seda võistlust muidugi vaatasid pealt siis ka need teised meie järgmiste linnade vastased vaatasid pealt ja siis nagu pärast need moskvalased seal, kellega hiljem meil tuli palju mängida, tunnistasid, et olid siis poolajal ära läinud, et oh, need ei oska kumbki pool mängida, mängivad primitiivset ja aeglast korvpalli. Järgmine päev meil oli Moskvaga mäng ja moskvalased ei saanud meie vastu ühtegi korvi väljakut, ainult vabavisetest said punkte ja said suure kaotuse osaliseks. Nad olid väga üllatandinad korraga. Meie omad on vabadaga nemadele kuidagi viskele ei pääse. Võitjale 80 turniirilt tulla võis olla päris uhke tunne. Nojah, meil oli siin ilus niisugune vastuvõtt oli Tartu jaamas ja mul on meeles veel, klassivennad olid tulnud vastu võtma ja üldiselt see meie võit tas küllalt suurt tähelepanu leidis. Tunnustust, mis kuuled, võistlused olid mis, mis kuuldeid Tartu jaamas vastu, et need olid kusagil olid märtsi kuulsas ja märtsikuu seas oli kaheksa linna turniiri ja siis ei läinud palju aega mööda, siis tuli sabas Tartu jaamast sõitma hakata. Ja ega seal ei olnud, kes, sest see arstihakkas sõda peale ja kolmandal juulil oli siis Tartusse kutsealuste mobilisatsioon ja sellega siis tuli Tartu jaamast ja sinna sõita Kirovi ligidale kirolligi tallaja keskeks, väike linnakene jõgi oli seal ja selle jõeloits liivased kaldad seal siis meid, meile tehti seda mahvi iga päev räägiti, et lähete rindele rindele, rinde asemele viidi meid pataljoni kaamets Uralski. Mis tööd seal teha tulid? Seal tuli igasugust tehasest tavaliselt küsitikat, mis töömees olettena agamis, TMS koolipoisil ei olnud erilist mingisugust säärast. Spetsiaalset kutseoskus kutseoskust ei olnud, nii et nad üritasid siis siin ja seal esialgu ehituse peal. Ehitus muidugi oli, väljas läks hiigla külmaks, siis ütlesid, et ma olen maal ära maale ja ja maalritöödele olime siis seal lõpuks. Ja no see oli väga-väga raske aeg oli seepärast, et tööpäev oli pikk. Tavaliselt kestis seitsmest seitsmeni. Töökoht oli seal kaamescuraalskis, oli ka küllalt kaugel need barakid, kus meie elasime seal, nii et hommikul kusagil kella viie ajal hakkas. Peale juba see minek ja rivistamine ja jõudsime sinna sinna kaames korralski. Kusagil augusti lõpus, septembri alguses oli see ja õige pea hakkas ka juba ööd ilmad peale. Esialgu me magasime juba rakkides, kus siis ei olnud mingisuguseid aknaid, ei olnud ees. Ja hommikul siis leidsid, et kui hakkasid seda oma Bufaikad sealt, mis oli sul alla visatud selga panema, siis Stahli sinna nari külge kinni külmunud. Just vana-aasta vana aastani olime seal umbes vähe enne üks nädal, nädal enne vana aastat hakkasime siis liikuma või mõni päev enne seda oli tee peal oli vist see uus aasta, nagu mulle on meelde jäänud. Me sõitsime siis kiirrong Mu kraadi on üks linn, seal. Paarsada kilomeetrit selles kaamest korralskist tuli sõita, aga see sõit kestis jälle mitu päeva ja siis me vaatasime selt sõidu ajal, no me olime tööpataljoni mehed, eks lasti need rindemehed, need lasti läbi siis seal läks rong rongi otsa Läks neid noori ja tugevaid mehi hästi varustatud ja riietes ja siis me alles veendusime, et seda alles hakkab. Sest sakslased olid küll suure jõuga edasi, aga ilmselt veel meie riik ei olnud veel ennast jõudnud täie võimsusega mobiliseerida ja alles tehti seda. See oli siis 42. aasta algus oli 42. aasta algus ja meie elu oli seal muidugi väga raske, mitte töö ei olnud võib-olla nii kurnav, aga just need elamistingimused olid, olid nigelad kirogradiskaaja Kirovograadis ka oli küll vähe parem, aga siiski nigelad ja, ja ja meie nagu tervis hakkas tasapisi ikka sellest nii-öelda nendest kõigist nendest elamistingimuste toitlemisestik halvemaks minema. Ja just sel ajal, kui oli Eesti diviisi minek, siis enne seda natukene paar nädalat enne seda ma jäin haigeks katkerisse kõhutõbi, teised läksid siis Eesti diviisi, siis ma olin nii haiget seal, komisjon tehti seal haiglas ja tunnistati kõlbmatuks, sain nii-öelda valge pileti. Ja siis, kui teised sõitsid sinna, hakkasid Eesti diviisi minema, siis me mehe käest küsiti, siis kuhu sõita tahad. Siis me olime nii ära külma alatia ja selle külma käes ja, ja nii edasi, mõtlesime ainult, et kui saaks sooja ja valisime punkti, seal Lõuna-Kirgiisias oli oss, oli selle jaama nimi vist seal kuskil seal Fergana taga veel. No ja siis anti meile kirjutati meile välja nii-öelda see sõidupilet ja seal kuue-seitsmekesi, mis meil oli üks grupp, kes oli nisukesi põdur, tervis, siis hakkasime liikuma sinna, selle lõuna poole sõitsime Tšeljabinski ja, ja seal jäädiskis Läksime Eesti esindusse. Nii, aga Eesti esinduses öeldi meile nii, et meetreid abistame sel juhul, kui te lähete Siberisse sinna Siberis on seal eesti kolhoosid ja seal on teil parem ja eesti keeles Atacama ja eestlased on koos, sinna on evakueeritud ka teisi läinud ja minge Siberisse, no ja muidugi siis olime nõus sellega tihti piletid ümber. Meile anti natukene uut moona kaasa ja sõit läks siis sinna Siberi poole, juba sõitsime Omski oblasti Kallotzynski rajooni ja Ivanova sel Soviet, Ivanova küla oli üks väike külakene oli seal, seal oli eesti kolhoos Energia ja sinna siis kampa kuue-seitsmekesi siis jõudis kusagil märtsikuul oli juba tundoniseks kevadet õhus ja ja, ja tervis oli küll ikka kestia, kõht suurt ei pidanud veel ja veel, aga sinna mäe kõik õnnelikult jõudsime. Meelaseleti esimesed ööd olime seal, kolhoosis oli niisugune, näeks päike kolhoosivalvuri jaoks üks niisugune putka, seal me siis elasime tükk aega, senikaua püsis, tasapisi, hakkasid üksikhaaval hakkas ära vajuma siis nende kolhoosnikute juure, kes leidis endale kodusinna Siberi eestlaste juurtesse, et elasite peredes laiali seal sees seal ja enamus aega olime juba siis peredes laiali. Mehi oli seal kolhoosis vähe, mehed olid suurem osa mobiliseeritud sõjaväkke suurem osa kolhoosi tööjõu seisis siis nende noorukite ja naiste õlgadel. Ja siis oli kevad käes, algasid põlluteed, põllutööl oli ju, iga kätepaar oli väga vajalik. Ja, ja meid ka siis ikka soovitati, et minge sinna või kas tahate seda kas traktorit juhtima või tahate abiliseks minna traktori peale pritsepsikuks või kuidas teda nimetati seal haakiaks ja ja, ja traktori brigaadi juur oli vaja veevedajat. Ja, ja mina siis läksin veevedajad, silla ja traktorid olid suurem osa küllalt nihukesed, vanad ja kulunud ja ja, ja radiaatorid lekkisid nii, et seda Läks üsna tihedalt, nii et ega ööd ja päevad rahu ei olnud ja künd käis ööd ja päevad hobustega vedu ja hobustega Celi savivedu linnapoiss, hobust ei olnud eriti lähedalt näinud. Ja selle esimene esimesed niisugused tutvused hobusega hobune tundis ka ära, et see on niisugune lollikene. Ja oli väga, väga nisukesi koomilisi juhtumeid, oli nende selle hobuse ette rakendamisega ja ja selle vee vedamisega ja aga navi inimene õpib, kõik hakkama sai. Ja, ja süüa sai seal küllalt hästi, nii et tasapisi hakkas tervis tagasi tulema. Siis tuli see heinaaeg ja pärast tuli viljapeks peks käis sügisesest sealt, ütleme seal augusti lõpus, septembri algusest käis talv läbi, kolhoosist sai peksiljabiks ära, siis oli see, et tuli minna appi kohe sinna naaber kolhoosi ja peksime peaaegu kuni kuni kevadeni kuskil seal märtsikuu seas võib-olla lõpes viljapeks ära, nii et väljas oli 40 kraadi külma. Aga vilja abiks käis. Ja sel ajal olime juba küllalt jõu tagasi saanud, nii et see tugevat niisugust tööd teha. See oli siis juba 43. aasta, see oli alguses 143. aasta algus ja ja vahepeal oli seal 42. aastal, septembris-oktoobris oli veel üks komisjon, oli seal ja siis juba üpris mitmed poisid, need viletsad poisid, kes olid sinna jõudnud kolhoos energiasse. Need võeti juba Eesti diviisi ja seal jaanuaris-veebruaris üksikut, juba saatsid kirja Veliki Luki alt. Teil oli informatsioon olemas, kus lahingud käivad ja mis poistest saanud oli olemas ja kas teie, kes te komisjonis, mina käisin ka komisjonis, aga tunnistati Vellika kõlbmatuks. Ja ma jäin kolhoosnikuks edasi. Kauaks, 44. aasta jaanuari-veebruarikuuni, mil siis sõitsime Tšeljabinski eesti õppetootmiskombinaat, oli säärane asutus, oli? Seal ma sain ainult paar kuud olla ja siis sõitsin Moskvasse. Väljakutse tuli Eesti valitsuselt, tuli Kressi allkiri oli, ja et ministrite nõukogu esimehe asetäitja ja Chrissy allkiri aimasite, milles küsimusel. Ma teadsin seda, et ja olin lehest lugenud juba, et seal on nad kõik koosned, mängivad palli ja käisid Gruusias võistlemas 43. aastal ja seda ma teadsin, lugesin lehest ja, aga ma ise lihtsalt käis siis Rahva hääl, Rahva hääl ja niisugune nelja leheküljeline väike leht käis ja see andis eestlaste tegevusest ikka andmeid, nii et et kusagil juba 43. aasta lõpus ma teadsin. Seal naarits on elus ja naarits seal sõjas oli, haavata sai ja et need poisid seal käisid Gruusias võistlemas ja nii edasi. Ma ise mõtlesin, et mis pallimängija minust enam on, et ma ei ole nüüd mitu aastat mänginud ja ja selle külma ja raske töö käega nagu käed-jalad on kõik nisust tundetud. Mis pallimängijad minust ikka on. Ja, ja ma olin muidugi ise ka niisugune tagasihoidlik ja niisugune raske elu oli oma pitsatiga vajutanud, sest loomulik oleks olnud, et ma oleks need sinna teatanud, et ma olen siin ja et kutsuge mind sinna ja ja oleks palju rutem saanud Moskvasse nii-öelda parema otsa peale. Aga, aga seda ma ei teinud ja alles siis, kui seal jääbiskis olid siis need üksikud eestlased, kes Tšeljabinskis seal eesti õppetootmiskombinaadist läksid sinna Jegorjevskisse kursustele, need rääkisid, et meil on üks niisugune mees seal kulla, vanasti mängis ka pallija ja need siis need jutud läksid uuesti nähtavasti sinna Illi ja kes seal korvpallimeestega viiendas ja siis organiseeris mulle väljakutse ja nii, et pääle neid seiklusi, raskeid seiklusi, siis ma jõudsin sinna Moskva ja hakkasin sealt tasapisispordiga tegelema, aga kes teid vastu võttis, kes olid esimesed tuttavad? Esimene tuttav oli killi. Seal käisid mööda Illid, ma nägin, seal käis mehedaia kotkas ja siis Illile lõpeks tegin häält, et et ma olen Xiin, kas ära ei tunne vä? Noh, siis vaatas, oi sina siin jah, et kus sa nii kaua olid meil siin tammu otsisime ja kuulsime, et sa oled ja seal ja siin ja olnud ja ja nüüd me saime su kätte. Eesti korvpallureid oli nii palju, et parasjagu jätkus juba kahe võistkonna ja pääle seal oli Kalev oli ja siis Eesti Spartak. No ja siis seal osa poisse, kalevimehed, ütlesite, tule kalevisse ja Spartaki mehed tule Spartakisse, jaa. Jaa. Kutsusid seeni kavagi, üks kord siis säärane moment, et oli võimalus oma võimeid näidata ka, kui suured võimed sul on ja läksid sinna instituudi väljakule. Ja andsid mulle palli siis kätt, et see on siis üle ligi kolm aastat oli vahet olnud juba Ansip palli kätte ja kui ma jõudnud sealt vabaviske juurest peale visata kahe käega. No esialgu vaatasin, et mis jama see on, et ma nüüd ei jõua siitpeale visata, proovisin uuesti, aga tõesti jõudnud. No ja siis need muidugi vaatasid toomismängija sellest enam on ka, siis oli mul neer ta vabad käed, et mine, kui tahad kumbki poolseid eriti joota. Illi mind võttis seal vastu ja ikka nii hoidis ja andis mulle uued riided seljast, sest mul olid need rohkem nagu need sõjaväe sõjaväeriided seal seljas, sest näid sel ajal liikus ju palju. Ja tasapisi siis hakkasime jälle harjutama ja treeningutega, kelle trennis te hakkasite käima see Spartaki või kalevi juures, siis ma hakkasin käima Spartaki treeningutel ja me olime seal ligidal veel esimene treeninglaager oli meil tar assovkaz Spartaki praegunegi, suur keskus, treeningkeskus. Tasapisi hakkas mul seal ja siis nagu jõud tagasi tulema, väga visalt, aga aga siiski nagu kindlat hakkas tagasi tulema, mitte ainult jõud, aga ka niisugune eluvaim, esimesi võistlusi, mäletata. Esimene võistlus oli Moskvas oli see esimene võistluse esimene võistlus? Ma ei mäleta, kellega meil oli seal Moskvas mõni Spartaki kollektiivi Spartaki klubiga oli. Aga mulle jäi see võistlus just meele sellele pärast, et seal ma käenosin, endal jala, aga raskelt välja. Ja enne seda me käisime veel Tuulas, käisime mängimas sõja ajal sõitsime tuulasel 44. aasta juulikuul, käisime Tuulas Tuulas Spartaki mängimas, võitsime suurelt, seal ei olnud endast meile vastased. Aga Moskvas seal juuli lõpus, see oli vist minu teine mäng peale seda vaheaega kama suurt mind mängima pantud rohkem ja vahetusmängijana. Ja seal ma väänasin, endal jala väga rasked väljana siiski, liigesed olid veel nõrgad. Nii-öelda tahtmine oli hea, aga vaim oli valmis, aga liha oli veel nõrk ja jala väänasin väga raskelt välja, niiet siis tuli isegi haiglasse viia pantia jalg lahasesse ja, ja anti karp mul sealt kaasa. Ja siis õige pea algaski see juba Nõukogude Liidu meistrivõistlused meelased Nõukogude Liidu meistrivõistlustele, ma sõitsin veel lahases jalaga, jalg oli lahases ja, ja kark oli, kui läksin rongi peale, aga juba Gibilissis maha tulin, siis oli juba jalg tervena, sõit kestis ka õige mitu päeva. Läks juba läbi nende kate, kus olid suured lahingud olnud ja, ja jõudsime siis sinna Spartaki võistkonnaga ja sinna Nõukogude Liidu meistrivõistlustele. Ja teine Eesti meeskond oli siis Eesti Kalev. Kalev olevad võtsid osa mõlemal võistlusel, võtsime osa liidu meistrivõistlustelt, kaks võistkonda võttis osa, vist hiljem vist ei olegi säärast momenti olnud, et kaks Eesti võistkonda oleks seal nii-öelda kõige paremas grupis olnud. Ühtedel ja samadel võistlustel Nõukogude Liidu meistrivõistlustele.