Mustlast kilomeetrit neli lõuna poole pikki Tarvastu surnuaia verd üle heinamaariba mööda kopli v ja paistma hakkab talukoht millest kõikjal Eestis lauldakse. Kui kuldsest kodu kaotusest? Andres leniti kodupaik. Vaigu talu oli ta Kuressaare. Kroonuvald oli omalajal hiljemalt Tarvastu valla osa. Kuressaare küla. Millal Kuldse kodukotuse lauliku vanemad kolisid siiamaile? Nad on tulnud enne küll Andrese sündimist, tähendab, kui Andrese isa oli alles noormees ja siis ema oli siis tulnud tallu teenijaks lihtsalt. Ja nii nad siis seal selle kasega seoses ongi lugu, Jaan tõi kasemetsast ja see oli karjavitsa jamune, istutas sinna Ove ja see anu nägijat üksinda istutada ei saa Castlikopika viltu minema, läks juurte aitama ja Jaansis naljatas diat, kui see, kas kasvama läheb, siis Anu saab siit talust mehele. Anu lubassis sakutada, seda kaske mõne päeva pärast jätta kasvama ei läheks, sest et ta nii noorelt ei tahagi vil mehele minna. Kuid sügisel juhtus siiski lugu teisiti, tähendab, Anu oli südamega inimene, ei raatsinud kaske sakutada, kast läks kasvama ja sügisel jaan, ise tegi Anule ettepanek, kui nüüd abieluettepaneku ja nii saigi Andrus Liit omale vanemad. Jaan ja Anu. Nendel niitudel heinamaadel lippas, kes siis paljajalu ringi kuldse koduga Lotuse kirjutaja, pisike Andres, seda küll lähebki. Tee raba sealt alla veidi üle Soonetisse on siin piirikese mägi, kus nad siis tilkusid harilikult. Seal on kiik olnud vanasti, nüüd seal küll seda enam ei ole, aga siis sel ajal ta muidugi võis seal väga kena olla, kui seal suured puud Mil olid seal see piirikese vägi, millest ta kirjutab nii piirikese mäele Läti koos küla Ladze kiiks või jah, jah, jah, aga esialgne, sest on tal siiski olnud teisiti. Nii piirikese Mäele läätsi, koskitsi, lapse kiiksime, kosjaanmajja ainuaatsi, mu alletadena õiksime. Kas need on Jaan Maia, Aino otsi on kõik tegelikkuses elanud, kõik tegelikkuses elanud. Ann oli Aino Tamme vanem õde, Jaan oli Aino Tamme vend. Muusikaprofessor ja majja oli muidugi see õde mari, kes pedagoogina töötas ja ainuja otsin. Need olid. Meil oli seal neid mitmekordselt abiellumise, seal peres skännid olid ka siis sealt ikka päritud, aga täpselt ma nende perekonnanimesid. Ei teagi. Praegu. Mäest alla mööda kopliveere seal balla jalu paterdi, siis ring üle ridassaare kaitsbjookest täis lillesi ja on see ridassaariga. Riversi on siinsamas karjamaal ikka kaadada metsa sees, praegu teda siia ei ole nüüd näha, et mis on siinkandis säilinud Andres sõnnist lapsepõlvepäevil. Maja ennast enam ei ole, maja ei ole, ainult alusmüürid on. Ja nüüd möödunud aastal said sinna just selle koha peale, kus ta tagakambris seal sündinud on, selle kohale sai mälestuskivi. Suur kivi ja pahvelga pääl, siin sovhoosi juhtkonna algatusel sai sinna tähistatud koht, aga muidu on kõik varisenud ainult nüüd seal lauda varemed või need seinad, saviseinad on veel püsti ka kaskun, kuivanud Kask sai 66. aastal augustis suure piksetabamuse. Siis esialgul hakkas ikka mõni oksal ainult kuivama ja järk-järgult nüüd näete, tänavu on ta nüüd peaaegu juba kõik kuivanud, nii et see sureb välja, ta on küll looduskaitse all ja riikliku kaitse all me ka see ei aita midagi siin. Kas Reniti kodu oli kirjandushuviline või vähemalt lugemishimuline kodu? Seda küll. On teada sedagi, et kui Andres siseoli 14 15 aastane siis sai ta isa käest lapikese linamaad. Lina ma, see oli sulaseni tasu koostisosa, naturaalne osa ja temaga siis, kui ta need linad oli ära teinud, siis ta oli läinudki neid Viljandisse müüma ja toonud siis sealt selle raha eest raamatuid ja Kavil nagu nelja 15 aastase mehe unistus ikkagi on püstoli ka veel. Muide selle püstoliga ta ei ole küll rohkem pauke teinud kui suvel, kui kull tulnud kanu viima, siis ta oli nurga tagant sisse paugu lasknud, laeng pole muidugi kuldi tabanud, aga mees oli ikka uhke olnud, et küll see kull vaene võis ikka hirmuda, kuidas vägevat pauku kuulis. Kuidas Andressenniti elu edaspidi kujunes, kuidas siin nüüd käis koolis Kuressaare vallakoolis oma onu juures, Kaadurenit oli selle nimi, see adur Reniton siis lubanud kõik väiksele Andres selle kõik seda tarkust lõpetada, mis ta isegi oskab. Aga varsti oli Andresel tarkus kõik selge ja tal tuli isegi teisi lapsel õpetada. Aga edasi kooli ta ei saanud minna oma nõrga tervise pärast kui ka majandusliku kitsikuse pärast, sest et alles ju talu omandati ja selle tõttu oli neid rahalisi ressursse vähe. Iseõppimise teel ta täiendas siis ennast lilli Suburgi juures. Ta oli sealt, ta võttis tunde otse temalt ja nüüd seal tema aitas ka siis seda toimetada nädal kirja, Linda jaa, avaldaski seal oma esimesi luuletusi ja jutustusi. 1900 91. aastal, siis ta töötas ka Sakala toimetuses usbeet seal all väljaandja oli siis siis seal ta silt siirduski Tartusse Oleviku trükikotta trükiladumist õppima. Tartus ta nüüd puutukski isiklikult kokku nüüd suurte kirjanduslike ringkondadega brannakud Juhan Liiviga, Henri frantsuga, Peeter Jakobsoni, Osvald Runbergiga ja teistega. Kas on midagi teada ka Kuldse kodukotuse laulu sünniloost selle kohta üks variant, mis minuni on jõudnud, ongi säärane. Et kui ta seal oleviku trükikojas, kuidas siis kord kas pühiks või mõneks pidulikuks sündmuseks sealt laiali sõites on kolm noort meest omavahel kokku leppinud, et tagasi tulevad igaüks luuletusega, kes nad on, vaat kahjuks seda ei olegi teada saanud mitte, kuigi ma olen püüdnud seda teada saada. Et kes need teised siis olid. Ja kui nad siis tagasi tulnud siis Andresson viinudki siit oma kodukotuse kaasa ja see ongi tunnustatud nende kolme poolt, siis parimaks levima hakkas ta nüüd õige lihtsalt sellepärast et ta nii väga kodune ja nagu renditi luule üldse võrdlemisi südamlik on ja Tarvastus siin hakati teda nüüd igal juhul laulma, sellepärast juba ta kodumurdes oli kirjutatud. Viisi saamise kohta. Oli üksvahe ka niisugune kuuldus küll võlgneb, küllap pist kitsi rahvast tegid viisijat kaskides jäätise, kes lõi ka viise või jälle ainuvõi jälle Jaan Aram Lauter, Aino Aino Tamm või jälle tema vend Jaan muusikaprofessor. Kuid hiljem kuulsin kellegilt muusika, harrastajate inimesed, et see olla siiski viis olla siiski saksa viis mingisugune, et valmisviisiline on need sõnad ikka peast tehtud siis või viis kohandatud siis neile sõnadele. Minu lapsepõlves lauldi just väga laialt Üht tema teist luuletust. Laulu nimelt see oli. Jää terveks õnn nüüd jumalaga mu siiamaani, seltsimees küll oli kaunis kallis, aga su kaasas käia eluteel? Ei, küll sa mind kätel kandnud su armulaps ei olnud, ma ei kuldses kätkes liigutanud, ei hoidnud oma rinnal ka. Kahjuks ei mäletagi, mille peale ja aga kas viisi hakates on teil meeles seda küll. Ja terveks nüüd jumala, aga Mul siia maalne seltsi. Küll oli kaunis kallis, aga su kaasas käia elu tööl Sugazas käed ja luud. Ja on veel teisigi. On mitmeid vil, näiteks oh, kuulus õigus, kus on su kodu ja mitmeid teisigi. Aga ka tema, see viimane luuletus tema luigelaul. Kas ei olnud väga südamlik ja kena isa jäämud juurde, õhtul jõuab, pea algab pikk ja pime öö. Keha väsinud puhkusele nõuab ränk ja raske oli päevatöö. Ränk ja raske peale päeva algelt alaliselt vihm ja torm ja rahe alaliselt higi tilkus valgelt, päiksepaistet oli vähe vähe. See oli siis tema luigelaul, see oli tema luigelaul mõni päev enne tema surma Viljandi haiglas kirjutatud. Meiega tõuseme sellest kohast riski teiste sõnadega nende sõnadega mida rahvas teab ja mäletab. Seal pidu, pillerkaari, taime ja lahun laia kivi pääl võileiba hakkama, käkku saime, mis ristiema jagas seal. Sest eks me ole juttu ajanud sellesama lai kivi juures Joya kivi juures, mille siin nad ongi, see ainult Tamme ema oli Andresest Zeniti tädi ja ristiema ja see siis seda võileiba ja kamakäkki siia tõi, neile tõi, kui nad siin karjad koos siin siis kivi peal mängisid Noh, poisid, kas keegi vabaks lubate, minul ka kiige peale tulla? Võiks, ei luba, kardad, et ei pea minu raskusele vastu? Kuidas see nimi on? Aga sinu nimi? Jäta silu rivi. Kalle oli tema, jah, ja sinu nimi, villa, kas sina oled nendest kõige vanem siin? Seitsmeaastane, siis sa peaksid käima koolis juba või ei käi. Suver lugemine on selge, tähti tunned ja kokku lugeda oskad ka ja kas te teate, missugune tuntud eesti luuletaja on varem siinkandis ringi jooksnud ja mänginud ja nii nagu teinud? Meie ei ole siin ongi ennem me tulime ammu, enne ei olnudki see et siin Aga kas keegi ei ole teile rääkida, kelle koduse varemonal minagi sina. Lapsed muidugi ei tea, see on selge, kuna veel pealegi nüüd tulid alles. Siin elas ja selle maja ehitas Ado Reinvald tuntud luuletaja. Ta tuli siia tallu, siis vanemad ostsid siia selle talu. Kui ta oli viieaastane, sündis ta muidu ühes teises talus juuriku talus, Uusma vallas. Siin ta õppis kohe lugemise kirjutamise oma emalt kohe selgelt ja ühe talve, mis oli viis kuud pikk, käiski tema ainult koolis. Kes sulle lugemise selgeks õpetas? Ise õppisid täitsa omal käel. Missugusest raamatust. Aabits kuidas selle koha nimi on sepp seal sõpruse, kolhoos, seisja. Aga muidu hilissaan selle pere või talu nimi. Nii, tema isa tahtis teha temast nüüd advust, misjonäri. Aga tema varajane surm nimelt varajane soria isa oli silla kupjaks ja sai silla kohtuniku käest 60 kepihoopi. Teenimatult küll. Selle seetõttu, et te ei meeldinud mõisnikule jah, ja, ja siis selle tõttu siis tuligi, isa jäi põdema ja Adult tuligi õige varakult perekonna peaks jääda, tal ei olnudki võimalik õppida rohkem enam koolis käia ja see ainus aastake just. Aga selle eest allkirjavahetus tekkis just. Tal ilmus luuletusi siin ja seal tekkis kirjavahetus Kreutzwaldi, Kunderi, Veske, Jakobsoni ja koidulaga. See oligi, mis määras ja arendas tema poliitilise ja rahvuskultuurilise orientatsiooni. Hilissa õli õieti omalajal vaimseks keskuseks, siin siin õhtuti arutati poliitilisi päevasündmusi, tegutses näiteseltskond, valmistuti laulupeoks, Aleksandrikooli kohalik komitee pidas koosolekuid, siin siin avati ka kool vene usulistele, kus Aadu vennad Jaan ja Jaak olid nüüd õpetajateks. Mis siin paigas on, nii nagu ta oli Reinvald päeval püsima jäänud, peamiselt see elamu, see ehitati tulekahju järele 1881. Maja ise on kahekorruseline, õieti talonzi, laud vooderdusega ja seda küll õieti, tal on see pealmine ainult siinpool mansard Koranzart korrusel, üks tuba õieti. Aga all oli neid viis tuba omal ajal praegu on ta laastukatusega ja, ja tollal ikka laastukatusega, algusest peale on ta seda olnud kolm alumise korruse, kaks mansardkorruse ja veel üks kõrgem ümmargune aken, vaatavad õuele. Kus kasvavad siis kased, elupuud on need elupuudest ja jah, on küll ja siin on näha need saared. Oot, aga seal on veel jalakas. Ei tea, kas need on Reinvald aegsed, küllap tulist õmm, vaata see tee, kus me siis sa sõitsime, seal on näha ju ilusal vee oli kohe kahel pool puud istutatud, see oli Reinvald rajatud ja talu oli väga ilus sel ajal. Vaat need kõrvalhooned seal rehi ja laut ja mis seal on, need on ju suured avarad kohe, nii nagu elamugi. Nii et täitsa ehituselt olid ikka ajakohased. Ei olnud enam niisugust väikesed ja madalad, nagu olid vanemal ajal ehitatud taluhoonet. Ta on muidugi pannud palju aega tööd ja jõudu sellesse talu kohta, see on selge, ka omajagu rahalisi raskusi, tõsised talle nimelt. Just see, kui endine hoone maha põles, selle uue ehitamine võttis kulu. Ja vend Jaan toimetas ajalehte virmaliste ja selle trükkimiseks ta välismaalt masinaid tellis, tegi jällegi kulusid ja see oligi, mis viis talu nisus seisukorrani, et Tartust enampakkumisel ta läks müügile ja Tartust tuli siis mees kes ostis ta ära ja Aadu pidigi siit välja minema. Kulbrannakese kohta räägitakse, Ta oli ka siin valla ametites, kui ta siin oli ja nagu vanasti ikka vallaametnikel oli, seal tuli ka teinekord siis seda napsu võtta ja sealt koju tulles siis. Ma täpselt ei mäleta nüüd seda põllupeenart, minu Darrastused tulekul 20. aastal, siis keegi teadis rääkidagi. Millisel põllupeenral ei olnud, kus ta siis jalgu puhanud ja seal siis kirjutanud selle oma kuldrannake. Kas teie noorpõlves oli see laul juba palju lauldud? Laul ja kuldrannake oli siis ikka juba lahutatud laul, seda seda lauldi ikka kõikjal, juba siis oli selge. Nii küla või maapidude kavas oli ikka laulukooridel see juba nii lauldav laul täiesti, aga Mats alati on tubli mees. No see oli muidugi nii. Seda lauldi alatigi nii, eriti rõõmsades seltskondades, sellepärast et sel ajal oli ju see talumehe ja mõisamõisniku vahekord, oli ju nii, kuidas öelda suur õieti või mõõtmatu, aga siis just et maski ei ole mitte vähem kui mees, siis lauldi tuju tõstmiseks tihti sõda. Mats alati on tubli mees, ei kedagi, ta pelga ei kummardada saksa ees, ei tõmba küüru selga. Küll vist sellesama mõtte pärast. Ära kummarda, ära küüruta see laul. Nii rahvahulka läkski. Just nii ta ongi, aga juba see, et tema isa pidi kannatama ja noorelt surema ja nii edasi juba see oli, mis ta nii meelestas, kohe sedaviisi. Sakste vastaseks. Ots tuli vorstikarpidest kõige kurjem. Ma alati on Saksa. Siin räägitakse juhtumipappide kiusamiseks läinud Reinvald üks kord Viljandi pastor tolli juurde küsima, et tahaks veel teise naise võtta. Piiblitegelastele on kõigil ikka mitu naist. Ja seda toll oli vaadanud talle tõsiselt otsa, ainult kord ja öelnud, et issand sõideldusinud ja pööranudki selja. Muide, pappidega oli Reinvald siin tegemist, nimelt Jurmaniga oli siin tegemine? Siin hilisal oli Rainwaldil sulaseks näitleja Juhani Pisa. Jaan Johanson, sellega koosnevad siis kirjutanudki palju niisuguseid kohalikke laule, muuseas ka siis pastor Jurmanist oli pikk laul. Pilkelaul ja pilkelaul Püha Vaimu poomine ilma müürita oli ta pealkiri ja siis söödi palju salme köiati, siis nad ikka vao kündnud ja siis jälle salmi kirjutanud ja nõnda edasi. See Johanson oli ka andekas mees ja sõnakas mees ja koos on nad siis sellel laulu kirjutanud. Missugune on Viljandist kõige lühem tee eelissani Ado Reinvald kodukohta. Kõige lihtsam on tulla, alustab bussiga ja siis sinna kas sõpruse keskuse peatuses või ka siin teeotsa juures, kust meie ära keerasime sealt, et siis tulla see kilomeetri osa jalgsi on võimalik abil tulla mõnaste kaudu, aga siis tuleb natuke pikem see tee. Pühade pärnapuude peidus on nükli järve ääres väike maja. Ümbrus on ilus, ühest küljest vaatab järvele Väike-Munamägi teiselt poolt tedremägi. Ja neid mägesid on siinkandis vist rohkemgi veel. Ja järgmine on siin kellamägi siis on Edimegi son Puustusmägi siis on Maria Mägi, siis on siin sammas tantsumägi, kus vanast noored tantsijad ja ja siis on küll mägi. Ja siis edasi on abtigimegi Antsu mägi sondil üks Musumägi kari olemas, seal on kõik ümberringi nelki. Niisiis, nende mägede keskel on kenasti kollaseks värvitud väike maja kus elas oma viimased eluaastad. Õrna ööbikukirjutaja Gustav Wulf, keda luuletaja nime all tunneme Gustav Wulf õiena. Muidugi õrn ööbik ei laulnud nendel pärnapuudel, mis Kohavad selle katuse kohal nagu kinnitab kirjaniku elukaaslane, vaid see laul on pärit tema noorusaastatest. Koolipingis oli koolipoiss koolipoiss koolipoisina seal. Tartu seminaris olla selline ja see on nüüd ma ei tea, aga kes sellele laulule viisi tegi. No Jüri Ram, Karl, Jüri Ram mõtlen sellest ma räägin, Sindi vabriku kolib, ta oli ja ka selle laulu pärast, tema tehti lahti. Kas nad olid omavahel tuttavad, mehed? Wulf, ramm, sõbrad, mehed. Ma tõde, mingi kaaslased koolis õppisid seminari, lõpetasid, olid ühest pinginaabrit. Kas Gustav Wulf-il selle õrna ööbikulaulu pärast sekeldusi ja pahandusi ka tuli? No just tuli mõtlik pedagoogi kutse väikejärvedel. Just sellepärast nemad läksivad ühele mõisnikule laulma Müncheni viina ja sea ja sära ja siis selle laulu sõnade terased. Panin mõisnikud isalinutide sugugi õpetajaameti, jah, kutsuvaid järe, temal ei saanud, selle, ta hakkas, tuli koduvalda siia ja sai sekretäri, see oli siin 44 aastat ja niimoodi ja aga siis, kui ta siin vallasekretäril oli, siis oli see seltskond vist tööd ja väga suuri muresid ja teie enam siin ei luuletanud ka ainult tegi neid Kubleesid pidudele ja ettekandeid kui tarvis, siis nüüd tegi küll ja ja kõne temal hea kõnemees küljega temal ühtegi tekstiga ei olnud ees läinudki, päästima, kõneles nats viimasel ajal natuke tervis läks, siis tähendab, ei esinenud nii palju kõnedele. Aga ikka sel ajal oli niiske, väga karske vaim, temal suur karsklane karskustegelane ka meie siis selle asemel oli laulja geneedia pidule Hosi. Kui mina noor olin, siis oli see laul väga rõngas igal pool mägedes ja Tühe järve võtsime kokku jälle järvele laulma ja, ja mägede peale ja. Teie tundsite oma mehelaule enne kui oma meest? Üks niisugune nali, hoopis lapsukene, minu vanemad olime püha, järjest nõuab, see oli niiskut. Suvisti püüa jaanipäeval ikka kogunes parki rahvast alati. No siis ma esimest korda nägin seda kunsti, ta oli juba siis nii juba nii populaarne, ikka tundsin teda juba külarahvas ja ümbruskond. Small, laps nimelenud, teda nägin lapsena juba juba lapsena ja sealsamas haiglas kuskil pargis. Kuidas teie elutööd ristusid? Ah mina, mina kah nii noorelt. Minu isa oli siin nüüd esimene kooli tegusi, maa, tere jagati ja siis ma inimesi emaga ühe kandiline ja mina olen Sangastes pärid. Temal vastsed, sest nii et, aga siinne tutvusin, ma elasin Tallinnas, kui see aasta oli seal. Ja siis tegelesin ikka seal, oli Estonia kooris, laulsin suur deklaneerija, ma olin siis igal pool kutsuti neid Tallinnasse liigut, maaliplika oli, ma mõtlen küll, oli seekord Lynni madalal sideksi. Tänu selle poolest, et kutselist Maatlikatega deklareerima. Ja siis seal oli ka nagu noor oli, see kutsin. Sattusin veidikese poliitiliselt kasin keerisest, tulin ära, ega me õnnelikud, aga minu kaaslased läksid Siberisse sihkust. Ja siin Otepääl te siis saite tuttavaks. Jahrutletatutas jäävad raamatukauplus, oli, ma olin just minul ellunud raamatukauplust seal Pärnu maanteel, kas temal panti ka kinni, tema oli kannid poliitiliselt juba tagakiusatus, tsaariajal ta omal ajal kusi Viiendal mal aastal mõistitute surma kapu sekretär, vallasekretär ta oli ja siis ta sai põgeneda, režiies põgenesid minu vennaga zoomi. Sealt sõitsi, meest ja naist, Surma viis kirstus oli kapu kiriku juures. Algs jäi tühjaks seal lubaste näe, siis hakkas seal raamatukauplust pidama, käsipanti kinni. Sai oma nimel asutada. Tutvusin täiussi, kuna Otepääl olin Pulmad pulmad vanadega vallamajas ja siis oli suur tunne ka mitusada inimest ja ilma alkoholita oli. Oli kutsedal jätnavast mõnilimate Tuukmani tudeliadki. Kutse peale ta alkoholivada. Ja tema Allike kallis inimene oma iseloomult ütleme meil ühtegi vaenlast ei olnud ikka kui midagi, mõni kurjaga tuli vaid midagi, siis tema käega kõik vastas ja sõi rahu. Eaga ainult jahi oli tema asi just vastu. Nii hell ja kõik, ja jah, ja nüüd ei ole ka teda vigu unustatud ikk. Tema kodu on kenasti korras. Toas on vitriinide, piltide luuletustega tõlgetega ja igal pool on tunda perenaise hoolitsevat kätt. Mind majal mälestustahvel, kes selle siia pani, kirjandis pandi siia. Kes eesti kirjanikest luuletajatest on sel suvel ja eelmistel suvedel siin käinud, seda majaks. Eri kraamakul rõõm oli alati siin suvitajad ja Paul Rummo ise on olnud ikka juba suvitasinganitega. Egipti Albrile meeldib siin olla ja Minni nurme käiksakeysiinik tänavustada Käisi turist järsku meeldiksin haiga. Ja muidu rahvast käib ka? Jah, ikka, no meil on siin puhkekodu pühe järves. Tiga vahetas Xin tehet korra. No neid on mitusada vaest ja ütlevad siit Munamäel. Kas nende pärnapuude peal vahel ööbikud laulavad? Suvel sealpool üle järve küll laulavad, aga siia nad ei tule. No kägu kukub külva hästi. Kägu vahest Kilgukuks pilke. Uhti puhti uhkesti viisk läks Tartust Viljandi. See on tuntud laul ja selle on kirjutanud tuntud mees kuid harva, kes teab üht teisega seostada. Selle laulu kirjutas Ado Grenzsteini Birgilil, kelle kodukoht on siin Tarvastu vallas mõnaste külas, kõrtsi talus. Ega midagi teeme aiavärava lahti. Perenaine tulebki meile vastu. Seda küll ja ilus aed, kas siia rajatud veel ja see tavaline rehielamu oli viletsam, harilikult see kaks kambrida oli harilikult, aga siin on praegu viis, isegi, kas see on hästi ehitatud. Maja peab ikka vastu siiani. Ja peab nende nõus katus peal, nüüd lapsed panid katuste peale, võimaldavad mul veel elada, siin polg, seinad peavad kenasti kenasti iga uus rohel Luxury ette pandud ja valged aknaraamid. Aja Picon äragi leidnud võitlejad. Nii tema Ado Grenzsteini isa oli siin talu rentnik ja just põllust saadud tulule teenis ta lisatalvel puutööga, kusjuures siis Aadu talle tuld näitas, sel ajal, kui ta kuueaastane oli. Ihutoiduks tarvitati Rapatsi leiba, mis leib see oli? See on niisugune leib, mis tuulamata teradest jahvatatud nimelt tares vabati rukist ja neid ei tuulatudki, vaid suur põhk retsepti välja ja jahvatati teradeks. Perenaine, kas teie suu on ka seda? Tekkinud seda rapotsi leiba ei ole. Ei ole, nii oli ta on siiski märksa noorem. Pärast siia tulnud. Sel ajal, kui siin vanade elasin, siis mingil siin ei olnud. Ma olen klatšisse toodud siia. Nii et ei ole Grenzsteini sugulasi. Ole mina olin Uuesstherist siin. Selle viletsa ihutoidu kõrval oli aga siin vaimutoitu nimelt seisis Aadu isal suure osa selleaegseid raamatuid kapis ja andekad ja erksad poisid. Kaks venda, neid oli adu ja Tõnis kronstein. Need oskasid viimastest lugu pidada ja huvitusid neist künnitööl olnud tal ikka raamat kaasas ja vao otsas hobust pöörates lugenud ikka vastava lõigu jälle, mida siis läbi mõelnud tagasijõudmiseni. Kristeni lauludest on üldtuntuks kujunenud õige paljud kõigepealt üksinda üksinda pean võõrsile rändama. Sõba juba laevukene ellerhein, millele viisi lõiv Fridessebelmann siis unenägu läte viisistatud siis kulla, kevade, kaunike, tule jälle laulukoorid laulsid seda mitmel poolkuldne õhtupäike on väga rahvalikuks saanud, ilus oled sa ja kui sa oma läike saadad, ülema teisigi. Aga mis Grenzsteini nüüd eriti väärtusliku ja tunnustust üldtunnustust on leidnud, see on tema mõttesalmid. Paljud neist on saanud nagu vanasõnadeks, nagu võtame näiteks üks tunnikene tukkumist toob eluks ajaks kumist. Ehk jälle teine kadugu, su kepp ja sau, aga järel jäägu aukepi, võib veel metsast tuua, au ei enam uueks luua. Siis samuti vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa, toodi siis õppi elust enesest, tõsi, igavest. Samuti veel, et mis sa külvad kevadel, seda lõikad sügisel, mis sa õpid, noores eas seisab eluaeg sul peas siine. Nende hulgast võiks märkida ka seda, et kadakasaksluse annab ta pihta mõtte salmistijat. Oh sõbrad, karke, kadakad, umbrohtu, pole hullemat. Kus tema võtab juurduda, seal rikub aia armsama. Kas need on teile tuntud ütlemised, kõik hääletanud, ütlemisi kuulnud köike olen kuulnud juba lapsena. Aga kas te seda teadsite, et need on kirjutatud mehe poolt kes elas selles samas majas, kus teie lapsest? Saadik olen teadnud sellepärast, et minu isa on siin kah kasvanud ja tema alati jutustaja tema isi keeligrenstiga ühes elanud ja rääkinud ja nii et ma kõik teadsid juba lapsest saadik ning seal on, mismoodi meest oli olnud sesse Grenzsteini päris kena, ütles naabrina. Väga tore oli. Ta püüdis edasi kõikide asjadega jõuda ja ütles, mu isagi ergutas müüki kõike naabrit. Edasi püüaks ikka igas asjas. Lõbu kuulutaks veel ühe tema mõttesalmi. Ükski sind või võimuranda ainult oma kukil kanda, ise pead hoolega sinnapoole tõttama. Võnnu loodus on päris huvitav, võib-olla niisugusi ilusaid maalilisi kohti ei ole, aga nii omapära on temal siiski. Võnnu alevik ise on nagu orus või mäed on siis sinna lääniste poolamisi kõrgendik siis on siin nimetatud kilgi, mägi on üks kõrgendik ja läheksime siis edasise voore poole, see on jällegi niisugune kärn Võnnu ise nagu lohus ja Lutsna. See endine. See on siis mis nii oma veed viis Emajõkke, nüüd on siin magistraal ja see ümbruskonda see soon täielikult nüüd kuivendatud kultuurmaadeks. Kui me aga seisame nüüd Võnnu kiriku juures ja vaatamisele lähemat ümbrust, siis missugused hooned meile silma hakkavad? Noh, kõige kõrgemaks vani, ulatusliku maksuhooneks on seal kirik on, mis muide on väga vana kirik tegeleb muude vana kerid ja tema 700 aasta juubelit vist veidi kolmekümmet. Kas oli neljandal aastal vanimal täpsel tena siis seda päeva ei mäleta, või noh, ütleme ajalooline märg siis seal on praega keskkooli üks osa algkool üle tee kohe vasta ja sealsamas pargi kirikupargi ääres on kooli internaat ja internaat on samuti nagu näha, üks väga vana lamm internaat on ka vana hoone nüüd sõja ajal teda vist osal kahjustatud ja teda ümber ehitatud. Ja ka praegu ehitatakse ümber teda veel internaat oli enne pastoraadiks. Hoone iseenesest ei ole nii suur väike. Siinsamas Võnnu kirikus oli möödunud sajandi esimesel poolel õpetajaks Eduard Philipp kõrber. Kõrberi peres sündis 19. juulil 1800 seitsmeteistkümnendal aastal Põllu kirikumõisas. Martin kõrber, kes pärast õppeaastaid Tartu Ülikoolis siirdus Saaremaale, kes oli kooliõpetajaks Kuressaares pastoriks Ansekülas ja kes kirjutas kõigile tuntud laulukese. Kena kohakene laul on väga tuntud, seda lauldakse. Teda on juba ammu lauldud, kui mina, noor olin ja lauldakse väga praega veel. Võib-olla just perekonnas, sünnipäevadel, jänese Anisel tuntud laul. Ma mäletan ühte Võnnu õpetajat, saatsime pensionile. Kooliõpetaja kooliõpetaja jah, seal oli õpetaja Sõõru Eduard ikka selle sama lauluga ja nii tuntud laul. Aga kas Võnnu rahvas seda teab, et see just kõrberi tehtud ja kes kunagi siin on elanud, vaat seda ma ei tea. Hästi hoolitsetud aias valgete floksi, põõsaste pügatud elupuude ja sireliheki vahel seisab valge kivitahvel tekstiga siin endises Veske talus sündis 28. jaanuaril 1843 keeleteadlane, kirjanik ja rahvusliku liikumise juht Mihkel Veske. Veske kohta on lausunud vist pedagoog Kampmann. Et tema tee oli okkaline algusest lõpuni. Ja seda selle tõttu, et tema varakult pidi juba karjas ise teenime omale pidamist, kuna isa tervis oli halb ja ta andis talu juba nooremale pojale. Ja siis siin naabruses kohe Veskikoja juures, oli ta siis oma Mihkel Ainsoni juures karjas. Siis õppis ta edasi kui Pulleritsu kooli vallakooli lõpetanud Paistu kihelkonnakoolis ja seal leivakott oli vilets, isa suri vahepeal hoopis ja ema ei suutnud siis kuigi palju seda toitu kaasa panna ja siis Mihkel aitas pastor Hanson teenijaid, puu lõhkumisel, ahjude kütmisel ja nii edasi ja selle tõttu sai siis sealt lisa oma kehvale leivakotile. Ühel niisugusel ahju kütmisel juhtuski niisugune lugu, et lambale oli jäänud lahtiselt kreeka keele grammatika. Ta võttis selle ahjupaistel ei hakka. Süvenes sellele nii palju, et ei kuulnud isegi seda, kui pastor Hansen tuli sinna ja kui nägi seda poisi huvi selle grammatika vastu poiss koolis ka väga hästi õppis, siis tal tekkiski mõte teda missionäriks koolitada. Ja nii tema siis pääseski tusse, kuid misjonikool ei rahuldanud teda. Ja kui seal ära keelati ilmalike raamatute kaasas hoidmine, siis Veski astuski sealt välja ainult ühe talve ta seal oli. Ja kas kõrvalt õppima nüüd ja ülikooli pääsemiseks eksamiks valmistuma. Doktor Veske kui inimest kirjeldab tema kaasaegne pedagoog Jaan Kuldkepp järgmiselt. Ta oli lühikest kasvu heasoovlik naeratus tervel punaka jumalisel näol mis raamitud ilusast pruunist täishabemest. Sõbralikud sõnad julgustasid noori talle kohvituseta lähenema. Talumehed pöördusid tihti doktor Veske poole, kui oli tegemist kohtu ja ametiasutustega. Polnud haruldus näha laia äärde kallis pehmest kübarast doktorid liikuma sees ja talumiste parv järel. Linnasaksad ei pidanud seda pilti seisuse vääriliseks, jäid seisatama ja üleoleva muigega vaatama. Surjani kapi juubeli pühitsemiseks kutsus doktor Veske noori juubilari austamiseks Vanemuisesse koosviibimisele. Koosviibijate hulgas oli ka Jaan Bergmann ja doktor Herman. Õlle kruuside juures lauldi Veske äsja valminud Ellab veljed, askem kop. Kui jaga lauldi, minge üles mägedele, laulsid kõrvu sõnade looja Veske ja viisi looja härman suures vaimustuses ära silmi kaasa. Kui Mihkel Veske kirjutas, mingem üles mägedele missugustest mägedest. Ta siis mõtles. Siis mõtles ta siinsamas ligidal vast 100 meetrit või 150 meetrit see kõik, mis siin on, kus seal märgiga tähistatud see praegu säält ongi tõepoolest, säärane vaade all voolab oja ja väljad ümberringi. Nüüd on sinna kasvanud võsa, mis natuke takistab vaadet, aga tol korral oli see väga ilus ja näha kohe. Tahaks lõpult tähendada, et Veski jäi optimistiks hoolimata oma elu raskusest elu lõpuni ja iseloomustab, on tema oma Salme. Ära kaeba, ära vaeva, südant musta murega. Tõstab silmad, vaatab taevatähed hakanud särama.