Raadio kahes stuudios on üks silmapaistvamaid Eesti meelelahutusmaailmategelasi, tema nimi on Mart Sander. Tere tulemast raadio kahte. Tere tulemast rahade kohta. Tantsud tähtedega hooaeg on nüüd stardi pakkudelt minema saanud Mart, sinu kui saatejuhi ja, ja minu teada ka muusika eest vastutava inimese jaoks on see saade meelelahutus ka sulle endale nagu publikule või tegelikult ikkagi tegija poolelt. Üks parasjagu. Närvesööv projekt, nojah, kus ta siis nüüd nii väga meelelahutus? Ükski telesaade praegusel maastikul vist ei pürgi küll sinna lähedalegi juba ainuüksi tema pikkus ja mõõtmed on niivõrd globaalsed, lisada sinna juurde see, et ta on otsesaade, mis tähendab mitte midagi ei saa parandada ja kõike tuleb paika panna eelnevate proovidega siis on ilmselge, et selle ürituse nii kaugele ettevalmistamine ta jõuaks eetriküpseks vähemalt loodetavalt eetriküpseks. Päris pika aja töö. See on päris jõhker, mis lubab omakorda eeldada, et kõik asjaosalised, mitte ainult orkester, saatejuhid ja tehniline personal vaid ka tantsusaates osalejad saavad sellest palka. Ka osalejad, kusjuures vist ei saa palka nii palju, kui mina tean, need, kes vähemalt siis need külalistantsijad, ma elaselt öelda, kursis sellega, nii palju, kui eelmisel aastal räägiti, on see, et nad saavad endale kõik tantsukostüümid pluss ütleme, Kasised, tasuta kõrgema kategooria väljaõpe, mis seal ka kindlasti mitte odav saada kolm ja pool kuud täistrenni parimatel võistlustantsijatel, kui seda minna tellima, ütleme, pöörduda mai tea Martin Parmase poole, kas sa teeksid minuga kolm ja pool kuud iga päev tundide kaupa tööd? No eks siis saab teada, mis see maksma läheks. Tegelikult. Mart, kas sind on rööpast võimalik välja viia, sa oled praktiliselt 20 aastat olnud Eesti meelelahutusmaastikul väga kõrgel kohal ja hinnatud tegija. Kas näiteks see, kui sinu kõrvale satub natukene rööpast väljas saatejuht, kes tunneb ennast selgelt ebamugavalt ja projekti mastaapsusest arvestades on see täiesti loomulik, kas niisugused asjad võivad sind endast välja viia, mis peaks juhtuma? Eraelus kindlasti võivad, aga ma ütlen siia juurde ka, et minu teletöö kogemus on praeguseks 33 aastat. Pean ennast teatri või vähemalt tiimitöötajaks siis sellist sellesse olukordades tuleb arvestada sellega, et selle pannakse kõrvale keegi, kes ei ole sinu valik. Ma ei räägi üldse praegusest situatsioonist, räägi teoreetiliselt, kui sa teed Hamletit, sa ei saa eriti palju rääkida kaasa, keda sa tahad omaloffeiljaks sinna juurde. See ikkagi pannakse sinu kõrvale see inimene Ühel või teisel kaalutlusel või on seal kaks koosseisu ja sa teed seda vastavalt olukorrale tegemise ajal. Ma ei taha küll uskuda, et on laval inimest või näitlejat, kes Tseeni ajalises mõtleb, et kurat, oli mul sellist pitsi vajama tahtlike teha võraga selle toreda oma faile ka siis sa ei mõtle sellele, sa ikka teed selle asja ära ja pärast sa võid kiruda sõpradega õlleklaasi taga, et oli seda häda mulle vaja. Me ei kohta sind teleekraanil otse-eetri ajal ropendamise higist leevendava otsa esisega rusikaid närviliselt noh, niimoodi kokku surumas, et peod valgeks lähevad. Saateformaadi ajal kindlasti mitte kõik, mis puudutab lavatagust ja prooviaegu. Kui neid vaadata, siis kindlasti näeb mind seal räuskama väga kahtlane, ma jäin isegi lava tagakaamerasilma ette kui ma. Kui ma ütlesin paar vägisena, seda küll zhürii kohta, juba esimese pausi ajal, kui Luisa ja Martin olid teinud oma esimese tantsu, mis tulid need kohutavalt hästi välja ja žürii andis kuidagi väga jahedalt hinnangut ja punkte siis ma hüüdsin neile vahepeal labadega pausi ajal lohutava sõna selle kohta, mis ma žüriid arvan, aga veel kord, see oli lavatagune ja lava taga võib teha kõike ja tehaksegi kõike. Seal tulebki kõik välja elada ja teha selle nimel, et mis siis toimub publiku ees laval või eetris, et see ballast hingel ei jääks sinna. Kuidas sa, Mart iseloomustaksid, neid inimesi, kes on valmis mingis mõttes seda tsirkust sadade tuhandete vaatajate silme all kaasa tegema, on see lihtsalt üks viis edevuse rahuldamiseks mingi võimalus endale kuulsust juurde saada ja sellega seoses muid hüvesid midagi enamat. See on kindlasti üks variant, aga mis räägib, selle vastu on kindlasti see, et selle vastu räägib palju asjaga pealt, need inimesed, kes seal osalevad, reeglina neil ei ole enese, ütleme, edevuse rahuldamisega, probleeme, nad samasse teha oma erialadel, kõik need, kes sinna saatesse on tulnud, kes on kutsutud sinna saatesse on kutsutud juba tänu sellele, et nad on avalikkuse silmis nagu saate, nimigi ütleb tähed, mis tähendab omakorda seda, et nad on mingil elualal väga tugevad ja et nad ei pea käima tegemas midagi, mis ei ole nende ala. Selleks, et tunda, et ma olen nüüd ekraanil, muidugi see võib olla nii, et sa tahad näidata, et sa oled igal alal tugev ja suudab teha kõike. Ja muidugi, kui su elu on ka selline, et siin nähakse kas treeningriietes või või ranges poliitiku kostüümis, siis ikka võib tunduda ka see huvitav korraga korraga sa tõesti muutud ja, ja saad oma terve elu säramise vajaduse rahuldada. Aga kindlasti vähemalt pärast esimest hooaega. Kõik saates osalejad ikkagi annavad endale väga tõsiselt aru, kui raske see töö on, kui tõsiselt satutakse kriitika ja publiku hammu. Et see ei ole sugugi ainult see, et ma tulen, sära on ja kõik ütlevad, näe, kuidas ta oskab särada. Nüüd ta meeldib meile veel rohkem, vastupidi, seal võib viia hoopis teiste tulemusteni. Kust need inimesed võtavad tõesti selle aja energia? Mina ei saa sellest täpselt aru, mina ilmselt ei oleks valmis osalema sellises saates kindlasti. Kes eelmise hooaja inimestest tähtedest ja selle hooaja esimese saate põhjal osalevatest inimestest on sinu silmade jaoks end kõige rohkem ületanud? Hületanud ei oskagi öelda, mida kauem iga inimesel saates püsib. Juba see on minu jaoks väga suur ületamine, sest et see, see töörütm, mis alguses võib tunduda isegi huvitav ja teeme sellist asja ja mingil hetkel kindlasti saabub olukord, kus inimene tüdineb sellest nii kohutavalt ära, et ta ei tahaks nii-öelda ega, ega näha ühtegi tantsu, tantsusaali ega tunduvaid tantsu. Saheli lõhnasid, mis on väga spetsiifilised, võib hakata keerama inimesel selle peale sees juba see on nagu kohutavalt suur saavutus selle saate inimestest öelda tundub üldiselt sel aastal oli tantsijate tase kõrgem kui eelmisel aastal, kui eelmise aasta esimene saade ikkagi paljude jaoks oli selline, et uhune tuli tantsupõrandale ja käis sirgelt juba enam-vähem ja läksid õhtul koju ja naersid, kõht kõveras. No mina või oo ei, sa seal asjas sees oled siis, ega ma kolleegid üle ei naera, vaid üritad, üritad teha, et see projekt võimalikult tasemel oleks, aga sel aastal ikkagi juba esimesed tantsud enamuse pari jaoks olid küllaltki meisterlikult, ütleks, et mingisuguse eelmise hooaja kolmanda, neljanda saate tasemel ma huviga ootan, kuhu siit veel arenedatakse. Ma ei tea, kas sa oled nõus, aga, aga sa saad seda kohe öelda. Kui Eestis saavutab mingisugune telefon, objekt vaadatavus üle 150000, siis kiputakse automaatselt külge kleepima templit, et see on massidele. Et mitte öelda rumalatele ja ebaintelligentsete massidele. Tantsud tähtedega on väga müstilise vaadatavus numbriga projekt olnud. Kas see on ka odav massidele ebaintelligentsete inimestele toodetud asi või mis teeb selle saate numbri? Mulle tundub, et see Eestis see tõmmatakse masside odavuse vahel paralleeli tuleb ainult sellest, et massidele pakutakse alati odavat asja. Eriti ei ole üritatud pakkuda massidele midagi, mis on pisutki kallim ja pisut korralikum, sest lihtsam on pakkuda odavat ja tänu sellele massid on sellega vastu võtnud. Ma väga loodan, et, et selle saate edu juba teist aastat järjest. Just nüüd, teisel aastal, mil väga paljud ennustasid, et esimese hooaja huvi on ammu raugenud, seda enam ei vaata keegi. Vastupidi, meie pühapäevane saade näitas vaatajate numbrina palju suuremat kui esimese hooaja esimene saade. Tõestab see lõpuks ometi eelkõige tegijatele, et tegelikult massid koosnevad siiski inimestest ja igasugustele vaatajatele meeldib ikkagi rohkem kallihinnaline projekt, suure eelarvega projekt. Ka Hollywoodi filmid on tehtud massidele, see ei tähenda, et nad peaks olema odavad ja viletsad. Vastupidi, mida kallim projekt, mida uhkem, seda rohkem ta massi reeglina püüab. See saade, tantsud tähtedega sobiks jooksma Eesti televisiooni ekraanile. Kahtlemata sobiks, loomulikult sobiks, kuhu ta ei sobiks iga iga kanal, mis sellise projektiga maha saab, sinnad aga auga sobib ja kokkuvõttes ikkagi iga kanal. Iga oma saatega, mis ta toodab, sisse ostab, pretendeerib ainult massidele. Keegi ei taha teha saadet, mille kohta ta ütleb, et meie saade on eliit, seda vaatas 150 inimest. Me oleme õnnelikud, see ei oleks telespetsiifikat arvestades lihtsalt võimalik. Ma lugesin vanu intervjuusid, mulle sattus üks, kus sa omal ajal ka said Eesti televisiooni kritiseerida. Kas need tunded emotsioonid on tänaseks unustatud teema või? Vaatad sa loed näiteks Vahur Kersna kommentaare, kes praegu on siis see mees, kes pidanud vajalikuks välja öelda, mida ta arvab arusaamise ja sa mõistad tema, tema lähte? Tsioone mõistan suurepäraselt ja eks ta on väga-väga kahe otsaga asi, kõigepealt ikkagi ka ka usun sellesse, et ära hammusta kätt, mis sind toidab. Samas ma muidugi saan, saan täiesti aru, millest ta räägib ja ka sellest, et tal on väga õigus. Ma ei mäleta täpselt, millist intervjuud sa ise silmas peab, minu puhul, aga ETV on olnud üsnagi julma ülesehitusega sündikaat, mis väga sageli, kui tal algasid need suured puhastusaastad peale. See meenutas väga sellist kunagist sellist 30.-te aastate nõukogude sõjakommunismi-aegsed partei puhastust, kus lihtsalt vana kaader notiti maha tagandati, pagendatud D ja siis koostati uus kaader sisuliselt oma sõpradest ja kolleegidest tehes seda kõike muidugi sellise egiidi all, et nüüd siis noor veri ja uus ja kõik ja, ja nii edasi. Aga loomulikult kanalit võiksid enda ümber enda töötajaid mingil määral rohkem. Kas nüüd respekteerida, aga kui nad on juba nende ridadesse võetud, siis neid sealt lihtsalt sellise uute tuulte ettekäändel väga kiirelt ja väga julmalt tagandada. Loomulikult ei tee ka ühelegi firmale otseselt au, eks seda võib, jälle oleksin väitlusringis, siis oleks kindlasti keegi, kes oskaks mulle vastu öelda, miks mina praegu eksin. Teades oled näinud kõrvalt, kui, kui palju see teeb inimestele haiget, kes on töötanud kuskil kanalis väga pikka aega, sisuliselt terve oma elu, kes peavad seda oma koduks. Samamoodi nagu ka vahest teatrid käidud, eks ole, julmalt inimestega andes hundipassi oma pikaaegsetele staaridele, ikka see jõuab ka meediasse ja tekitab loomulikult vastakaid arvamusi, kõigepealt tõstiga konkurentsi ja kui sa, kui sa ei vasta turutingimustele, siis mingil määral sa pead leidma endale muu muu ameti, aga samas ka täpselt sellised kohad nagu telekanal, madin, raadio teatrites muutuvad inimesele koduks ja pereks ja ja see on ikkagi emotsionaalselt vahest niisama sandistav kui mingi väga valus lahutus ja ei saa süüdistada inimest kui ta, kui ta elab seda väga-väga valusalt üle ja ja nagu me näeme ka pressist viimase aegselt avaliku elu lahutusedki, on paljud väga suure pori pildumise ja ja ma ei tea, millega kõik veel. Mistõttu tuleb aru saada ka sellest samast emotsionaalsest asjast isegi suuremas plaanis. Ma päris pead ei julge anda, aga minu meelest oli see, millele ma vihjasin nädala intervjuu vist siis, kui äkki Tähed muusikas televisioonist. Polis kas me olime siis ma isegi ei suuda praegu meenutada. Võib-olla tõesti, ma ei olnud sel ajal ETV töötajaga Kanal2 töötaja, see saade toimus läbi Kompanii, mille nimi on praegu ruut, enne oli ta eetriüksus, vahepeal oli ta veel midagi muud. Mina olin siiski nende töötaja ja ja vist oli tõesti jah, kuna me salvestasime niikuinii ETV stuudios, siis tegelikult nagu tööprotsessis ei muutunud sellest mitte midagi. Aastat Eesti meelelahutuse tipptasemel, Mart on olnud päris pikad, mina lugesin kokku 20, sa ise pakkusid siin vahepeal teist numbritele karjääri pikkuseks üle 30 aasta lausa. Ja esimene telesaade reis, raamatute maailma lastesaade sari toimus aastal 74, kus ma osalesin, kui ma olin seitsmeaastane, ehk siis esimeses klassis Tallinna muusikakeskkoolis See on ikka nii, et staariks saavad need, kes juba lapsena mingil viisil ekraanile sattunud. No ütleme nii, et staariks võivad saada kõik, aga nendel, keda on selleks elualaks kasvatatud ja drillitud rohkem šansse jääda sel ajal püsima. Sest et kõigepealt neile ei hakka see asi pähe oluliselt. Sind on eluaeg piitsutatud, et sa teeks oma, ma ei tea kunsti või hiljemalt sellest saada muidugi äri, seal on teatud töökogemus omandatud kõik see, kõik see aitab sul selle halval ajal läbi läbi lüüa. Sest et nii palju on ju, eks ole, neid, kes on tõusnud korraga, teinud natuke aega oma asja, võib-olla mitte halvasti, aga ühel või teisel põhjusel on muutunud täiesti olematuks. Ja tõesti, kui sa vaatad praeguse, ütleme, noorema põlvkonna Kellel on selja taga laulukarusselli aastat, kellel madja mudilaskoorid ei muutnud, on kõik siiski samm sammu haaval treitud selleks täheks, kes nad praegu on ja tänu sellele nad suudavad seda võtta kui tööd. Mitte kui meeletud uhhaa. Ma olen staalianit, teen, mis tahan. Ilma tagasilöökideta vist ei ole võimalik kõige sujuvama karjääriga inimesel hakkama saada. Sina, Mart, oled sa, kuidas öelda hea maast tõusja, kui on jamasti läinud. Ma loodan küll, sest vähemalt kui on mingisugune loominguliselt olnud mingi madalseis, ma küll ei kujuta praegu, et tänu taevale ma ei oma, ütleme siis kunstis ei sõltu väga palju moemuutustest ja muust sellisest ja ei suudagi praegu kujuta ette olukorda, kus, kus näiteks mõni minu valmis saanud projekt näiteks oleks osutunud hästi, kas need viletsaks või ütleme nii, et ilma jäänud ütleme siis loodetud tunnustusest. Ma ikkagi tegelen suhteliselt sellise Nissi asjaga, millele kunagi sellist üldrahvalikku masside vaimustuskisa ei ole ka juurde eriti mõeldud. Seetõttu ma olen pigem nagu meeldivalt üllatatud, kui, kui mingi asi läheb läheb hästi ja, ja ei eelda automaatselt kusagilt, et see peaks nüüd müüma miljonites ja miks taimi, miks te olete nii lollid ja joosta seda. Ja ka näiteks kõik need teleprojektid, mida ma olen viimastel aegadel teinud, alates samast saatest? Tähed muusikas, olid minu jaoks pigem üllatused, et need üldse toimisid. Sest Tähed muusikas tundus mulle alguses väga igav idee, kui seda mulle välja pakuti. Valijast vabanenud paariaastasest bingo saatejuhi kohustusest ja olin nagu suhteliselt kindel, et ma teen teleka väikese pausi ja ei taha enam ennast millegagi siduda. Ja ikkagi, ma võtsin ta lõpuks vastu ja tuli välja, et sellest sai eestiks pikemaajalisi, eks ole, muusikasaateid ilmselt ta võiks ju ka praegugi veel jätkata, kui me oleksime ise tahtnud seda teha. Aga peale kaheksat aastat lihtsalt tuli tuju teha midagi hoopis muud. Ja samamoodi ka. Kanal2 programmidirektor Olle Mirme mulle rääkis esimest korda. Tantsusaatest tundus mulle küll, miks peaks keegi seda tahtma nii väga jälgida? Mul ei olnud selleks ajaks veel mingit infot selle saate kohutava menu kohta igal pool maailmas millest nüüd võib rääkida muidugi legende, aga toona sellest ideest lihtsalt räägiti, see tundub mulle üldse väga huvitav, pigem tundus see just kõigepealt tehniliselt väga keerukas. Tundus, miks sinna peaks üldse keegi tulema osalema ja siis kolmandaks tundus, et, et miks peaks nüüd jälgima, kuidas ütleme siis, et keskpäraselt tantsu valdav inimene stuudiost tantsida üritab. Aga näed, läks teistpidi. Sa oled oma ampluaas Eestis üsna konkurentsitu tegelane vist, sul on oma orkester ja selliseid saateid või oma iseloomult selliseid projekte kedagi teist juhtima peaaegu et ei kujutagi, KUI SIND. Ei ole nõus, ma endiselt arvan, et kes ei kogute, kes ei kuku nagu näoli maha, see, siis võib-olla saatejuht, saatejuhi töö ei tähenda ju muud kui tegelikult rääkimist, rääkimist ja oskust, mingisuguseid hetki, kui vaja, siis koomale tõmmata ja pikemaks venitada. Ja ka muusikamaitse on siiski viimastel aastatel Eestiski nii palju muutunud ja arenenud kui veel, ütleme ajal, kui ma töötasin koos modern poksiga vähemalt esimestel aastatel, kui ei olnud mitte midagi analoogset välja panna, siis tegelikult juba õige ruttu. Ehk siis 90.-te aastate alguseks oli sellises stiilis orkestreid Eestiski väga palju. Praegu ei ole bigbändi muusika võõras enam kellelegi, iga laulja valdab seda stiili, tahab laulda big bändiga. Eks tuuled muidugi puhuvad meil eelkõige väljapoolt maailmas, kus bigbändi muusika ja selline nelja, viie 60.-te muusika Kambek on toimunud väga suurelt plahvatuslikult. Sa Marko Matvere peale oled pahane ka natukene tagantjärgi veel tagantjärgi kui tagantjärgi ühe asja suutsin välja leiutada ainult sinu ärritamiseks, aga seda ka ainult enda peas, ma ei tea, kui palju see sind tegelikult üldse ärritab, siis kui Eesti Eurovisiooni lauluvõistlust korraldas, siis oli vaata et tööplaani sisse programmeeritud üks selle juht Eesti poolt on Mart Sander tookord nii läinud. Noh, ilmselt nüüd on seal suhteliselt ükskõik, aga tol hetkel oli see loomeinimese kunstniku hinge jaoks koht, kus tuli alla neelata niisugune ja solvunult teise tuppa minna. Kindlasti oli sellepärast, et ma sain, ma sain aru, et, et tegelikult on ilmselt see telekanal ja erosiooni tiim mind väga kavalalt ära kasutanud tänu sellele, et kui sa kellelegi jõle pikalt patrad lehtedes ja nii edasi ja ainult kogu aeg oli olukord, kus ma olin kolm päeva järjest õhtulehe esikaanel tegemata mitte midagi, lihtsalt sellel ma võin olemas. Loomulikult tekitab see lõpuks arusaadavalt avalikkuses emotsiooni, et jätke juba see sellest inimesest rääkimine, kaua võib, kas meil mitte midagi muud ei toimu. Ja, ja siis, kui see inimene on ühel hetkel nii ärakedratud ja käiatud ja siis avaldab juhtkond rõõmsa uudise, aga meil on teile pakkuda värske, huvitav, tore nägu. Ja siin ta on ja siis loomulikult leiavadki kõige jumaliku. Tore, saimegi lahti, lõpuks need, kaua me jätkame, seda, seda karusselli minul ei ole. Miks peaks mul olema Marko vastu mingeid pretensioone? Ma arvan, et tema ei olnud selle afääri taga sugugi mitte ja loomulikult võttis ta sellega vastu ja loomulikult kui mulle pakutaks väga kapitaalselt suurt peaosa, mida kõike ennustavad Marko Matverele, ma võtaks ka vastu, see on lihtsalt artisti loomuses. Sa ei hakka sel hetkel mõtlema, et oi, äkki ma ei tee seda ära või see on väljakutse ja sa loomulikult teed selle teed selle ära ühel või teisel viisil. Aga ma arvan ikkagi, et see, et see oli terevisiooni tiimi poolt üsna selline kaval kaval mäng millega kütta üles huvi ja siis öelda, et et nüüd on meil teile tore üllatus, olge valmis. Aga Markoga meil minu meelest väga head läbisaamist, sest näiteks, et meie ainus koostööprojekt, mida me oleme teinud suuremat sorti ei olnud mitte see, see üritus, mitte televisioon, vaid muusikal Chicago, mis tuli välja palju, sest nüüd on siis kaks, kaks aastat vist jah. Olukord, kus me pidime tõesti väga-väga tõsiselt koos töötama et see samuti suure avalikkuse vastuseisu kiuste lõpuks välja tuleks. Kes ja kuidas Mart sind müüb? Elu müüb mind. Sul ei ole vajadust olnud mänedžeri järgi, sa oled piisavalt selle asjaga piisavalt hästi hakkama saanud, ise. Ja ma arvan, et ma annan, siis olid, on reeglina hagija jaanid, kes üritavad võtta kellelgilt seitse nahka suurt mitte midagi vastu pakkuda. Vähemalt kerges muusikas ma küll näen praegu ka inimesi, kes tulevad öelda teisest mälestusfondist nutuga ära, kus need on kinni hoitud aastaid. Tulevad minu juurde, ütlevad, kasuta meid, võtta teeme midagi. Siis ma sellistel juhtudel ma olen väga õnnelik, et mul pole kunagi olnud, et seda olukorda, kus minu töö või minu karjäär katkeks seetõttu, et minuga, kas ei osata midagi teha, aga ollakse nagu käpp peale pandud. Kui sa ikkagi ise suudavad midagigi pakkuda, mis on huvitav siis ikkagi turud dikteerib ainult klient ainult ostja muusika puhul siis kuulaja teatri puhul vaataja. Ja ma kujutan ette, et iga inimene, kes on nii kaugele jõudnud, vähegi teatakse, vähegi hinnatakse, leiab endale piisavalt palju rakendust ja tööd, säilitades oma vabaduse. No minu meelest on väga tähtis inimesele üldse ja, ja kunstnikule ikkagi koheriti. Kas rahvusvaheline läbilöök on sulle kunagi sellisel määral tähtsust omanud, et et praegu olla pettunud, et see ei ole noh ideaalses vormis õnnestunud. Ma ei saa praegu olla pettunud, olles kolmandat nädalat maailma teiseks suurima plaadifirma artist ei ole ma kindlasti mitte pettunud, vaid kohutavalt õnnelik. Ma vaatasin Vikipeediast, seal öeldi, et, et maailma kaks suurimat plaadifirmat kui metsa esimene oli neist ka siia klassiks ja teine oli naksas ja minul ja minu kollektiive nüüd rõõm kuuluda naksas alla. Mida see kaasa toob? Kaasa endaga hästi palju tõsist tööd, see paar väga-väga huvitavat projekti. Ehk siis mõne aja pärast on mul lootus kaduda teleekraanilt, kaduda õhtu juhtimistelt ja teha seda, mis mulle tegelikult meeldib, eksis lukustad ennast stuudiosse toota kvaliteetset muusikat, teha seda põhjalikult nii kaua, kuni see on valmis ja loodetavasti ka mitte kannatada majanduslikult. Kas pole lausa sürrealistlik olukord, kui meenutada aastakümnetaguseid aegu, siis kui sa vist ise konservatooriumisse soovisid minna ja ja muusikute tausta kontrollides ikka uurite järgi, et kas Modern Foxi ka oled kuulunud, muide, miks seda tehti omalajal? Loogiline seda tehti sellepärast, et sellise nii-öelda noortekollektiivid, nagu me tollal olime, kõik olid ju otsa kooli õpilased, enam-vähem, kõik lõpetasid otsa kooli ühel ajal paariaastaste vahedega käis ja oli juba teada, Fox töötab palju, Foxx tiirutab ringi tollal küll veel Eesti Eesti mastaapides, aga hästi palju ja loomulikult. Koolitöö oleks sellel kannatanud ja kannatas ka ainult minu meelest kaks muusikut Foxi algaastates õppisid konservatooriumis, nende õppetöö jäi kõik umbes ühe aasta piiridesse lihtsalt ei olnud seda aega ja energiat ja loomulikult ka emotsionaalselt see, et sa oled korraga tegelikult ju tegutsev muusik, sul ei ole enam vaja nühkida konservatooriumi pinki veel viis aastat. Et siis teenid oma leiba kas kuskil koolis muusikaõpetajana või mingisuguse teatri orkestri kuskil augus taga kauges puldis ainult harva suurtes vilksatada, üle ääre vaadata, mis teeb publik korraga oli see kõik nagu saavutatud. Ja selles mõttes ka tegelikult stiimul. Seda muusikuteed veel konsulteerimis jätkata ei olnudki, väga tõsine. Aitäh Mart olemast.