Elfriede Ilves, kas te mäletate, millal te ütlesite esimest korda need sõnad siin Tallinn. See võis olla 45. aasta märtsikuus. Noh, oleksin ma teadnud, et nii pikaks kujuneb, siis oleks muidugi kuldtähtedega raiunud meelde selle päeva. Aga nii ma võin ainult siis umbes öelda. Ja see oli üks mudilaste saate sissejuhatus võib olla umbes viie-kuuerealine. See oli minu proovikivi siis kõrvalruumis. Kõrged kohtunikud kuulasid seda esimest korda mind eetri kaudu ka. Ja kuna ma olin võrdlemisi kahtlane pärast konkurssi mul ei olnud just kõige paremad näitajad siis kõik jälgisid seda huviga, miks, kahtlane? Sellepärast, et konkursil selgus, et mul oli kohutavalt terav hääl. Eriti S-täht oli nii, et et ükski ei kannata seda välja näiteks poolt tundi järjest, ta lõhub lihtsalt kõrvatrumme. Aga see tuli pärast selgus sellest, et kui me tegime viimast katset see oli niisugune, et meile anti teemad. Me valisime sealt ühe, kirjutasime kirjandi ja kandsime selle ise mikrofoni ees ette. Mida ma mitte ei teadnud, oli see, et kõrvalruumis tehnik lõikas selle heliplaadile muidugi see tehnika oli ära, rääkimata, algeline. Samuti selgus, et need valjuhääldit seal seintel, mille kaudu mäe pärast kuulasime, olid omakorda särtsusid ja nii et mulle öeldi, pärast seda esimest katset siis et nii kahju kui sellest ka on, aga teaduste teist küll ei saa. Aga tehke ettepanek tulla toimetajaks, see kirjanditeema oli mul valitud selline ühiskondlik-poliitiline seal ju sõjaaeg alles. Ja teema oli, kui saabuks rahu. Sellel ma kirjutasin, nad ütlesid, et see oleks kõik hästi, tulge toimetajaks. No ma ei teadnud, mis asi see raadio, toimeti, rand, mis ta peab tegema, kujutasin ette, et mul oleks lihtsalt üks töölaud tuttav vahetada teise võõra vastu ja ma tänasin ja ütlesin, et ei, ma ei ole sellest huvitatud ja sellega minu meelest oli see lugu lõppenud. Aga siis pisut aega hiljem. Siiski olin ma kuidagi jäänud sihikule ja mulle teatati, et raadio korraldab kursused raadiotöötajate leidmiseks ja, ja paluti sellest osa võtta. Pisike huvi oli juba selle konkursi ajal siis tekkinud ja esimene kokkupuude mikrofonidega olnud. Ja kuna see millekski ei kohustanud, siis ma mõtlesin, et miks ka mitte. Siis olid meil need kursused ja need olid siis 45. aasta algul nii jaanuarist kuni märtsikuuni. Mis meile seal siis tutvustati, esimene loeng, ma mäletan, oli andsasperiga raadiotehnikast üldse saatesüsteemist ja kuidas see hääl tekib ja kust ta läbi läheb ja kuidas ta saatjast väljub? Sosprioril tollal ta oli tol ajal siis tehnikaosakonna juhataja, tehnikaosakonna juht. No siis olid meil eesti keeles, Kress luges meile ühiskondlik-poliitilistel teemadel, vestles Joosep Saat kõnetehnikast Felix Moor. Huvitav oli, päris palju meid ei olnud, neid võis olla esialgu paarikümne ümber seal kokku kutsutud, nendest hajusid või langesid mingil määral välja, siis veel. Ja siis otsustati nii, et me läheme nüüd praktilisele tööle. Igaüks on, ütleme nädalapäevad ühes toimetuses mis aja jooksul siis inimene ise otsustab, kas talle meeldib see töö ja raadio otsustab, kas ta sobib sellele tööle. Mis teistest hiljem sai, ma ei tea seda sellepärast, et mind siiski suunati esimeseks stuudiosse. Siiski, kui palju konkurente, konkurente, nagu ma pärast kuulsin, oli üle 100. Ja neist jäi siis järele kaks tükki veel peale minu, kellest küll ei saanud teadustajat üks kah kuidagi hälbis ära. Aga teine üks noormees, Voldemar sool temaga koos me siis töötasime veel mitu aastat tema küll rohkem toimetustes päevauudistes ja spordis ja ja propagandas ja kus aga vaja oli, noor inimene ja üsna elavalt tegutses. Ja kuna ta siiski võimeline oli ka lugema ja rääkima, siis vahetevahel. Ta tegi mehe häält meie kaaslasest meestiktorit. Meil ei olnud esialgu lülitseminte. Kuidas te tulite mõttele tulla raadiosse? Kas sellel lool on ka oma eellugu või tänu kellele, tänu millele? Terve helme kuuleme päevast päeva teie häält. Tänu ühele vägele mustale päevale. Ma töötasin kontoriametnikuna, sel ajal olin igati oma eluoluga rahul ja vahetada töökohta või, või ametit ei tulnud mulle mitte ettegi. Aga siis tõepoolest juhtus üks selline must päev nagu võib-olla igal inimesel vaest on hommikust peale, kõik vedas viltu. Mitte üks asi ei laabunud. Lõpuks tekkisid igasugused keerdsõlmed küll küll kollektiivi vahel, küll ülemustega. Ja päeva lõpuks ma tundsin, et olen lihtsalt ilma süüta ohver ja kippusid kui enesehaletsuse pisarad laugude alla. Kuna ma seda teistele näidata ei tahtnud. Lauanurgal oli üks pakk ajalehti, ma tõmbasin sealt ühe ajalehe lihtsalt huupi endale ette, kummardasin selle kohale ja, ja mängisin lugemist. Esialgu muidugi veegalkvel silmadega midagi ei näinud, aga kui see pisarate udu hajuma hakkas, siis ma märkasin, mis asjalema õieti otsa vaatasin. Ja see oli kuulutus. Eesti Raadio kuulutab välja konkursi teadustajate leidmiseks. Ja nagu välk käis peast läbi. Ma lähen ja proovin, miks ma arvasin, et ma neid sobiv inimene seda proovima olen ma seda isekaid ja võib-olla juba koolipõlvest peale vahest õpetaja käsutas mind, kui klassile oli vaja midagi ette lugeda. Need loe sina, et sul on selge hääl ja, ja käib üle klassi kähina. Igal juhul ma samal hetkel otsustasin, et ma proovin. Ümbritsetuna kodumaa vabaduse eest peetud võidukatel lahingute kuuldube ja kogu rahva armastusega pöörduvad tee mobiliseeritud sõjamehed tagasi kodulinnadesse ja küladesse rahuliku töö ja oma perekondade juurde. Kuidas ringhääling elas siis, kui teie seal oma esimesi teadustusi tegite ja seal katsetel? Tul käisite, ringhääling elas siis alles Estonia teatri varemete all? Noh olustiku võib ette kujutada, mõnes kohas oli lagi ja mõnes kohas ei olnud, hüppasime üle v loikude ja palju meid siis seal oligi, seal oli muusikatoimetus üks tehnikaruum, üks stuudio ja veel oli siis üks niisugune, kus, kus inimesed said istuda väljaspool saadet. Need olid siis Estonia varemete all. Keldri ja all keldris küllaltki sügavas jo taastajat kopsuste kolksu tulevad taastajati jah, olid neid oli hoiatatud küll, et nad Ärguvus väga sügavalt võtku aega juhtus ikkagi varisemisi ja, ja ma mäletan, et ühe saate ajal isegi üks suur säärsaabas jalg ilmus meile stuudiosse läbila läbi lae. Nemad ju ka ei võinud aimata, kui ligidal meie lööve siis isegi saate ajal juhtus niisuguseid asju, ma mäletan, et me saime kasutada praeguse merekooli saali võidu väljakul. Seal laulis seni Siimon ja, ja ma jõudsin vaevalt ära teadvustada, et järgmine laul on vaikselt veereb pisar. Kui suure kolinaga ühest nurgast kukkus krohvida lagi alla. Need niisuguseid asju juhtus siis. Aga ma arvan, et keegi ei pannud pahaks siis, sest olukord oli juba kord niisugune, nagu ta oli. Meil näiteks ei olnudki täpset kella, stuudios ei olnud kella. Üks seinakell oli tehnikaruumis, nii et me orienteerusin ja siis selle järele, et meil läheb umbes 20 sekundit, kui me vaatame niiviisi kella ja läheme siis läbi koridori oma ruumi, stuudio oli täiesti omaette nelja seinaga ukse auguga keeratud. Läheme sinna, istume maha ja, ja kuulutame siis kongi löögile. Kell on 16, kell 16 algas siis pärastlõunane periood. Silmsed, et saate tehnikuga Ei mingit, kui tahtsid midagi rääkida või küsida, siis tuli läbi koridori joosta teise üksi robot üksi omaette olija, nii et näiteks päevauudistesaade, ta oli kaunis pikk selle aja sees, toimetaja tuli rahumeeli uksest sisse ja sokutas selle lauale ette veel mõned tekstid ja ja kõik see elu käis, lugemine jätkus ja lugemine jätkus, muidugi tõmbasid selle lehekese endale ette ja ja lasid edasi. Aga sealtpeale siis, ega ma ei lahkunud oma töökohalt, ma tegin siis kahte tööd. Päeval oma töökohal õhtul raadios kell 12 lõpetasin. Muide ka sel ajal ei olnudki nii väga lahkuda, selle alles sõjaaeg ja, ja laskuda sai oma kohalt siis, kui kui juhtunud sellega nõus oli. Aga siis. Ma ise ei olnud ka jõudnud veel päris ära otsustada. Siiski, sest ma olin kohutavas mikrofoni palavikus. Ma. Kui ma sinna Estonia varemete alla laskusin, siis iga astme peal ma manas süda läks raskemaks ja raskemaks ja ma mõtlesin, et oli mul seda vaja. No mis ma ennast sellesse asjasse segasin? See oli nii katsetele minnes kui tööle tulles rohkem küll tööle tulles. Jah, aga ometi läksin ikka jälle läksin, kuigi mul veel mingisugust erilist kohustust selleks ei olnud. Muide, ega inimesed tänapäeval sellist mikrofoni palavikku enam ei tunne. Ma olen ka mõeldud tarbemagnetofonid. Jah, me oleme liiga kodustanud mikrofoni inimestele nuia, kui mõelda, kui, kui paljudele see riistapuu on suu ette pandud juba nende aastate jooksul ja me ise ju seletame inimestele ära, kuidas seda häält tehakse, kus ta läbi läheb, kuidas ta välja läheb, mudilased hakkavad esinema mikrofoni ees, oma salme lugema ja, ja laule laulma. Need muidugi ma vaatan oma kõrval algajaid teadvustajaid, pisikene närv, muidugi on paberi lehekene natukene võbiseb. Aga see on ka kõik ja see läheb varsti mööda. Aga sel ajal see oli mitte üksi minul, vaid see oli. Ma vaatasin näitlejaid, kes ometi peaksid olema harjunud laval esinema kui ainult meenutan näiteks Liilaznerit. Niikaua kui mikrofon oli suletud, ta oli täiesti normaalne inimene, istus juures stuudios, ajas juttu maast ja ilmast, aga nii kui ma asetasin ta oma kohale ja ütlesin, et nüüd on paar minutit aega ja pange mind neid tähele. See oli pöörane. Ta, ta haaras abi otsivalt mul niimoodi käevartest kinni, et ma olin alati sinine pärast seda pärast tema meeldivat külaskäiku. Ei tea mille ma küsisin, kuidas teil siis, kuidas te laval siis hakkama saate? Täitsa laval on vastupidi, lava taga on paanika ja nii kui ta tuleb välja ette lavale on kõik normaalne, kõik rahulik, aga meil oli tagurpidi kaader, oli ka, kõik olid algajad, välja arvatud nüüd mõned, kes, kes olid juba tagalast tegelnud raadiotööga. No minu esimene õpetaja ja kaasränne oli Silvia krunt, praegune Silvia, pluss meie tõlk. Ja temaga kahekesi me siis hiljem hakkasime neid asju ajama tema ennelõunal ja kuna mina ennelõunal olin teise tööga seotud, siis mina õhtupoole näiteks niisugust asja nagu praegu on, me teame täpselt, palju meil nädalas tohib olla töötunde. Ja nii edasi see küsimus ei kerki võõras, täitsa elu, aga ma usun, et ma olin siin olnud paar aastat, kuni ma teada sain, et teaduste ja tööpäev kõigi seaduste ja määruste järgi olla ainult kuus tundi. Sel ajal me olime. Seal, me olime umbes 18 tundi oli meid vaja. Hommikul kell kuus, Me alustasime ETA teadete dikteerimisega rajooni ajaleht Nendele, siis seal vahepeal olid oma saated üks väike saatepaus ja siis jälle õhtused saated, kuni kell 12 öösel soovisime head ööd. Noh, see oli tsirka 18 tundi, Me lõime selle päeva pooleks üheksa tundi ja üheksa tundi kaks häält ja ainult kaks häält rohkem. Meid. Ja meeshääl puudus üldse Tallinna lainepikkusel. Meeshääl puudus täiesti siis kui, siis hiljem see samane mees, kes konkursil jäi peale Voldemar sool ja tema käis meid vahest aitas ja esimehe asetäitja Olev madivere ise tuli, vahest, kui hädasti oli vaja kahte häält. Aga siis hiljem, 46. aastal tuli meile Einari Koppel tuli meile Linda Rummo hilisem. Kes meile siis Heino müts, kellest hiljem sai meie esimene tugevam reporter Sõjaürgne sõjajärgne. Ja niiviisi hakkas siis asi arenema. Kapell ja Linda Rummo läksid teatrikooli, kui see avati. Õnneks muidugi oleks nad siis pidama jäänud, oleksid teater vaesem kahe suurepärase kunstniku võrra. Ja siis pikkamööda. Me tegime konkursse ja otsisime inimesi mida siiski väga ja väga raske oli leida sel ajal konkursid olid suured, me tegime neid Tallinnas tegime tart Tartus ikka nii 60 80 kuni 100 inimest. Aga Leida oli millegipärast väga vähe. Ma ei tea, kas me olime siis nii, tahtsime nii hirmus valmis inimest saada või, või olid seal tõesti mingisugused takistused. Aga nõuded olid kõrged, nõuded olid, ma ütleksin, et nad olid tõesti Lättali kõrgemal, vähemalt see esialgne lattali kõrgemal, kui ta praegu on. Katsed olid kah rangemad. Kas sellel mikrofon käis juba ka kaugemal käidi juba reportaaže tegemas? 45., minu arvates, et 46, aga 46 jah, seal ma mäletan ühte ajaloolist sõitu, mis oli esimene niisugune suurem väljumine oma nelja seina vahelt, see oli 46. juuni hakul, nii varasuvel ma mäletan, et tee ääres sirelid olid viimased õitsemas. Me sõitsime Narva esimest korda pärast sõda mis meil siis oli kasutada, meil oli veomasina sinna peale laoti siis kõik see kolimis oli reportaaž yks vajalik võimendajat ja ütles niisugune süles kantav heliaparatuur ja kaablid ja mikrofonijalad ja kõik, kõik kõik, mis vaja oli. Oli see juba magnetofon või olisi plaadi. Ei, seal magnetofon, magnetofon sinnasamasse, ronisime ise sinna, masinad hästi, mõned tekid mugavuseks alla present peale, kui vihma sajab. Ja nii me sõitsime siis. Ja see oli võrdlemisi unustamatu sõita sellepärast et see Narvas oli. Ma palusin, et öeldakse mulle, kui me oleme Narva lähistel, et ma tahan näha Narvat. Ja mu ettekujutuses oli mingi varemete linn. Ja kui mulle öeldi, et tahtsid Narvat näha ja ma pistsin pea välja presendi alt, siis ma arvasin esiteks, et minuga tehakse nalja. Sellepärast et seal ei olnudki mingit linna, seal oli mügerik maastik mehe kõrguste Maltsadega yle kasvanud. Üks meie hulgast, Linda Mõttus, lööbin, oli Narvast pärit ja ta tahtis üles otsida oma Ja tal oli sellega tublisti tegemist aga nii vaatevälja järgi otsustades. Lõpuks ta pani jala maha ja arvas, et see on seal. Ja kinnituse ta sai siis sellest, et sealt prahi hulgast tuli välja üks sinisekirjaline pesukausi roostetanud poolit. Ja siis ta rõõm oli suur seali kodu. Siis siiski elu juba Narvas oli mõnesugune, teises linna servas oli mõned majad ehitatud või üleskohendatud ja mõned tööliste ajutised elamud. Täitevkomitee töötas komsomolikomitee, töötas nii, et me sealt ühe ja teisega vestlesime. Siis me sõitsime edasi Narva-Jõesuhu, kus pilt oli täpselt sama troostitu. Seal olid ehitused veel kergemad ja, ja seal ei olnud isegi võimalik mingisuguste tänavate vahel vahet teha. Tee ääres väljad olid piiratud okastraadiga, sest nad olid mürskudest üles küntud nagu mutimullahunnikud. Ja seal võis veel ju miinivälju. Seal oligi, sest meile öeldi, et kui mõni loom satub siia peale, siis ikkagi veel tekib lõhkemisi ja ja plahvatusi, aga kõige süngem ana on mulle meelde jäänud metsad. Need siis oli juba õhtu punetavad taeva taustal need söestunud tüved ja need kõndistunud oksaharud. Need mõjusid nagu ahastades taeva poole tõstetud käed. See oli niisugune. Siin me käisime põlevkivi kaevanduses, seal kaevandus töötas ja, ja maalt me tegime ka reportaaži tagasi tulema, jäime menüü peale ja midagi juhtus kas meie masinaga või olid pilves võrdlemisi pime öö. Me ei saanud seda kohendada, nii et me tõmbasime oma tõlla sinna tee äärde murule. Panime vaibad maha ühe künka veerule puude alla ja, ja lamasime seal ja vaatasime taevasse ja ootasime koit. Et oli romantiline hotell ei maksnud midagi. See oli üks niisugune esimene, kaugemale väljuv sõit, aga me käisime selle sama veoautoga küll mõningatel päevadel nagu pühade ajal ja valimiste päevadel ja me käisime siin rohkem linna ümbruses ja Harju ja Järvamaa piirides ja ja vaatasime, kuidas maarahvas valimas käis ja pidusid pidas. Aga rohkem me olime ikkagi nelja seina vahel. Mis tunne oli teha reporteritööd neil aegadel? Vastik reporteritöö on mulle absoluutselt vastunäidustatud. Minu meelest reporteri ideaal on niisugune, et kui ta uksest välja visatakse, siis ronib aknast sisse ja saab oma. Mul ei ole seda, seda pealehakkamist, ma tunnen, et ma segan teisi inimesi, näiteks ma olen ühe juhtiva töötajad kabinetis ja. Selle aja sees, kui ma temaga räägin, pistab 10 inimest pea ukse vahelt sisse, tahab nõu küsida või, või mingit otsust saada. Muidugi inimene on viisakas ja ütleb kohe kohe kohe ma vabanen ja mina tunnen, et ma olen siin neile liin, vaata reporteril. Niisugust tunnet ei tohi olla mateegin reportaaže muidugi sellepärast, et meil ei olnud algul reportereid, näiteks juba 46. aastal, kui meil polnudki kedagi. Me tegime laulupäeva reportaaži, ma pidin lihtsalt tegema, sellepärast et ma sain aru, et ma pean. Aga seal ei rohkem, niiviisi vajadusest sunnitud ja, ja tänapäevani oleme harjunud nende reportaaži tegemisega ja avaliku esinemisega kuidagi ei harju ära. Esimene avalik raadioõhtu oli meil juba 46. aasta lõpul seal Tombi klubi saalis pikal tänaval. No see oli suur probleem ja minule kui naisele arhite küll eriline probleem, sellepärast et Erki sellesse küsimus. Mis ma selga panen. Naiselik küsimus, aga ma mõtlesin, et üsna mõistetav Sest oli ju veel kaardisüsteem. Ja ta loeb, nimetatud Phoed polnud avatud, riiet polnud, meie sõja ajal oli kõik antud, mis kanda andis ja tundus, et lihtsalt võimatu, kuidas ma lähen siis nüüd niimoodi, muidugi me olime sõja ajal ka harjunud riiete edevusest loobuma, aga ikkagi niisugune suursündmus, esmakordne elus esinemine suure hulga rahva ees. Säilida teil andis mul seal ja seal võib olla, et mõni naise otsustada, võib-olla mõni naiskuulajal huvitatud. Ma sain sellest probleemist üle lõpuks niimoodi, et ma panin kaks kleiti otsakuti selga. Ühel lõikasin maha, ülemise otsa lasin ta alamal, sain pika seeliku teise suvekleidi roosa lillata, panin siia peale, see ulatus põlvini. Moodustas siis kadakin pluusi. Krookiat olid tal siin keskel ja ühe illustuse panin veel vöökohta ja ja pärast kõik olid imestunud, et kust küll selle tualetipotist muidugi üksikasjad kauguses ei paistnud välja. Vaat niimoodi oli see esimene raadioõhtu, seal jõudis meie niisugune suurem ettevõtmine 46. aastal. Aga ma mäletan, et me tegime seal koostööd Felix mooriga. Mariga kahekesi me seda teadvustasin. Me töötasime väga ilusasti koos kuni peaaegu lõpuni. Ja siis ta tegi ühe temale väga iseloomuliku liigutuse. Ta ütles alati mulle ära vaata oma saateid läbi kaks korda, vaata üks kord. Ja tähelepanelikult, sest diktoril ei ole iga kord aega igat asja mitu korda üle vaadata, sa pead sellega harjuma. Sa pead ootamatustega harjuma ja seal ta siis tegi, pole ootamatuse õppus. Meil oli nii kokku lepitud, et tema lõpetab. Tasakesi mulle seal laval. Tehke teie lõpp. Aga välgukiirusel mõtlesin, et nüüd ta veab mind alt. Mul ei olnud midagi mõeldud lõpetuseks. Ja viimases hädas pöördusin publiku poole ja ütlesin, et lõpetuseks tahab Felix Moor teile öelda paar sooja sõna. See oli temale üllatus, tema tegi ilusa kummarduse ja ütles. Head ööd. Ja pärast me siis omavahel arutasime seda asja, tahtsin, ma tahtsin näha, kas sa tuled välja. Ma ütlesin, ma tahtsin siis näha, kas sina oled. Ja kõik lõppes väga ilusasti pärast, isegi esimees küsis, et kas teil oli nii mõteldud, see asi ei olnud midagi, aga see oli lihtsalt lihtsalt teineteise proovimine. Felix Morilt. Ma õppisin austust eesti keele vastu. Ma ei tea testi inimest, kes oleks nii armastanud oma emakeelt andis meile kõnetehnikatunde. Ja mäletan, et sel ajal hakkas ilmuma üks õigekeelsuse sõnaraamat. Ei mäleta enam kelle toimet tamisel ja vist katkes silmus vihikute kaupa. Ta sõitis isa ilmuva vihiku puhul Tartusse. Ta vaidles ja arutles iga sõna yle ja sealt jäi nagu meile niisugune mulje. Puhas eesti keel on üks väga tähtis asi. Ja nii on ta tänapäevani, mul on isegi veel kirjutatud märkmeid tema juhiste ja õpetustega üldised hali muidugi igale noorele diktorile sel ajal eeskujuks vähemalt, kes teda mäletas. Tema töötamise pääst. Ja ta vahetevahel meid siis aitas moraali siis teatris ja teatrikoolis juba hiljem. Aga kui abi vaja oli, siis tema kui kogenud reporter hüppas meile appi laulupäeva ajal. Ja ja ja lastele luges ta palju Kalevipoega ja ja väga mitmesuguseid saateid. Teisi värvikaid kujusid sellest ajastumoori kõrval, kes tollal liikusid, veel raadius. Neid oli vähe, Heino mandri oli siis alles algaja näitleja. Siis oli meil Bernhard Lille sagedasti ja Maran Iko Maran oli meil kirjandussaadete toimetaja sel ajal hoopiski siis oli meil kord toimetaja kirjanduses Jüri Järvet. Kaarel Toom oli juba siis oma inimene, silmur, torm ei olnud, Ilmar Torn oli päevauudiste toimetaja, siis oli meil Vello Rummo, kes juba Estonia varemete all käis meil abiks mehe häält lugemas. Tema oli alles sõdurpoiss ja vahetevahel, kui ta mahti sai, siis ta tuli. Aga ka Vello Rummo oli päevauudiste toimetaja. Mis on tähtsamate sündmustena Eesti elus ja kultuurielus, eriti sellest perioodist, meeldejäänutel? Jah, Estonia Estonia alamine, nii kontserdisaali avamine ja pärast seda teatri avamine siis ma kohtasin isiklikult esimest korda Paul Pinnaga näiteks. Ja tegin temaga ühissaate. Olen näinud distunja kuuni esimesi kivi kuhjevat imposartsiks ehitiseks. Nägin Nõukogude Liidu. Ainult kõrgeväärtuslike kunstiküpsete lavateoste andmisega on meil nägijaid võimalus tasuda oma tänuvõlga nõukogude võimule ja Eesti Töötava rahvale uue. Käin uskliku kodu hist. Uus hoogia tööind hoovab neid iga Estonlase sõnadest ja tegudest. Seal hästi mõistetav, kui oleme tuttavate pärastsõjaaegsete tingimustega, millest teater on töötanud kolme viimase aasta jooksul. Pärast Estonia hoone hävinemist sõjatules leidis Estonia kollektiiv endale ajutise kodu endise kinoteatri Gloria Palace'i hoones, kus teostati võimaluse piirdes vajalikud ümberkorraldustööd. Teatritöös andis paratamatult tunda üldine ruumide kitsikus, lava väikesed mõõtmed, harjutussaalide nappus. Balletirühm tegi harjutusi gruppide viisi siin-seal Tallinna suuremates saalides. Kuid see oligi ju ainult esmaabi. Ehk tõenäoliselt teatrid, et nõukoguliku ülesehitustempo juures pole kaugel päev, mil Estonia oma uksed neile jälle avab. Vana Estonia, nõukoguliku ehituskunstisaavutusena. Teatri kunstiline juht seltsimees Ants Lauter on väsimatult neis kitsastes oludes taotlenud oma kollektiivi täiustamist teatri muutmist tõeliseks ees, rindliku Nõukogude kultuurikoldeks tähtsaks abiliseks ülesehitustööd ja töötajate hulkade kasvatajaks kommunismi vaimus kunstiküpsete lavateoste kaudu. Taastatud avarasse hoonesse asumisega laieneb teatri tegevus lähemas tulevikus tunduvalt, nagu kõneleb seltsimees Lauter. See saade tehti juba siin, sest ülekolimine oli juulikuus 1945. Kasutatav oligi ainult kelder. Ainult kelder ja ma usun, et vist aasta pärast me saime ühe astme kõrgemale ja kaks stuudioruumi ja see oli juba küll veel kelder, aga juba tükk maad meie meelest Tigmad parem, seal oli juba pianiino ja seal võis keegi laulda ja mängida. Esialgu ei olnud kõikjal võrandatki, külm oli ja, ja kogu see tee tagasi mõeldes oli rohkem entusiasmi varal. Tehnika oli algeline ja, ja me ise olime algaja taga. Niisugust kollektiivi, nagu tol ajal oli, ei usu ma, et ma kunagi enam näen või, või oleks olnud, vot seda oli ju ainult paarkümmend inimest, aga need olid ka nii üks rusikas. Ja nagu ma juba ennem ütlesin, et tööpäeva pikkust ei arvestanud küll keegi, sest oli öid, kus lihtsalt ei jõudnudki koju minna, sellepärast et kell kuus tuli alata ja lihtsalt sai külitatud. Siin meil olid niisugused akustilised seinad teiselt küljelt mingi pehmega kaetud, aga õnnetuseks traatvõrk peale tõmbab, nii et nad mugavad ei olnud, aga mõni öö sai siis niisama veedetud kui tõesti paar tundi vahet ja ei tasunud enam minna koju. Milline oli tolleaegne töökorraldus, kuidas reportaaže tehti? Palju oli lubatud improvisatsiooni ja mil määral tulid kinni pidada varjem esitatud tekstist? Noh, esimestel aastatel tuli kinni pidada varem esitatud tekstist ja ma pean ütlema, et inimesed ei tahtmatest. Ja sellega oli päris häda, sellepärast et igal inimesel on ju oma rääkimise viis ja ja kui seda teksti koostada, siis tuli kogu aeg mõelda sellele väljendusviisile, sellele sõnade järjestusele nagu nemad rääkisid, vastasel korral ei tulnud see inimene üldse välja. Ma mäletan, et ma käisin Tartus Tartu linna täitevkomitee esimehe juures. Ta oli väga eripärase sõnaseadmisega inimene. Ja ma lippasin ruttu-ruttu hotellituppa tagasi hakkasin ruttu-ruttu kirjutama, sest ma tahtsin tabada seda, mis oli ja kõik, kes teda tundsid pärast ütlesid, et noh, see oli täpselt ja tal oli muidugi kerge seda lugeda, sest see oli, see oli nii nagu tema, nagu tema oleks seda öelnud ka ilma paberita. See asi kukkus meil väga hästi välja. Teine niisugune inimene oli Paul Pinna näiteks pinnal oli ju ka väga eriline väljendusviis, aga temaga kategooriliselt keeldus. Ilma tekstita rääkimast. Neil aegadel, meie praegune jutuajamine oleks välja näinud umbes nii, oleksin teiega eile kohtunud, teiega rääkinud, läinud koju, kirjutanud teid ja iseennast sõna-sõnalt ja siis tulnud siia ja hakanud seda lugema, seda lugema. Pärast seda on selle ümber palju nalja tehtud. Ses mõttes küsida mees Sonsu nimi. Jah, aga nii ta oli, et inimesed kuidagi võõrastasid siis mikrofoni ja, ja raadiot ja näiteks Paul Pinna, kes on ometi tuntud nii sõnaka inimesena, sellise improvisaatorina, no lihtsalt lihtsalt ta ei olnud nõus, nii et meil oli temaga ikka asjaajamised, ta oli haige kahjuks sel ajal, kui ma hakkasin seda saadet ette valmistama Teatri uuesti avamise puhul ma käisin tema juures kodus. Ta oli voodis, võttis mind vastu ja palus mind ära yles kirjutada see jutuajamine mida ma siis ka püüdsin võrdlemisi temast stiilist teha ja siis siis ma käisin veel kord tema juures, me vaatasime selle läbi ega ei ole ebatäpsusi. Ja alles siis ta tuli siia raadiomajja jäänustes, seda, seda oma juttu lugema paberi pealt. Kui te olete stuudios, teadustaja laua taga, kuidas või millisena kujutad ette kuulajat oma auditooriumi See ongi tavaliselt algajate viga, et nad kujutavad ette, et nad räägivad kümnetele tuhandetele. Ja sellepärast algaja jutt on alati kuidagi esinemine. Mina ei kujuta neid niimoodi ette, ma kujutan ette, et inimesed on oma igapäevases miljees, teevad midagi, toimetavad midagi. Ja ma lihtsalt räägin üksikutele inimestele. Esialgu muidugi tuli seda harjutada. Ma kujutasin ette inimest, kellele ma räägin, ükskõik kes ja nii ma soovitan teistele ka räägi kasvõi oma mehele või või oma emale või pidage silmas ükskõik keda, aga adressaat Peab olema, peab meeles pidama, et te peate kellelegiga kontakti leidma, vastasel korral te räägite inimestel üle pea ja kasu meie tööst, siis on kui nad ei kuule ega kuula meid, see on tühi töö. Kuidagi tuleb leida kuulajaga kontakt. Ja selle kontakti saab ikkagi ainult siis, kui, kui, kui me tõesti tahame ise ka kontakteeruda kellegiga. Millisel juhul teadustöö on pakkunud suuremaid elamusi? No idasaade, mis õnnestub, mis on näiteks ette näha, juba keerulisem, kui see on hästi õnnestunud? Ta pakub ikka rõõmu, muidugi need esimesed aastad, need on üle puistatud mingisuguse sära, aga mulle tundub, et siis oli õnnestumisi rohkem. Kuigi faatiliselt võttes viperusi oli ka rohkem. Aga iga õnnestunud asi viis edasi kuidagi, iga päevaga oli näha, et midagi läks edasi, midagi läks paremaks. Ma ei taha sugugi öelda, et nüüd ei tehta tööd või, või, või et nüüd on kerge. Aga nüüd tundub see kuidagi normaalne, kui arvestada võimalusi, materiaalsed võimalused, kõrgharidusega kaaderruumid, mis meie meelest on muidugi jälle viletsad võrreldes võrreldes nende aegadega siis mulle tundub, et see töö kangelaslikkus, kui me niiviisi seda sõna kasutame seal nii nagu suurem. Ja need ettevõtmised, kuigi nad maailma maastaabis olid väiksed tunduvad mälestustes kuidagi suuremad ja ilusamad ja, ja unustamatud.