1916. aasta kevadel hakkas Tallinna pandariini juhatuse meestele tõsist muret tekitama asjaolu et teatritegemine seltsis, kuigi heal järjel ja seisnud lugu oli seda piinlikum, et ainult kümmekond aastat enne seda sai samas hoones tuule tiibadesse kutseline Estonia. Kuule, aga teatritegemine seltside juures tol ajal oli kombeks, ei tahtnud ka pandoriin selles osas sammuda, viimaste seas. Samal ajal kui siin küsimust täie tõsidusega üles kergitati, oli aga käärimas pereheitmine Vanemuises. Lahkhelid, mille tulemuseks oli mõne aasta eest Karl Menningu tagasiastumine süvenesid ning viisid selleni, et krunt sealseid näitlejaid hakkas heietama lahkumismõtteid ja peatselt võistandorini juhatuse koosoleku protokollija rahuldusega kirja panna. Et eeloleva hooaja näitemängude ette kanneteks on seltsi eestseisus otsustanud Vanemuise näitejõudusid palgata. Augustikuus saabuski Tallinna üheksa Vanemuise näitlejat Aleksander Teetsov, Anna Markus, August sunne Marie Eduard Türk, Olly Teetsov, Karl triipus, Heino vaks ja Taavet Mutso, kellega hiljem liitusid Mari Möldre tollal Meitsi Müller ja Hartius Möller. Marja Türk, teie olite üks nendest, kes panid draamateatrile aluse 1916. aastal üks nendest, kes tuli Tartus rangest Menningu koolist just nii ja võib-olla ette nüüd meile jutuks ühtlustaksite sellest kuidas algus siin õieti oli. Siin mandoliini, nõndanimetatud kandurid, pandarini seltsimajas ja 50 aastat tagasi. Ülijooksikud lahkusime raske südamega meie armsaks saanud vanimustik, jaks, siirdusime, peamine Tallina, milline oli tulvil täis sõjapõgenik. Miinilipulauluks oli siis tuul puhub ja vihma sajab. Välk valgustab pimedat ööd. Kõik otsivad majade varju, mina üksigend, tundmatut ei miks just lipulauluks, kui seepärast, et köik linn oli sõjapõgenikke täis ja kusagil kusagil peavarju ja üks jätlismi mitme abikaasaga elasime suure suure külma tulikeni panud, uriini suveputkas. Ega teistegi palju paremini olnud. Asusimu omati kährik looma Aleksandril kihlus sai kokkuleppele, bemm tuli seltsiga. Eduard Türk valiti üksmeelselt, õpib peanäitejuhiks. Juba esimese hooaja kestel ühinesid meiega kolm mingist pani muislast Mitsigatis Mölder tapet, nutsu. Ja nii siis kokku oli 12 12 kun aga hooaja repertuaari koostamisel, selgus, et meie trupp on ikkagi veel liiga väike. Siis otsustasime suurendada seda ajalehekuulutuse kaudu ja poolist saime terve rea asjahuvilisi, kes enamikus neist olid juba varemgi püsinud. Te nägite, siis tähendab ka Ruts Bauman hilisema selle töölisteatri kuulsa Rootsi esinemise ajal ja, ja nägin kas tema tuli lavale sellise koha staarina või väga lennukalt või koba. Koba oli koba tellilkov, kui ta tuli. Täielik algaja oli nõnda kähisti, toormaterjal aga oli väga suur, suur suur põhijälgagi jälgida, kuidas see inimene enda näitleja panin, inskist pilgud lekkis. See oli väga suu. Nagu tihe ja hea ja Miia tutvus iseenesest niisugune. Teatud niisugune Ans julgustamine abistamine õpetanud, kuid, kuid nagu koliks kokku näited osa võtnud laeva lavastajatööst. Sinises soodustavast õhkkonnas sündiski niisugune imelaps nagu Ruts Bauman, kes leidis enda. Teenisin näitleja palgi Eduard Türgi lavastatud Maksim Gorki põhjas paruni rollis. Rutsise ütleb enda raamatus minu Tiigunud laevani. Nii nagu nad põhjas mängisin, nii pole ma enda elus enam mänginud minna, kui juhtis keegi. Mul endal polnud tahtmist iga teadmist. Jah, nii see oli ka mina isiklikult mängisin näiteks rosinaid draamas, kust varjud ei kaoks, tüüdis tüdrukud, hunnid palju suurem andumusi ekstaas ikka kui aasta tagasi vanimisi Menningu juhtimisel. Nüüd 20.-te aastate algul tuli ju draamateatrisse näitejuhiks Paul Sepp ja tema tõi teile kaasa kindlasti väga palju ja jaoks jaajaa. Milles nüüd teie praktiku silmaga vaadatuna? See uus seisis, mida tema teile küll tema ei määranud meile vini Moskva, Moskva kunstiteatri koostel meele, tema sobis nii meeleolu draamast nagu sügis viiuli siiski siiski kõige suurem, mis tema on, tema nõel oli tema, kui neid ei näe, et see oli ikka Glasg klassika süda täitegi sülitamatult hästi tegid ja nii et Sepp tõi siis kaasa enda poolt nii sügavama ja suurema tähelepanu sellistele meeleoludele ja, ja tundetoonidele ja, aga et kas sepal oli olemas mingisugune oma kindel lavastajatöömeetod või ei olnud temal seda, kas ta läks nii ühte liini pidi või, või otsis ta ka ise? Paraku peab ütlema, et ei olnud ka mitte tema kindlad ka ikka ta otsis ka, otsis isegi peab ütlema, et isegi kuni viimase viimase proovini otsis ja näitlejad tihtilugu sellele pahaselt just need, näiteks Arn, kindla range, mingi Risime, töötan mani. Peatuteks jäide ja tahtsid, nõudsid seppa, et tema annaks, paneks koostaks kindla, kindla reisiplaani vähistiku seismise, noh siis suhteid septe tyhja, seda aga siit ma nägin, me nägime, me tundsime, et City Kidali raskusi suuri raskusi, niisugune range range distsipliin kujundamisel suuri raskusi fineer kihiliselt ajastama oma töö ikka improvisatsiooni läheb ikkagi ikkagi improvisatsioon, null jäid, jäi ikka tema põhitöö aluseks algseks põhitöö alguses täpselt õigeid näitas nii, et tema andis meile Justini, tutvustas uut Pattiikilis patiitilist tooni. See oli ju ka teksti lugemine, esimest kordade puutusin sellega kokku ja, ja Te olete teie ise mängisite ju ühes selles suures klassika lavastuses milleks oli Schilleri Maria Stuart Elizabethi osa. Ja kas te suudate ka sellest sellest osatäitmisest mõningaid momente meenutada? Seda, mida see teile õpetas, mida ta teilt selle osa puhul nõudis ja näitlejad. Reimanil tema andis täieliku niikuiniisugune kukkunad marjast juhati klassilisel. Seal kangelanna andis niisukese jälle tooni kätte, ilusasti kõike liikumise kätte, väga väga detailselt iski viimistesse liikumist ja minu res just vastuoksa. Ta võttis kärpissini liikumise täiesti, võttis maha igasuguse liikumise, surus mul käed rüppe ja pandi mind niiviisi paasi rangesse rangesse kunstnik annab baasi ja siis pidin hoidma pidevalt, kuni vaatuse lõpuni andis sinise mulle. Siis seda ma pidiga täielikult kramplikult sellist kinni hoidma, nyyd ma jäingi krampi selles osas ja minust kujunes üks niisugune puust tehtud ebajumal. Ja seniks ma jäingi selles osas nüüdison, väga huvitav ja hea ja minu lihane õde ringreisid, ei tundnud mind ära Pärnusse kuulist, ma olen haigestunud, arvasid mind, asetab keegi teine, nii et see oli täiesti kuju väljaspool mind, Maria tüki väljaspool mind endast. Ei olegi eriti rahul, selle enda kujuga ei ole. Ei, oli nii imelik, kui see linki Nikki aplodeerib, hirmsasti leiti, et see on väga tore. Aga mina pean ütlema, et see oli mul üks mõele võõras jäi, ei olnud minagi siin mina, Mitlikud märja Türk, vaid kui ka isegi kui kunstnik sind mine, aga veel ka. Veel üks uus lavastaja, lisandus meie lavastajate nii-öelda loetelusse just draamateatrisse oli Voldemar Mettus. Mida teie tema meetodite kohta ütleksite? No tema oli hoopis niisugune omamoodi imelaps. Netijuhtide peres. Tal olid tohutu suured teoreetilised teadmised, tohutu suurt pagas, ta teadis, niisugune tunne oli, ta räägib kõiki keeli ja tunneb kõiki maailma näitekirjanikke, aga need näitlejad neid käitali nagu tundmatuks maalsemas? Tema tema on ikkagi, ta ei huvitanudki nagu, mis, mida nelki tungis. Ja, ja isegi ei oodanud neid kelt ühtegi abi otsimist tema enda poole enda poole, aga ta näitlejat nii juhendas ka üldse või jättis tema näitleja täiesti nii-öelda sisemiselt kuju kuju loomisel jätistena näitleja pea täielikult enda pead. Näitan enda tuli sisejoonistust. Side Linda jäi siin sihezene, süün kääbisse süviniga sünia otsida sügavust ja laiust olid kõik esinemisi ainult elamistema andis põhiliselt selle ühesõnaga lavastuse nii-öelda värise, üldjoone, eine, kombeka, mingisuguse inspiratsiooni. Mina ei tea, kust see tuli, mis seal siis oli? Inspireeris kuidagi. 1924. aastal oli vana Draamateater majanduslikesse raskustesse sattunud ja lõpetas oma tegevuse. Tema kohta ka ei jäänud hetkekski tühjaks. Trotsides rahapuudust. Alustas tööd draamastuudio teater. Selle kollektiivi moodustasid Paul Sepa poolt 1920. aastal asutatud draamastuudio esimese lennu äsjased lõpetajad. See oli meie oludes esimene professionaalne teatrikool mis oma esimeste õpilaste hulgast andis sellised hiljem üldist tunnustust leidnud näitlejad ja teatritegelased nagunii Lastneri Felix Moore'i, Leo kalmeti, Kaarli alu aia foto aaloe. Aili ja Rudolf Engelberkid pöörata siin praegu koos kõik endised statistid Paul Sepa õpilased, hiljem tema kaaslased. Ja mida te siis võite nüüd 40 aastat hiljem öelda, mis olid siis need momendid ja printsiibid, mida ta teie jaoks tõi kunstiteatrist kaasa? Paul Sepp oli meile uue elumõtte sisu elust. Ja raske on sõnul seletada seda ülevat tunnet ja tänumeelt, mida võlgneme temale. Unustamatu Ta on need kaunid tunnid, mis hilja ööni kestsid. Et tüüdid improvisatsiooni. Erilise soojusega meenutan ma liitensi kilkoldel tööd. Ligi kaks aastat leht leheküljel kelk koldeni põlu vallas. Üleva tunde jättis hinge peale kolme, nelja tunnilise harjutuse nukuga. Mulle oli usaldatud väikekese osa, proovid kestsid suure tähelepanu ja huviga, eks ole, poisid. Meie õpetaja Paul Sepp katkestas iga minut, kui tunnetus ei olnud õige. Paul sepal oli oskust ja ennastsalgavad tahet meile veenvalt kunstilises vormis edasi anda kõiki inimese seesmise elu peeneid, varjundeid ja kogu selle sügavust. Need tunnid olid meile unustamatud ja kauni Maat leheküljed meie eluraamatus. On nii, on küll. Aga mida te nyyd pärast hiljem vaadates võite öelda, mis oli temal täiesti seal toodud ja mis, milles ta läks oma teed, milles ta läksid ja nii võib-olla hoopis teist teed, kui, kui seal mindi. Mis Sepp tõi uue, mitte Altstuudio, kui mõisti oli õudne. Sest siin olnud üldse Eestis õppeasutuselt mõningat kursust vahetevahel olid keevendil oli ortopeedias on edasi, kus õpetaja deklamatsioone, edasi, aga stuudio mõiste. Kaasa temaga Nõukogude Venemaal ja kunstiteate mõju all. Ja see on väga tähtis selles mõttes, et nii nagu need konsiga eeskujud olid, stuudio ei olnud mitte ainult õppeasutus vaid ütles ka juba uued Jaan loomise alged ott stuudio mõistes. Ja hiljem, kui asude draamastuudio Ühige võeti Paul Sepp erastuudio üle pärast pooleaastast töötamist siis juba fikseeritud põhikirjas. Et draamastuudio ühingu ülesanne kaheplaanile, esiteks õpetajad, kasvatajad, kunstnikke, näitlejaid ja teiseks luua Eestis kunsti diaatia ansambliteater. Ja kui sepakas teostama neid kahte põhimõtet juba siis ta hakkas seda saame teada või, või kunstiteatri mõtet rakendame juba õppetöö jooksul. Ja nii ei olnud meie õpetaja mitte Altõppetöö, vaid juba uue teatri ettevalmistamine ja siin nimetatud korrabakilt kolde lavastus, see oli õppetöö jooksul oli esimesel perioodil, siis seda võiks nimetada esimeseks katselavastuseks. Pärast seda tonti sonaats tümpelgi oma. Ja nii edasi ja need tööd olid kõik teated juba eelastmeks esimeseks sammuks uue teatri loomiseks. Nii et kui see lend 24. aasta lõpetas, siis juba küpsed ka mõte, et see samane kollektiiv kokku jääda ja edasi minna uue teatri ja isegi oli nagu kogunud teatud repertuaari. Ja siin muidugi tuleb juurde veel üks komponent, mis oli Eestis uudsena nimelt improvisatsiooni küsimus. Seppa seppa õpped ühes pani väga palju rõhku improvisatsioonilised elemendile. Ja kogu tema õppetöö seisnebki selles, et leida, et näitleja peab leidma ennast improvisatsiooni teel ja et tema põhimõte, mis tema laususin, mis tänapäeval tundub väga kaasaegsena. Et see on isegi kuskil fikseeritud ajalehes. Et mina ei taha teid mitte õpetada, vaid juhtida teid kunstilise töö juurde ja see on väga suur ja tähtis põhimõte. Ja üheks aluseks oligi temal see töös improvisatsiooni improvisatsiooni üheks põhimõtteks oli muidugi ka veel see, et osast väljalangemise korral üldse tähendab ei tohtinud inimene lasta ennast osast välja viia. Kui sina improvisatsiooni tegid, siis sihilikult. Ja kui sind ka, kui sa hetkeks välja sattusid, pidid põhjendama, miks sa välja sattusid ja mängisime jälle oma osa edasi. Ja. Ja kõige tähtsam on see, et tema nii palju oli seal kuulnud, aga Taaniel paistab, et tema väga palju Diaadi, Stanislavski, eetilisest printsiibist. Ja see just eetika küsimus Eesti teatrites oli tundmatu Jalookas. Ma ei hakka siin kirjeldama, mis oli enne seda. Aga põhiliselt pani ta maksma, said Eestis küsimus stuudios tantsuteatrikoolis ja loodava stuudioteatri juures. Lavamoodus pühaks paigaks, võta müts, toi kalossi käia ja kõik niisugused elementaarset küsimus, mis tollal olid täitsa võõrad S-i teates need õigema sisse. Ja ma pean ütlema, kui Sepp töötas, teatas hiljem siis ta isegi opositsiooni oma nihukest mõttetu vastu peeti lapsikuks, isegi seda teist ma isegi tankraid vanevad. Näitleja ütles, et mis ta jändab niisuguse tühiste kõrvaltküsimustega. Jutt oli siin kooliperioodidest kooli tekkimisest Paul Sepa põhimõtetest koolitöös. Viimasel õppeaastal tulime kokku, siis oli juba see mõte peaaegu nagu küps. Jäme ja hakkame jämedi kokku, hakkame teatrina tegutsema. Meie hulgast ainult kaks tükki vist oli õpilasi, kes ei jäänud, oli rohkem. Üks oli Richard kuljus, tema teised ülesanded. Temal olid huvitavamad. Üles hakkasin, mina läksin, rahvas, tema läks kasvatama, läks teatrikursusi organiseerima, nii algas siis jälle kokku ja kui juba kevadel lõpetanud oli, muide, samal kevadel algasime mee kohe tööd, esiteks mängisime seda repertuaari, mis meie olime koolis õppinud. Talle sepa tegutsesid meil siis veel õppejõududele pea lavastajatena Voldemar Mettus. Esimeses lennus ja Engelbrecht Rudolf ängilberg mängisime lavastuses Vilde pisuhänd ja see oli juba iseseisev ja see oli esimene hingelt Einberg lavastus lubamasse juurudel, see Põlvaatajat paljudel kohtadel. Me käisime ikkagi ringluses Pisuannaga, ikkagi laupäev, pühapäev, väljasõit, mina võiksin ehk selles suhtes mõni sõna ütelda, mis puudub publiku eetilis-esteetilise kasvatusse. Sest see oli õieti rändteater. Ja augus, sunni oli selle mõtte algataja. Ja tema oli see, kes viis esmakordselt läbi distsipliini. Etendus on välja kuulutatud kell kaheksa, siis algab kell kaheksa kell üheksas kell üheksa. Ja need, kes hiljaks jäid, neid enam sisse ei lastud. Siit tekitas publiku hulgas suurt revolutsiooni. Alguses aga juba teisel ringreisil oli juba kaks kolmandikku publikud juba täpselt kohal. Ja edaspidi juba kolmas, neljas ringreis, siis oli kõik. Ja nii, et muidugi see on nii, et Kaarel Ird olevat ütelnud Irdilikult, nagu tema ikka armastab ütelda. Et rändteatri ees ja selle suure töö eest, mis tema publiku kasvatamisel on ära teinud, ei pea me mitte ainult mütsi maha võtma, vaid ka püksid. Tuletõrjeesimees oli harjunud mustkunst ja palagani läbi käisid Keezee esimeest, vaatus tuleb kiiver peas, võtta tooli, meie mängime. Ütleb soo. Nüüd teelessellerreestnud tee ära kestel pärast teab, võib-olla ei, maksagi tuli lavale, tuli lavale, tal oli korvi kogemuse ja võttis raha ära ja ütlesin viit, tehke omad sirkuste taas. Aga me pidime ju peaasjalikult ikka hobustega sõitma, pikad maad mariti talvel, eriti talve ja 30 kilomeetrit, eriti talvel oli sige ütleme ainult ei oska ette kujutada, praegust ta veel ära kannataks. Niisugust olukorda ja siis oli noorus, oli tervist ja oli jälle päev mööda ja teine päev oli tuju jälle hea. Aga eksi vagunikeelu olnud ka niisugune, nagu näitleja teda omale tegi. Muidu alguses näiteks meid naerdi kahekesi armuga. Et kas teil koju ka veel midagi jäi, võtsin kõik. Aga meie muidugi kodust midagi kaasa lasime spetsiaalselt valmistada väikesed esemed väikeselt nihukest raamitud pildikesed siis, siis ütleme, sohvavaip. Raamiga prillid aga mari, aga lisas ja juure aga Liina Reiman ja tõepoolest midagi koju. Veed äsja täik, no ja no ja siis vot oligi niisugune olukord, et kui meie vagun loksutas kusagil mingisuguses jaamas kõrvalteel siis need, kes väljastpoolt meie vagunid nägid ja vaatasid, Need aletsasid meid, ütles küll ligi, inimesed peavad raskelt oma leiba teenima. Aga kui need needsamad aletsejad meile vagunisse tulid sellesse hästi sisustatud vagunisse, siis nad ei tahtnud sealt enam ära minnagi, ühtlaste elate ju siin nagu vorstid. No ja siis peale selle oli meil kaasas vagunisse asja muidugi hoolitses selle eest, et pagun oleks soe ja et näitel, kes soovis, oleks piima manergiga hommiku peaukse taga ja värsket mugavust ka oli tund ja siis no ja siis, kui sa tahtsid, näiteks vaikuses olles tõmbas oma kupee ukse kinni, kui aga tahtsid, ütleme, oma kolleegidega juttu ajada, siis oli ju pikk koridor, kus me jälle kokku saime või näiteks, kui meie vagun seisis Vaivara jaamas, siis me tuulasime ringi. Pääsusilmi Eestis. Ja, ja siis see oli, meil oli kord lilleaed mõttes 99 protsenti olid naised, peetis kupeesid, ilustasid, mehed, nemad lasid üks, niisamuti elasid seal neli-viis nädalat niisama. Sai neile K3. Muidugi seda, miks naised korra korra tegid. Mehed nautisid, säramis mässata, täitsa normaalne. Aili õngerbergsi oli kaljuduks eesrindlane, nii et meil pärast tekkis niisugune võistlused kellelegi B on kõige ilusam. No ja siis tema oli kardangi ilusta ja kui mõni artikkel temale kuskil või essee juure tuli, siis vaatasid kadedusega. Mari, tuleta meelde Võrus kui looja, seal, kus me läksime ja mehed jäid sinna ja, ja ütles, et naised mingite vaguni. Meie marsime kõik vaha, krunni ja korraga marini tuleb. Naised. Me oleme Lonni, võtame natuke kuuma teed ja lähme, vaatame, mis mehed teevad. Vagunisaatja, too auto, sõitsime Võrru, rahvamajja. Me, et Muuga variandi tuua, köing, seal tütarlapsed ka jaan ehmatasid. Me läksime Ani reas. Liina oli kõige pikem, see oli taga süüdist. Marssisime siis jammi, teen tee laulda. Olime uhked, meid piirasid arstid. Ja need saatsid meil laudekooniateliselt kamist, tahtsid meie lauda tulla ka? Meie olime kole iseseisvalt. Iseseisva ise tellisime, ise jõime ja ise läksime ära. Läksime ära ja mehed ütlesid, kuradi nahka panin. Ei, ei, sa unustad. Seal oli ju niimoodi, et et mehed saatsid saadikuid, kas nojaa, jaajaa, et meiega läbi rääkima, mille me poor kujule saatsime tagasi ütleme ei tunne niisuguseid mehi. No ja siis, ja siis ane reas, marssasin välja jooned elas maal ja ja sõitsime siis koju ja tarmu koju, tuli siis ütles. No saidike küll vägiteoga hakkama. Tulite rahutu vaimuga päevasest muredest üle kuue all pakitseb rind, hellitas lootusi teel kutsetest, heitlevan ekslevam kunstidest elule, lähin valis teid rahvast ja tõi väärikalt rahvale taas. Noorust ei kohuta raskus kui tahtest lööb lõkkele julgus kanda rahutust, tuld. Selles on määravam jõud. Hamleti kahtlusi jaatav pool hommegi oma kem olla. Elu neid edasi viib, kellel on julgete verd. Nii kirjutas Juhan Sütiste tervitades draamastuudio lasi nende töökümnendal aastapäeval. Üks nende seast, kellele poeet pühendas oma värsid, oli Rudolf Engelberg. Draamastuudio lased ise nimetavad teda oma meteooriks. Tema lend oli lühike, kuid seda eredam. Tartu töövoorimehe poeg, trükitööline draamastuudio teatri esimene näitejuht, teadmishimuline, alati otsiv, teotahtes põlev. Teater on mu elu, sest olen mardilaupäeval sündinud ja margistanditamine sellega veres, ütles ta naljatades. Kolleegide nõuannetele tõmbuda tagasi ja hoida käest, pudenevad tervist, andis ta vastuseks. Mulje on ennustatud, et ma 31 aastaselt nagunii võitlen surmaga. Ta töötas edasi, võitis saatuselt mõne kuu ning lahkus 32 aastasena mõtet tulvil paljudest teostamata jäänud lavastustest. 1929. aastal ilmus draamastuudio teatrilavale Hugo Raudsepa uus komöödia Miku Märdi. Miku märgist kõneldakse kõikjal. Mikko Märdi etendused lähevad välja müüdud majadele. Miku märgist on saanud tänavuse hooajast laager, lööke tõmbenumber. Võis juba mõni kuu pärast esietendust kirjutada Päevaleht. Publik tormas saalidesse ja naeris koos teatriga tolleaegse ühiskonna konnasilmi, mille pihta kirjanik sihtis oma vaheda satiiri, relva teravad löögid. Juhan Sütiste nimetas Miku märgid kaasa ja tera koomiliseks dokumendiks mis kehastas tervet küla ajastut tolleaegsest kõige lähemast minevikust. Miku märgid tõi draamateatrile rekordi. Sadat viitkümmet, etendust korda polnud seni veel vastu pidanud Eesti teatriajaloos ükski etendus. See ennenähtamatu minu näitas et publiku teatrisse toomiseks on vaja algupärast dramaturgiat rahvale mõistetavaid lähedasi probleeme, ütlemisi ning mõtteid. Teater sai aru, et siin peitub tema arengu peamine perspektiiv. Selle avardamiseks aga puudus materjal. Uued näidendid, mis vastanuks aja- ja arengu poolt esitatud kasvanud nõuetele olid esialgu veel visad tulema. Abi leitigi mujalt. 1932. aastal esietendus draamastuudio teatris Karli Aluoja lavastuses Vargamäe Anton Hansen Tammsaare suurromaani tõde ja õigus. Esimese osa dramatiseerinud. Vaatan ja vaatan. Ratas käib nii, et pulki ei näegi. Ja aina ö. Heegelaga. Minu ei sõtkub kahe jalaga. Vokk teeb sorr, sorr. Sorr. Sul on kange vanamees tapab su tööga ära tapab enese ja tapab kua, sinu. Sest tema renutul ainult töö. Teisperi peremehel oli asja ka või. Ja näpud muudkui Smibli joad. Mõtlen, vahel, kuidas ma seda piiriaeda lõhkusin ja kuidas sa siis tulid ja ütlesid oma heleda häälega, et kallis naabrimees, miks aia eest ära lõhud, sa lased ju meie sead oma kisse. Selliseid hakkas mulle häbi ja ma oleksin kasvõi isi sigari rukis järele jooksnud. Sina ütlesid, leebe häälega kutsuvaid põõs ja kui see, kui see kood sead, sindrid, tulid kõik ru. Tere, tere, hundipalu nahk üles, siis läheb ka. Käisin ei labor vaatamas, kasvõi vikati varsti juba sisse. Ei veel. Päeval õhkas vada aga tänavust Haapteda rohkem kui mullo Wade väljal. Lood heina Moale, seal, kus vesi peale paisutatud Oisi allu, uhtap nagu puud vuaal. Suhe ei kohe. Menu karjama soliseb nagu puumood heinama, lehmad soiku veel lootsiku. Kui aga oskavad aga kallis naabrimees, miks asi oma poole Kruovi kaldale ta ette ei tee, tiitli siis ilu, aabialey, pease? Kallis, aedne sina teed tammi, et vett minu maa peale ajada mena jälle tagasi tõrjuda. Ja selleks siis oligi sul vaja kraav täiesti oma maa peal veega. Loll ole, et oma raha eest hakkan teise ja muu peale kraavi kaevama. Nii et mina olin siis loll mees, hääd jääd, säilise Pärevi muidugi, muidugi. Nüüd ma tean, et kallin loa pri peremehega ei tohi kunagi kraavi kahasse kaevata, muidu jookseb vesi su enda maa peale. Aga ma tean kähki, et kellegi sääred olevat koerahammastest ikka veel sinisem kui mitte verise, kui sull oleks õiged. Niisiis oleksid, saab hingebussile vingerpussi lavastanud, aga hiina suvatad oma karjapoisi vilu tapi lõhkuma ja see ässitab meeld soos oma koeraga. Varaga praenes olla ei ole minu oma karjapoissi kuhugi saata. Tema lõhub omast peast tammi, sest ta ei või näha, kuidas loomad soos solistavad. Temagi saab aru, et see ei ole õige peremees, kes teise karjamaale vett paisutab. Õnne võiksid oma põllul keeridega hundiratast lüüa. Kui teis pere koeraga soos? Ah, see oli sinu kohapidamise rääk, NUT Kulasid minu seada varukisse. Kas hakkas kade meel, et minu loomad oma pead Cesal kolasid oma hääbi? Sul käib Joey sigade karjas, seakarjas käib ehk sinu eit? Eile eal on sinu eidel küll aidanud kuulaga. Tarvis õige minema hakata. Kaua sõicalgempled, head päevali, head päeva. Tuli ja oleksin peaaegu unustanud. Sinu hobused olid öösel minu rukis ehk tuled Voatapkaag juurde üle. Sinu karri tallas kevadel menu orasel olen ma sulle omast kahjustav rääkinud. Ja kuidas said melu, hobused, sinu rockiga? Mina panin õhtul kopli värava kinni, vaatasin aia üle, et oleks kõik korras, aga hommikul oli värav irvakil. Kuna hobused kopli tagasi küüdiseks, siis oli see mõne inimese kätetöö. Melu, hobused, väravaid, võrust lahti võtta ja ülepulga ei tõsta seal reagi seda, nagu oleksin mina sovhoos ja kopli väravavaht. Kui oledki seda kellelegi, ütled. Kas tuled vaatama, mis su setukas murukiga teinud? Kui olid sõdukad, siis põldudelt minu omad mul sulari tulistantset olid sinu ala, sinu sulane, võib tunnistada, et minul on setukad. Kas tuled minu tassitud rukist vaatama? Ei. Sasi jõuan ma alati välja maksta, kuda. Seltsimees Särev Tammsaare suurromaani sünd meie laval on seotud teie nimega ja teile kuulub Vargamäe esimese dramatiseeri ja au. Selle töö käigus oli teil kirjanikuga kindlasti palju kokkupuuteid milledest palumegi teid siin jutustada. Alguses võib-olla küsimus, kus tekkis õieti mõte Vargamäe dramatiseerimiseks, kas teil endal või tuli see algatus teatri poolt? Kõigepealt minul endal ma lugesin tõe ja õiguse esimest köidet kohe pärast seda, kui teos ilmus. See on 1926. aasta lõpul vist detsembrikuul või nõnda. Ja ma pean tunnistama, et mind kohe hakkas pisut kiusama, kuidas need vargamäe mehi oleks võimalik lavale tuua. Aga tegelikult töö juurde asusin ma siiski hulk aastaid hiljem. Ja nimelt 1930. aastal. Ma olin siis juba paar teost lavale toonud epilist teost, nimelt Jakobsoni, vaeste, patuste alevi, Pärnu töölisteatris ja mad Väini prints ja kerjus Tallinna draamastuudio teatris. Ja kuidagi nendega läks päris kenasti, hakkasin siis tõe ja õiguse esimese köite kallal nii intensiivsemalt tööle. Ja 31. aasta algul oli mul ka selge, et remondinimeks saab Vargamäe, kes selle põhiteemaks armastus maa vastu. Kui mul see töö enam-vähem valmis oli, siis ma küll selles draamastuudio teatri näit juhile, karjaaluojale tema kõneles draamastuudio teatri juhtkonnale seda edasi. Ja nii võttiski draamastuudio teater selle dramatiseerinud mängukavasse. Nüüd tuli muidugi kiirustada, et teos valmis teha. Ja kui see valmis sai, siis läksime koos halvujaga. Kirjanik Anton Hansen Tammsaare juurde, et selle teose lavale toomiseks luba saada. Kirjanik Tammsaare võttis meid väga lahkesti vastu. Vaatas teose läbi, tegi mõningaid üsna niisugused tagasihoidlikke parandusi. Ja siis arvas, et teos võiks sellisel kujul lavale tulla. Tekkis ka sellest juttu, mis on siis õieti Vargamäe. Ja ütles, et armastus maa vastu ja armastus selle töö vastu, mis selle maa peale tehakse, et see on juba dramatiseeringus ütelda motoks võetud. Ja tema sellega täiesti nõus. Tunnustuse osaliseks isegi kiita sai, paiguti aga märgiti ka puudujääke. Andrese osa mängis tookord adu, Imre ja Pearuna esines Johannes Kaljula. Nende mõlema loomingus oli kahtlemata väga palju head. Nad ei jõudnud veel sellele tasemele, milline saavutasid kolm aastat hiljem. See on 1935. aastal, kui nad mängisid tõe ja õiguse viienda osa dramatiseeringus Vargamäe vanad ja noored. Nüüd oli Johannes Kaljula poolt loodud kuju juba nii lopsakas, meisterlik, et temast sai üks parimaid Pearu kihastajaid eesti teatrites. Ma mäletan, et Tammsaare oli Kaljula peaaegu väga rahul ja kõneles tema üksikutest stseenidest otse vaimustusega. Rahulieegeemika Ado Imre poolt loodud Andrese kujuga kes esitas Vana-Andrese kuju väga mõtterikama ja kunstiliselt küpses vormis. Seekord sai kaaluja lavastus täieliku tunnustuse osaliseks. Mis aga meid Vargamäe esilavastuse puhul 1032. aastal kõige rohkem üllatas? See oli tohutu menu. Vaatajate hulgas. Teos esietendus veebruaris ja juba sama aasta oktoobris andis teatri sellega 100. etendusse. Tammsaare loomingu rikkalike varakambrite juurde on teater aastate jooksul korduvalt tagasi pöördunud. Ning ikka ja jälle on nendest päevavalgele toodud uusi aarde laekaid teist seni avastamata mõtteid ja võimalusi näitleja ning lavastajatööks. Paar viimast aastakümmet on lisanud draamateatri Tammsaare epopöa asse unustamatu põrgupõhjapaari Arno Suur, Karu-Jürka ja Lindau, Juula Aino Talvi, mari Hugo, Lauri Elutarga Sauna-Madise ning kaks uut toredat ja kanget vargamäe peremeest Valdeko Ratasseppa Andrese ja Ruut Tarmo Oru Pearu. Hoopis uuelt leheküljelt avanes teatrilaval 60.-te aastate algul Voldemar Panso kui dramatiseeri ja ja lavastaja interpreteerin, kus tõe ja õiguse teine köide. Esimeses lavastuses 30.-te aastate algul üllatas olustikuline täpsus ja Eduard Türgi Mauruse sarnasus prototüübi sajanditevahetuse kooli mehe Hugo Treffneri. Nüüd uskudes, et iga aastaga muutuvad ähmasemaks inimese Treffneri kontuurid ja muutub inimlikult selgemaks. Kirjaniku südameverega loodud härra Maurus kontsentreerib lavastaja tähelepanu kirjaniku mõttele ja sõnale teose filosoofilises plaanis. Suhetes Mauruse kooli, õpilaste ja õpetajatega kokkupõrgetes bana Mauruse igavese Slaveerimisest sündinud kõikuvate tõdedega ärkab soode ja rabade tagant koos esivanematelt päritud jumala usuga tulnud Vargamäe Indrekul uus tõde milles jumalal pole enam kohta. Sündis mitte raamatu lavaline illustratsioon, vaid iseseisev kunstiteos, aktiivne mõttetihe, kaasaegne etendus, selle sõna parimas mõttes. Suurt rõõmu valmistas nii publikule kui ka näitlejaile 30.-te aastate lõpul draamateatri laval teoks saanud kohtumine vanade tuttavatega Oskar Lutsu Tootsi-lugude lehekülgedelt. Kui Tammsaare puhul köitis mõttesügavus ja probleemide rohkus, vaimustas siin Lutsu sädelev tekst, mahlakas rahvalik huumor ja tüüpide rikkalik küllus. 1937. aastal esietendust kevade Mari Möldre ka Tootsi ja Olev Eskolaga. Jarh adjel kiire osas. Kuule, Toots, ütle mulle üks ilus poisslapse nimi, ilus poisslapse nimi ja. Ja kui juba siis mõni Eesti tiimi või veel parem, mõni vana eesti nimi nagu Lembitu kaupu. Vambola. Jumala pärast, mitte eesti nimi. Kui mu väikesele vennakesele kriidi Viktor Ottomari line ime otsisime, siis ütles mamma, kõik muu, aga mitte eesti nimi, see oli peenikene. Ah, et eesti nimi ei lähe ei noh, siis võta piiblist seal ka hulk nimesid, näiteks Taavet koolijad, Aabraham, Iisak, Jaakob. Neid pole oma venna vana jõmm. No ja mul on küll üks nimi, aga seda ma sulle ei ütle, mis päästa siis ei ütle. Misparast no vaata, tar, kus võin ütelda, kui mul enesel tarvis läheb, Suleenesin tarvis, et sul on ju nimi, kuule, ütle ei ei või ütelda, mis ma ei või noh. Sellepärast Nooppeti või? Tead, see on nisukene nimi, mis seda nimed ja praegu enam keegi. Ja kui see nimi lapsele panna, siis arvavad kõik, et no sellest poisist ikka saab, midagi. Enesele ma seda võtta ei saa, see on päris tõsi. Aga kui saaksin, võtaksin kohe. Ega see Joosepi nimi mulle ei meeldi. Abaseeaa. Ütle ometi, mis Nimide niidugine vann? No ütle, ütle A kui ma ei või või no ma ju ütlesin mulle enese vajale. Vaata kiir. Pane nüüd tähele, mis ma sulle ütlen. Selle live, selle nime tahan ma panna oma esimesele pojale. Sina oma esimesele pojale, Remylaliseeril tuli R, ükskõik millal ta ükskord ikka tuleb. Ja kui ma selle nimi nüüd sinule ära annan, ütle, kus mu oma lapsel uue nime saan. Et istu kuubilad, et. Muudkui raputad, tuleb alla kolks ja kolks. Nii Toots, ma toon sulle kaktjov, nagu sa ütled. Ei noh, kolm noh, siis oli aastaid üks. Ah, sina, narr, arvad, et, et ma sulle selle nime kolme kärbatanud õuna eest ära annan? Ööga varust, laagi jõule. Vaata, kiil. Kui sa just tahad, siis mine ja too mulle kuus õunapuud õunu, aga kõik olgu ilusad ja suured. Siis ma vaatan, mis seal siis vaata, et ma vaatan siis õunapealt, kas maksab ütelda või maks? Eisi, sa pead ütlema leevenemine, mehe koed, õunad siia. Nüüd Toots, no ütle nüüd nimi ära. Ütle nüüd noaots. Võib-olla et oleks öelnud ka, kui sa mulle paremad õunad aruks toonud. Tillukesed nagu silmamunad ei tea, kes leid sööd. Ma tõin kõige paremad, mis mulle ühes olid. Hakkab, kui see nimi tõesti nii ilus on nagu toited siis kutsume sind pinusse ka. Ei no pidusse tulid küll ikka abistas süüa teasse, kastel sülti teha. Sülti tehakse vorsti. Nüüd meie kodu ja ütle oma vana mooridele. Ta on hästi palju rosinaid sisse, paneksin need rosin, rosinad kinni oleks muidu ajades vedas saia taga ja urgitse noaotsaga nagu igavene Ta r, kui kätte saad. Ema praga palati pühade aeg kodus, et just nagu juustu. Pangu rohkem rosinaid sisse. Küllap tal siis saiad terved. Valasin masinaid panna kohe nii, et mustab ütleni nii ära. Mul on neid koguni kaks neid nimesi, too esimene nimi, pärisnimi, see siis õiget, õiget urrell imi. Aga teine on ka väga kera. Ja kui need mõlemad panna ühele lapsele, ma ütlen siis Suurma mõisniku omaniku poegadel oli ka niisuguseid imesid. See esimene nimi, see õige tore libida mu sulle ütlesin, see on. See on Kolumbus. Ja eks ole. Ja see teine on Krisus Toomus. Riik ei saa Chrysokid Isogysofto. Christoph Kestockmus jah? Ei eiei Köök Kristopus, kris pro Kriss kriks praks, pri prakkus, eiei, loll noidur, üks lapsee diviiule prokus, lööbust prograakus ei tule vitreeldi. Kuhu tahtsin, tuligi. Sisuliselt kriisostoaud gridioosid, idioot. Vot nii ja nüüd sai igavesti pealuu sees. Ega ta seal kuskil enam ei lähe, vaat ja pea meeles, nii, ja. Mari Möldre aga oleks huvitav teada saada, kuidas nalja ja vembumees Tootsis ka ilmale tuli. Ekssiga palavalt ja kuumalt, nagu tookord üldse need näidendid ilmale sündisid, kui ma ei eksi, mul on niisugune tunne nagu leks tootustunud kolme nädalaga lavale. Muidugi mina olin lugenud parem kõiki Oskar Lutsu teoseid. Aga ma iialgi ei tulnud selle peale, et Tootsi keegia hakkaks dramatiseerima või veel rohkem, et mina hakkaksin teda mängima, mulin, ma ei tulnud iialgi selle peale. No ja siis kõige kummalisem oli see, kui mul siis need lehed kätte anti esimesed lehed. Siis ma võtsin mingisuguse nohuse tooni. Ja kui proov lõppes, siis ütles näitejuht Leo Kalmet. Et mari, ära sa midagi uut otsima hakka. Fikseeri, kõik see, mis sa täna tegid Ma ei tea, kas see oli hea või halb, aga igatahes midagi ma niimoodi intuitiivselt Winstitiivselt midagi tundsin. Ja just sellepärast mõtlesin, et niisugune rassi ja kes käib vees ja lumes ja et seal peaks olema alati nohu nõnda ütelda krooniline nohu. Muidugi, proovide käigus tuli ju palju Finesse ja nüansse juure. Mõnikord tuli see mulle enesele ka nii ootamatult, et puhkasin naerma oma oma Uuelselt tekkinud mõtte juures ja naersin nii hirmsasti, siis nakatasin ka kiire, siis mõlemad naersime. Need näitejuht oli sunnitud tegema naerupause. Ja kui siis tükk aega olime naernud, siis ütles Kalmet, et mari, kas oled ennast tühjaks naernud. Kas me võime prooviga edasi minna? No loomulikult läksime edasi, kas igavesse naerda saanud? Teist korda alustas draamateater Tootsi-lugude läbimängimist 50.-te aastate keskel. Ligi 300 etenduskorraga lõi 1954. aastal esietendunud ja 10 aastat repertuaaris püsinud kevade kõik kestvusrekordid meie teatriajaloos. Kogu Tootsi seeriat on aga viimase aastakümne jooksul mängitud ligemale 600-l õhtul. Meelde jäid sellest eriti väga kiirelik Jörhaad Niel Ervin Abeli kehastuses ning paunvere poiste alaline nuhtlus jumala vits. Vingus ninaline igavesti rahulolematu ringi nuhkiv julk Jüri Ado Heimralt. Vahekordade ümber asetumine maailma poliitilisel võitlustandril, klassivastuolude teravnemine, fašismi agressioon ja uue maailmasõja oht ning puhkemine 30.-te aastate lõpul tingis ka Draamateatri poolt käsitletavate probleemide ringi laienemise. Tema repertuaari ilmusid teosed, mis käsitlesid suuri üldinimlikke probleeme, sotsiaalseid vahekordi, sõja ja rahuküsimusi. Probleemiasetuse, kindla suunitluse ja teravuse poolest tõusis nende seast eriti esile tšehhi dramaturgi Kaarel Chapeki valgetaud. Doktor kaleen. Mina, härra professor. Teie ekstsellents. Astuge lähemale. Palun teie ekstsellents. Tahtsin teid õnnitleda, doktor, kaleen, teie edu puhul valget aldi ravimisel. Olete teinud suure töö. Tänav alandlikult teie ekstsellents. Valmistasin projekti, kavatsen püha vaimuhospidalis teha valget audi vastu võitlemise instituudi. Teie hakata selle instituudi peaarstiks jai juhatajaks, doktor kaleen. Juhatajaks mina ise. Mul on nii palju patsientide ekstsellents ja ma ma tõesti ei saa, arvestage, et see on minu käsk, doktor kaleen. Ma teeksin seda hea meelega, ekstsellents. Kuid teate, mina ei oska juhtida, sest mul ei ole selleks mingeid kalduvusi ega, ega kogemusi. Noh, räägime siis teisiti. Võite minna. Te keeldusite Parun Krüger ravimisest. Ei, ma ei keeldunud. Ma olin sellega nõus, kuid teatud. Tean kui te hakkate ravima parunid nüüd ilma igasuguste tingimusteta. Doktorgaleen. Ma kahetsen väga. Teie ekstsellents, emotsioon, täiesti võimatu. Sest mina, mina olen sunnitud oma seisukohti kaitsma. Doktor, meil on vahendeid, et sundida inimesi täitma meie korraldusi. Jah, ma tean, te võite lasta mind arreteerida. Hea küll. Kuid palun ärge tehke seda. Teate, mul on nii palju patsiente, vaeseid valges taudis nakatatud inimesi. Teie Survata, nemad, kui te minu vangistanud. Need pole esimesed ohvrid minu teel. Kuid te mõtlete veel järele. Ei sugugi mitte. Igatahes mitte kangelane. Kuid ma olin sõjas. Ja nägin, kui palju seal kukkus inimesi, terveid elujõulisi inimesi. Näiteks doktor, ka mina olen sõjas olnud, kuid mina nägin seal ainult inimesi, kes võitlesid omanatsiooni augu eest. Ja mina tõin nad võitjatena tagasi. Kuid mina nägin rohkem neid keda ta enam tagasi ei toonud. Selles ongi see vahe. Missuguses väeüksuses te teenisite? 30 kuuendas jalaväe rügemendis, marssal, hea argument. Missugused teenetemärgi saite? Kuldristi mõõkadega, marssal. Tubli. Tubli. Tänan. Härmas. Härra masse. Laske mind arreteerida, kui käsu mittetäitjat. Kuulen teie. Ärge seda siiski tehke. Teil võib mind veel tarvis minna. Võib-olla teil endale elul. Kuidas seda teile selgeks teha? Teie kangekaelne inimene? Teadke siis parun Krügist pean ma isiklikult väga lugu. Ta on erakordne inimene. Ta on mu ainuke isiklik sõber. Kujutle seda enesele ette, kui üksik, võib-olla üks diktaator. Veenan teid lihtsalt nagu inimest päästke Krügi elu. Jumal see pole ju nii, kergteeksin seda meeleldi. Et kuulge ka mul on teile, see pole vastus, andestage teistele, nüüd ainult üks hetk. Valge. Teie olete suur riigimees. Teie käes on tohutu suur või? Ma ei räägi, teleMeevitus jäi. Kuid kahjuks on see tõesti nii. Mis oleks, kui teie inimkonnale teeksite igavese rahuettepaneku? Jumal, kuidas siis kõik rõõmustaksid? Sest kogu maailm kardab ainult teid kõik relvastavad ainult teie pärast. Kuid kui teie ütleksite, et soovite rahu, kurikski. Kogu maailmas. Me kõnelesime Parun röögis Abimalt just nimelt üks võite teda päästa. Ei või. Parun tingimusi vastu võite. Te võite. Kas ma pean seda teine nagu väiksele lapsele seletama? Kas te arvate, et sõja ja rahu küsimus on ainult minu otsustada? Mina pean tegema seda, mida nõuavad minunatsiooni huvid. Kui minul, rahval on saatuse poolt määratud sõdida, siis on minu kohus teda selleks ette valmistada. Kuid kui poleks teid, siis teie rahvas ei mõtlekski üldse sõjale eriti selle vallutas? Jah, ei mõtleks. Siis poleks tal selleks küllaldaselt jõudu, siis poleks ta selleks nii hästi ettevalmistatud, nagu praegu. Tal puuduks usk oma jõusse ja võiduvõimalustesse. Kuid tänapäeval, jumal tänatud, on tal see usk olemas ning mina viin tema taotlused täide. Usk, mida te ise olete temale sisend talub? Jah, mina sisaldasid temale tahte elada. Teie usute, et rahu on sõjast parem? Mina usun, et võidurikas sõda on rahus parem ning mul pole õigust oma rahvast võidust ilma jätta ning lugematutest ohvritest sammud ja ta ohvritest. Maatükikese teeb omaks ainult lahingus langenute veri, ainuld sõda Debrahwastmatsiooni ja meestest kangelasest. Elavatest laibad mina nägin laipu rohkem kui kangelasi. See olenes teie elukutsest actor, mina nägin ainult kangelasi. Jaa tagalakangelasi meie kaevikus ei olnud nii väga vaprad. Mille eest helise kuld, ristandid? No lihtsalt selle eest, et sidusin raskelt haavatuid. Nii see oli lahingus just nii-öelda marssal lahingus. Kas see polnud akus? Ei ei olnud. See oli minu kui arsti ja inimese kohus. Kuulge, ütelge mulle, mis õigusega te rahu nõuate on see teie missioon? Vabandage, ma ei mõista. Mis, Jaan, mis on saadud ülalt Ei sugugi mitte. Ma lihtsalt tunnen nagu tavaline inimene. Siis ei ole teil selleks mingisugust õigust, actor niisugustest asjadest ainult käsk ülalt, ainult ülalt, mis meid juhib. Kelle tahe, jumala tahe. Mina olen jumalast volitatud. Muidu ma poleks inimesi juhtida saanud ning sellepärast peategi ta ja natsiooni nimel, kelle pojad langevad lahingu ja saavutavad võidu natsiooni nimedele. Isad ja emad surevad valgesse taudi, vanem põlvkond mind ei huvita Aptor. Neistena sõdureid ei saa. Ei tea, miks ma teid ikka veel pole arreteerida lasknud? Teilt tarvitseb ainult käskida, härra marssal. Te ravite terveks Parun röögi, teda vajab matsioon. Ja kui härra parun nõustub minuga Nõustub teie põimatute tingimustega. Tingimused vastu võtma ja lõpetama relvade tootmise. Ja teie ei loobu neist tingimustest. Mõni minut tagasi laskis Parun krühk jänese maha.