Umbes tunnikene tagasi sai saate sisse juhatada luseks peaaegu kuulutatud, et Eestimaale veel lund lubatud ei ole, aga ämber kolises nii siin kui sealpool eetrit nende toas, kes ennustavad ilma kui ka nende toas, kes sellest antud juhul rääkisid. Eestimaal on lund juba nähtud ja väidetavalt Harjumaal Ääsmäel on maa täitsa valge olnud foto. Juuresolevale uudisele kinnitab. See on Tallinnast Ääsmäe kõigest 30 kilomeetrit, need peagi on siis lund oodata ka siin pealinnas meiegi siin kõik puhuvad saates mattume mõne aja pärast. Võib-olla lumekuhilad alla neli minutit üle 14 näitab kell Reimo Sildvee ja stendid on saates kõik puhuvad. Lähenev kooliaasta kütab kired üles, ajakirjanikud rahuldavad sensatsiooni nälga parimate ja halvemate koolide edetabeleid austades. Koolijuhid samal ajal räägivad justkui ühest suust, et selliseid pingeridasid ei tohi koostada. Sellised pingeread on täielik jama, neid pole, kellelegi vajab. Haridusminister Tõnis Lukas vastab meiega. Küsimustele portaal alustab kolmveerand kolme paiku. Loodetavasti olete selleks ajaks ikka oma lõunasöögiga juba ühele poole jõudnud, sest Kristjan Port paneb oma kommentaaris täna kokkufilmid ja oksendamise. Oleksin. Lood ja ma võin ju nii või naa lina alati jälle puruneb. Täiesti muusikat ansambli Traffic debüütplaadilt on järjekordne raadiohitt valmis valitud sinuga koos. Kui me teile võrdluseks ühe loo Inglismaalt, et saaksite aimu, kuidas no umbes sama vanad briti kutid nagu traffic'u omad siin Eestimaal asju ajavad. Nemad anud titektil steik. Ja kahe nädala plaat Enrique Iglesias. Kuula kahte läbi auhinnad leiad. Kahe riigi Hinglee seas Sonja. Kuula. Justin Timberlake, raadio kahes Lavdont kui kell näitab 14 ja 16 minutit. Eesti Ekspress on neljandat aastat järjest avaldanud eesti koolide pingerea, mille aluseks on kevadel tehtud riigieksamite tulemused. Selles edetabelis troonib esikohal Tallinna Inglise kolledž. Teisele kohale on jõudnud Tallinna prantsuse lütseum ja kolmandale Hugo Treffneri gümnaasium. Mida säärasest edetabelitest arvata ja nende koostamisest. Me võtsime Reimo ka uurida Raadio kaks ja saada kõik puhuvad on helistanud nüüd haridus ja teadusminister Tõnis Lukasele, tere päevast. Tere päev. No miks me neile helistame, on küsimus konkreetne, ilmselt olete teie ka lehtedest lugenud ja ma usun, et teie lauale jõuab see enne, kui lehtedesse see edetabel, et millised on siis Eesti parimad kood ehk kus on tehtud kõige paremini riigieksameid ja kuhu mitte. Mida teie sellest tabelist arvate, on see teie nõue, et selline tabel peab olema olemas või pigem on see teile nuhtlus kaelas, et sellist üldse asja tehakse? Minu lauale jõuab selline tabel just ajalehed sellepärast, et haridusministeeriumi tabeleid ei tee, kuna meie meeles, et ei saa koole reastada ainult riigieksamitulemuste järgi. Neid tabeleid võib analüüsida, sest riigieksami tulemusi võib analüüsida, aga, aga kahjuks piirdub nii ajakirjandus tihti kui avalikkus sellega, et Ta paneb koolid niimoodi ritta ja arvab, et see ongi paremusjärjekord, tegelikult koolikeskkond on palju, palju midagi muud, demokraatlik õhkkond koolis ja, ja, ja lapsed, kes võib-olla õpivad, õpivad, et sellises koolis, kus edetabeli keskel on lõppkokkuvõttes õnnelikumad kui need, mis, kes on niinimetatud eliitkoolides. Sest lõpuks on valikud erinevad keskmise järgi reastades arvestama, et mõnel pool on õpilaste valik tehtud ju nyyd nii pingelise konkursi järgi nagu siin, Tallinna kesklinna koolides. Ja mõnel pool on lihtsalt vaja õpetada kõiki neid lapsi, kes õpetada tuleb ja ka seal võib tegelikult olla niidi õpilasi kui tippõpetajaid, et asi on keeruline, ajakirjandus tegeleb sellega. Minul on selle kohta omad kommentaarid. Härra Lukas, öelge, palun, millised oleks sellised head nipid või, või kategooriad, mida jälgides me saaksime võimalikult adekvaatse pildi selle kohta, kus Eestis on siis kõige kvaliteetsem haridus, on mingisugused spetsiaalsed näitajad teie jaoks? Olenebki just sellest, mida kvaliteetse haridusena silmas pidada, et haridus on palju laiem mõiste kooliõpe moodustab sellest võib-olla allapoole, sest haridust saab ka huvitegevusest, sõpradega, suhtlemisest, televiisorist, internetist igalt poolt. Ja minu jaoks on Need kategooriad, mida arvestada. Kui tõesti näiteks paremuse järjekorras hea koolikeskkonnaprintsiibil koole ritta panna, samad Nis õpilasomavalitsuste liidu poolt kevadel ette pandi ja võlglane moodustamegi õpilasomavalitsuste liiduga, niisuguse jutumärkides konsortsiumi hakkame hindama koole laiemalt, see on koolikeskkond, õpilaste rahulolu, sellega õpetajate rahulolu, demokraatlik asjaajamine koolis ja palju asju. Lõpuks võiksin arvestada ka huvitegevuse võimalused, koolipaiku, lemise, ilusa ümbruse, kõik niisugused asjad. Aga ma ei pikenda muide üldse eksamitulemusi, eksamitulemused on ka ka need, mille järgi võib mõõta ühte kooli keskmine lihtsalt. Sest ka seal koolides, kus, kus keskmine on võib-olla nigelam. Seal koolides võib olla väga häid tippe, nii et, et tase nendes koolides on päris hea. No oletame, et Võru kesklinna gümnaasiumi õpilased võtavad ajalehe ette, vaatavad numbrit, mis on 53 eksamite keskmine tulemus ja seal kõrval on Hugo Treffneri gümnaasium oma 80 viiese skooriga. Sõnum nendele Võru kesklinna gümnaasiumiõpilastele võiks olla, milline, mitte lihtsalt kurva näoga ringi käia, õppida edasi või on mingi järelduste tegemisega. Sõnum sõnum neile, kes juba koolis õpivad, on ikkagi nii vaadata oma koolis ringi ja tunda rõõmu sellest kool pakub nüüd sõnum neile, kes veel plaanivad või kelle vanemad mõtlevad Koeru kooli viia. Oma siin on see, et igakülgselt ta tõepoolest tutvuda, mida kool laiemalt pakub, aga aga muide, ega nüüd päris niimoodi ainult lust ja lillepidu ka see koolis käimine ei ole, loomulikult peab ka eksamiteks valmis olema ja ja selline puhas gümnaasiumimudel, mida Treffneri kooli puhul on Tartu linn kasutanud, kus on ainult gümnaasiumiklassid ja kuhu tõesti saab koondada ainult tugevaid, et õpetajaid, kes õpetavad ainult gümnaasiumiastmele. Need, see, see on edukas, sest üha väheneva väheneva õpilaskonna gümnaasiumid, kus ei saa alati kõiki aineõpetajaid kutsuda, noh, ütleme nii-öelda tippõpetajate hulgast, sest paljud küsivad, kas koormus on. Kui piisavalt koormust headele õpetajatele alati ei ole, siis siis tekibki. Tekibki olukord, kus mõned ained on nõrgad ja sealt edasi on niuke lagunemine, nii et põhimõtteliselt gümnaasiumiharidus, mis on ettevalmistav ülikooliks on, on, ma arvan, puhta gümnaasiumi printsiibil paremini korraldatav kui, kui niisuguses tsüklis esimesest kuni viimase klassini ühes koolihoones, eriti siis, kui klassid muutuvad väga väikseks. On ju siin, et selliseid väikseid maagümnaasiume, kus tulevikus õpilasi piisavalt ei ole ja mis ilmselt püsima ei jää, et, et koolidel on kindlasti ka vahe. Aga, aga ma arvan, et, et sellega tegelema omavalitsused, linnavalitsused, maavalitsused, et, et see koolisüsteem paika saada. See ei peaks olema õpilaste õpetajate mure, nemad peaksid oma oma tööst ja elust rõõmu tundma. No aga teie haridusministrina teate mingit salarohtu, kuidas vahe ära kaotada, nii et igal pool oleks need tasemed ühesugused. Nagu ma ütlesin, siis tugevate gümnaasiumide arendamine igal pool on koostöös omavalitsustega võimalik. Ja, ja selle nimel töötame tugevat ja lisaks muidugi üldine foon, õpetajate palgafoon, see, kas haridus, spetse hinnatakse ühiskonnas või hinnata, et see on see, mis mis, mis siis loeb, kui me vaatame, kas kas igal pool on võrdselt head õpetajad või kuskil tuleb leida ka aseainet. Kui igal pool on võrdselt head õpetajad, küllap nad saavad erinevate õpilastega ka hakkama. Nii et, et meil on tööd siin küll ja küll ja neid lahendusi on hulga, ei ole ainult ühte väga head lahendust. Ja veel üks kiire küsimus teile, haridusminister, kas selliseid tabeleid tuleks avalikustada või parem, jäägu nad kuskile ametnike näppude vahele. No need tabelid on lihtsam koostada kui analüüsida ja, ja selle tõttu peaks olema väga põhjalik analüüs või alternatiivtabel sealjuures. Et see ei annaks signaali, et see ongi koolide paremuspingerida või ütleme, et mujalt kui ainult nendest tippu koolides ei saagi head õpet mitmetes ainetes ainetes ja üleüldse koolist võib, mõnel pool saadab päris head õpet. Lihtsalt see kontingent on erinev, nii et tehtagu, kui ajakirjandus tahab neid tabeleid teha, võib teha ametlikult haridusministeeriumis tegema ei hakka ja lihtsalt üks palve, kui juba teha, siis analüüsida natuke põhjalikumalt kui praegu tehtud. Suured tänud teile, haridus ja teadusminister Tõnis Lukas selle intervjuu eest ja head päeva jätku teile, võtke. Sophie Ellis peksta Reade Teidesse, Anson asse täna paistab väike meie kõigi peale, kel läheneb poole kolmele, te kuulate Raadio kahte ja see on kõik puhuvad meloojal. No olgu, ma räägin ainult enda eest. Püüdsin analüüsida haridusministri äsja eetrisse hõigatud sõnumit. Ega ma väga tarkadele mõtetele ausalt öeldes ei tulnud. Pigem sellistele emotsionaalsetele lihtsalt, mõeldes kaastundega kõigi nende emade ja isade peale kes peavad hoolitsema selle eest, et lapsel justkui oleks garanteeritud super tulevik sellega, et nad alustavad oma koolis käiku nõndanimetatud eliitkoolide hulka kuuluvas asutuses ja juhul, kui teie laps parasjagu ei ei läbi seda pisikest testi, et mahtuda noh, Tallinna inglise kolledži või prantsuse lütseumi või või Hugo Treffneri gümnaasiumi või Miina härma gümnaasiumiõpilaste hulka. Et mis siis saab, kuidas see tagasilöök vastu võtta? Ma ei ole näinud oma silmaga, kuidas reageerivad sellele vahetud asjaosalised ehk mida arvab üks, kuue, seitsme aastane laps ise sellest, kui ta jääb ukse taha. Tal on piisavalt infot ja teadmisi ja tagamaid. Et midagi arvata sellest, et ühte kool ei saa täis, saab, noh, mis seal ikka, teeme siis ära. Aga vanemad Ma eeldan nende eneseuhkuse ja au pihta võib see küll olla pisikene hoob. Kuulu järgi käivad seega ikka nende pisikeste siis õpilaskandidaatide pihta üksjagu, et seda nutu Ati pidavat jaguma. Pärast mõningaid siis ebaõnnestunud katseid mõnes peres küllaga. Jah, jaa, lohutamis oskused võivad olla nii head kui tahes, sel hetkel õiget rohtu ilmselt ei ole, et kurbus pealt ära ajada, võib-olla kooliaasta esimesed nädalad või kuud siis tolles pealesunnitud koolis veenavad last ja kõik saab parem. No sa enne intervjuud lugesid ette siis parimad koolid selle tabeli järgi, mis nüüd on kokku pannud Eesti Ekspress, mis täna meil siin ees on, ehk siis Tallinna inglise kolledž, prantsuse lütseumi Hugo Treffneri gümnaasium, top kolm oli see aga päris nii-öelda tagumise otsa kolm siin kolm kutsekooli kõigepealt siis tagantpoolt kolmas on Viljandi ühendatud kutsekeskkool, tagantpoolt teine on Ida-Virumaa. Kutsehariduskeskus asub Kohtla-Järvel ja teie viimane päris viimane tagantpoolt viimane, esimene on kaks, 268 numbriga Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool. Okei, jätame need koolid praegu kõrvale ja sul on see tabel ees katuselt leida ka gümnaasiumide arvestuse lõpukohtade hoidjad, kutsekoolid kutsekoolideks. Tundub, et kõige tagapool ma võin nüüd eksida, aga minu silmale silla praegu Tabiverre gümnaasium. Nii on kohal 251. Kokku on tavaliselt see 268 osalejat. Ma selgelt võimendanud keeran asja üle võlli, aga mis sõnadega võiks üks ema või isa oma lapsed sellesse kooli, mis edetabeli viimasel kohal on saata? Keerasin üle, ütleme nii, karm, sõnalist lähed küll, ei ole midagi. Tahad viita, saada varss lollide kooli marss lollide kooli, kas sa saad Eino, ega need koolid ei ole ju lollide kooliks, see on selge, aga, aga sellise mulje mõnikord tõesti selline Topi tegemine näitab. Aga muuseas, kui sa ütled või kui me ütleme, et Inglise kolledž oli näiteks siis tabelis eesotsas, siis matemaatika riigieksami top 10-sse. Nüüd vaatan üle, et ma ei eksiks, ei ole mahtunud endise kolleks, ütleme inglise kolledžis käib ikka arutamine, kas veel sõrmede või lolli kandle abil. Tegelikult seda teemat tänasesse saatesse valmistades, Reimo helistas ka mõnedesse koolidesse ja ja mida me sealt peamise sõnumina teada saime, koolijuhtide käest oli see, et ka nende jaoks sellist tabelit vaja ei ole ja selle koostamine ongi sõna otseses mõttes jama. Miks ajakirjanikud seda teevad, ju siis lihtsalt oma vaistule võin Stinktile tuginedes. Küllap meeldib inimestele lugeda sellist tabelit ja vähemalt noh, kui ütleme, õpetajad ja õpilased otseselt kõrvale jätta, siis lapsevanemad kindlasti käivad ju kulmude peal sõna otseses mõttes vähemalt need, kelle lapsed kuuluvad eliitkoolidesse. Nii ta on, kuidas saab eliitkooli teata Raimo lihtsalt lihtsalt emma tuleb 100-st numbrist 100 saada ja tuleb lihtsalt kooli kodulehel ennast registreerida katsetele. Ja siis tehakse kevadel on ja neil tehakse enamasti vist kevadel, jah, ja siis tuleb oma väike väänik käekõrval kohale minna ja öelda, et nii näite nüüd, millist pilli sa puhud ja millised keeli sa räägid, sellepärast et kõiki selliseid asju just ju laste käest nõutakse, et nad teeksid tõesti nii-öelda imetükke samamoodi, nii nagu panna loomad rääkima juba lapsed peaksid vähemalt 200000 miljoni raames arvutama peas ja rääkima vähemalt 10 kui mitte neljakümmet. No see on jälle natukene üle võimendatud, aga see tõsi, ei ole saladus, et eesti keele oskamisest lihtsalt lapsele heasse rõhutan kooli saamiseks täna enam Piisab, eks natukene vist, koolid kompavad ka vanemate rahakott, vähemalt ma olen aru saanud, et katsetel küsitakse kohe vanem vaata käest, kus nad töötavad ja kas meil oleks võimalik näiteks natukene ka kooli heaks aeg-ajalt oma kuupalgast kõrvale panna ja seda sellise mitteametliku toetuse või sponserlusena aega koolis üle anda või koolile üle anda. Seda nimetatakse soojalt soovituslikuks jah, sest ilmselt kui ühel hetkel lapsevanem sellise toetusega enam lagedale ei tule, siis hakatakse kooli poolt rääkima, et, et kas arvate, et teie laps peaks meie koolis käima, et võib-olla peaks ta ei peaks seda iga päev tooma kesklinna enam kool, et võib-olla on kodu ligidal mõni kool, kus talle oleks jõukohasem käia? Jah, juhul kui ta ei suuda toetada meie maja fassaadi korda, tegemist sellise summa võib-olla oleks tõesti aeg panna lapsesse kooli, näiteks on ära, vastas härra ärimees Sõõrumaa ja seal uhke fassaadi teinud, ma millegipärast usun, et nendes koolides lastevanemate käest selliseid küsimusi küll ei küsita, et kas te saate, ehk miks te ei ole juba maksnud? Võib-olla meie selline pisike iroonilises küünilisus tundub veider nendele, kes ei ela Tallinnas ja kelle lapsed ei puutu siinsete koolidega kokku. Ma arvan, et see on pealinna keskne teema. Esimeses järjekorras, mina ei ole siin koolis käinud küll, aga sina. Mida siis küsiti selle eest, et ta koolis käisid siin Tallinnas? Lollidekoolis, ma vaatasin järgi, see kool oli kuskil seal esimese 100 sisse siiski ära mahtunud, nii et ma sain nagu huh, teha kohe selge, väga head päris lollide koolis ma, aga kuidas pool lollide kooli siis sai, palju seal küsite? Pool lolle koolis. Alguses lubati solaariumit jõusaale ujulaid, lõpuks selgus, võitsid ära, jah. Ainult üks vana ujula on neil seal olema. Ja loomulikult veel, aga mida küsiti, ma tean, küsiti näiteks tualettpaberit tuli kooli viia, tõsi, mina küll ei pidanud enam, aga just aasta enne seda olevat seda tehtud. Kangesti küsiti ka laelampide väljavahetamise raha. Ahah, aga oled sa kindel, et sa asja omavahel segamini ütleme, mäletan meie koolis ka paluti vanemad appi. Kardinad pesema ja lage värvima see oligi teistmoodi. Öeldi kohe konkreetselt, kuidas tuleb tuua ja kõik ja ei ole siin midagi või ei too. No vot, mina selles mõttes suutsin ennast välja rääkida koos oma klassiga, sest meie käest küsiti seda juba kaheteistkümnendas klassis, kus me olime praktiliselt hakanud või hakkamas lõpetama ja meil tundus küll, et hea küll. Me anname teile raha, aga, aga meie silmad enam seda head valgus siin nagunii ei näe. Remondi plaan hakkas, võistlevad järgmisest aastast nii et et meie rääkisime ennast vabaks, nii et meile õnneks midagi hullu tehtud küll, aga loomulikult ähvardad. Kuidas te siis nüüd niimoodi, et oma kooli ja võib-olla see ei ole isegi kool teie jaoks, kui te, kui te ei taha seda toetada kooli vaimu, tuleb hoida ära see patriotism siis kooli vaimu mõttes. Kahju on see muidugi kooli vaim tähendab seda või kooli, seda mõõdetakse maksa ära. Meie foorum on teie päralt, wwwgaxee ja kui kellelegi midagi kummalist meenunud või, või meie mõttekäik siin koostöös haridusministri omaga teie peas midagi liikuma panija tahate seda välja öelda, siis kasutage juhust, kõik puhuvad, veetis saate pealkiri meie foorumi lingi alt ülesse aadressilt wwwgaxee ja räägime suud puhtaks. Kõik puhuvad. 14 37 raadio kahes on uus saksa ime. Sandoki hotell. Mõne hetke pärast algab saates kõik puhuvad portaal. Kristjan Port räägib oksendamisest ja filmidest Ühel päeval äkki mõistatunud võtad keebeebakid, koti, lähed, vaatad, kuidas, Weekend kuubikut mu jalge vahel värisema mõtted ootavad mind kaunil kaldal, kus juba Rohukõrre tiku mure läbi, elu lõputu, võtan ennast käsile, kuid hetkel melu. Pikad triibud tõmmanud linna elu ette. Ilma piir sai ületatud, peal on kuulda. Täiesti muusikat ansambel The Belka ja Castor fiiber mängis raadio kahest kell on saanud kolmveerand kolm. 14 45. Et raadio kaks üle ees üle Eesti, Pärnus sada kaks koma kolm kaks. Ei kuula kahte. Tere eetris anportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on Koksendamisest kuuluski Janeck George Orwell on kunagi inimese kohta öelnud, et tegemist on kotiga, kuhu saab toitu panna. Sama mõtet jätkates ei tasu seda toidukoti telekat jätta, kõnelemata kinno viimisest. Näiteks vaatama viimaste osas spioonipõnevik, kust poonikult timaatum. Aga enne kui läheme sele Mäteimanik kehastatud eriagendid seisund loo juurde tuletaks meelde 10 aasta tagust multika juhtumit. Sündmused algasid ühel teisipäevasel õhtupoolikul, kui kuuendal detsembril 1997 algas telekas populaarne jaapani animasari Pokemon. Nagu Pokemon ja teiste sarnaste multikate puhul tavaks, on ekraan täis kiirelt vahelduvad kaadrid ja sündmuseid ning arvukalt värvilist tulevärki. Kuid sellel teisipäeval oli multikas midagi tavapärasest teisiti, sest vähem kui tund aega pärast multika algust hakkasid kiirabi vastuvõtu ruumi täitma peavalu, iiveldust ja oksendamist. Kaebavatest. Multika sõpradest arstide sõnul olid umbes 13-st 1000-st kaebustega lastest mõned lapsed transiseisundis, mõnel esines nägemishäireid, mõned kaotasid teadvuse ja paljudel saabus langetõve hoog. Põhjuste kohta hiljem esitatud palju võimalikke seletusi, kuid ühtset aktsepteeritavat vastust pole tänaseni leitud. Nii. Põhjuseks olla näiteks nõndanimetatud valgustundlik langetõbi, mis käivitub tänu intensiivsetele valguse ähvardustele. Paraku esineb taoline langetõbi populatsioonis oluliselt harvemini, kui oli haigestunud multika vaatajaid. Mõned arvasid, et tegemist oli massihüsteeriaga, kus pelgalt sõnum hulluks läinud multikast stseenist kutsub esile massiliselt leviva kehva enesetunde. Paraku ka selle seletuse jalad on lühikesed, kuna haigestunud lapsed olid enamuses oma kodudes ja teineteisest eraldatud ega. Keegi polnud multika võimalikust ohust midagi kuulnud. Kohane ei ole ka seletus, nagu oleks multikas olnud iiveldama ajavalt halvasti tehtud. Tegemist on ju ülipopulaarse seriaali juba 38. episoodiga. Siit jõuame aga tänapäeva, kus augusti alguses jõudis maailmaekraanidele Bourne'i ultimaatum ning kogus esimese linastuspäeva jooksul USA-s korralikud 24 ja pool miljonit dollarit. Peaosalise mad teemani jaoks on tegemist tema karjääri tulusaima tööotsaga. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et oma viilu filmi raadiost oleks võinud saada kamp Riia linn, kus pidid toimuma filmivõtted. Paraku küsis linn selle teenusest liiga suurt tasu ja nad jäid kogu showst ilma. Poonia ultimaatumeid teevad Pokemoniga sarnaseks kinokülastajate iiveldushood ja mõne kinosaali äravahetamiseni sarnane hingus. Soome lahel. Tormise ilmaga seilava tiiburlaeva külastajate saaliga poonia ultimaatumi vaatajaid jutustavad, kuidas filmi lõpuks heidavad mõned kino külalised kogu poolenisti seedimisele määratud. Kartulikrõpsu maisihelveste ja Coca-Cola segu naabri riietele põhjustades nii mõnigi kord oksendamise ahelreaktsiooni. Põhjust ei tasu ka siin otsida okselaevalt kehvast filmist. Otse vastupidi, nägusa mõeldud on tegemist kassahitiga. Küll aga hakkab selguma, et mälutrauma käesoleva seisson poolne elu kujutatakse ekraanil tihti lühikeste visuaalselt intensiivsete stseenide na. Tähelepanelikumad vaatlejad on leidnud, et kogupoolne filmi keskmine stseeni kestvus on vaid napid. Kaks sekundit ja siit jõuame tänases kommentaaris juba teist korda Lätimaapinnale. Nimelt asub Läti veebiruumis kinos stseenide mõõtmisele pühendunud veebisait. Sinemeetriks LV kui nende kogutud filmide andmebaasist üldistusi teha, siis selgub, et viimase paarikümne aastaga on filmistseenide kestvus. Kunud keskmiselt 20-lt sekundilt alla viie sekundi ning see lühenemisetrend jätkub. Teate ju küll neid tempokaid, põnevaid kihutavaid kaadreid, mida leiab täna pea igast teisest või kolmandast teleseriaal Istki alates näiteks 24-ga ja lõpetades kasvõi põgenemise võitseeezzaiga. Kui kõike seda arvesse võtta, siis tasub teinekord laevast oksekoti ühes võtta, sest mine tea, millal seda võib vaja minna. Konstaabel Levira lainel Päi läheb puhale, Taal kiidas white kuulama. Need on eesti tüdrukud, Vanilla Ninja, Ast ja Tony lais kolme minuti pärast uudiste aeg siis on kell kolm, Marun Faiv, lõpeta tunni, aga me, Raimoga, tuleme kohe tagasi.