Kirjutamata memuaare. Eesti raadioveterani kauaaegse peainseneri Aleksander Sillarti mälestusest peal kirjastaksime morsevõtmest magnetofoni detektoristid, transistor-ini helisalvestus tema 75. sünnipäeval stereostuudios. Esimene tutvus raadioga Koolipäevil oli ühel kuulda või teisel raadiot ja õieti kooli füüsikakabinetis oli mingisugune raadio. Muidugi, mingist vastuvõttu ei kooli ajal veel ei olnud. Häda teinud, aga mingisuguste mosse märkese küll, aga ringhäälingu ei kuulnud. Enne, kui läksin, 26. aastal läksin sõjaväkke, siis läksin raadiojaama. Ja siis ma kuulsin esimest korda õieti Soome ringhäälingut. Soome ringhääling töötas juba töötas muidugi ka. Leningrad töötas, aga enne mul nagu põhilist kokkupuudet. Teie sattusite raadioalale siis enne Eesti raadio. Eesti enne Eesti Raadio sündi, nii et 26. aastal algas küll, aga ma olin raadiojaama siin Tallinnas veel ei olnud. Tulin sidepataljoni raadiotehnikakursustele, siis sel ajal ehitati väga hoolega seda ringhäälingut, tehti katsesaated ja, ja siis siis oli rohkem kokkupuutumist ja. Aga ega te ei sattunud kuulama või ei mäleta Eesti Ringhäälingu esimesi saateid. Ja mida Aleksander Tamm ja. Ja küll meile nii-öelda nii, et saated ja väga hästi sellepärast, et siis ma olin juba raadioklassis ja ja seal on, meil oli vastuvõtjad aga väga mitmesuguseid vastuvõtjad juba ise ehitanud direktorid ja ma ise ehitasin juba. Ta oli ja Aleksander Tamme hästi-hästi, kuulsin. Temal on väga huvitavad vestlused, olid näiteks, ta rääkis sona rooma elust. Ilusa, ilusa oli hea, kõneles hea kõnemees ikka kuldsu, tähendab ikka, sel ajal tunti teda väga hästi. Tekkis selle tõttu, et mina ja minu sõber olla väisanud ühtaegu surnud onu, elasime meelseteks, külastajad, sõitsime seitsmesse kroonika tööle, mina olin kooliõpetaja ja tema kuskil raamatutega ja omavahel juttu ajades jõudsin otsusele, et me peaksime aitab ja välismaale jõudma, igal pool olnud juba raadioalal nii palju ära tehtud, aga. Heliplaadil Ringhäälingu asutaja Aleksander Tamm, keda 80. sünnipäeval usutlemas Heino mets helilõige aastast 1948 asutama. Vihkamisest ei mõtle, sai küpsiseid, nii et võimatu, tulime välja samme, kuhu me tahtsin välja tulla. Eesti esialgne raadio ja Ringhäälingu algupäevil andsite teie iseloomu tolleaegsele saatekavale, ergutama tänalyt osale, mida tahtis tookord ringhäälingu kaudu meiena ütelda. Rahvale tahtsin ma seda ütelda silmas pidades tehti enamus nagu isa poolt on lihtrahva ja lihtrahva hulgas on väga palju neid, kes ei ole jõudnud linna kooli ennast edasi andma. Siis olin mina kui kooliõpetaja. Tahad sa eetrisse läksid, kas hommikupoolikul lõuna ajal või õhtul seal õhtul läksid õhtul, õhtul läksin saates ja väga lühikest aega ka paar tundi paar-kolm tundi muusika, heliplaat, heliplaat, põhiliselt teises istusite seal oma. Kas raadioklassis või saatja juures. Jah, see oli essis raadiklassis ja seal oli oma laboratoorium, seal seal kuulsime laboratooriumis. Kui need katsesaatjatega tehti, siis meil ka teate, Teetvat, kuulake, kuulame täna saated, läksime kõik laboratooriumi katsesaateid Eesti Haapsalust või kuskilt mujalt katsesaated esimestest Haapsalust taksos, aga netu hiljem toodi siia posti valitsusse, tähendab Kreutzwaldi tänaval ja 12 12 ja seal tehti siis proovisaateid ka. Aga seda väga lühikest aega, nii et kuidas kostrus oli kuuldavus? Selle ajal me ei saa võrrelda teda nii nagu praegu, et kus oli hea vibus sel ajal pealmistest kuulama, et kuulsin midagi, see oli kõik news kriteeriumi olnud, et kas oli halb või hea või puhas või muidu tundus, kõik, te teete, oli väga puhas ja väga ilus olevat. Peatelefonide kuulamine ka põhiliselt oligi see, kuidas ja miks te sattusite Matthew alale, olete maapoiss, oli nagu isa, olen maapoiss, kasvanud maal ja, ja maatööd teinud ja ja muidugi mul kavatsus oli ikka edasi minna õppima Tartu Ülikooli ja tahtsin psühholoogiat õppima, aga rahakott oli väike ja selle võimalik, läksin sõjaväkke ja sõjaväes. Muidugi tahtsin ka kergemat läbi saada, kantseleisse minna, kirjutajaks ole ei pandud ja pandi raadiojaama õppima, vaadati, ahah, tehnikumis tähendab tehnika ühisgümnaasiumis õppinud ja peab tehnika tulla. Läksin siis sinna ja ja siis seal olid. Juhendasid mind, kuidas seal siis töötada ja muidugi töötamist kui mosse vastuvõtmist ja saatmist seda üldse ei osanud veel? Tehnika muidugi, teatud füüsikaasutused on ettekujutus staadionilt, kas oli olemas, sellega sain kergesti hakkama, raamatut muretsesin ja, aga mul see vastuvõtmine ja saatmine see seda ei saa nii ruttu. Ja siis oli korraldus, saadeti mind sidepataljoni iraalsest tehnikakursustel Tõnu raadioklassi. Seal õppisin ühe aasta lõpetasin ära ja siis määrati sadamaraadiojaama praktikale, tähendab muidugi anti diplom ja hõlpu märk, nagu ikka, käisid seal ka. Ja töötasin ja seal muidugi väga huvitav ja seal ma olen ise ka mõelnud mitu korda, et see oleks üks muuseumi värk ütelda. Et paljudel noortel oleks seda vaadata, see oli nii, kui teoreetiline nisukene. Nagu nagu raadio asiaalse õpik õpikust Nagu laadi asjanduse õpik, tal oli Mõldamise näiteks kondensaatorit teame raadiotehnikas väga palju suured kondensaatorid vaja, seal olid kõik leideni purgid. Lihtsa suured Klauradi suured klaaspurgid, 20 sentimeetrit, läbimõõt ei oleks kolm meetrit kõrged. Ja noh, transformaator, reid ja sädevahetusel nimed Kustova lainega ja telegraafisaatja. Sellega olid sidet peetud Pariisiga ja, ja kõige kaugejaamadega. Mis tähendab kustuva lainega. See tähendab seda, et, et meie kõik raadiolained praegu on, annad teatud kindla amplituudiga võnked edasi. Aga see oli nii, et esimene võnge oli väga suur ja teised kõik järgmised kustusid, läheks palju nõrgemaks. Ja nii tekkis jälle uus säde, tekkis jälle väga tugev amplituud ja siis teised amplituudi toolidel tunduvalt nõrgemad. Nii et sahiseb ja sellega ma töötasin päris hilja laevajaama toite alustada, kõik, kuni 1000 900 36. aastal oli suur osa, oli kõik kustuda läänega, saad, kas sadama saatja pidas ühendust teiste laevadega? See pidas esialgu ja kade lae kaubalaevadega, aga pärast hiljem ehitati kopli Koble lanna raadiojaam väljakutsega Yesztee. See hakkas põhiliselt rannalaevadega töötamine. Ja muidugi see ehitus oli seal väga huvitav nimed, kõik ühendused seal olid tehtud Jäneda Punase vasktorust ja nad olid liivapaberiga kahtepidi virutatud, ühtepidi põigiti ja pikuti. Nii et tulid, on väga huvitav lapiline toru. Sel aastal arvati lakkida aga midagi torusid ei või, kõrgepinge juhtmed, et siis on takistuseks. Muidugi see oli liialdus ja kõik ühendused olid jah, ikka väga-väga tugevad ja suured näiteks ümberlüliti antenni ümberlüliti oli nii nagu umbes autorooliratas, mis üks mees oli selle peal, keeras kas saate peale või vastupeale antenni. Ja siis teine mees oli siis võtmega siis töötas selle saatjaga muidugi iga kord, kui võtme talle majutuses oli niisugune kohutav plagin ja mürinat. Ja vastuvõtja oli ka veel vist väga sule lihtsalt keritud poonidega, nii läbimõõt kaheks 10 sentimeetrit ja teisipidi ka üks, viis sentimeetrit, suured poorid nendega siis seal saadi intektiivsust ka teatud määral üksteise suhtes. Ja lambid olid dioodid ja enamasti kristalldetektorid. Saade Anti morse, märkides morse, märkides kõik, kõik läks Mossega. Aga kus asus saatja, mille kaudu Eesti raadio esimesed saated andis? Seals Koplis, Kopli seal ja seal, kus umbes praegu sitsi vabriku all seal kuklarannaraadiojaam ja sinna ühte ruumi paigutada, siis ka Telefolcal saatja. Ja see seal saati oli ka muidugi nõrk ja madalas ka ja antenni ei olnud ka kuigi kõrgel. Ja mis selle saatjaga tahvli töötada, sest et kõrgepinget praegu ei saadakse väga kerges, see on igasugust alandid ja nüüd muidugi transistori tega ja hea, aga sel ajal tehti Unformeril anti näiteks 220 volti mootoril ja sealt siis oli former teise mootori otsas. Millega sa anti siis kõrgepinge seal 2000 volti või niimoodi see oli alanud, ei osatud pinget alandada veel. Et no jahtises töötasite seal Sadama, saad selle juures, selle ma töötasin ja praktika ajal siis varsti komandeeriti tagasi Naissaare raadiojaama jälle ja siis töötasin seal, kuni andsin siis postivalitsuses laeva ja kindel jaamade operaatori eksamid. Seal tulid muidugi veenduda veel inglise keelt ja prantsuse keelt ained. Ja siis pakuti laeva nimelt. Siin oli Käsmu laevaomanikud, üks laevakompanii. Selle direktor helistas mulle raadiojaama, et kas see ei sooviks sellest tulla nende laeva? Noh, ma kahtlesin küll, aga et ma olin poissmees ja üksik mees ütlesin, hea küll, et võib siis tulla. Siis muidugi kutsus oma ajor, tema kontor oli veel Narva maanteel sil umbes kus siin müüakse praegu neid klavereid ja muusika, ristsin Kreutzwaldi otsa kohal. Ja siis tema ollakse ostetataks, eks laev Prantsusmaalt, eks raadium. Nemad ristisid ta ründavad lennaks. Ja sellel on raadiojaam ja sõnul vaja. Käisin nende usaldusarsti juures ka ära ja see leidis jah, et väga hea ja tugeva organismiga arvas olevat ja ja läksingi siis muidugi see laev oli ka alles tulnud seal ja remondis ja raadio huumoriga raadiojaam oli ka väga viletsas olukorras, ta oli seisnud, see laev ja muidugi siis nad said odavalt osta. Muidugi hakkasin kohe seda ümber ehitama, ehitasin selle siis ka natukene moodsamaks. Praktikad nagu oligi juba ja ja noh, sellega siis sõitsin poolteist aastat umbes laevaradistina raeva radistile ja esialgu oli tegemist igav, mõtlesin Lenna. Noh, raadiojaamas igal pool, kus kindraljaamast läheb mööda nällima Loidi listi järeldanud laevad, on alati teada, kus keegi asub selle peale ja küsivad, et mis, mis laev niisugune Lenna on? Ma ütlesin, siis, eks raadium ikka endena, siin tunti kohe rannajaama, teadlased tunnevad nagu laevad ära enamasti see aeg, neid ei olnud ju nii tohutult paljugi. Kas te olete ka SOS signaali vastu võtnud? Väga palju neid juhtus ikka sügisel ja suve ka need ise ma ei ole SAS saatnud, andnud DDD tähendab, see on niisugune. Abi palus signaal, mis siis juhtus. Olime kuskil amsterdami sisse minekut, siis jäime natukene toppama ühe. Madaliku peale sinna ja uksele tõmbas meid lahti. Selle nii suurt ohtu ei olnud. Aga muidugi meres ma ise praegu tagasi mõtleb, nagu valem on väga ohtlikus olukordasid, tekkis muidugi oli, väga raske, oli, näiteks tulime Bilbaost saadami vaselaadungiga, vask on kohutavalt raske ja mis nähtavasti väga puhas. Maakoli olid väiksed hunnikut, nelja luugiga, lae ega luugi all tähendab ruumist trümmis üks väike nõunik seda vasemaaki. Aga nüüd suure tormiga diska lahe on väga noh, ta on nagu resonantsis atlandil lainega ja tekib niuksed ummikud või niuksed, kuhjad, kuhjatused. Ja siis laev oli, kui see see Jeni punn tähendab, kellel raskuse all ja pealton kerge siis tahab tantsida, nii et massid vahest vastukett kohe peaaegu paralleelselt. Aga noh, midagi ei juhtunud, laevaluugid tugevasti peal kinni. Oleme läinud sinnapoole küll, aga hiljaks jään hiljaks jäänud, teised on enne enne kohal olnud, nii et ja veel, mis oli, oli neid viini hoiatusi oli palju, sest miinid ikka Mere puiesesimese ilmasõja järel. Nähtavast reketid läksid katki ja oma taskust. Nii et ega see meremehe elu ikka nii tollal ei olnud CA suurt kiita ja aga muidu raadios oli huvitav töötada. Tulid ühenduses mõnede Aldo jaamadega, igav ei olnud ja mõni teine laev ja olid tuttavad raadiomehi, näiteks käisime sadamas olles mõne raadiomehel külas, keda varem tundsid morse käekiri ja käisime nendega külas ja ja vot, kus Aniaga seal merel kokku aha laevia tuntud väljakutse sai ühendust nendega ja ja kaldajaamadega sai ka igalt poolt, kus pidi Suntside oli, pidi pidama nendega teatama positsioonid, näiteks sõitsime kas Kipperaldandist läbi, siiski teadsime. Oleme niuksed niuksed laiuse pikkuse kraadi peal ja sõidame sinna tulema sealt ja kindlad andmed, mis tuli alati anda. Kui kaugele oli omaaegne Tallinna saatja või Türi saada? Ja kuulda, Türi saad ja siis hakkas alles tööle. Siis norra klippides oli guugudel Foodenesin ja sinna sinna Põhjameres, sinna oli kuulda teda hästi. Lõunas oli teda laskem kuulda, sest seal oli teisi suuri saatjaid olid lähedal. Aga käisime seal. Varra rannas sõitsime ja esimene jätsin karkas, käisime siis kaera, Merde oli isegi kuulda teda isegi. 1929. aastal Lasnamäele ehitatud Tallinna saatja ei taganud rahuldavat vastuvõtu Lõuna-Eestis eriti õhtutundidel. 1937 läks käiku saate ja Türil, mille võimsus oli 50 kilovatti. Masti kõrgus 196,7 meetrit. Mis aastal taastasite süleringhäälingu ukse oli 38. aasta sügisel. Sest enne kui ma laevast ära tulin, kirjutasin Holbreiled, riigi ring ringhäälinguväljade ja et on üks niisugune mees olemas, kes tahaksid ringhäälingust tulla ka tööle. Õieti raadio kohta, see oli muidugi töötas ja töötas siis ka juba. Teisisin Rammul ja aga väikseid raadides vaikseid raadiotööstusi, aga nendes kohtasin väga palju, ei, ei leidnud. Ja siis ma tulin ära ja mul pakuti kohta ka raadiooperaatori kohta, on Tallinna lennujaama ja olin seal lennujaamas tööl. Muidugi see lennujaama töö ei olnud mitte nii nii suur, kui nüüd selle jutu järel või romaani järel lennujaam. Vaid orig muidugi lennukil tootilena käis voola, lennuk tähendab ja, ja Lufthansal saksale okei, ja Soome lennukid käisid. Ja nendele sisse muidugi tuli anda maandumise luba. Jaa, jaa. Nad tellisid. Et omale, mis veel vaja oli ja need ühendusse nendega oli olemas ajal seal kõik Telegraphi töö telefoni teel ei olnud. Aga see oli lühikest aega, siis avanes võimalus kohtuks tehnilise ametniku esimese kategooria tehnilise ametiga ametkoht ja olgu siis ringhäälingus ringhäälingus ja kutsus mind sinna. Ja siis ma läksin üle sinna helisalvestuse pääle õieti hakkasin, see oli uus asi ja ja ma olen veel noormees ja arvata, et võinud kõik seda asja ära õppida kiiresti ja diakuidas. Läks, aga siis tuli esimene magnetofon. Alustasite plaadilõikest plaadi lõige, jah, esimehed olid plaadilõiked. Need olid pikad reportaažid, siis ei läinud ja ühe plaadi peal läks kõigis seal neli minutit ja tuli niimoodi võtajate ühe plaadi peal hakkas lõppema, tuli teise plaadi alguses võtta paralleelselt mõlemat plaadi peale. Üks osa tekstist oli siis ühe plaadi lõpus ja alguses alguses ja siis pidi üleminekule on väga täpne, kui te, kui te seda plaati uuesti Kes andsite ja see oligi niimoodi, kui hakkas üks plaat tema siis teised enne peale panema ja täpsemalt välja kuulama andamisel plaadile pöörlemise kiirust juurde, et oleks samad solaad mõlemal plaadil korraga, mõlemad plaadid jooksevad korraga, vaheaeg seal üheaegselt ja ühe lõpp ja teise algus ja siis mindi, pöörati ümber nõndanimetatud ümberlüliti, mis pikkamisi lülitas ümber, nii et ühelt alalt teisele selleni, et kuulaja üldse aru ei saanudki kas, millal ühe plaadi pealt või teise ja nii tuli vahest 10 plaati mängida järjest ühe plaadi pealt teise peale, nii et kui see läbi sai, siis võis ikka särkiga väärata. Large ja alguses ka ei olnud mitte niimoodi nagu praegu on helirežissöör ja siis tehnik ja tal nagu tehnikut polegi tarvis seal sest magnetofoni jookseb oma, teda pole midagi vaja. Siis põhiline toiming oligi selle heliplaadi vaatamine, tse nõel õieti jookseb, ütleme seal aasti ei rebimite seda nõela, et see kõik ilusti seal sügavus on mikroskoobiga jälgitud, selle vao sügavus teeb vao puhtust. Et see nõel pidi ka terav olemas ja fiir nõel. Hästi lõikas seda plaati, aga sel ajal pidi olema ka reguleerima ka muusikat või ettekannet, näiteks lõikasin plaati Elleri Koit. Väga ilus palaja. Natukese muusikaliga tundsin, aga ma olin alguses alles õpilane iseseisvalt küll, töötasin juba algaja ikka ja ei olnud aega seda muusikanivood õieti jälgida, ikka selle tegemist oli seal nõelaga seal plaadiga ja tuli keerasin nähtavasti ka ikka seda mikseri seal ka ikka õigel ajal natuke ja kui tarvis, aga kui heller tuli ise kuulama, siis ütles. See ei ole minu muusika. Ja kõik, tead, mul oli nii piinlik, et ma oleks maa alla vajunud. Nojah, aga ta oli tore mees ja ütles. Siis oli roots, oli see dirigent, dirigent ja ta ütles, et Oja küll. Et mul läks ka seal natuke absi, et teeme selle plaadi uuesti. No ja siis tegime uuesti ja siis ta ütles, et see on parem kui kunagi juhtunud. Siis tuli välja. Nii et ega see kerge aeg ei olnud see tööga sel ajal muidugi kasutati klaasplaadi peale pandud väga siledad plaadid, väga väikse teraga, nüüd väga puhtalt tulid. Sageduse käik oli väga hea, seal kaske õrnad klaas, muidugi klaasplaadid ja õrnad ja plaadilõige ei olnud ka mitte nii kerges helilõige oli üks kõige raskem alavist sel alal ka sinna võib-olla pantigijat. Uustulnukad graafika kallatava tähendab kas sel ajal oli juba ringhäälingu reportaaži auto olemas? Ja reportaaže autojuhti ehitati, toodi Soomest sassi kohe keraga, koos, aga sisekujundus ja sisetähendab seadmed, seadmed, kõik panime meie, seal oli kaks presto heliplaadi lõikeseadet ja siis võimendaja aukolmkümmend kuus endale ja siis siis oli veel jõukilp, nii et me saime ise Umformeriga akude pealt panna tööle ja siis reguleerida õige pinge ja õige sageduse, nii et me saime töötada metsas või kuskil Neus koha peal, kus ei olnud voolu saada, aga vooluvõimalust või oli, siis saime vooluga muidugi töötada. Ei olnud mitte kerge hoida alati kindlal Sahendusest plaadi seadme lõika, aparaadid tahavad väga kindlat sagedust, muidugi pinged, muidu mahamängimise teine sagedus, teine pinge, siis toon, muutub. Ma ei tea küll, aga ma oletan, oluline oli ka see, et liikuv stuudio stuudio ratastel ei kõigi jaoks või ei liiguks või ei väriseks või. Ja näiteks plaadilõike juures oli siis see ka, et et see auto pidi olema täiesti vaikne, selleks olid tungramad, nii et automaatselt panime tungramad, tõstsime auto tungraudtee peal, nii et kuigi õhku mitte rataste peale, vaid jalgratta toetas rataste peale ka, aga aga ta põhiliselt on tungraudade peal, nii et ta oli kindlasti see, kui keegi juhtub täitsa autosse tulema või minema see auto jõu liikus, siis, siis võis need ütelda plaadi lõikena kaks vagu kokku minna hakkas kordamahäälse mahamängimisega. Peale panga uuesti peale uuesti otsast peale, pangu uuesti peale, pange uuesti peatuma. Tere õhtust, härra vedurijuht. Tere öelda, kuhu sõit läheb. Läheb Valka, millal oodata, kinno jõuda? Õhtaks kell 10. Ja siis tulid esimesed magnetofonid. Nojah siis tuli, oli see suur uudis, see oli suur uudis just sellepärast, et et oli kuulda küll, et niisuguseid kasutatakse, aga nüüd siiski volbri käis, palju käis Saksamaal ja ta sai sealt juba nende esimestest ikka juba tõi siia. Ja sellepärast, et temaga oli võhklustamis lihtne töötada, ta küll polnud nii kvaliteetne kui plaat veel. Temale nimelt see magnet, klindi kustutus toimus alalisvooluga, hiljem leiutati muidugi kõrge sagedus, kustutas siis läks puhtamaks. Tal oli jah, müra oli tugev, aga reportaaži üks naisspordireportaažid, eks, ja, ja noh, igasugustel totaalseks kõneks oli küllalt, selles mõttes ei olnud midagi. Aga muusikat ei saanud veel õieti. Kellega koos te olete töötanud Felix Moriga? Rummo kahlan, Rumjaad rulluga, ka need olidki tuntumad nimed, tuntud niimoodi ja siis. Reporter oli Heino Mikkin, Heino Mikkin ja. Hästi lahendatud olukord, ütleme, oli või välja, Veidemanni veidram, tuleb toredasti edasi. Söötmist kanti üle kaks, võib-olla on aga vastas ja pall põrkas uuesti leiduma, neid toredaid tõmbas jälle hea ja nutuga mööda, andis ookeanile uhke, võtab hoogu. Kõigega, nõnda kes ikka ma hulk aega ikka tööd seal, mis mälestus teil on jäänud niisugustest meestest nagu mooria Morris peeti ka väga palju lugu, populaarsus oli tal suur ja oli nii suur, arvata ei, mingi nii suur, kuna oli, tema, läks teadvustest ära, sest tahaks kuulda, mänguse korraldama ja noh, nagu nagu ülendada. Kui palju kirjutasid vanemad inimest, mina enam raadiot ei kuula, sest mina ei saa aru enam. Sest moori ma sain aru, mina sain kõik aru, mis ta rääkis ja selge sõnaga sõnaga mees. Aga nüüd ei saa. Ümberringi rente ääre asetatud varnadel on riputatud igasuguseid kirevaid kostüüme, mis lavalt peavad rõõmustama publiku silma. Üks munder on asetatud niinimetatud mannekeenile, kus talle antakse veel viimast lihvi. Üks rätsep on parajasti ametis juurelõikamisega. Kas kuulete? Teisel rätsepal on tegemist õmblusmasinal juures. Kolmas rätsep on pressimisega tegevuse. Ega see kerge töö ei ole, võtab suu alul vett täis. Urscapselluriidele. Asetab siis märjale riidele tulise raua riia aiva susiseb. Kuule, kuule, kuule, kuule, see õlg. Alla panna. Aga kuidas tallideol Tarja peale muidugi ka kutsunud õige tiheduse kurde lühemat viijanüübitiivse kohta palju-palju-palju-palju häid võtab eest ära? Eeldan, muidu päris hea. Ega siin tuleb välja. Nii käib meeste kostüümide selga, proovime daamide kostüümide selga proovimist, lugupeetud kuulajad. Teile küllalt arusaadaval põhjusel me kahjuks ei saa jälgida. Jaan Rummo, eks eks tasakaalukam ja intelligentsem reporteri üldse, mis ma mäletan ja trumme ei tema läinud närvi, aga ega ega isegi meie peale ka midagi ei ütelnud, aga ega niisugune noh väga-väga tubli mees, väga korralik mees. Priorilvi astunud Ringhäälingu reportaaže auto on nii oma värvuselt kui ka üles andil küll samuti hõbehall kuid mitte endine eelsõjaaegne. Vana hõbehall hävis sõjatules. Uus hõbehall on saavutus sõjajärgses taastamistöö. Ja lisatakse kohe juurde ringhäälingutöö seisukohalt väga suur ja märkimisväärne saavutus sest see hõbedavärvilist kitsasse kesta mahutatud ringhääling ratastel on õige, komplitseeritud ja hinnaline tehniliste seadmete kogu mille ehitamine ja komplekteerimine sõjajärgsesse olustikus on olnud väga suuri pingutusi nõudev ülesanne. Ringhäälingutöö seisukohalt on uue hõbehalli tööle tulek umbes sama võrdse tähendusega nagu uusmaa saajale. Hobuse omandamine. Tõstab siis suur ringhäälingu rahva peres kadunud ja jälle leitud hõbehallist. Muidugi reportaaž, autod. Peale sõda sai hakatud jälle tegema, kõigepealt projekteerima ja siis sai toodud üks raam, raam sealt Kuurama suuremalt ja vars ja seda siis natuke pikendada dalai sobimine, reportaaže, autoks, siis trollida trummid, ussid, trust tegi siis selle auto reportaaže kere valmis ja siis me mehed siin Ventsel ja vorm ja ehitasid värvimisel siis seda valmis. Aga millises olukorras oli raadio 1944 septembrikuus? Septembrikuus oli niimoodi, et kui Estonia ära põles, siis Estonia keldrisse ajutised saateruumid. Sinna sai toodud tartust olemasolevat tehnilised seadmed, aga kui nad ära läksid, siis nad sakslaste olid, need on üks kamandumis, hävitas muidugi see siis kirvega, raius seal nii päeval kui ta oskas aga muidugi oskamatult ka, nii et meie ära läinud olid. Taastasime vist nädala jooksul või veel varem selle pulsi ja, ja kõik need seadmed, kordaja, võisin teha juba linnavõrku saadet, esimesed saated läksidki linna linnavõrku ja 1904 sügisel ja ja siis hiljem tuli üks saatja, seal oli paigutatud vagunitesse, see toodi siis Koplisse Kopli kaubajaama juurde sedapidi ikka veel ju rataste peal olema, siis see hakkas siis tihedas sai korraldatud sideliinid sinna ja ja nii siis läks juba esimest saadet sele. Räägime võib-olla sellest uue, nüüd juba vana raadiomaja ehitamisest. Praegu on nõndanimetatud vana raadiomaja, seda hakati muidugi ehitama 38. aastal ka üheksanda heid üheksandal aastal. Plats mõõdeti välja ja, ja projekt tehti ja ja ehitus läks ka, hakkas ehitama firma betoon ja tema hakkas ehitama teda rohkem betoonistada saab oma materjali ära kasutada. Ta on tehtud õieti sõrestik betoonsõrestik, mis on täidetud siis tellistega. Ja Diana ehitati kulli katus ka pandi peale ja isegi Viiendal korrusel hakati ka juba ruumi sisustama sisustama ja materjalid olid kohal, kõik kummiplaadid olid kohal ja palju materjalid olid kohal. Isegi valgustid vist, valgustid olid kohale alasti ja, ja nii et oli varustatud selleks. Aastal ehitamise veel ikka väikselt veel edasi. Nii et aknad pandi, et ikka osalt ja nii, et katus peakorpuse valmis. Sellest me pidime siis hakkama, 40. Eesti projekt veel tähendab üle mõõtma ja jätkama selle projekteerimist, sisekujundust põhiliselt. Ja sumovski. Üks arhitekt oli sealsel ajal esimene projekt arhitekt, lohki lohk ja lohaktiivsele esimese. Ja sisustuse eelprojekti tegime meie siin koos TPI ka seal õppejõud, seal. Supp ja Riikoja olid ja Losmon ja Asmer ja ka siis. Tegime seal eelprojekti valmis ja siis Moskvas kinnitati ja siis tegi Moskva GPX projekteerimise instituut. Kus selles majas, kus me praegu räägime, vanas raadiomajas, võib leida teie tööd? No mina arvan, et igal igal pool on sinna selle eestile stuudiude osas on siin võrdlemisi palju, sai pärast juurde tehtud ja muudetud ja ja niisugused stuudiot, saateroomid, Foonika voolik, tehniline keskus ja tennisekeskus ja ma ei tea otse ütelda, kus kohas kõige rohkem võib-olla kõik ära ununeb. Üldija. Ma kujutan ette, et selle raadiomajaga oli muret küllalt palju. Nojah, see oli niimoodi, et meil ei olnud ju midagi, meil ei olnud, ei mingisugust seadmed, mis oleks kõlvanud ülesse monteerida ja oli ju sõjaaeg, sõjaaeg oli veel edasi? Jaa, jaa. Siis Eestis oli ka küllalt küllalt palju tegemist ja muidugi stuudios oli palju tööd, väga palju läksid, otsesaated ei olnud ju essis ühtegi magnetofoni ega polnud ka plaadilõikeseadet enam. Nii et tuli nagu uuesti otsast alata, nagu on peale sõda. Raadio arengu kõik etapid läbi teha uuesti ja saime Moskvast ühe. Nõrgaplaadi lõikeseade, sest sellega sai siis käidud ka väljast tehtud mõned plaadid. Ja hiljem saime siis jälle kaks magnetofonikaaned, nii et Eesti selle raadiuma vana raadiomaja keldris töötasid just neetud kaks magnetofoni, mis oskas, saime. Mis kõik on tulnud teie ajal ja see on tulnud magnetofon on tulnud, transistor on tulnud, stereoraadio on tulnud Kvatro heliriik ja isegi ma, kui palju on tulnud juurde õppida? Palju on tulnud ja huvitav, ma tahaks nimetada, et, et omal ajal oli, kui ma hakkasin raadiotehnika, oli kõik direktorid. Me uurisime, et kas kuidagi teedeeturiga võimendust ei saa, et panime kaks nõela vöö kristalli peale ja, ja mõttekeegi kirjutaski Holbreile. Mina kuulsin raadios, et tema on talud, K2 seda kontakti ühelt elektrokristallile ja on väga tugevaid helist saanud ja, aga teatud aeg natukene aega ja hiljem pole sa effekti saanud. Ja nüüd ma hakkan seda tädi mõõtmed. Raadiotehnika on teinud ühe ühe tiiru ja tulnud oma algseisu tagasi, sest see ei olnud midagi muud kui üks see kahe kontaktiga kristalldetektorkujuks transistor sest tema sai transistori efekti kätte, aga keegi ei osanud seda ära seletada ega ei osanud seda uurima hakata. Nüüd tuli uus tagas sellenädalase lampidel, süsteem on nüüd mahajäetud ja transistorite teha. Ega ei tahtnud öelda transistor leiutatud Eestis. Ei seda mitte, sest teda efektivis saada mitmel pool ja keegi ei osanud seda seda seletada, sel ajal veel huvitavaid asju juhtub tehnikas küll. Tuled sama kohta tagas kui, kui ka praegu on muidugi samasuguseid võimalusi olemas, mis võiks kümneid aastaid ette jõuda, kui oskaks ära kasutatud kõik efektid, mis saadakse. Kui ma vaatan, meie stuudioaeg hakkab läbi saama. Ehk räägime mõni teine kord edasi. Nojah, ega mul sellest ja ma olen märgutule jõudver, korraldamaled, ma ütlen nüüd, et varsti on pensionäre ja siis hakata tegema kokk mälestusi kirja panema, kirja panema, aga mitte et ma kuskil saastada ilmud selles vanema vanainimest. Seda peaks tegema küll, aga panen vähemalt kirja, teistel noortel on all siis vähemalt teada. Kuidas see asi ikka tegelikult oli.