Kas sul, Lembit on meeles, millal sa tulid esimest korda raadiomajja esinema? Millal ei mäleta? Aga ma mäletan, et ma olin koolipoiss ja mind kutsuti kuuldemängu ja kuulderežissööri Salme Reek. Aga mil moel ja seda ma ei mäleta. Kas siis juba mõtlesid sa näitleja elukutsele? Ei näitleja elukutse peale hakkasin ma mõtlema pärast seda, kui kui selle ettepaneku oli teinud mulle Leo Kalmet, kelle juures ma mängisin rahvateatris. Ja sinna ma sattusin, kuuekümnen teisel aastal. See rahvateater tegutses Jaan Tombi nimelises kultuuripalees Mustamäeklubis. Ja Leo Kalmet oli tuntud professionaal, lavastanud Eesti vabariigis enne sõda. Ja ta oli lavakunstikateedri õppejõud ja tema selle ettepaneku mulle tegi. Ja sealt siis see algas. Kas sina oled niisugune mees ka, kes peab päevikut, kellel on mingi märkmik, kus on kõik üles kirjutatud, vot seal sel ajal käisin raadiost kuuldemängu tegemas, sel ajal oli mul esietendus. Ei, mul on säilinud umbes 10 aasta kalendermärkmikud, kus mul on kirjas, et ma pean homme või ülehomme, kuhu ma pean minema, sest vastasel juhul ma võin ära unustada kõik etendused on kirjas aga mingeid muid nagu parameetrid seal küll juurde kirjutatud ei ole, või hinnanguid või päevikut ma ei ole kunagi pidanud ja ei pea, aga ausalt öeldes natuke kahetsen seda oleks oleks põnev analüüsida. No raadiomajas oled sa väga sagedane külaline, selgi nädalal loed sa järjejutu ja. Jah, ja raadiotööd kui tööd ma hakkasin tööna võtma üsna hiljuti, sest et noore näitlejana mind eriti palju raadiuse kasutatud. Aga kuidagi järjejuttude peale sattusin pärast seda, kui ükskord Kaarel Toom mind täiesti ootamatult kutsus seda tegema, sest ma ei pidanud ennast üldse võimeliseks nii suurt ja kandvat asja tegema, aga nüüd see asi on. Jutu lugemine on kõige raskem töö, mis üldse saab olla raadios. Aga ta, ma leian professionaalselt, tuleb ta mulle kasuks. Näitlejale. Sa oled väga hea lugejaga selles suhtes, et sa elad suhteliselt lähedal. Ei ole midagi siia raadiomajja tulla, eks ole, sul on väga hea elukoht valitud. Ja, ja, ja mul on nüüd rõõm teatada, et Eesti minu arvates kõige paremal lugejal Tõnu Mikiveri nüüd telefon, ma tõesti olen märganud, et see, et ma elan raadiomaja lähedal see on ka kajastunud selles, kui tihti ma siin esinemas käin, aga, aga väga suur probleem on olnud näitlejatel telefon, et väga tihti mingisugust tööd pakutakse, mitte ainult raadius kuskil. Nüüd Jarutu jäi ja kui sul telefoni ei ole, siis ei hakka sind keegi ja sealt taksoga käima otsimas või kas sul on oma korter või oled sa Jürina ja seal nüüd erastatud ja meie perekonna korter? Kas sina oled niisugune mees ka, kes teeb kodused remonditööd ära või on vaja selleks teist inimest? Ma arvan, et ikka, et igat tööd peab tegema spetsialist ja minu asi on siis võimalikult see raha kokku ajada ja kokku hoida ja, ja siis leida spetsialist, kes selle töö ära teeb, aga mu abikaasa on äärmiselt tubli tapeedi kleepja. Nii et ühiste jõududega olete ikka saanud üht-teist ära teha. Üldiselt on niimoodi olnud, et ta kasutab seda, seda meeldivat võimalust, kui mind kodus ei ole, oma komandeeringus olen, siis tapeti, tseerib korteri ära oma jõududega. Kas sa võid öelda, et sinu kodu on sinu kindlus? Küsitakse, et kuidas te olete suutnud pidevalt ühes kaalus püsida. Enamus teie eas mehi on lasknud endale kõhud ette kasvada. See on eksitus malm kõvasti alla võtnud, kui ma tulin sõjaväest 71. aastal, kaalusin ma umbes seitse kilo rohkem kui praegu. Kahjuks ma olen mõelnud, et, et see oleks enda õige vähe jämedamaks. Sul on see probleem, et sa tunned, et sa oled ikka peenike. Nojah, aga tänu sellele ka väga palju rolle saanud, mis, mis just sellega silmatorkavad, mu esimene filmiroll Ki oli. Seal oli iseloomustus selle selle tegelase kohta oli nii, et tuberkuloosi põdenud noormees Uku Aru Metsavaht kinnitas Minnale et mind tuul ära ei vii, sest mul on tollipulk taskus. See film on mulle meelde jäänud ja ilmselt jääb igavesti meelde, kas teie näitlejatee algas tollipulgaga taskus või ilma selleta. Küsin seda sellepärast, et minul seda polnud. Kui tahtsin astuda Viljandi kultuurikooli, pidin mängima küünalt, aga sellest ei tulnud midagi välja. Tõesti, mul oli see selleks tollipulgaks oli see suhtlemin Leo kalmeti ka, sest ilma temata oleks sinna lavakunstikateedrisse ilmselt sattunud. Aga kuna ta oli seal õppejõud ja mul rahvateatris režissöör, siis kuidagi see soe tunne, et tema oli ka selles eksamikomisjonis ja ta ei olnud see mees, kes oleks öelnud, et see mees tuleb ja kõik seal oli ikka komisjon. Aga see, et ma nägin teda seal saalis, see oli tõesti mulle tollipulgaks, sul tuli ka mõnd tobedat titeedi teha ja mängida. Minu peamine tüütav, millele ma üldse sisse sain, oli see, et ma pidin seepi sööma, lõhki minema. Ja sellise etüüdi pidin ma tegema, ja siis pärast seda oli asi selge, et ma saan sisse see, et nüüd võib väga-väga teemast mööda minna ja, ja tegi arvates väga ebaõnnestuda, aga see komisjon, ma kujutan ette, kui ta vaatab seda pealt, siis sealt peaks üht-teist selguma selle inimese kohta. Nii et ega selle etüüdi põhimõte ei ole täpselt see ära teha, vaid ennast näidata. Küünal küünalt, mida sa teeksid praegu, Lembit, kui keegi ütleks, et vot tehke nüüd küünalt küünalt, eks ma taltsaks ringi mööda lavalikuksindlaleekina või ja, ja sellest piisab, et, et, et see komisjon saaks öelda. Ega see ei tähenda, et ma sisse saaksin, kui ma seda küünalt nüüd, esiteks mulle üldse tundub, et ega ma. Esiteks, ma ei julgeks sinna minna ja teiseks mul on tunne, sel ajal kui Panso oli seal komisjonis. Banzul läks väga suure riski peale välja ja ta võttis vastu väga palju inimesi. Toetudes isiklikule into intuitsioonile. Muidugi ta on ka kõvasti alt läinud, teatud teatud protsent on tal kadu olnud. Aga, aga. Ma ei tea, mul on selline tunne, mul on selline tunne, laudteejuhi eksamilt ka enam ära ei teeks. Ma kardan, et ma ei ole võimeline enam selliseid karme eksamid elus sooritama. Närvisüsteemi ei ole enam endine. Võib olla küll, jah. Kas oled praegu teatris koosseisus või oled sa vabakutseline näitleja? Ma olen juba poolteist aastat Draamateatri näitleja jälle pärast 11 aastast vaheaega. Keegi küsib, kas näitlejatööga võib rikkaks saada, juhul kui on palju tööd? Eestis küll mitte. Jaa, jaa, rikkaks Eestis näitlejal on väga raske oma perekonda üleval pidada selle rahaga, mis ta teenib, aga sama arstil õpetajal. Ma kujutan ette pillimehel. Kui palju peaks, kui palju peaksid teenima, et pere võiks rahul olla ja et jääks raha ülegi. Mis arvad? Ma arvan, et ma teen niipalju, et mu pere on rahul aga mitte teatrist. Aga kui palju peaks üldse eesti inimene teenima, ma arvan, et nii palju häbi ei oleks. Kas sa oled kunagi mõnes seltskonnas tundnud ennast ebamugavalt sellepärast, et sa oled näitleja. Ei ole mingit erilist suhet näitles ja pigem halvustav suhtumine. Isegi mitte halvustav, vaid vaid üleolev suhtumine näitlejasse. Siin on see uus uusrikaste põlvkond. Mitmeid näiteid oma kolleegide kohta ja. Tehakse ettepanek, et tule mängi lolli meile, Me maksame sulle 10000. Ja siis, kui inimene kohal on, siis öeldakse, et istu nurgas oma raha ja härrasega. Ajendab noh, ütleme niimoodi, aga kui inimene on nii nii harimatu ebaintelligentne, siis vaevalt et see üldse inimest alandab, see on lihtsalt. See on midagi muud, no miljoni eest võiks sõbra istuda ja tola mängida või? Ei, ma usun, et selle 10000 eestki võiks sellepärast et selle 10000 eest võib rohkem ütleme head teha kellelegi, kui see tohlakas, kes selle välja käis, üldse arvata oskab. Aga üldiselt on olemas, no ma olen Venemaal palju ringi liikunud ja nüüd võib öelda, et mitte ainult Venemaal, vaid ka erinevates riikides. Ma väga paljude riikidega seoses mängin välja rahvusvaheline näitus Valgevenes ja Gruusias ja Ukrainas ja, ja nii edasi. Eriti hästi suhtutakse näitlejatesse Gruusias. Et öeldes see suhe on ka tihtipeale koormav ja, ja natukene närvidele käib. Sest mul on olnud võimalus olla väga populaarsete näitlejatega koos ka eraelus, noh, ütleme peale võtet lähme sööma või kuskil. Ma olen ikka mõelnud, et püha jumal, et kui mul kodus niisugune asi oleks, siis ma ei käiks üldse väljas. Kuidas ja kunas vene filmitegijad teid avastasid, küsitakse? Ma olin teisel kursusel, õppisin lavakunstikateedris, kui ma ei tea, nüüd ma ei vastuta kõigi eest, aga midagi taolist. Ma olin, istusin restoranis, mäletan kuskil läheduses istus Kalju Komissarov. Ja nagu pärast selgus, tuldi teda ühte filmi angašeerinud Odessa kinostuudiost ja nendel oli siis kohtumine seal ja mina juhuslikult istusin kõrvallauas ja pärast hiljem kui mind ka selle osa peal kutsuti, siis selgusid Kalju ei saanud, ta vist loobus sellest ja, ja vist oli öelnud, näete, seal üks noormees istub ja ja lõppkokkuvõttes ühesõnaga ma sattusin sinna. Jah, seal ma tegin proovivõtted ja ja üldiselt kinos on niimoodi, et kui üks uus nagu avastatakse, siis siis siis paratamatult nagu kui halvasti eriti ei lähe, siis siis satudki sellesse süsteemi, see on igal pool. Kas sa oskad öelda, palju neid peaosi oli sul nõukogude filmides? Ma usun, Venemaal ma mängisin umbes umbes 30. 40. filmis peaosa, kusjuures seal oli ka väga ulatuslik tilulilu Spiegel sellineliseerijat, kapten Granti lapsed, seal kaheksa seeriat. Mitme seenelised filmid olid üldiselt nii, et need mahud olid päris suured. Kapten trandi laste kohta on tulnud õige mitu mitu kirja, paljud on seda filmi näinud. Mis selle filmivõtete perioodist kõige eredamalt meelde on jäänud, küsivad inimesed. Mina sattusin sinna sinna proovivõtetele siis, kui peaaegu oli juba ära otsustatud, kes seda rolli mängima hakkab. Seal oli üks niisugune Bulgaaria väga tuntud näitlejaks kosta, tsoonia oli üks kandidaat ja üks oli Jüri Jakovlev Moskva tankuri teatrist vist. See, kes idiooti mängis, kui mina sinna sattusin, siis mulle tehti selgeks seal kuluaarides mul olid väga palju tuttavaid seal noh, filmigruppides ja kes ütles, et huvitav, miks nad kutsusid, et siin on juba asi nagu ühel pool. Ja siis mõni ilmselt vihastasin. Et ma ei tahtnud üldse neid riideid selga panna, aga siis see tüdruk, kes mind riietes kogu aeg itsitas, kui mulle toppis neid neid riideid selga, siis mulle pandi mingi paruka, tahaks pähe ja ja üldkokkuvõttes, nii et kui ma tegin selle proovi Te ära siis tuli minu tuttav teine režissöör ütles mulle, et mul on meeles, koridoris ütles niimoodi, et no kuule, mis päti sa nüüd mängid, siis meil on juba olemas paganelli osatäitja on olemas, meil on kõik juba kokku lepitud ja nüüd tuled sina ja keerad meil kõik pea peale. Ja selliseid nagu kompliment ahah, ja siis ega sellega asi lõppenud, ma pidin veel minema Moskvasse, sest see oli kesktelevisiooni tellimus ja see oli rahvusvaheline koostöö, selle pulgaarlastega kahasse tehti kõik. Pidin leidma kinnitusega seal veel Bulgaarias ja siis ma tegin veel mingid proovivõtted ära siis lõppkokkuvõttes. Mind võeti selle osa peale ja kui me esimene päev kokku saime ülejäänud näitlejatega, seal oli ikka päris päris ja hea komplekt kokku aetud, näitlejaid väga-väga tuntud ja toredad näitlejad olid. Siis, siis ma alles sain aru, et kambas ma olen ja ja võib-olla see nende inimestega suhtlemine, kellega me seal koos olime, poolteist aastat ronisime mägedes, tõeliselt pidime kuldmäed seal mägedes. Kui oli Merisse paar päeva mingisuguse puidust laevaga olime, loksusime mere peal ja me olime kuskil viis kuud Bulgaarias, käisime seal selle risti ja põiki selle maa läbi ja just see loodus jättis vast kõige meeldiva mulje ja see ülejäänud kamp, kellega me koostada Küsitakse, kas olete teatris või filmis oma partnerisse ära armunud ka? Ei ole. Tähendab, ma, ma saan aru, mida küsida. Aga ma olen väga armunud professionalismi oma oma kaasnäitleja, professionalismi ja selles selles suhtes on mul ka olnud, ütleme, nii-öelda homoseksuaalseid sidemeid. Ma olen väga paljudesse meest partnerites olnud armunud kui fantastiline silm ja kui palju sellest inimesest kiirgab ja seda on olnud üpris tihti ja mitte ainult kuskil kaugetel maadel, vaid ka oma koduteatrites. Olen töötanud ka noorsooteatris ja ja õpingute ajal kursusekaaslastega ja ja on olemas fantastilisi partnereid, näiteks. Üleeile ma mängisin doktor. Karelli ja mul on seal üks seen, kus Ain Lutsepp pagame, vestleme seal vahet mõned lauset, võib-olla see stseen kestab kolm, neli minut, et ja ma tulin koju, mõtlesin, püha jumal, kui palju ma sellest stseenist sain, suheldes Ain Lutsepp paga laval. Nii et need, need asjad ja see ei ole ainult ain, vaid neid, neid sidemeid on rohkem ja aga mitte alati. Mitte alati, see oleneb, kui palju sa teisele annad, nii palju saatkaselt vastu. Keegi kirjutab, tahan väga kuulda teie isiklikku arvamust meie kaasaegsete, kuid nüüdseks suurde vaikusesse kadunud näitlejate Ants Eskola, Kaarel karmi, Jüri järveti, Rein Aren ja Heino mandri kohv. Need on kõik väga suured näitlejad ja, ja kahjuks kõigiga mul ei ole olnud nii tihedaid kontakte. Ants Eskolaga. Ma olen paaris filmis koos mänginud. Väga vähe suhelnud, aga, aga meil paar paga mõnusat koosoldud seal võttepäeva ja pärast seda vestlusi ja Ants Eskola ei olnud eriti selline inimlik endale väga ligi laseb. Ja teatris oli ta minust noh, niivõrd kauge või niivõrd palju kõrgem noorsooteatris ühes tükis vist oleme temaga koos olnud selles mõttes, et tema mängis oma stseeni minule, Tomaszenn laval ei kohtunud selli Beckett ehk jumala au. Aga Kaarel karmiga, ma olen. Mänginud ühes tükis selle esimene näidend, kuhu ma sattusin kuma draamateatrisse, tulin selli, Ljubov vaja. Tema muidugi oli mees, kes tuli ise, patsutas jäätis, keda sa oled noormees ja Nendele niuksed, isiklikud kontaktid. Ma sain aru, et küsitakse seda, et näitlejana nad on minust niivõrd noh, kuskil nii kõrgel ja, ja aupaistel minu jaoks, et vaatajana nad on minu jaoks olnud alati fantastilised ja Jüri järveti ka, me oleme ka osalenud filmides ja kuigi lähedased inimesed ei olnud need suurt kokkupuuteid, mul temaga ei ole olnud. Aga Heino, mandri, kui me olime väga lähedased sõbrad algusest peale, kui ma tulin noorusest teatrisse, kui ta tegi mulle kuskil seal lähemalt lähema paari päeva jooksul ettepaneku sinnatada, siis mina ei suutnud. Ma usun, üks paar aastat magutsesimetada onu Heinoks ja teie ja ja kuskilt onu Heino elu lõpuni oligi väga paljude näitlejate jaoks, kes, kellel oli 100 korda põhjustele sinna ikka rääkisid Teie ja ütlesite temale onu Heino, ta oli väga liigutatud sellest. Ja muidugi väga armas inimene ja, ja viimastel oma elu viimastel aastatel mulle ka väga lähedaseks saanud inimene oli Rein Aren. Ja nemad heinuga vast olidki minu sellised suured. Ütleme eeskujud või, või isakesed kelle järgi joonduda Heino mandri oli selline eriline härrasmees ja. Temalt oli meil eeskuju võtta ja Reinar oli vapustavalt hea näitleja. Ma arvan, et ta oleks veel palju teinud, aga. Ja ja tema äraminek oli väga kummaline. Kui nii tohib öelda, aga ma julgen öelda oma sõbra kohta väga ilus surm. Äkiline ja väga ilus mälestus on kõigil temast, ma ei tea ühtegi inimest, kes Heino mandrist. Midagi ebamugavat negatiivset, ütleks Heino. Mandri oli teatris. Kas sind hüütakse teatris, kolleegid hüüavad sind Lempsiks vä? Ja vist ja, ja selle sai koolis külge ja kõik Lembitu talle eetrid petsid ja. Aga kus ta nii peene ime nagu Urssakule saanud, kust see nimi on tulnud? Kui ma teaks ma ei tea, siin on paar versiooni välja pakutud, aga, aga ma ei tea kust, kust neid algeid otsida ja ei viitsi spekuleerida, kust nad pärit on. Minu vanemad on pärit Siberist, aga nad läksid sinna nagu parematele jahimaadele. Selles mõttes nende esivanemad läksid sajandi alguses ikka Eestist pärit pere. Vähemalt emapoolne liin. Aga need Ulfsaki ta natuke kahtlased sellepärast et, et mu isa jäi väga varakult orvuks. Ja ega ta täpselt ei teagi oma perekonna kohta, kust ja kuidas nad olid eestlased, kuidas vanemad elavad. Annaks jumal, et hästi, ema on mul natuke natuke tõbine vahest. Aga loodame, et hästi isa. Ema kindlasti, isa oli mul niuke konkreetsem mees, ema oli, mul laulis ka ansamblis ja tema oli vast selline kunstnikuhingega inimene, aga isa mul oli. No ütleme nii, poliitik või kena juhtis ametiühinguid ja hiljem. Ja tema karmi elu läbi elanud, ise pidanud elus hakkama saama, ta väga varakult hakkas juba nagu oli nagu polgu poeg seal küla peal, kord ühes, kord teises peres. Kuna ta orb oli. Ja siis tema, tema ilmselt hiljem, kui, kui ta nägi, et seni eriti hobusevarga elukutse ei olegi, ma usun ka rahunes maha, aga see oli täiesti tundmatu elukutse meie suguselt, siis meil olid lihtsad inimesed, kõik tegid mingit konkreetset tööd, päeva lõpus oli midagi ette näidata. Nii et see, ma usun, näitlejad on Eestis suhteliselt vähe, nii et nende kohta üldse. Kuulame nüüd vahepeal muusikat, mis sa arvad, kui kuulaks õige Aama triot, mis aastatel see ansambel tegutses teatris? Ei, see ei olnud teatriansambel, tekkis nii et ühel lavakunstikateedri laulu eksamil Tõnis Rätsep mängis klaverit ja Juhan Viiding laulis ja mulle väga meeldis. Ja seda ma ei jätnud neile ütlema ja siis kuidagi sellest jutuajamist edasi. Tekkis idee, et siis võiks, võiks kolmekesi laulda. Siis tuli see nimi ja siis tuli mingi telesaade kus me esinesime. See oli vist Mati Talviku saade, üks esimesi saateid, mis ta tegi televisioonis ja siis me laulsime seal kaks või kolm laulupoisid, otsisid nüüd teatri muusikamuuseumist välja, Juhan tegi sõnad. Siis Olav Ehala oli, hoolitses selle saatemuusika eest, meil oli mitu plokki seal ning kolm laulu, kolm laulu erinevate vaheaegadega. Ma mäletan isegi Jossif Sagalon mänginud seal saateansamblis. Palun, ma, et võiksin kortsu kuhugi suudelda. Kruusateele natsa. Moone Suba joovastav joomas. Sa ei saa veel natsa. Naersin. Mehe surmaööl on meil Küsitakse, kas näitlejana läbi lüüa on kergem mehel või naisel? Ma usun, et läbi lüüa, see on, seal on ka väga suur juhus, mängib suurt rolli, aga püsida ütleme tasemel ja jääda püsima. Selleks peab ikka iseloomu olema, minu kõrvalt on, ma ütlen julgelt. Ülejäänutele ei oleks iseloomu või ei ole. Ei ole õnne nagu ausalt öelda, siis võib-olla ei ole ka talenti. Aga püsima jääda, teatris on raske ja, ja midagi saavutada, seal on ka raske, see oleneb ka jälle 1000-st asjaolust. Isegi selline asi, noh sa võid olla, ütleme, lavastaja juures ebasoosingusse. Kuigi hea lavastaja, kui tal on ikka võimalus kasuta head näitlejat, siis ta siis ta ka seda teeb, aga tihtipeale nende inimestevahelised suhted nii komplitseeritud ja seal tekibki see olukord, kumb on suurem staar ja. Lähiminevikust on teada väga suured arusaamatused Panso ja tema. Vot, mina olen kangem ja rohkem ma sinuga ei mängi. Et annaks jumal, et, et seda ei juhtuks, see on, see on minu meelest madal ja, ja arusaamad. Kas oled ise oma karjääri teinud või on sul ka elust poteebee olnud? Raske öelda, kas see on protežee olnud, kui ma näiteks noh, õppisin Panso juures ja ta võttis mu oma teatrisse, mängisin oma esimesed professionaalsed rollid tema juurest tudengina. Ma ei oska öelda, tema mind sinna kutsus. Sina käid tantsu ka hästi läbi? Ma ei oska öelda, ma ei saanud kuidagi läbistmanni, kartsin teda, et mul kadus kõnevõime temaga suhtlemisel ära ja ja vaevalt et ma üldse mingeid oma mõtteid tema juuresolekul suutsin avaldada. Ma lihtsalt kuulasin, mis tema rääkis, aga noh. Tähendab, kui teda ruumis ei olnud, siis ma sain aru, et päris hea, et ta mind kutsus noorsooteatris. See oli suur au. Et minu õpetaja kutsus mind oma teatrisse jääb, mängisin suuri osasid tema kahes lavastuses kiirt kevades ja Indrekut inimeses ja revolutsioonis Tammsaare kolmanda osa järgi. Ja hiljem ma olen väga palju töötanud koos Mikk Mikiveri ka ma ei tea, kas seal protenseerimine, kui ma olen tema tükkides mänginud see tähendab, et tema on mulle andnud osasid, kui tema ei oleks andnud, siis ma ei oleks neid osasid, mängi. Londonis mängitakse Agatha Christie näidendit hiirelõks 1952.-st aastast alates. Ühest teatris on näidend repertuaaris olnud üle 22 aasta. Kui näitlejal tuleks 20 aastat ühte rolli mängida, kas ta võiks hulluks minna? Mina küll läheks, ma läheks rutangi hulluks, ma mäletan noorsooteatris, mängisime ringreisil vahest mõnda näidendit kaks nädalat järjest, siis hakkas juba nagu natukene lõug tõmblema. Aga samas selles mängus on ka omad mingisugused nüansid, näiteks. Mõni päev juhtub mingi selline naljakas asi enne etendust või seal mingisugune vigur või asi ja siis hakkad seda liini, ajame enesele ootamatult, tekib uus hasart laval. Ja, ja väga palju sütitab publik. Ma mängin praegu ühes sellises loos draamateatris Mauruse kool mida ma kutsuksin ka ütleme, õpilasi tudengeid vaatama, sest seal lavakunstikateedri õpilaste diplomid ja ja selles näidendis kui see, kui see etendus algab, võib kohe öelda paari esimese repliigi järgi kes istuvad saalis. Ja, ja vastavalt nii läheb ka etendus. Kui on elav publik, siis tuleb elav etendus ja kui mängitakse nagu koti, siis etendus läheb ka kuidagi tuhmilt. Tähendab siin vastastikku 11 11 nagu, nagu elustatakse. Siin on selline kiri, ma olen lugenud, et Shakespeari Mcbeti peetakse õnnetusttoovaks näidendiks, arvatakse, näidendi tekst sisaldab musta maagiat. Paljud Inglismaa näitlejad väldivad selle näidendi pealkiri isegi suhu võtmast. Nad ütlevad seda näidendi kohta lihtsalt šoti näidend. Kas teie usute, kuidas nüüd öelda sellisesse jamasse? No ta oli nüüd tarvis seda küsida enne seda ma mul ei olnud aimugi sellest sellisest kurja Kuusutavast. Ausalt öeldes see pani mõtlema ma seda šoti näidendit, jah, praegu ei käsitleks rohkem. Ja kas sul on mõni talisman, mis sul on tihtipeale kaasas mille peale sa loodad? On abikaasa kinkis ahaa, rist pärist, jah, aga, aga noh, eks ta on asi iseeneses, aga kui abikaasa kinkis, ütles mingit seal õnnistatud Annistatud, eks sa oled ristitud ka ei ole, ei ole ja mina olin ausast parteilasi peres, pärast tundus ka see tobe vana mehena min ristima, aga mul lapsed on ristitud ja abikaasa siis ka nendega koos. Kas teil on laval olnud ka suuri apse küll keegi? Muidugi, näitleja kõige suurem, kõige kohutavam uni on see, et unes näed, lähed lavale, mitte ühtki sõna meelde ei tule või oled ilma püksata neid Kasmaarseid unenägusid räägivad kõik näitlejad, et kõigil on olnud. On küll, mul on läinud ka tekst meelest ära ja ma mäletan, naljakas juhus oli, oli minu kursusekaaslasega selle diplomietendusel tema tüki valel ajal lavale tuleb kohe kõva jutuga ja kohe seletama. Ja siis meil oli tükk tükk maad tegemist, et lavalt minema saada, aga kuna tema oli nagu ametiposti poolt oli nagu kõvem mees oli väga-väga raske seda teha, teda lihtsalt lavalt minema ajada. Aga ta ei saanud sellest aru, ta punnis vastu ja, ja, ja siis keegi sosistas talle, et valel ajal tulid sisse. Ja siis ta lasi meil omad mingid jutud ära mängida, siis tuli täpselt sama joruga juba õigel ajal ja siis nagu kummardasid ilusti lavale tulla, see oli väga naljakas ette näha, nii olemegi. Ei ole, aga, aga on olemas häid partnereid näiteks Rein Ojakuma puntilast midagi ära unustanud, siis ma lihtsalt vaatan kaks suurt silmadele otsa trossist. Kuidas sul selle mälukannikesed? Mul ei ole hea mälu, aga teinekord on, on nii, et sul läheb lihtsalt üks sõna, mingisugune meelest kära, jeg terve kombinatsioon ei tule meelde eriti raskem värssi rääkida. Ja, ja Draamateatris on nii palju tükke repertuaaris. Mõnda tükki mängid üks kord kuus või seal või kaks kaks korda kahe kuu jooksul ja siis mina pean küll mälu värskendama ja seda teksti üle vaatama ja need apsud võivad tekkida lihtsalt mingisuguses tasardist või kõrvalmõtetest või kurat teab millest. Äkki on pea tühi? Küsitakse, kas enne filmi veri tegema hakkamist käsitega haiglas praktikal? Ei käinud ja sellel ei ole mõtet, arstid õpivad seal viis-kuus aastat ülikoolis, internatuuris ja elus hiljem ja, ja, ja ka ei oska kõike, sellel ei ole mingit mõtet. Nemad käisid operatsioonil, aga ma vist kuulsin, et üks näitleja oli seal ära minestanud ja ma teadsin, et ma minestan juba seal koridoris ära, kui ma teaksin ma verd, kui meil on haiglas võtted olnud, siis me oleme palunud asjatundidel näidata talle ette, kuidas me teeme, kas kas vastab tõele ja aga muidugi ka selles filmis ei peagi kõik, see ei ole õppefilm, et nüüd keegi arst peaks vaatama, kuidas õigesti, kas lõigatakse või, või käsitletakse seda asja, seal oli ikka rohkem inimsuhetest ja ja ma ei usu, et üldse on võimalik, et näitlejad mingit sellist eriala suudaksid nii hästi teha. Soomest tuleb üks päris hea seriaal Chicago kirurgidest oled sa vaadanud? Ma olen ühte vaadanud, aga tead, need asjad teevad kadedaks, jäävad hulluks siis pärast seda ei taha tööd teha, sellepärast et seal ma näen juba professionaalina kõik juba ja milliseid, millistes olukordades nad on, millistes interjööri, kes nad on ja, ja, ja sest väga palju oleneb ka rahadest. Kui meil oleks suured rahad käigus, siis ostaks, ütleme, haigla korruse ära remondiks selle ära ja see on ainult meie oma. Tähendab, see oli tarvitses parim aparatuur olla. Me võime laenata, tuua selle sisse, aga aga me oleme, lähme tegutsevast haiglasse. Me segame neid kõiki, meil on seal suur grupp 20 inimest, kõik tehnilised töötajad ja ja me tuleme õuest, me peame edasi-tagasi käima, mõni päev jooksma, kuhugi mujale tulema, tagasi, seal peavad papud jalas olema. Teete. Me teeme Magdaleena haiglasse ja seal on väga toredad inimesed ja nad on meile vastu tulnud, aga me ise tunneme, et me segame neid inimesi seal haiglas. Oled sa aru saanud, et see kirurgi töö on ikka üks fantastiline töö, et need on imeinimest. Minu kõige lähemaid sõpru on üks väga hea käega kirurgia, väga tunnustatud kirurg. Ja see, mis tema teeb, ma olen kuulnud tema kolleegide käest ja patsientide käest ja mina, tema patsient, jumal tänatud, ei ole olnud. Mõningaid konsultatsioone on ta andnud meie perele, kui seal midagi juhtub. Ja sa küsisid, et kirurgi elukutse ja ma olen tema pealt näinud, mida see tähendab ja, ja, ja. Ma leian, et see on üks kõige vapustavaid elukutseid. Küsitakse, kas teil on tegelikus elus ka ette tulnud, et olete pannud kellegile nii-öelda vale diagnoosi nagu doktorina seriaalis veri olete hinnanud mõnda inimest valesti? Olen küll ja üldse see hindamine on, on üks, üks, üks vale asi, ma ei saa kahjuks alati pidama, et ma, et ma nüüd need hinded ei paneks, noh siseseesmiselt ikkagi mõtled kellelegi kohta nii või na pärast mingit suhtlemist või niimoodi. Ja mida vähem neid hindeid panna, seda lihtsam ja loomulikum on inimestevahelised suhted ja see jätab võimalusega tulevikus suhelda üldse eel arma eelarvamustevaba suhtlemine on minu jaoks üks, üks ülim suhtlemine ja aga aga. Ma üldiselt võrdlemisi täpselt hindan inimesi, aga ma hindan oma seisukohast. Ja, ja ma leian, et see on, et see on väga vale. Praegune ajakirjandus, mis siin laks saab neid poliitikuid ja, ja kõiki on oma hinnangutes, on ikka. Kui ma tean, et selle hinnangu taga on konkreetne inimene, see inimene on ise inimene. Paraku kui sa veel tunned ka teda ja tema läheb kedagi süüdistama ebaaususes või milleski või poliitikud omavahel kemplevad seal. Praegu isamaalased imestavad, et kuidas nii, et miks need nii teevad ja nii ütlevad meile ja mul tuleb alati meelde see malt Mart Laar oma passipurgiga seal lossiplatsi peal. Ja ma suhtun väga hästi, ta on minu meelest väga sümpaatne. Nagu tore poiss paistab olema. Aga mis, mis ta siis tahab? Nad alustavad alguses augutavad ühed ühtesid, siis teised teisi, nüüd kui need ära lähevad, need vähilised tulevad, teised hakkavad neidki. Ja, ja nii see, nii see käib. Ja vot see ongi see eestlase hinnangute panek. Meil on see põle aadel konda kunagi olnud ja ikka Me oleme matsirahvas. Selles on ka oma oma võlud, aga, aga ega siin Küsib, et millisest riigitegelasest oleks saanud hea näitleja. Ei tea, võib-olla mõnest oleks saanud ka, ma vaatan, päris hästi, teeskleb see, härra Lorents, tema vahest kojana tükib nutma ja hakkab nii kahju ja. Ja siis päris päris kõva poiss on härra Alatalu ja temal kõva hääl, mäletan nõukogude ajast, kui ta ikka kapitalistide kirus ja nii, et ta on sama veenev kui kui varem. Aga üldiselt, et üldiselt, eks need on sarnased elukutsed. Eks me ka räägime üht ja mõtlesime teist, aga aga see on meie elukutse spetsiifika nendelt teelt eeldaks ikka vastupidi. Et räägivad ja mõtlevad sama. Nüüd selline küsimus, kuid istuksite usaldustelefoni taga ja teil tuleks nõu anda inimesele, kes hakkab tänasele elule alla jääma. Mida te talle ütleksite? No mida, ma ütleksin ma, see, mida ma ütleksin, on sõnad, sõnad, sõnad, see, kes seal telefoni juures istub ja midagi ütleb. Sellel peab olema õigus seal istuda, öelda. Teatud inimestel, kelle, kelle elulugu annab selleks õiguse? Pean silmas näiteks n-Tartut. Võnniklust need mehed on ükskõik, mis nad räägivad. Nad räägivad ka minu meelest korrektselt tähendab nende isiklik eeskuju on see, mis räägib nende eest. Ja vot kui need inimesed, ütleme, kellelegi midagi nõu annavad, ütlevad vastavalt sellele, mida nad teavad või on läbi elanud, ma usun, see, see veenab. Ma saan aru, et see küsimus oli nii küsitud, aga ma ei läheks sinna telefoni juurde teistele nõu andma, ma ei tea isegi paljusid paljusid asju. Küsitakse, kas teil on looduses mõni paik, kus tunnete end turvalisena ja kus saate jõudu tegutsemiseks? Omm. Mul on suvemajake mere ääres ja see, see paik on vist vist minu jaoks kõige armsam. Aga Eestis on on kaks kohta, mis mis mõjuvad mulle kohutavalt hästi, üks on Otepää miskipärast juba aastaid tagasi ma tundsin, et vot sinna tahaks ja see on põnev koht. Ja teine on Räpina minu vana kodupaik, kus ma olen pikka aega elanud ja mäletan seda kanti hästi. Need on sellised kaks kohta looduses, mis mul üldse Eestimaa kohutavalt hästi mõjub, eriti Lõuna-Eesti. Kas te räägite ka siis tõtt, kui see pole teile kasulik? No ma ei usu, et ma nüüd iga kord olen suutnud sellest kinni pidada, on olemas positsioone millal sa võid kõike rääkida, aga on olemas ütleme nooruses eriti, kui see positsioon ei ole küllalt tugev siis tõerääkimine on ka niuke suhteline asi, kellele seda vaja on, kui kaalukas tõde on, ma saan aru, kui ütleme, inimesele tehakse liigese, kaitseb teda. Aga kui on tegemist mingisuguse niuksed tühise asjaga, kus lihtsalt mõtet lõuad kinni pidada, mitte oma elu keerulisemaks teha. Eks ma trükkisin seal ka seletama ja olen, olen mööda kupu saanud palju, selles mõttes. Aga, aga tihtipeale tõe selgitamine on üks õiendamine, see on noh, see on nagu elukutse, ma olen väga aus ja vot sellepärast ma õiendan. Tihtipeale on neid tõdesid nii palju, kui see puudutab mingist detaili või, või mingisugust olustikku või, või, või Igalühel on oma tõdeda, et aga on olemas ausus elus põhimõtted on olemas, vot seal võib lõugu loksutada ja ilma selleta üldse ei tohiks. Kas naine saab aru, kui sa valetad? Ma ei tea, kas ma olengi valetanud talle. Paar korda vist enam midagi luuletanud ja mul on nii ebamugav endale, et see on nii olustikuline vale pärast ei saa aru, miks seda vaja rääkida. Kui vanad lapsed on? Poeg, on mul 23. Tütar Maria on 14 noorem tütar Johanna kaheksa. Kas olete elus saanud kõike seda, mida olete tahtnud? Ma ei ole kunagi eriti midagi tahtnudki seal, mõttetu see tahtmine seal niuke väga lapsik, ma tahan seda või tahan seda kõik, mis ma olen saanud, ma olen sellega olnud rahul. Väga rahul, kui see puudutab perekonda. Kui see puudutab tööd, siis on ilmselt vastavalt minu võimetele rohkemat või vähemat ma ei väärinud. Mitte Nõukogude Liidu lagunemisest ja mul on kahju seoses sellega tekkinud sellest vaakumpakkumist, ütleme et seda kino ei ole võimalik teha, sama on ilmselt ka, ütleme kosmosetegelastega ma ei tea, kas teil Eestis neid oli eriti, aga ütleme, noh oletame, et inimene tegeles sellega, nüüdse Kosmose riik eemaldus, millist. Selge on see, et kinotööstus on sellega võrreldav, meil Eestis kunagi ei tule kinotööstust, kui siia kuskilt sisse tullakse. Ja, ja kui sinna koha peale seda tehakse, siis ma usun, et et väga harva ja väga raskelt natuke on sellest kahju, sest Ma sain sealt väga ilusaid hetki suheldes inimestega ja, ja, ja, ja see töö oli huvitav. Ma armastan kino ja ma vaatan hea meelega vanu filme ka vene film. Ja ma leian, et need on väga huvitavad. Mulle mulle nad pakuvad. Mida sa tahaksid veel õppida? Ja paremini, kui ma oskan. Ma tahaksin õppida olla. Tolerantsem. Siis peab millestki loobuma, kas elukutsest või? Kui ma väga ennast tagasi hoida ja siis ma võin omal näitlejale vajalikke närvi ilmselt vigastada linna Trovineerida ja nii et ju ma siis selliseks matšiks jäängi elu lõpuni. Aga see on päris äkiline küsimus, õppida tahaks. Õppida tahaks palju, aga hiljan. Arvan, et nii, ma kardan küll, õppimise aeg on olemas elusal niux, õppimise aeg ja töö tegemise aeg on, on töö tegemise aeg. Ja töö kõrvalt õppimine on, nagu ta on. Ma usun, et ma olen eluaeg oma elukutset õppinud, ma usun, et ma õpin teda iga päev. Ja kuna ma pean laval kujutama inimesi siis ma püüan jälgida inimesi, tähendab, ma õpin oma elu kud. Aga aga muidugi, palju siin elus on jäänud laiskuse pärast õppimata. Suur tänu Sulle, Lembit huvitava vestluse eest ja ma usun, et kuuled, jäid sinuga rahule, aga nüüd tuleb nende arukate küsimuste hulgast valida selline küsimus, mis sulle endale nagu kõige rohkem meeldis ja see küsija saab siis auhinna. Tänan kõiki küsijaid. Kõik olid meeldivad küsimused, kuna nad olid mulle suunatud, sest see inimene, kes küsis, mõtles minu peale. Tänan väga. Ma mõtlesin teie peale. Aga küsimustest vast kõige huvitavam või, või ebatavalisem olise šoti näidendist, küsija, ma ei julge seda teha, selle nime välja öelda. Nii et selle, selle hinnalise auhinna, ma arvan, võiks temale anda. Persuuno sootuks punsu, teist õlut. Persona saate külaline oli näitleja Lembit Ulfsak. Persona saate auhinna võitis Regina Kaare Pärnumaast. Palju õnne. Pesuna Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.