Neid ajame juttu Rein rauaga, kes on Leningradi riikliku ülikooli idateaduskonna üliõpilane, aga et ma tõesti tunnen sind sellest ajast, kui sa kolmeaastase poisina Ühel nääripuul lugesid näärivanale Juhan Liivi luuletust ja olen rõõmuga saanud jälgida kõiki sinu kasvamise ja kooliaastaid siis ma ütlen muidugi sina nii nagu vanasti ja ja usun, et meil tuleb niisugune jutuajamine, kus me teineteisest aru saame ja ja võib-olla kolmandale kõrvale siis raadiokuulajale on see ka huvitav kuulata, kuidas see koolitee siis nüüd on viinud uude kooli? Kõigepealt jah, miks ikkagi keeled, sest et minu meelest kooliajal oli sul soont teiste ainete peale ka ja tegid katset ka kirjanduse alal ise kirjutasid, on avaldatud üht-teist. Aga õppima läksid keeli. Keeled ja kirjandus nüüd küll 11 ei tohiks välistada, eriti kui on tegemist niisuguse keelega, mis avab väljapääsu aga rikkale ja seni Eestis väga vähetuntud kirjandusele, nagu seda on päris klassikaline kirjandus. Aga mis nagu kõikide ülejäänud ained, mis kõik ülejäänud aineid puutub, siis nende vastu Ma arvan, et see on õnnelik, on see inimene, kes keskkooli lõpetades nii väga kindlalt teab, et ma tahan õppida niisugust huvitavat ja natukene eripärast ala kindlalt teab, et see on see vaat pärsia keel. Sageli on see see kava palju umbmäärasem inimeste tööd ütelda, et ma tahaksin õppida keeli või kirjandust või mingit humanitaarainet kuidagi nii. Aga kuidas see ikkagi nii konkreetseks sai? Ma ei tea ise ka, kuigi võib-olla Harry tavaline on, et et ei teata niimoodi konkreetselt, mul on just selle imelik, et inimene läheb ülikooli astuma ja ise ei tea veel, kuhu ta tahab konkreetselt astuda, siis vaatab, kas, kus konkurss on või, või kus on keele nimi. Imelik, huvitav. Keskkoolis oli õppisid inglise keelt Tallinna seitsmendas keskkoolis. Nii tugevdatud kuivus inglise keele koolis ja kuidas siis teised keeled juurde tulid tasapisi, mida sa iseseisvalt, kuidas ja millal õppimaks? Neljandas klassis ma alustasin soome keelt lihtsalt nagu praktilistel põhjustel, sest nagu soomekeelseid raamatuid on meil kodus ikka palju olnud ja Soomega on ka muu kujulised kokkupuuted täiesti olemas. Ja see ütles mul pool aastat siis mul hakkas lihtsalt meeldima keele õppimise, keele õppimise protsess. Järgmiseks Ma mõtlesin rootsi keele, mille peale läks poolteist aastat ja kuskil kuuendas klassis niimoodi keskel äkilise plahvatusena hakkasin kõiki ettejuhtuvaid keeli õppima, kus aga mingisugust keele õpikut nägin, siis ostsin selle alustasin ja mõne jõudsin, mõnega jõudsin nagu lõpuni ka. See on nüüd nüüd tõesti põnev. Aga missugune see sinu oma metoodika oli, kuidas? Peamine on kõike teha hästi kiiresti ja mitte liiga palju aega kulutada kordamise päheõppimise peale. Nimelt kui kiiresti edasi liikuda niimoodi, et mingi tekst on õppimise ajal arusaadav, siis sa nagu seal on nagu jõuab niimoodi aeglaselt kohale või, või näiteks on terve suur hulk sõnu, mida ei olegi vaja aktiivselt teada ja need nagu passiivselt kuluvad ise siis nagu harjunud tõsi, tehes või lihtsalt tekste lugedes. Aga kõige olulisem on võib-olla sõnade valik näiteks sõnu klassipink ja siis, mis puudutatud koduloomi, näinud peale eesti, vene ja inglise keele vaevalt mõnes muus keeles, tean sellepärast, et ma olen nagu näide enda jaoks lihtsalt vaja sõnu sõnaklassipink, nagu ma avastasin, üldse mingis muus keeles ei ole kunagi pidanud kasutama ka. Ja selle asemel on näiteks kasulike selgeks õppida võimalikult palju määrsõnu mida koolimetoodikas üldse eraldi peaaegu ei käsitleta. Et näiteks niisugused sõnad nagu muidugi kindlasti iseenesestmõistetavalt võib-olla vist ja kõik niisugused eraldi varjundid, mida juba kahe keele kasutamise kõige algsematel astmetel tingimata vaja läheb, need tulevad alles nagu hariliku programmi järgi kuskil viienda õppimise aasta jooksul. Alles nagu päevakorda. Kuule raadio on niisugune asi, et väga huvitav on jälle midagi kohe vahepeale kuulata. No võta üks vist võib-olla, või kindlasti või no ma ei tea, missugust vähed ja katsu siis ütelda, mis keeltest sa tead mõnda niisugust mõni sõna, mille peal sa võiksid meie kuulajalegi sammu, pean juba kaht kätt kokku lööma. Poissi nüüd neljandas, õppisin selle keele kuuendas kõik teised et seda keelte keelterohkust kuidagi praktikas näidata, millega sa siis oled kokku puutunud? Raadiokuulajale võiks huvi pakkuda näiteks kõneväljend mis on eesti keeles, ma armastan sind soome keeles, mine ragastantsinoa lapi keeles mandunud šopsa, ungari keeles Säretlek, vene keeles jätsi, pealjublju, inglise keeles i lavio, saksa keeles if Liibediš. Nii see on tõesti üks lause, millega juba niisugused parajad lapse eas poisid ja tüdrukud näitavad mitut keelt, nagu oskaks aga minnes näljast üle tõsise asja juurde sellest keelte Rodust mitme kohta võid sa siis öelda, et sa saad lugeda või rääkida või, või kuidas need ankeedi võimalused on, üks on, need valdan, üksn, loen ja tõlgin sõnastiku abil, jaa. Jaa, kõnelen natuke ja nii edasi. Üks on valdan, sinna sobiksid eesti, soome, vene, inglise, saksa ja leedu. Teine on, suudan suhelda. Sinna läheksid enam-vähem ülejäänud siis prantsuse. Ungari Rootsi, Hispaania, Kreeka. Ja siis kõik, mis üle jääb, on nagu sõnastikuga lugemise. Nõnda, aga mida nüüd see alustatud üliõpilas t siis sulle toob ja on sul selge pilt sellest õppekavast ja mida seal siis viie või isegi kuue aasta jooksul? Sa õpid? Praegu on meil põhiliselt üldained ja keeled, keeltest on meil pärsia araabia. Hiljem lisanduvad sellele ilmselt pustu kurdi Osseedi midagi vabal valikul ja surnud keeled Avesta vana päras keskpärsia. Lisaks sellele kõike, mis on Iraaniga seotud Iraani geograafiat, Iraani ajalugu, pärsia kirjandust algusest peale, kuni viimaste päevadeni. Ja üldaineid, mida filoloogid üldse õpivad sissejuhatust keeleteadusesse praegu kirjandusteadusesse ühiskondlikud ained, sõjaline ettevalmistus, kehaline kasvatus. Aga missugused on need teised noored inimesed sinu kursusel ja sinu ümber seal kas samasugused kindla huviga? Mitte juhutulnukad, on need leningradlased või annad kaugelt lähedalt? Meil on kolm leningradlaste ja ülejäänud on mujalt, kuid sellegipoolest. Leningrad lastest. Ma ei oska isegi öelda, ma ei tunne neid veel küllalt hästi, aga need, kellega ühiselamus koos elan üks neist on tantšikk, kellel muidugi pärsia keel ei tohiks erilisi raskusi valmistada, sellepärast et see on peaaegu poolenisti tema emakeel. Ja kes siirdub pärast ülikooli lõpetamist tagasi Tadžikistani, nii et seal olla siis väljaõppinud filoloog ja näiteks ülikooli õppejõud. Küllap neil on muidki rakendusi sellele erialale. Üks noormees on Volgogradist. Tema on täpselt algusest peale teadnud, et ta tahab just nimelt pärsia keelt kaalutledes, et pärsia keele eriala lõpetatakse araabia keelt sama palju või isegi rohkem kui araabia keele erialal. Alguses. Ent lisaks on ka pärsia keel, mida araabia filoloogid ei õpi. Neil on selle asemel vanaheebrea. Ja tema kindlasti hakkab tegelema teadusega kõige kõrgemal tasemel, sellepärast et ta on. Andekas hästi. Üks tütarlaps on Moskvast kes ilmselt hakkab tegelema islami uurimisega. Aga muidugi seda praegu on veel vara öelda. Ei oska kellegi teise kohta öelda grupist kuhu nende saatus keerab nii-öelda. Kuhu huvid lõbuks suunduvad, aga kas midagi on ühist niisuguses keeltele andunud inimeses? Kas midagi sellist, mis, mida võiks ka öelda, et et mõni iseloomujoon, ilma milleta ei saa või, või midagi sellist. Ei ole, tähendab muidugi huvi asja vastu on see, mis ühendab, aga rohkem midagi, kõik võivad olla täiesti erinevad inimesed. Aga nüüd õppejõududest, kes on siis juba ilmselt oled kõiki näinud, kõiki kuulanud. Ja kõige rohkem mulle meeldivad esialgu araabia keel, Iraani geograafia kus, nagu võeti kohe härjal sarvist, araabia keeles, Meil on igaks tunniks umbes 300 sõna üles antud Iraani geograafia, siis me oleme jõudnud kahe loenguga juba enam-vähem kõik ära rääkida, mis selle kursuse raamidesse nagu minu ettekujutust mööda võiks mahtuda. Ja nüüd edaspidi hakkame süvendatult seda asja uurima. Aga kuidas see ütleme näiteks kui ühes ühes aines antakse seal 300 sõna õppida ja ja neid aineid ei ole mitte üks, kuidas seda päeva tuleb jaotada, mismoodi sa töötad seal? Ja üks usinasti ikka tuleb. Ei ole teist väljapääsu, lihtsalt tuleb kuskilt see aeg võtta. Muidugi, selles mõttes on hea, et meil on ühiselamu küllalt lähedal ülikoolile, et ei kulu transpordi peale nii palju aega, et õhtul, kui pisut hiljem magama sääst. Üks leedulane tuttav, kes araabia keelt õpib, tõuseb igal hommikul kell pool kuus et ülikooli jõuda. Kella üheksaks. Temal on kaugemad. Eks harilikult pärast loengute lõppu siirdud kõik raamatukokku istuvad seal paar tunnikest, siis sõidavad ühiselamusse. Ja õhtul võib-olla vaatavad veel midagi. Neid ikka tõeline õppetöö, aga, aga Leningradis ringi vaatamiseks ei jää vist esialgu küll aega mingit. Viie aasta jooksul jõuab seal ikka üht-teist vaadata ka, loodetavasti näiteks pühapäevad selleks ära kasutada. Aga esimestel pühapäevadel praegu on, on näha, et Modkaga tõttad koju ja tänagi siin, enne kui ma tulin Jusdari pooleli. Telefonikõnelused siinsete sõpradega, siin laual on tohutud, tohutud, noh, mis need on siis neid? Need on mingisugused keele, keele õppimise asjad, noh, seleta mulle ära. Seal araabia keel seenel kahe päeva ports ja need on need üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üks, 10 11 suurt lehekülge ja mis siis neid on hääldamine, nad on näidised sõnana. Häälda midagi. Väeti. Aga näiteks, kuidas neid kastile tund araabia keele tund on väikese rühmaga või, või kuidas seal oleks nagu ilmselt vajalik kogu aeg korrata, et õppejõud iga üksikut saab kuulata või. No meie grupp on seitse inimestega, kuivõrd see õppejõud on väga tugev, siis kõikidest teistest gruppidest lihtsalt nagu tulevad meie tunde, näiteks kes Egiptuse ajalugu õppinud või Afganistani ajalugu, neil on araabia keelt natuke vähem kui meil ja sellepärast nad tulevad ja istuvad lihtsalt meil, aga neid ei küsita muidugi, aga siis seitse inimest pooleteise tunni jooksul jõuab enam-vähem rahulikult, küsib. Ja mis siin näiteks seal ses kõige raskemat on teise keele kõnelejale või on üldse näiteks vahe ütleme, et sinul on mõni asi kergem, raskem kui näiteks. Või jäletadžikil muidugi. Andke tadžikid on araabia keel hästi raske. Seepärast, et ta on harjunud neid samu sõnu pisut teistsuguses häälduses kasutama. Pärsia keeles, tadžiki keeles on need natuke lihtsustatud, sest araabia keele häälikuline koostis on kaunis keeruline, näiteks nihukesed häälikud. Ain ja räin. Ei taha alguses kuidagi välja tolle sama ütelda näiteks. Ja ja veel üht-teist aga siis täishäälikutega nendele kerge seepärast, et vene keeles näiteks. Puudub ja siis. Ja siis on veel mõned variandid niimoodi erinevates positsioonides, mis sarnanevad peaaegu Eesti ööga. Nii et need on eestlasel kergem üldse Eesti suu nagu liigub lahedamalt, kui. Kas on niimoodi, ma olen ennegi mõelnud ka, et kas see on lihtsalt niisugune rumal uhkus, et küll eestlased ikka saavad kergesti hästi kõike järele hääldada vised, öeldakse või kas saab selles mingite no päris reaalset alust ka olla, et et noh, just, et üks suu liigub. Kergemini, või mitte, nii palju, kui mulle tundub, vene keelt hääldatakse alati väga suure pingega ja nagu selles mõttes vene aktsent, et on vene aktsendist, on raskem lahti saada kui eesti aktsendist. Meil on jälle nende sisisejatega raskusi. Noh, eks ei ole ka kellelegi uudis. Aga siis näiteks näiteks pärsia keel on eesti keelele märgatavalt lähedasem nagu kõla poolest kui vene keelele. Sellepärast ma olen seal kergem foneetika kui venelastel. Aga see kirjapilt, kui ruttu või aeglaselt selle avandamine läheb. Ma õppisin selle juba mõned aastad tagasi selgeks aga ma täpselt ei mäleta, kui palju aega mul läks. Aga siis juba eesmärgi kindlalt siis juba teadsid, et kavatses õppima hakata või oli see üks paljudest keeltest, millega ta tahtis tutvust teha. Siis oli esialgu küll üks paljudest aga üks ma proovisin niimoodi igalt poolt, et vaadata, mis kõige rohkem meeldib. Nii, aga kuidas on siis nende Ida kirjandustega, kui palju seda praegu loetakse või seisab see ees järgmistel aastatel? Seda praegu ei ole üldse kirjandust, ei ole üldse veel vastavat kirjandust tõlgetes lugeda ei ole tulevasel filoloogil nagu mõtet, eriti, aga keelt jällegi ei oska niipalju et oskaks lugeda originaali. Ühe korra käisin kuulamas lihtsalt vaba tunni ajal Vana-Idamaade ajalugu. Parasjagu just Egiptus õppejõud, kes teatas, et Egiptuse kohta ei ole veel ühtegi korralikku raamatut kirjutatud. Ning seetõttu Nende ajaloolased peavad kõik ainult loengutest kuulama ja alustas kohe. Näiteks kui te võtate mõne hariliku õpiku ja loetajat Egiptuses, tekkis riik sellepärast, et seal olid Niiluse orus head tingimused, et siis kui teile keegi seda ütleb, siis sellele inimesele sülitati näkku sellepärast et tegelikult olid Niiluse orus nii halvad tingimused üldse vähegi võimalik ja see ongi põhjus, miks seal riik tekkis. Sest ta seletas niimoodi keeruliselt ja pikalt ära, miks inimesed siiski Niiluse orgu olid sunnitud nagu kliima muutumise tõttu asuma ning et riik tekkis sellest pärast, et inimesed võitluses selle jõega iga-aastaste uputustega, mis nagu kõik elava seal torust ära pühkisid, olid sunnitud lihtsalt niimoodi ühinema oma jõudni kontsentreerima. Et riik tekkis. Ja noh, muidugi see tundub nagu ära seletatud, märgatavalt loogilisem, kui see üldlevinud kontseptsioon nüüd mulle tundub, et järgmiste vabade tundide ajal tuleb tingimata neid loenguid kuulamas käia üldiselt üldhariduse mõttes. No seal ahvatlevat, kuhu vabade tundide ajal minna, on võib-olla muudki. Jah, ma tahaksin tingimata türgi keelt käia kuulamas ja tõenäoliselt ka siis türgi kirjanduse. Meile öeldi, et näiteks Euroopa kirjandust, mis ei ole meil programmis, võib käia rahulikult kuulamas koos õhtuse osakonnaga, sest õppejõud pidid seal olema samad, osaliselt vähemalt loengud väga head. Noh, aga esimese semestri ilmselt ei lähe niimoodi kuskile mujale peale nende, mis nagu otseselt me tähenduskonnas ja vabade tundide ajal on võimalik käia lihtsalt et mitte liiga laiali valguda. Araabia keelt annab meile Abdul Rahman ta kirgjanov, kellele Me oleme näiteks veel täna märkasin šahname kriitilise teksti välja anda siin, et on ka pärsia keele perse kirjanduse suurtundja. Aga šahnamee oli sul käes kui vajalik õpperaamat või või huvi pärast. Huvi pärast ainult tähendab vaatasin, lehitsesin läbi kõik kirjanduse, mis mul Iraani kohta on. Lihtsalt selles mõttes, et kui öeldakse midagi, et midagi peab otsima või leidma, et siis ma teaksin, kas mul on või ei ole. Tähendab, siin kodus vaatasid oma raamatukogu selle pilguga, no ja mida leida? Üht-teist seal ikka oli, see oli Zahkna me siis oli veel veel mõningate autorite tekstid raamatuid, küllalt häid, mida meile soovitati. Siis mõned iraani keelte ajaloo kohta mõned teosed ja siis üht-teist veel kirjanduse ja ajaloo kohta. Kas õppejõud siis oma loengutes põimivad sisse ka alustuseks või lõpetuseks niisuguseid idamaise elutarkuseterakesi, mida, mis minu ettekujutuse võib-olla mõne teisegi võhiku ettekujutuses justkui iseloomustaksid nende mõtteviisi ja rääkimist. Araabia keel hakkab meil üldse esimesel esimeses otsas olemagi ainult araabia vanasõnade põhjal, aga seni me ei ole veel vanasõnad, on jõudnud ainult hääldame. Aga siis ülejäänud õppejõud küll täiesti märkamatult kasutavad araabiakeelseid pärsiakeelseid niisugusi vormeleid nagu ins alla ja ja teisi, mis, nagu neil juba kõnepruuki on seal nagu võib-olla nende ametižargoon. Niisugune Arabistide. Aga kas kauged eksootilised kursusekaaslased ja ta naabrid ka kuidagi saavate kasuks olla või, või mõnes mõttes toetada ja vastupidi? Jah, meil on toas kaks tadžiki üks kasahh veel peale minu ja nende Tadžikidega hakanud jõudumööda proovinstada, tšiki keelt rääkida. Ja kuigi kasahhi keelt veel ei oska, aga tõenäoliselt viie aasta jooksul õppinud sellega selgeks Aga kuidas teil on võimalik seda keelt rääkida, kust see aeg veel võtta, nüüd? Noh, näiteks kui õhtul enne magamajäämist eksite selle head ööd soovida või küsida, kes täna leiba ostma läheb? Jah, aga siis neil on teatavaid raskusi inglise keelega. Ja siis nagu jõudumööda aitan need selles küsimuses. Selles ülikoolis on kindlasti huvitavat praktikat ka Kesk-Aasia liiduvabariikides võib-olla mujal kaugemalgi veel. Öeldi juba alguses seal, et Kesk-Aasia liiduvabariikidest tuleb kindlasti korduvalt käia ülikooli jooksul juba tutvuda kasvõi selle arhitektuuri kultuurimälestistega, mis seal on. Aga lisaks sellele on vist veel. Ma ei tea täpselt, kas pool aastat või aasta praktikat kuskil mingi praktiline töö näiteks gruusia raadios või kuskil, kus antakse pärsiakeelseid saateid või siis kui mõne ajalehe juures või tähendab seda. Seal on laialdased võimalused. Ning pärast seda viit aastat kõik, kes on kuidagi mingil moel väljapaistvaid tulemusi üles näidanud, saadetakse harilikult aastaks ja mõnikord isegi paariks Iraani või afganistani. Praegu küll Iraanis ei käidud seoses poliitilise olukorraga. Afganistanist just tuli tagasi äsja üks üliõpilane, kes rääkis oma muljeid tööst seal. See ilmselt kuluks väga ära, niisugused kogemused on niisugused muljed. Kuigi muidugi niisuguse pika tee algul ei sobigi küsida vahest seda, et kuhu see tee lõpuks peaks viima ja ja mismoodi sa kujutad Teie enda tulevikku, kas rohkem uurijana või, või, või tõlkijana või, või sa soovid sellest rääkida ja see ei ole liiga nii vara. Üldiselt olen mõelnud, et tahaks tegeleda folklooriga ja folkloori ja klassikalise börse kirjanduse suhetega siis ühtlasi on nagu, mis sellest Lähis-Idast oriendist eurooplasele kõige tuttavam muidugi 1001 ööd, mis on ka väga mitmetest allikatest, jäi puudu seal pärsia mõjud. Kuningatütar või kuningast sündinu juba vihjab sellele, et seal midagi peab ka pärsijast olema. Aga muidugi nii palju, kui on võimalik tõlkida katsuma seda teha tulevikus, kui see peaks õnnestuma. Keskkooliõpilaseni juba huvitas sind kirjanduslik eneseväljendus ka ja eks tõlkimine on sinna maile astuminega omal viisil. On sul ka praegu aega jäänud veel ise midagi kirjutada või on see asi praegu maha pandud uute muljete ja tööde-ga seoses? See kirjutamine, küsi hästi, kus on aega või ei ole, lihtsalt kui on vaja kirjutada või mõte tuleb, siis lihtsalt peab kirjutama. Ei ole teist valikut, ikka midagi natukene niimoodi. Aeg-ajalt teen ka. Nii et oled sealgi võib-olla mõne luuletuse või jutu hakatuse pannud kirja. Olen olen süüdi. No ma rohkem ei pinnisest ei sobi, see tundub juba nii liiga isiklikele maadele tungimise Ena siis ma loodan, et meil on võimalus näha järjest, kuidas sinu tee seal kulgeb.