Kui kaugele minevikku te olete uurinud oma sugupuud, oma esivanemaid. Mina ükskord tegelesin natukese oma esivanemate uurimisega, vähimaterjal läks kaduma ja minu esivanemate lugu on isa poolt väga kaugeleulatuv. Juhuslikult on sellest kohast säilinud vakku raamatut 16. sajandi algusest peale ja dokumentaalselt seal selgub minu esimene esivanem Karu Aabram. Kuna ta sel ajal olid 70 aastane ja tema poeg Aadama 40 aastane, siis minu sugupuu peaks ulatuma 1540.-sse aastasse tõestatavalt. Kuigi seal vahepeal üks või kaks generatsioon ei ole päris kindlaks tehtav seal selle tõttu, et see on üks jalakoht karujärve ääres Aino Reval ja ja ainus seal seal ja on ta ka püsivalt olnud ja materjali nende kohta oleks õige võimalik palju saada, sest karumehed on väga sagedasti esinevad piiri protsessidel tunnistajatena, kuna nad on kahe kihelkonna ja kolme mõisa piiri peal. Peale selle aga on seal veel üks niisugune imeline lugu. Ma ei pannud sellele algust tähelepanu. Minu isa millegipärast teadis väga palju, aga teate noor poiss ehiteks oma vanaisal ei. Saan ikka vana aja ikka ju tema tarkus ei ole midagi. Ja nüüd järsku lugedes üks kord uuesti seoses suure Tõlluga Eizini toll ja tema sugu siis leidsin ma oma esivanemad ka seal. Nimelt seal on karu, Jaan, kes peab kodukarusid ja kelle vastu appi kutsutakse suur talupoeg. Ja see karu Jaan on absoluutse kindlusega minu üks Ehilisa. Ja mulle tundub, see on teine asi. Ma kirjutasin nüüd ühe luu, et suurde elulugudel on kaks kihti, üks on muinaseestikiht, teine on põhiliselt baltisaksa kiht. Teine kiht on umbes 16.-st sajandist ja sellest teisest kihti kuuluvad just nüüd lood selle pojaga, nii et ma arvan, et Aabram oli minu arvestuse järel 13 põlve tagasi. Aga see jaan peaks vist olema paar põlve veel eespool ja tema peab kusagil 16. sajandi algusesse ulatuma. Missugused on kõige varasemad mälestused teie mälus? Minu kõige varasemad mälestused on seotud esimese maailmasõjaga. Ja see ongi minu mälestuste üks iseloomulik joon. Et ta on seotud väga paljude murrangutega. Mirutan vahest tahetud, et ma kirjutaksin mälestused üles ja ka see on kaunis, keeruline töö. See on niisugune asi, et mälestused on ikka väga ebatäpsed. Kui tahaks korralikult mälestusi kirjutada, siis peaks endale tegema ühe teatava kronoloogiliselt tabeli, oma elu tabeli ja sellele kõrvale ümbritsevate sündmuste, kõige tähtsamate sündmuste tabeli. Siis võiks enam-vähem olla õige, et inimene ei eksi ajas eriti mitte. Ja minu kõige esimesed mälestused algavad. Ja see ongi üks põhjus, miks ma olen arvanud, et ma peaksin siiski vist oma mälestusi kirjutama. Mul on üks tuttav, ükskord tuli välja niisuguse mõttega. Ütles, et Eesti ajaloos mis on nii ajalooline aeg on 800 aastat on 13 valitsuse muutust ja meie generatsioon on neist kaheksa üle elanud, järelikult oleme vähemasti 400 aastat vanad. Ja minu vanad mälestused algavadki sellega, et esimese maailmasõja ajal. Ma elasin Saaremaal Kihelkonna vallas, aga mõisas. Ja selle juures siis esimese maailmasõja ajal alustati seal ju tohutuid kindlustusetöid ja seal oli suured sõjaväeüksused. Ja minu mälestustes on näiteks üks suur sõdurite mingisugune pidu kroonupüha, kas ta oli keisri nimepäev, mil või mis on kus suure vaimustusega lauldi keisrilaulu siis on minul mälestusi, et üx, ohvitseri pentsik oli minu suur sõber. Ja temal oli kaks väga suurt hobust pidi, mida ta pidi karjamaale viima. Ja tema siis kas võttis minu omaette, ma olin siis vast nelja või viie aastani või siis ta pani mind teise hobuse selga ja ise pidas käega kinni. Ja need hobused tundusid mulle hiiglasuured, muidugi Saaremaa hobustega vallad olid hiiglasuured. Ja ma mäletan, kui hirmsat hirmu ma tundsin, kui ma kõvasti sealt lakast kinni hoidsime, kui me kahekesi sõitsime temaga siis sinna karjamaale. Aga järgmine väga terav niisugune mälestus on kohe siis et jälle oli üks suur mingisugune sõdurite pidu. Ja siis oli sõna, mis kogu aeg igal pool käis, oli voboodas, vub, oodasvu, pood on. Ja siis jäi mulle selgesti meeldisi kuidagi sügavasti lapse hinge. Et tuli üks ohvitser, Piksaare niisugune kuidagi väga sirge hoiakuga ja talis siniste pükstega väljastul. Vastupidi, teistele. Ning kas see on õige või mitte, öeldi, et tema pidi olemaski äss, nöör küljes ja ja üks. Sest ei olnud kaua möödas, kui ma olin kuulnud seda andunult keisri laulu laulmist ja siis tuli üks mees. Ta oli väga räpani sõdur ja ta haises ilmsesti, ta oli pandud tallitoimkonda ja ta hobuse kuse ja kõigi järele haises. Tuli seal ohvitseri juurde, läks ta etteraks pagunitud plalt maha. Ja mul on laps enam nii väga meeles. CVs kahvatas, aga ei ütelnud mitte ühte sõna, seisis natuke aega, läks kuidagi kangete jalgadega minema. Kui me selle sündmuse kõrvale paneksime nüüd ajatabeli näiteks 1900 seitsmeteistkümnenda aasta veebruari moletad. No ja see oli veebruarirevolutsiooni järgi jah. Sest oktoobrirevolutsioon Saaremaal ei jõutud, aga järgmine murrang on mul kohe ka väga selgesti meeles. Saaremaale tulid ju sakslased 1900 seitsmeteistkümnenda aasta mihklipäeva hommikul. Ja minu selle aja pilt on ka nii selge, et ema läks meil sigu söötma. Me elasime tagamõisas ülevalt mäe otsast läks tema sinna alla sealauda juurde ja justkui tal sealaudaust lahti tegi, käis suurtükipauk. Ja ma mäletan, ma olin särgi väel üleval mäe otsas, vaatasin, olin järel tollerdanud, emal kukkus seasöögipang või Saaremaakeeles Raan puust pank kukkus, kukkus maha, potsti, siis käisid neli üldse kõik kokku neli suurt tükki pauku ja kõik vait. Ja siis kell pool üheksa või üheksa tulid järsku sakslased sisse neli meest, jalgratturit. Meil oli millegipärast öeldi pada peas. Kiiver, kiiver ja mina ei tea, miks teda nii tingimata nimetati pada sealgi seal nurgas on muidu ju katteallikaga, igatahes oli pada peas. Ja, ja siis tulid ülesse lennukid ja midagi kätsibsips käis maha Vene soldatid tagantpoolt. Undvast läksid sealt läbi mööda ja meie jooksime ikka Gambist seda vaatama, tihti meid tagasi, lapsed, meiega oskand arvata GC kuulipilduja, mis sealt ülevalt tulistades paati, tore oli vaadata, kuis mullast tipp käis välja. Vot niimoodi on minu elus kogu aeg käinud niisugused väga järsult murrangut. Vahepeal. Kaheksateistkümnenda sügisel kolis meie pere linna Kuressaarde ja Kuressaarde. Meie väikene vana maja mille isa ostis õieti sõjakahjude tasumise summa eest, nimelt meil oli seal taga ma ise, siis on üks väikene küla kauplus ja rööviti tühjaks ja siis maksidki sõja kahjultisele yht natukese ja võlgade koostist ja selle väikse vana maja sealt. Ja otsesele kõrval oli burger muusse. Ja selle bürger muussesse oli tehtud vere sõjavangide laager. Ja selle ümber oli hiiglakõrge traataed. Saaremaa oli sel ajal peaaegu Lääne-Saaremaa näljas. Sellepärast et seal olid suured kindlused, töötja põllud jäidki lohakile, sest kindluse töödel teeniti väga palju. Ja peale selle päästis sõjaväest. Ja kogu Saaremaad pidi toitma Ida-Saaremaa, Puide, Valjala, Laimjala see osa. Meie õnn oli natukese see, et tema oli pärit põhidelt ja siis meiega kuidagi saime, kuigi süüa oli ikka nii, tähendab, et kui kartul laual oli, siis Vilba võtta, see oli juba täiesti pillamine. Leib oli ikka niivõrd haruldane ja kallis. Ja sakslased kasutasid väga osavalt ära, et viimast välja pigistada. Nad vahetasid vilja vastu soola, soola üldse mitte teisiti kuidagi ei saanud, kuid vilja vastu. Nii et Kuressaare turul sel ajal müüdi vana kala või liha soolvaid toobiga kallina eest. Ja nüüd need sõjavangid käisid soola laadimas käisid soolale hadiumisse, sinna toppisid taskud, teinekord võib tasku ja põue soola ja siis sealt läbi traataia anti neile siis kas muidu oli keedetud kartuleid, võileiba või, või pudelipiima ja siis omakorda põuest võttisi, andis soola vastu. Harilikult sakslased suurt ei seganud, aga ükskord ma nägin küll, kui üks venelanna andis niimodi põuest Patti soola ja sakslane, oi, see oli sedasorti mees, vihane mees, see läks kohe ja peks seda vene sõjavangi püssipäraga, seegi suure Giulimusegi jooksis eest ära ja tema muudkui aga peksis. Aga ikka mõnikord selles osas pahandusi oli siis minul, kuna mina olin sealsamas kõrval elav väike poiss, siis minul oli nii palju neid ülesandeid, kus minuga ette anti leivatükk. Ja mina pistsin siis selle läbi traataia ja sain oma pisikese pihku selle vastu soola. Mina olen nisust vahemehe ametit seal pidanud. Nii et see oli ka üks niisugune küllaltki hull mälestus. No ja siis muidugi pärast, kui sakslased ära läksid, ka siis sellest ajast koolimineku mälestus ka väga üllatav. Nimelt. Saksa okupatsiooni ajal uuesti sakslastel ju see oli täielik koolisundus. Aga nüüd sõja ajal oli asi päris lohakile jäänud. Ja linnas võib-olla veel oli, aga seal linna lähemas ümbruses lapsed ei olnud üldse vahepeal koolis käinud. Ja kui mina läksin esimesse klassi seitsmeaastaselt, siis mina olin ainus, kes tundis tähti, oskas natukese lugeda. Ja mul on au, seitsme aastaselt olen mina onu tähtis koolmeister. Nimelt meie esimese klassijuhataja oli ühtlasi köster Ants baas, temal olid igasugused asjad ajamised ja käis vahepeal ära. Ja siis olin mina seitsme aastane, olin ise kõige tähtsam koolmeister ja minu erihoole alla anti kaks venda, üks 13, teine 15, kellel mina pidin tähti õpetama. Teine niisugune, selle aja huvitav mälestus on see, et vaesus oli ikka väga suur, sel ajal, nagu ma ütlesin, Lääne-Saaremaal oli isegi nälga suremist. Mina olin rikas mees sel ajal. Nimelt sealne apteeker Allik nägi meid ükskord kahte poissi seal Põduste kaldal müramas ja ütles, et korjake mulle karstirohutaimi ja näitas meile kätte, aga see teine poiss ei viitsinud. Aga mina hakkasin kohe korjama. Ta määras, esiteks väga kõrge linnaseleib aga mina usin pärast ta lahti hinna all ja lõpuks neid enam ei tahtnudki. Seda pärast näitas mulle jälle teisi taimi ja ja nii olin mina seitsmeaastaselt ja kaheksaselt ka, olin mina perekonna kõige rikkam mees. Mina olin ainukene, kellel oli raha. Sellest ajast on mul veel üks niisugune suur ülekohtutunne. Ükskord tuli ja siis oli ikka 18-l jah, veel sakslaste ajal. Tuli üksmeelselt tagamaisest linna ja. Rääkis ikka isaga, et ta saaks osta tubakat, kusagil ei olnud, et saaks sakslastelt osta sigarettidega, mitte kusagilt ei saa, ei ole raha. Isa ütles, et ei, mul ka ei ole, aga poisil on, kui sa poisiga kaupassaad, mina muidugi ka suur uhke, siis mina siis täismehe eest laenasin sellele raha. Ja ta tõi selle eest perekonnale vakka kartuleid. See oli minu meelest nii suur pettus, et mina andsin temale raha ja mina ei saanudki oma raha tagasi. Imelikul kombel pärast olen ma nii saamatu olnud oma eluasju ajama. Aga siis olin ma üks kange mees, Buduste jõgi seal linaal, mis nüüd on solgikraav, oli siis niisugune käänuline jõgi. Ja sealt ka püüdsin pähke, keetsin ära ja kui juba suvitajad tulid, siis ma müüsin neid kuursaali ees suvitajatele, kus soovitavad, käisid Tallinnast enamasti koolid ja Tartust ka Tartust oli ka mina olen näiteks oma tädiga käinud paari päris tuntud inimese juures, sellepärast et tädimees mul oli professor sarv, näiteks Kitzbergi käisime külas temaga koos. Ja siis ma tulin sealt need vesiroose, mõisin seal nende ees siiski Toin loodemetsast maikellukesi pärast jälle ööviiuleid olin suur kaubamees ja nii et mina olen alati rahadega mees ja me olime hirmus suured lugejad, vennad olid vanemad kolme peale. Me tellisime omale selleaegsed, noorsooajakirja ronk, ka koduromaani Te, ütlesite, et te olete suur lugeja, mees, sel juhul ju vaatasite Kitzbergi kui tuttavat. Jaanatuuritud meest ja Eino mainisin, liiga väikene, aga ma ikkagi enam-vähem tead sealt seda, kes ta on enam-vähem ikka tead, sellise mulje ta jättes ta oli siis niisugune väike, see on minu meelest siuke vanamees, pikkade vuntsidega oli ta siis ja me istusime seal ja ma olen pärast katsunud seda maja kindlaks teha. Istusime seal verandal, tädi rääkis seal rohkem ja sõime seal õunu ja pärast mina olin seal aias ja aiast puude alt otsisime õuna ja sõime õunu. Missugune oli teie esimene lugemisvara? Minu esimesed lugemisvarad sel ajal oli lugemisega väga raske, oli vist Okase aabits siiski. Aga pärast me lugesime kõiki, mis meil kätte saime, vot see kooliaeg peaks ka meelde tuletama natukese, kuidas siis kool oli? Tähendab, õpetajad olid ju kõik saanud venekeelse hariduse ja nende endi eesti keele terminoloogia ja varu oli väga segane. Nii võis juhtuda, et üks õpetaja kasutas ühte, teine teist sõna näiteks liitmine ja lahutamine siis veel ei olnud, olid juurde arvama nii mahaarvamine, keemia oli lahutusteadus. Ja kõik muud niisugused asjad. Ja esimestesse klassidesse nii tunda ei andnud, aga pärast andis näiteks tunda see, et eestikeelsel ajal kujunes välja et seda ma nägin, eriti gümnaasiumis, seal siis praeguse arvestuse seitsmendast klassist alates kus esimese klassi õpetaja luges asja veaks, parandas õigeks, teise klassiõpetaja luges juba veaks selle, mis esimese klassiõpetaja oli õigeks lugenud ja kolmandas klassis loeti jälle õigeksi ümberpöördult. No kasvõi näiteks niisugune sõna ma mäletan väga selgesti, nagu oli muis Saaremaal on ta mõisa ja vastavalt sellele üks nõudis mõisu, teine mõisasid, kolmas mõisaid tähendab üks nominatiivi mõisa, teisel oli mõis ja umbes nyyd oli kogu see aeg ja õpikutega oli ju nii hull lugu, et vaesed õpetajad pidid ikka väga palju vaeva nägema näiteks valk koolis. Meil esimestes klassides oli olukord nii, et õpikud, raha oli seal, see oli väga vaene aeg, väga vähe ja õpikuid õigeid ka ei olnud. Et õpilased õppisid sellest õpikust, mis tal juhuslikult oli. Näiteks matemaatikaõpikuid, ma mäletan, null kaks-kolm ja õpetaja pidi vastavalt sellele, missugune Õpik kellelegi õpilasel oli ülesandeid andma. Aga isegi lugemiki oli erinevaid. Nii et ühele andis ühes tükis raamatust, teisel, teisest raamatust. Samal ajal. Ma pean aga ütlema, et kui ma oma hariduse lukku hakkan mõtlema siis sel ajal on On sel ajal veel see meie ajalooga võrreldes üks imelik asi, et Need, kes ikkagi näiteks juba algkoolist edasi jällegi need läksid kõik sellepärast, et nad hirmsasti tahtsid ja püüdsid. Algkoolis olid muidugi sundkorras ka, meil oli algkooli kuus klassisundi ja seal ikka oli neid ka, kes ei tahtnud. Tähendab, see, see oli just see. No mina ise näiteks olen olnud 20 aastat tudeng, mitte sellepärast ma ei usu, et mõni hirmus loll olin, vaid sellepärast, et mu võimalused olid nii juhuslikult ja olud. Ja Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetajate hulgas oli ka ju keeleve saarik, oli ta teie ajal? Nii, ta oli minu ajal, aga tema õpetas kõrgemates klassides, nii et mina otseselt tema õpilane ei ole mina varientiva kaudu õpilane. Ja tema mõjud on minule ka küllalt suured, selle tõttu, et sel ajal, kui tema seal oli, tema tegi selle keelelise Ja ajakirjakeeleuuendus ja ja seda andis ametlikult välja õpilaste keeleringkooli keelering. Ja selle keeleringi esimees oli alguses Mihkel Toomse ja kui tema lõpetas, siis kaks aastat olid selle ringi esimees minu vend Arnold. Selle tõttu olen mina nende asjadega vaatamata seda, et mina olin siis esimeses teises klassis ja alles kolmandast klassist seal siis praeguse järel üheksandast klassist saadik sinna keeleringi, siis olen mina tegelikult selle asjaga olnud kogu aeg väga tugevasti kursist. Nüüd minu vend ajas neid asju. Mina olen käinud nende keeleuuenduse väljaannete pärast, jooksnud trükikoja vahet. Nende ladu oli isegi vahepeal meil. Me oleme vennaga kahekesi neid posti pannud, mina olen neid posti peale tassinud. See oli niisugune keele alal ju väga suur võitluse aeg, mina olin suur Aaviku pooldajaga voolud, millest ka mõnikord on pärast raskusi olnud, aga mis minu meelest on väga palju ka juurde andnud. Selle tõttu olen ma pidanud selle üle palju mõtlema. Ma ükskord emakeele seltsi aasta raamatul sellest kirjutasingi, et näiteks kui üks püks pooldas Veske Liisrandee mitmust ja Havikkumu liin iimid must, siis minule on see nii, et stiilivõttena kee mitmus on nagu raske läheb üle rataste. Rattata ja iimitmus on pehme ja niisugune kuidagi lüüriline nagu sünonüümid, mis annavad eri tähendusel sitsi, kõla, liivalverid. Aavik oli muidugi väga suur autoriteet. Aga meil oli teine väga suur autoriteet ka poli Adolf graaf. See oli siis saksa keele õpetaja, doktor tema õpetajale oli temal üks suur viga, taliteadlane. Et ajas niivõrd Finesse taga, et tema ajas hirmu peale. Selle tulemusena graafi mõjul sa nagu ei julgenud saksa keelt osata. Ta andis ju eraldi vihje väljas saksa sünonüümid harjutamiseks ja nõnda edasi. Ja need olid niisugused finišid, mida tavaline keeletarvitaja ei vaja. Minu õnneks oli, et ma ennem kui ma kraabi käe alla tema õppides kõrgemates klassides õpetas mulle üks Makuurina. Ja tema oli lihtsalt niisugune. Vana. Saksa koolide õpetaja, naine ja tema õpetas seda kõnekeelt. Ja minul on koolis ainult üks kord olnud järeleksami ja seejäreleksam oli mul Saclagilist selle Macurina poolt. Ja see ole elu eluaeg unistanud, et see juhtus. Sellega oli niisugune lugu. Tema ütles kevadel, et mina tean. Miller teate küll rohkem kui mõni teine, aga ta ei ole kunagi õppinud. Mina panin teil kaks, mina nimelt olin selles mõttes kole lohakas. Tema muidugi ei teadnud, et lohakus tuli hoopis sellest, et ma vahepeal pidin haigeks jäänud yhe asemel veovoorimees olime. Ja pani murekaks. Ja. Ja siis õppisime ja saksa keele kogemata ära oskasin saksa keeles mõelda. Ja ma võin selle isegi huvi pärast rääkida. Marieron kasulik. Isa oli sel suvel haige ja mina isa asemel vedasin Roomassaare sadamalt kogu aeg kaupa hobusega. Ja alles kaks nädalat 10 päeva enne eksamit. Ma läksin siis ühe tuntud järeleaitaja juure, kes oli seal ema kuurina sõbranna ja et antuur siis mulle nüüd järeleaitamise tunnid, et mul on järeliks. Tema ütleb, et nii lühikese ajaga ei saa midagi. Ei. Mõtlesin, saan küll, mina saan sellega hakkama küll. Ütleb, hea küll, tulge homme, ma mõtlen küll taolisele Makuuridega vist rääkinud, järgmisel päeval ütles, et ei, ei tule kõne all. Nojaa, aga siis mina käisin tööl edasi. Aga see oli Roomassaare tee on kolm-neli kilomeetrit, käisin hobuse kõrval? Jaa. Jaa, kõik oma mõtted ja kõik, mis mina nägin, tõlkisin saksa keelde. Väike märkmik oli ka, kui sa enam ei lei, tuli, panin selle kirja. Vaatasin osalt sõnaraamatust, aga vend oli kaks aastat ees võrdlemisi hea saksa keele tundja. Küsisin venna käest ja nii, mina käisin enam kui nädala iga päev hobusega Roomassaare vahet ja mõtlesin saksa keeles. Ning siis kolm päeva ainult õppisin. Ja see õpetaja oli imestunud, kui ma kirjutasin jutustust, et ma kirjutasin ümberjutustusi oma sõnadega. Ja tema küsis, kuidas te olete palju õppinud, kuidas õppis, ma ütlesin, juba kolm päeva õppisin ja sest ajast pea raamatutest oli väga suur põud ka, ka eestikeelseid oli väga raske, aga me olime kogu kooli raamatukogu vendadega läbi lugenud kogu Kuressaare Eesti Seltsi raamatukogu lugu. Sellest ajast hakkasin mina lugema saksa keeles, aga see on kõik selle järeleksami teene, nii et mõnikord on niisugune asi ka väga kasulik. Järgmine õppetööle siis graaf, järgmine oli kraav. Kas ta elu lõpupäevil tegutses Saksa demokraatlikus vabariigis? Ta oli Saksa demokraatlikus vabariigis ja Vinkel on temast kirjutanud Dani Vinkel ja õpetaja ka. Tõlkis Mahtra sõda, seal tõlkis eestikeelseid asju seal ja tegi ühe sõnaraamatu. Tollu lõpuks hakkab demokraatlikus vabariigis. No vot niisugune olid õpetajad kõige rohkem, mulle on õpetajana andnud siiski Karl Taev aga mitte eesti keele alal, vaid kirjanduse alal. Tema oli juba siis marksist ja tugevasti nõukogudemeelne. Nii et see võib tunduda praegus. Imelik, kui me räägime, et kõikide oli nii väga piirid kinni, meie põhiline lektüür, mida me lugesime tunnis oli Nõukogude liidus ilmunud eestikeelne kirjandus ja tema lugesid ka neid ja lugesime neid. Mis aastatel see oli, no see on aastatel, ma hakkan nüüd mõtlema, see peaks olema 26, seitse 26, seitse ja mis laadi kirjandusele, perioodi, ilukirjandust, mis seal oli ilmunud ja nüüd ei tule mahul mälu on tuhmunud, aga enne ma teadsin terve rida, et ma pärast tulid jälle müügile, ma olin neid kõiki lugenud Gorgejeva, oletatavasti, kes ja ei rohkem olinit proliit, Kultlaste selleaegsed asjad, korki ema oli ka muidugi, aga rohkem see uuenduslik liin, mis neil sel ajal oli, sest pärast oktoobrirevolutsiooni oli ju vene kirjanduses vene kunstis oli niisuguseid väga suured avangard, distlikuid jooned, just neid avanudki kardiste, neid ta luges meile. Aga tema teene on veel üks, mis võib-olla meie kirjanduslukku suure jälje on jätnud. Nimelt tema ajal me asutasime ju kirjanduse ringi. Ja selle käsikirjalise pärast minu aegu juba šaboru grafeeritud ajakirja, kui meie Rimi kaks sõnakume, rivikume rivi, ma ei mäleta, tema vist oli selle nimi leiutajagi. Ja see kume rivi on kasvatanud ju suure hulga kirjanikke ja kirjandusteadlane. Esimene kohe advent. Teine Aira Kaal, kolmas Debora Vaarandi, selle kasvandik on ka Helvi Jürisson kirjandusteadlastest Aarne Vinkel, kes on ka selle ringi esimees olnud ja Olev Jõgi ütleb, et tema oli isegi selle ringi likvideeris, tema oli viimane esimees, saab, tulen ka mina. Seal on olnud ka minu vend ja selles on muidugi Karl Taevil teene ja peale seda niisugust üldist maitse ja kunstikultuuri ta väga edendas. Ta on ju ise maalinud palju portreid, häid portreid ja ta õppis ka Pallases. Meil oli näiteks selle kirjandusringi iga-aastane kevad pidu, millega me siis kõik kulud katsusime. See oli üks niisugune ülelinnaline üritus, kus Karl Taevi tegi kõiksugused kavandid nende kavandite järele. Me ehtisime saali, nii et see oli suurlinna sündmus sel ajal. Kas me sellest ringist sellest ringkonnast või sellest ajast leiaksime huvide ära. Võib-olla küll teatava määrani, sellepärast et eks sellega koos olen mina ikkagi juba hakanud kirjutama, aga mäletan, et minul seal midagi kai ilmus ja see oli minu teada vihki ilukirjanduslik. Ja vist kaks asja, mis nad oli, seda ma ei mäleta, sest sikume rivi viimased komplekt läks kaduma, aga siis adu indilt ma mäletan, et Aadu Ingi esimene asi oli, tema oli sel ajal niisugune. On eluaeg olnud väga niisugune filosoof, kes püüab maailma parandada. Oli üks niisugune poolfilosoofiline traktaat, mida mina olen. Kuna me ainult toimetuse kolleegiumi, siis mina olen ka seda lugenud, eks, aga mis ta, milles ta kirjutas, seda ma ei tea, väga raske, raske niisugune lugu oli. Nojaa, aga minu ajalooteele sattumine oli pihkudega tihti tuli imelikul. Meil tegelikult ajalooõpetaja oli meil tugev ladina keele õpetajana. Sellepärast et meil ladina keel oli pakultatiiv aine ja meid oli ainult neli seal, see oli võimatu, et õppida ja selle tõttu mina tulin gümnaasiumist välja väga tugeva ladina keele teadmisega, mis on mulle elus väga palju kasu andnud. Ja kui ma lõppude lõpuks ülikooli hakkasin minema, siis mul oli mõte ka enam-vähem keele ja kirjanduse peale. Aga vend juba oligi keele peal, ma mõtlesin nagu millegipärast, et ma lähen teise ja läksin ajaluu peale kusjuures võib-olla mõjussi seoses ladina keele õppimisega. Aga ka mõningate sisuliste kirjandushuvidega, mis ma olin saanud lugeda oli mul väga suur huvi vana ajaloo vastu. Ja sel ajal, kui mina läksin ülikooli oli veel vana ajaloo kateeder eraldi. Seda loenguid pidas professor Priidi professor, emeritus sakslane aga oma ema kaudu kuidagi ka vist eestlane. Ja tema luges oma asja väga vaimustatud. Ning mina, kui ma läksin esimesel aastal sinna, siis mina läksin ju imelikul kombel ülikooli, sain sisse. Minu matrikkel on 30.-st jaanuarist jälle omaette imelugu, 30. jaanuar 1930 30 ja see on ka omaette imelik lugu. Siis kui gümnaasiumi lõpetasime, siis oli ennem juba oli Priidu Toomus üks meie ennem meie koolist ära läinud mees, kes Khani kirjaniku kalduvuse kool oli, tema oli juba ees ja mitmed Saaremaa mehed olid Järvakandis kus sel ajal ehitati uut klaasivabrikut ja seda Järvakandi puidutehast olid seal tööl. Ja siis läksime meie kolm kõik selle gümnaasiumilõpetajat Järvakanti tööle arvestusega, et siis olid veel küllalt kõrged palgad, media enim ja raha ja hakkame ülikooli minema. See oli mõnusa Radvus Toomus, Paul nuut jomina. Ja olime seal ehitustöödel. Olime ehitustöödel ja sel ajal oli veel teenistustükitööga täiesti kõva. Ja. Ja siis aga sattusime meie suure kriisi jalgu. Suve lõpul olid järsku kõik asjad seismas. Töö jäi seisma, mõned üksikuid ja jäid järelid lasti lahti. Ja Ants seda puidutehase müüride ehitamise juures ma veel jäin kitsega müüriseppadele segu tegijaks, segu kätekandjaks, vahepeal kivide kättekandjaks. Ja siis oli töö läbi ja enam ei olnud midagi teha. No ja siis ma ei hakka seda vaja aastaid rääkima, kuidas ma siin mitmel pool veel näiteks Veriora jaamahoonet ehitasin ja ja Valga praegust haiglat, mis siis lastekoduks ehitati ja ja siis sain ma lõppude lõpuks Detsembri lõpul, kusagil jaanuari algul sain mina oma tädi õhutusel sinna Tartusse saapakaupmehe juure, tema poja järelaiti, eks õpetajaks. Ja selle arvel ma sain Tartusse. Elasin muuseas sarvede köögi taganurgas ja sealt sain söögi ja natuke vedas korra, aga nüüd oli mul võimalus ülikooli minna. Ja tahtsin kohe minna ja ja see oli siis niisugune imelik asi, et professor sarv ja seal perekonna, see oli suur sõber, ülikooli selleaegne sekretär mul ei tule, ta nimi meeldib isiklikult rektorcopule rääkis. Ja niisugune imelik asi juhtus, et rektor kõp omal algatusel võttis mind siis ülikooli vastu jaanuari lõpul. Niisugust asja pole vist kellelgi teisel. Sissi valik toimus just selle tõttu, et kui ma läksin ladina keeleloengutel, kus teised kuulasid teist semestrit tuli välja, et mina olin oma koolis saanud niivõrd tugeva põhja et selleaegne ladina keele lektor Seeberg efferfelt juba varsti oli. Olin mina üks neist kolmest, õieti kahest, kelle käest ta siiski siis, kui keegi ei teadnud ja ajas silmad suureks, kuidas teiega ei tea. Eks see muidugi mõjus ka, aga põhiline oli siis vana ajaluu loengut Priidikul kuulsin. Need olid väga põnevad. Tema oli muuseas ka, luges vana kunstiajalugu. Tema doktoritöö oli vist see olnud, see oli eriti, kui ta suure vaimustusega rääkis sellest, kuidas hingel tiivad sai. Kui ta seda rääkis, siis tema rääkis seda nii vaimustusega, seal laialdane auditooriumisse läbisid, lendasid teise auditoorium otsa ja näitas siis piltide näol kõik diapositiivide näol, kuidas, kuidas see sündis, et no. Vägevad sõjamehed, aga järsku igal pool piltide peal on inglid, naised. Taani kunstilooliselt selgitas selle välja, et see tuli sellest, et varakristlased võtsid eeskuju oma viinly pildi loomisel kreeklased teevee, jumalate käskjalalt, niigest. Seda kujutati niisuguse kena leebeeba Riiga tüdrukuna ja see võeti kunagi. Inglid olid ka jumala käskjalad, see võeti eeskujuks ja nii tekkis järsku ootamatult kuidagi täitsa imeline lugu, et piibli vägevad mehised sõjakad inglid on kõik saanud pildil ilusateks ornateks. Tüdrukud, eks. No umbes niisugune asi ja sel ajal ma tegin siis kaks eksamit, raadioladina, keele eksami, tegin korralikult ära ja saksa keele eksami tegin ära ja. Ja aga siis jäi mul muidugi ülikoolis pikk vahe. Hel aer olisi, kaunis tavaline. Et kui sai, siis õppisid, ei saanud, ei olnud võimalust. Siis kas andsid avaldused, jalaskid ennast eks-mad reguleerida või lihtsalt sind õppemaksu mittemaksmise pärast, eks Madrikuleeriti tulid teinekord jälle tagasi, andsid avaldust sissevõtjale välja, nii õppisid minu sõbrad, kes olid vaesed, kõik mõned väga andekad, õppisid kümmekond aastat. Aga minuga juhtus siis. Saaremaale, ja, ja nüüd oli olukord nii, et isa oli jälle haige. Isa aiad saanud tööl käia. Ja see lõikas mu hinge nii hirmsasti, et ma läksin just nelipühi kodu. Ja neil ei olnud kodus alati küpsetati, niisugustel puhkudel saia sepiku oli, aga saia neil ei olnud. See lõikas mul nii kohutavalt hinge nema, hakkasin siis isa asemele jälle uuesti hobusega veovoorimeheks. Nüüd veel üks, kümmekond aastat tagasi kohtasin siin ühte sealse juudi kaupmehe tütart, kes tuletas seda meelde, tähendab, ütles, et milline sensatsioon oli Kuressaares, et üliõpilane biovoorimis.