Raadio kaks raadio. Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Eksperdiks loetakse isikut, kes on saavutanud mingis valdkonnas läbi harjutamise ja õppimise kestva või tegusa kogemuse pahal. Tihti käsitletakse eksperti universaalselt tööriistana mille kasutamise tulemusel sünnib alati midagi kasulikku. Kahjuks sambale. Eksperdid eksivad tihti rohkem kui nimest võiks eeldada. Oma süü on siin neil, kes eksperdile tööd annavad. Olukorra võib ümber sõnastada, et eksperdi kasutamine eeldab ekspertsust. Probleemil on hakanud viimastel aastatel rohkem tähelepanu pöörama muuhulgas autoriteetses teadusajakirjas Neitša. Meelehärmi kasvu üheks põhjuseks võib pidada kasvavat huvi tuleviku vastu. Mida siis palutakse ekspertidel ennustada. Sellele loomulikuna näiva soovi täitmine ei saa ka olla eksperdile jõukohane kuna tema oskus on välja kujunenud harjutamise ja õppimise tulemusel. See tähendab, et tema tugevus rajaneb ajaloole temalt oodataksegi õpitu rakendamist välja kujunenud kordonist. Keegi ei oota, et ekspert väljuks oma kompetentsi raamidest. Samas mõtle järele, kes küsivad mõtlemapanevaid, sinu vaatenurka, muutvaid küsimusi, selliseid, mida meile endale pole pähe tulnud küsida. Väga tihti on selleks lapsed. Sa ei pea olema ekspert, tabamakset, lapse ja eksperdid. Erinevus on harjutamises Jaapimises. Üks neist omab valmis skeemi või skeeme. Teine reageerib enamasti hetkele. Esimene ei sobi eksida, kuna see kahjustaks eksperdi kuvandit. Teisel on eksimus mängu osa. Prantslane, pool frii märkis kunagi meie ajastu eripärana, et tulevik pole enam see, mis vanasti. Tõesti elukorraldus on muutunud keerukamaks, selles on kordades rohkem elemente, protsesse ning reegleid. Ja sündmustel on üha raskem leida lihtsaid, ennemini mehaanikaseaduste maailma sobivaid selgitusi. Paleri kirjeldatud uutmoodi tulevik on kompleksne. Selline, mille mõistmise seemned ei asu ajaloolises kogemuses vaid mille võimaliku realiseerumise vihjed kasuvad tänases hetkes aegruumi selles osas, mida märkab piisavalt uudishimulik ning millest sünnib lapse siiras küsimus. Ning julgus seda siis lausuda, kuni selleni välja, et ta püüab ka ise vastata. Laste kõrval kasutavad ulmekirjanikud sarnast maailma tunnetamise meetodit. Nad on seda edasi arendanud ning lihvinud. Kuid ulmekirjanike ei kohta ettevõtete nõukogudes või kutsutud külaliste seas andmast nõu ettevõtte tuleviku teemadel. Nõustajaks kutsutakse eksperte, kes on olnud pädevad nõukogu Esseni kerkinud keeruliste probleemide lahendamisel harjumustest, sest ja lootusest oodatakse neilt ühel hetkel vastuseid ka mehhaanilise või lineaarse loogikareeglitest kaugemale ulatuva tuleviku kohta. Nüüd oleme siis jõudnud äratundmisele, et poolvalvuril oli õigus. Eelmisel aastal soovitas majandusanalüüsifirma Price Waterhouse Coopers ettevõtetes rakendada ulmekirjandusele omast julgemat mängu ideedega. Konsultatsiooniettevõte osutab, et ulmekirjandus on demonstreerinud püsivalt edu nii tulevikutehnoloogiate kui sotsiaalsete protsesside ettenägemisel. Väljamõeldud maailmades. Fantaseerimine võimaldab testida uusi tooteid ja ideid ilma loomingulisust ahistavate rahaliste ja tehniliste piiranguteta. Shell Pärn ennustas, et inimene jõuab kuule sajand enne utoopia peetu realiseerumist. Eduard Belami nägi krediitkaartide kasutamise võimalust samuti 100 aastat enne Nende tegelikku kasutusele võtmist. Ray Bradbury kirjutas nööpkõrvaklappidest pool sajandit varem. Aldous Huxley nägi ette vajadust antidepressantide järele ahtrussiklarkvisioneeris, satelliitidest ja tahvelarvutitest ning George Orwell ennustas piisavalt varakult kõiki jälgivani kõigi järele valvava ühiskonna saabumist. Huviline leiab piisavalt kirjanduslikke vihjeid robotite, tehisintellekti, virtuaalse reaalsuse ja muu inimestest, sealhulgas ettevõtete, juhtides ärevust, põhjustavat teletuleviku teemadele. Elu pole vist ekspertide, vaid kirjanike väljamõeldis. See on raadio kaks.