Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 12.-st detsembrist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart Suurbritannia peaministrit ja konservatiivse partei juhtiv Theresa. Meid ootab täna õhtul parteis ees usaldushääletus, mis võib tähendada talle parteijuhi kohalt taandamist. Strasbourgi jõuluturul kolm inimest tapnud ja 13 haavanud tulistaja on endiselt vabaduses. Riigikogu praeguse koosseisu tööst jääb kõige enama olulisi eelnõusid sahtlisse põhiseaduskomisjonilt. Kõik, mis puudutab valimisseadusi ja seda valimiste eelset reklaami keeluaega, see jääb tulemata ja sellest on ilmselgelt kahju, et see on ebamõistlik, ebapraktiline. Parlament kinnitas investeerimisfonde puudutavad seadusemuudatused, kriitikute hinnangul need eestlaste pensionipõlve kuigivõrd ei paranda. Nad üritavad teha mingisugust kompromissi pensioniks kogujate pensionifondide vahel. Unustage ära seal kompromissi leida. Pensionifondid esindavad pensionikogujate huvist. Riik plaanib põhikooli ja gümnaasiumiseadust muuta nii, et õpetajatel oleks õigused pilastelt keelatud esemeid või aineid ohuolukorras ära võtta. Seaduseelnõu vastu on õpilasesinduste liit ja koolijuhid, poolt aga õpetajad. Laurentsius on valmis saanud uue näitusega pealkirjaga o. Vanameister head Kaaverskel väljapanekul truuks maalikunstile. Mida aeg edasi, mida vanemaks saad, seda rohkem mulle tundub, et maalikunst on see, see õige meediume, see ammendas ennast aga esimesel hetkel, kui sa seda näed. Ilm on homme pilves selgimistega, kohati sajab lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on miinus neljast kuni pluss ühe kraadini. Suurbritannia peaminister ja konservatiivide juht Theresa May võib täna õhtul parteijuhi kohast ilma jääda sest Brexiti toetavad rahvasaadikud konservatiivsest parteist ehk niinimetatud breksiteerid said kokku vajaliku arvu allkirju, et talle kui erakonna juhile umbusaldust avaldada. Hääletus toimub täna õhtul. Võtame ühendust Londoniga, kus on kolleeg Johannes Tralla. Tere, Johannes. Kui suur on tõenäosus, et parteikaaslased täna meid umbusaldavad? Ja tere õhtust siit Londoni keskennast. Kogu valitsuskabinet on tegelikult tänaseks öelnud toetavat jätkamist teejuhina ja nende seas on toetust avaldanud ka mitu poliitikut, kelle puhul on arvatud, et nad tegelikult ise ihuvad hammast peaministri toolile. Kolleegid BBC-st on kokku arvutanud, et ka üle 170 konservatiivide parlamendisaadiku on tänase päeva jooksul esinenud meid toetava avaldusega ja teadupärast on meil parteijuhina jätkamiseks vaja kui saada vähemalt 158 konservatiivi toetus. Seega paistab, et meid toetavat tegelikult rohkem saadikuid, kui tal peaministriparteijuhina jätkamiseks vaja on. Aga kuna see hääletus on salajane, pole muidugi välistatud, et avalikkuse ees öeldakse ühte. Tegelikult minnakse partei juhile salaja nuga selga lööma. Siiski usub üha rohkem vaatlejaid, kellega ma siin täna Londonis rääkinud olen. Et May võidab tänase umbusaldushääletuse, tuleb sellest nii-öelda puhtalt välja ja kui see nii läheb, siis ei saa parteide ta enam aasta jooksul rohkem umbusaldada. Samas levib siil ka jutt, et meil on oma parteikaaslastele väga selgelt lubanud, et astub ise tagasi niipea, kui Suurbritannia Euroopa Liidust lahkunud, ehk et konservatiivid saavad siis seejärel valida endale uue värske liidri kes ei ole siis nii-öelda armistatud sellest kurnavast Brexiti protsessist, mis meile on palju arme jätnud ja see näib olevat siis praegu peaministri taktika nende kõhklevate konservatiivide toetuse saamiseks ja me väljavahetamise tegelikult muudabki keeruliseks see, et konservatiivide seast puudub selge üksmeel, kes siis ikkagi peaks partei juhtimise üle võtma ja seda peegeldab ka äsjane jõuga või küsitlus, kus kõige populaarsema alternatiivina peaministri kohale nimetati Boris Johnsonit, keda pooldas siis kõigest 22 protsenti küsitletutest. Samas küsitluses leiavad 57 protsenti vastanutest, et ta oleks siiski halb peaminister. Nii et kogu see ebakindlus mängib hetkel meie kasuks. Kuigi Boris Johnson näib uskumatult tema selline isiklik sarm paneb Brüsselis kõik rattad järsku teistpidi keerlema, on need viimased signaalist signaalid nii Brüsselist kui teistest Euroopa Liidu pealinnadest ikka selgelt mõista andnud. Et see lepe, mis laual on seda muuta võimalik, ei ole. Aitäh Johannes nende kommentaaride eest. Eile õhtul Strasbury jõuluturul kolm inimest tapnud ja 13 haavanud kurjategija on endiselt jooksus. Sellest ja teistest välisteemadest räägib Evelin, milles. Prantsusmaa tõstis pärast eilset terrorirünnakut Strasbourgi jõuluturul ohutaseme riigis Maximumile. Rünnakus hukkus kolm inimest ning 13 sai haavata, neist üheksa tõsiselt. 29 aastane ründaja on võimudele teada ja ta oli politsei huviorbiidis teoses radikaliseerumisega. Kurjategija on endiselt vabaduses, kuid tõenäoliselt haavatud. Prantsusmaa asesiseminister tunnistas, et kurjategija ei pruugi enam Prantsusmaal viibida. Oletatakse, et mees tahab põgeneda Saksamaale, kuid saksa võimude hinnangul ei ole ta veel üle piiri jõudnud. Ajalehe Taage Spiegel teatel mõisteti Strasbury tulistaja 2016. aastal Saksamaal murdvarguste eest kaheks aastaks ja kolmeks kuuks vangi. Ta kandis aasta aega Saksamaal karistust ja anti siis Prantsusmaale välja, ütles Baden-Württembergi liidumaa siseministeerium. Tugevdatud on piirikontrolli ning kõikidel jõuluturgudel on tõstetud turvameetmeid. Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norleen nimetas ametlikult peaministrikandidaadiks sotsiaaldemokraatliku partei esimehe ja senise valitsusjuhist Stefan Loveeni. Tema kandidatuur pannakse parlamendis hääletusele reedel ja see kogu peaaegu kindlasti läbi, sest parempoolsed erakonnad ja Rootsi Demokraadid on tema vastu. Löfven tahab moodustada sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsust. Parlamendivalimised peeti Rootsis juba üheksandal septembril, kuid kõik katsed valitsust moodustada on seni nurjunud. Euroopa parlament kiitis heaks ulatusliku vabakaubanduslepe Jaapaniga, mida nimetatakse maailma suurimaks kaubandusele ja mis hõlmab umbes kolmandiku maailma majandusest. Kaubanduslepe jõustub veebruaris ja seda nähakse võiduks vabakaubandusele ajal, kui USA president Donald Trump ajab protektsionistlikku poliitikat ja Ühendkuningriik on Euroopa liidust lahkumas. Türgi alustab lähipäevil uut operatsiooni Süüria kurdi võitlejate vastu, keda toetab USA, kuid kes Ankara silmis on terroristid, teatas president Recep Tayyip Erdoğan. Türgi on rõhutanud, et Süüria kurdide rühmitus on keelatud Kurdistani Töölispartei haru. Erdogani sõnul on kurdi võitlejad nende sihtmärke, mitte USA sõdurid. Ameerika väed on aga teinud Süüria demokraatlike jõudude allianssi kuuluva kurdide rühmitusega tihedat koostööd võitluses äärmusrühmitusega. ISIS. Nende vägede hulgas võitleb Eufrati idakaldal jõest läände jäävas Man Beachi linnas ka USA sõdureid. Washingtoni suhted kurdidega on tekitanud pingeid Türgi ja USA vahel. Ankara on korduvalt süüdistanud Ühendriike kurdi võitlejate sõjalises toetamises. Riigikogu kinnitas täna seaduse muudatused, millega muu hulgas langetatakse pensionifondide valitsemistasusid. Seadus hakkab kehtima tuleva aasta algusest. Suure töövõiduna esitletud muudatused on aga kriitikute hinnangul kosmeetilised ning pensionifondide tulevik jääb tumedaks. Reene Leas jätkab. Ettevõtja Indrek Neivelt tunnistab, et uus seadus on küll parem kui seni kehtinud, kuid lõppkokkuvõttes ikkagi praak. Uue seadusega langetatakse näiteks valitsemistasusid 1,2 protsendini, mis on siiski oluliselt kõrgem Soome ja Rootsi pensionifondide valitsemistasudest. Neivelti sõnul ei ole selline poputamine kuidagi põhjendatud. Miks peab seesama Rootsi pank võtma siin mitu korda rohkem tasu, kui sa otsustad oma oma kliendi käest kui meie tasu on seal 0,8 või 1,0 protsenti või täna isegi rohkem ja rootslastel on näiteks 0,1 0,2 protsenti, siis kas keegi usub, et see vahe on võimalik tasa teenida investeeringutega? Meie fondihaldurid investeerivad nii palju paremini, et seda ma arvan, mitte keegi ei usu. Ja see ongi kogu selle asja asja uba, et miks peab neid olema mitu korda kõrgem tasu, kui on näiteks Soomes, Rootsis ja kui täna kehtestada, samas on tasu, nagu on Soomes või Rootsis siis öelda, et te peate sellega ilmselt hakkama saama. Kogu lugu. Kui ei saa, ega seda ei pea tegema. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas nimetab sellist lähenemist populistlikuks. Me peame vaatama ikkagi ka fondide mahtu ja peame arvutama, millise tasuga on jätkusuutlik üldse siis nagu neid ülal pidada, et päris loomulikult hästi tore oleks olla populist ja öeldi, et viime kõik tasud nulli, aga me saame väga hästi aru, et kui tasuvad null, siis lihtsalt ei ole võimalikele ka, et leida kedagi, kes seda fondi ka investeeriks ja kes, kes selle fondis oleva raha eest hoolitseks. Seega võivad eestlased ka tulevikus vaid unistada sellest, et hakkavad saama rootslaste ja soomlastega võrdset pensioni. Indrek Neivelt. Ja see süsteem ei tööta selles mõttes, ta on tõepoolest taak. Nad üritavad teha mingisugust kompromissi. Nende pensioniks kogujate pensionifondide vahel unustatakse ära seal oleva kompromissi leida. Pensionifondid peavad esindama pensionikogujate huvisid. Eraldi teema on see, kuidas kogunenud pensioni tulevikus välja maksma hakatakse. Eestis tuleb selleks sõlmida kindlustusseltsiga leping, mis tähendab lepingutasusid. Indrek Neivelt nimetab ka seda lahendust õudseks ja kliendile kahjulikuks. Taavi Rõivas peab kindlustusseltside kaasamist väljamaksete tegemiseks õigeks, ehkki tulevikus võib kaaluda ka väljamakseid teiste turuosaliste kaudu. Pensioni nii-öelda kindlustamine on vajalik selleks, et kui elupäevi on antud, kaua on lootust saada pensioniga siis, kui enda kogutud summa otsa saab. On ka neid, kes teevad ettepanekuid, et miks ei võiks kokku leppida näiteks pensionile jäädes. Inimene teab, et ta teise samba makseid makstakse võrdsetes osades 20 aastat. Aga siis, kui inimene elab kauem kui 20 aastat, toob see kaasa tema jaoks täieliku katastroofi selle näol, et pensionimaksed lõppevad ära. Igal riigikogu koosseisul on eelnõusid, mis nii öelda sahtlisse jäävad. Mida küll menetletakse, aga erinevatel põhjustel vastu võtta ei õnnestu. Uku Toom uuris, mida praegune koosseis sahtlisse jätab. Sotsiaalkomisjoni juht Helmen Kütt ja maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kinnitavad, et nende leia sahtlisse midagi. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütleb samuti, et rõhuv enamus eelnõusid, mis esimesel lugemisel on olnud, on jõudnud ka kolmandani ning laud on sisuliselt puhas. Ta lisab siiski. On täna jäänud väga pikalt sõna otseses mõttes veel eelmisest riigikogu koosseisust on kaugkütteseadus, mis on oma olemuselt tegelikult siis kaks lugemist ära olnud ja teine lugemine on katkestatud ja minu andmetel ka vabariigi valitsus mõtled selle peale, et tegelikult tegemist on nii pikaajalise protsessiga, et siis siis selle teemaga võib-olla uuesti põhjalikumalt hakata tegelema, et temal on üleval siis võimalik hakata seaduse tagasivõtmine. Ka õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid alustab sellest, kuidas on suudetud rakendada parlamentaarset kontrolli ja ümber lükatud kummitempli müüt, kuid nendib. Aga mis on seisma jäänud, on jätkuvalt kooseluseaduse, rakendussäte paarkonna seadus, kus puudub poliitiline koosmeel ja tahe see neid asjata asja ära lahendada. Keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra teatab, et hetkel on kõige enam tegemist jäätmeseadusega, kus on palju erinevaid osapooli. Igal juhul uuel aastal me need muudatusettepanekuid, mida on pea paarsada kokku tegelikult ju lauale tõstame ja kõik osapooled ka ümber laua kokku võtame, nii et kõik on laua taga ja, ja asja mõte on kindlasti see, et halba seadust ei tohi vastu võtta. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütleb, et kõik on arengus. Seda, mida ta tahaks paremaks teha, on palju kõige pingelisem hetkel on muinsuskaitseseadusega senini versioon on oluliselt parem kui reaalne olukord vana seaduse järgi ja põhikompromisside otsimine on just selles, et kas leppida sellega, et on hea seadus ja saab vastu võetud või unistada väga heast, mis jääb lõpetamata, langeb menetlusest välja ja siis on kaks aastat nagu kaotust me loodame jõuda oma seadustega järele. Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi oleme viimase aasta jooksul rääkinud palju ebaõnnestunud jobu õnnistustest erinevatel rinnetel. Täna võtab ta kokku. Kodukorra seadusega ikkagi püüame jõuda enne selle koosseisu lõppu mäele, nii et silma veel lippu alla ei lähe. Aga kõik, mis puudutab valimisseadusi ja seda valimiste eelset reklaami keeluaega, see jääb tulemata ja sellest on ilmselgelt kahju, et see on ebamõistlik, ebapraktiline. Ja lõpuks paar kriitilist arvamust opositsioonilt Andres Herkel Vabaerakonnast. Ma elan tarvidus uue erakonnaseaduse järele, meil on tarvidus teistsuguse õiglasema erakondade rahastamise järele, mis oleks riigi poolt ka vähesemm, muuhulgas meil on mitmed valimisi puudutavad küsimused, mida me oleme tõstatanud üleminek niinimetatud avatud nimekirjadele ja üks, mille osas tegelikult kõik erakonnad kinnitavad, et probleem on, aga ei suudeta ei suudeta lahendada, on see valimisringkondade ebavõrdse suuruse probleem. Ning Jürgen Ligi Reformierakond Ainuüksi hariduses kolm minu kaitstud eelnõu lastakse esimesel lugemisel läbi ja siis pannakse seisma. Kuigi keegi ei suuda vastu vaielda paaril korral on tehtud analoogne valitsuse eelnõu kõrvale, täpselt nad on puudutanud siis õpetajate õigusi, siis direktorite valimise küsimust ja, ja muidugi eestikeelset haridust. Ja äsja saabus Toompealt veel üks uudis. Nimelt riigikogu võttis vastu 2019. aasta riigieelarve, milles on kulusid ja investeeringuid. Plaanitud enam kui 11,3 miljardi euro eest. Vastuvõtmiseks oli vaja riigikogu lihthäälte enamust. Eelarve vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 46 saadikut. Aga jätkame teiste teemadega. Jätkuvalt on arutelu all põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine, nii, et õpetajatel oleks õigus õpilastelt keelatud esemeid või aineid ohuolukorras ära võtta. Seaduseelnõu vastu on õpilasesinduste liit ja koolijuhid, poolt aga õpetajad. Homme arutatakse seda riigikogu suures saalis, jätkab Erle Loonurm. Enne neljapäevast riigikogu suure saali istungit oli põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu arutluse all kultuurikomisjonis. Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo ütles, et suure tõenäosusega võetakse eelnõu vastu. Õpilasesinduste Liidu seisukoht on aga, et õpilastelt keelatud esemete äravõtmine peaks olema politsei, mitte õpetajate töö ning nemad eelnõu ei toeta. Ja täna me oleme väga poolt sellele, kui me räägiksime eelnõus ainult hädakaitsest, ehk siis tollel momendil me saame aru, et tõesti tänased seaduses on küllaltki üldsõnalised ja ei anna võimalust õpetajal võib-olla hästi tegutseda. Samas kui me räägime nii-öelda siis nendest üldistest õigustest ja nende laiendamisest, siis seal meile tundub, täna ei ole vaja selliseid raamistiku luua. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof ütles, et eelnõuga seoses on lahendamata veel mitu küsimust. Haridus ja teadusministrilt soovitakse teada saada, kes hakkaks läbi viima õpetajate koolitust ja kuidas seda läbi viiakse. Lahtine on ka rahastuse küsimus. Tegelikult koolidele ei saa see kohustuslik olema, et kui kool tahab, siis ta seda seadusse nagu rakendab ja need inimesed välja õpetab, kui ei taha, ta ei pea seda tegema. Et, et, et üks võimalusi kooliraha eest ja teine asi on siis ministeeriumi raha eest, et noh, et kui ministeeriumi raha eest, siis minister peab vaatama oma valdkonna sees seda raha järgmiseks aastaks, sest eelarvesse juba praegu enam lisada eriti midagi ei anna, sest eelarve läheb ju lõpplugemisele. Vene meedia kasutab Soome ajakirjanike artikleid Venemaa kohta, muutes oma tahtsid konteksti ja tehes tahtlikke tõlkevigu. Sellega püütakse külvata umbusku Soome suhtes. Kai Vare räägib lähemalt. Üks perussoo, Malaisia erakonna noorteorganisatsiooni liige, kirjutas novembri lõpus Twitteris, et Karjala tuleks Venemaalt tagasi nõuda ja valitsus peaks alustama Moskvaga läbirääkimisi. See hakkas Vene meedias kiiresti levima enne, kui Soome ajakirjandus säutsu üldse märkas. Kremliga seotud lehtedes head esitles seda kui Soome ametlikku seisukohta. Tõsi, Vene meedia kajastas suurelt ka Soome välisministeeriumi vastulauset, et Soomel ei ole mingit kavatsust Karjalat tagasi nõuda. See oli aga esitatud niisuguses kontekstis, et tekkis kahtlus, kas mitte soome ei loobunud kavatsusest ainult seetõttu, et Vene meedia selle juba paljastas. Moskvas Washingtonis ja Brüsselis töötanud Soome ajakirjaniku Jarmo mägela sõnul tekib küsimus, kui tihe kontroll vene trollidel sotsiaalmeedias õieti on, et üks väike säuts leiab otseteed kajastamist kremliga seotud meedias. Mägilane ajalehes Helsingin Sanomat analüüsinud ka põhjalikumalt Vene meediakajastusi Soome kohta. Näiteks kirjutatakse ajalehes Izvestija Eduskunna topeltkodakondsus arutelust, et venekeelset vähemust on Soomes aastakümneid allasurutud ja nüüd on sellest saanud riigi ametlik poliitika. Vene meedia kasutab ka Soome ajakirjanikele artikleid, kus Venemaad mainitud, aga lisab neile pisut teise rõhuasetuse kolumnist jussi. Kontinent räägib, kuidas tema artikkel kliimamuutuste kohta tõlgiti vene keelde, nii nagu oleks Soome ajakirjanik süüdistanud venelasi ja pahandanud selle peale, et venelased oma majapidamise kütavad. Tegelikult rääkis kontinen oma artiklis aga sellest, et elamud ei ole energiatõhusaid ja nii-öelda köetakse ilma. Kontinini sõnul on Vene agentuuriga RIA Novosti samasse riikliku kontserni kuuluv hiinosmi paari viimase aasta jooksul õige paljud soomlaste kirjutised ära tõlkinud. Sageli lisatakse neile pealkiri või sissejuhatus, mis sisu naeruvääristab või küsimärgi alla seab. Kunstnik Laurentsius on valmis saanud uue näituse, mis kannab nime O. Erle loonurm räägib sellest lähemalt. Näituse mõte sai alguse ühel ilusal ja soojal kevadpäeval Suurupi lähedal leitud kummirõngast. Laurentsius inspireeris juhtumuse unenäolisus tajunihe, kus ühest maailmast kasvab välja teine. Selle näituse pealkirja mõeldes, sest ma ei oska komisjon sellise mõtteotsa, et, et suures sinus on neli kummirõngast, mis põhimõtteliselt on nagu, nagu täht, neli jood ja mis mind võlus, oli see kahemõttelisust selle juures, et, et ta võib ka neli nulli alla. Ja ekskunstiga ongi niimoodi, et et sa võid teha ükskõik mida, aga, aga mõnelad see asi lihtsalt meeldib ja mõnele ei meeldi või mitte. Et see hoo või null null siis on. Kellele, kuidas. Laurentsiuse on alati südamelähedane olnud, on loodus- ja maastikumaal. Seekordsel näitusele segunevad omavahel reaalsustunne ning elav kujutlusvõime. Nähtav ja nähtamatu. Suuremõõtmelised maalid vahelduvad väiksematega, detailid segunevad suuremamõõtmeliste element idega. Värvid sulavad ühte. Et see põhiobjekt mal piltidel enamasti üks domineeriv hästi kolmemõõtmeliselt ära maalitud kujund, millele siis sekundeerivad mingid väiksemad objektid, et ta mingis mõttes mõjub nagu, nagu prügi seal seal vahel. Ja samastan ennast ilusatele ta objektid, mis seal ulbivad, on hästi ilusad, et võib-olla sans ilus prügi. Kui tänapäeva maali kohta öeldakse, et seda on kerge vaadata, aga raske aru saada, siis Laurentsiuse pintsli läbi sündinud peetakse raskesti vaadatavaks, kuid kergesti arusaadavaks. Laurentsius räägib, miks ta just maalikunstile truuks on jäänud ja miks see tema jaoks ammendamatu väljenduslaad on. Mida aeg edasi, mida vanemaks saad, seda rohkem mulle tundub, et maalikunst on see see õige meediumis ei ammenda ennast nagu esimesel hetkel, kui sa seda näed. Nagu tihtilugu me galeriides nagu juhtub ja sa võid seda näha nagu sadu sadu tuhandeid kordid on seal võib-olla kodus ja ja ta ei ammendav, tabab mingeid uusi tahke. Sa ei näri seda kunagi läbi lõpuni. Minu arust mari, kas tal on väga-väga palju positiivseid külgi? Miks, miks just mina eelistan seda valdkonda? Näitus jääb avatuks 26. jaanuarini, vaal galeriis Tallinnas. Ilmast räägib meile sünoptik Sirle Kangur. Sarnaselt tänasele jäämäge järgnevatel päevadel kõrgrõhuala mõjusse. Homme laieneb kõrgrõhuala Skandinaaviast Soome kohale. Eesti ilma asub kujundama selle lõunaserv. Ilm on pilves selgimistega ning kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Saju tõenäosus on suurim põhjarannikul. Öösel puhub kirdetuul, päeval kirde- ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb nii öösel kui ka päeval miinus nelja ja pluss ühe kraadi vahele. Saate lõpuks räägime pisut ka spordist ja seda teeb Johannes vedru. Selle aastakümne alguses ja keskpaigas meeste murdmaasuusatamist valitsenud norralane Petter Northug on otsustanud oma sportlaskarjäärile punkti panna. 32 aastane Northug, kes viimasel kahel-kolmel aastal oma varasemast tasemest kaugele jäänud, pidas täna kodumaal Trondheimis pressikonverentsi, kus andis oma otsusest avalikkusele teada. Northugi ütles, et viimastel nädalatel on ta mõistnud, et tal pole enam jõudu ja taset, et võistelda MK-sarjas. Northugi hinnangul ei pea tema keha sellele enam vastu. Noort üks sõnas, et tagasitulekut ta ei planeeri ning ootab põnevusega tulevikku. Norralase auhinnakapp on uhke. Vancouveris tuli ta olümpiavõitjaks nii teatesprindis kui ka 50 kilomeetri klassikasõidus. Maailmameistrivõistlustelt pälvis Northug kaheksa aasta jooksul koguni 13 kuldmedalit. Mainekas väljaanne autosport teatas, et üheksakordne autoralli maailmameister Sebastian lööb on sõlminud lepingu Hyundai tehasemeeskonnaga, et osaleda 2019. aasta WRC sarja etappidel. 44 aastane Lööp tegi lõppenud hooajal maailmameistrivõistluste sarjas Citroeni masinaga kaasa kolmel etapil ning Hispaania rallil õnnestus ülikogenud prantslasele võita. Hiinas Hanksous aset leidvate ujumise lühiraja maailmameistrivõistlustel käis Eesti koondislastest teisel päeval basseinis 19 aastane Kregor Zirk. Täna osales tsirka kahel alal ning eelujumises talle edasi pääseda ei õnnestunud. 200 meetri vabaltujumises saavutas Eesti rekordimees 64 ujuja hulgas 23. koha. Sirgi aeg oli üks minut ja 45,51 sekundit. 100 meetri liblikujumises olid Sirgi tulemus 52,32 sekundit, mis andis MM-konkurentsis 31. koha. Poolfinaali viinuks aeg 51 35. Kregor Zirk. Selline sai tänane Päevakaja aitäh kuulamast ja kena õhtut.