Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede, 14. detsembri sündmused. Stuudios on toimetaja Kadri Põlendik. Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kinnitasid Brüsselis toimuval tippkohtumisel, et Brexiti lahkumislepingut muutma ei hakata. Läti korruptsioonitõrje büroo pidas kinni Riia ühistrand spordiettevõtte endise juhi ning uurib selle ettevõtte korraldatud hankeid. Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseum jomi filiaaliks ja kontserdisaaliks näeb ette valitsuse ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku kokkulepe. Valitsuse otsuse kohaselt eraldatakse luterlikule kirikule kompensatsiooniks riigieelarvest 6,8 miljonit eurot. Merko ehitusele kuuluv Tallinna teede aktsiaselts remondib järgmise viie aasta jooksul Tallinna teid umbes 26 miljoni euro eest. Tartus koostatakse müra vähendamise tegevuskava, ent mõõdetava tulemusega tegevusi jõuab sinna vähe. Narva linnavalitsus soovib karmistada taksoveo nõudeid, et vabaneda vanadest taksodest. Linnavalitsus loodab, et Narva taksopark uueneb täielikult lähima seitsme aasta jooksul. Tallinnas Ta alustab tegevust Cinamon hoolingu. Uus kuue saaliga kino teater. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Hochfilzenis võitis meeste sprindi norralane Johannes Thingnes Bö. Eestlased homsesse jälitussõitu ei pääsenud. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega ning olulise sajuta. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi, homme päeval null kuni miinus viis kraadi. Ja alustame välisteemadega Brüsselis toimuval Euroopa ülemkogul on paratamatult peateema Brexiti Suurbritannia peaministri Theresa May püüdlused olemasolevat lepet Euroopa Liidu liidritega ümber rääkida. Meil on nüüd telefonil kolleeg Epp ehand, kes on Brüsselis koha peal, et millise sõnumiga Theresa May siis Brüsselist koju tagasi läheb. See, mis Teresa meile öeldi, oli see, et Euroopa Liidu riigid ülejäänud 27 riiki siis teevad kõik selleks, et jõuda parema tulevikusuhteleppeni, et seda tud Iiri piiri varu lahendust ei oleks vaja kasutada, mis siis eelkõige Theresa meile ja Briti parlamendiliikmetele muret teeb. Aga seda, mida ta siia ikkagi küsima tulija nõudma tuli, ehk siis mingisuguseid juriidilisi muudatusi, tagatisi, et varulahendus oleks ajutine, lühi tavaline, mis iganes täiendavate tingimustega, seda talle ei lubatud ja seda muidugi ka ei saa saa isegi lubadust, sellepärast et see muudaks selle varulahenduse mõttetuks ja see muudaks ka seal lahkumisleppe auklikuks. Sisuliselt ehk et see sõnum siit Euroopa Liidu poolt Suurbritanniale on, on see, et nüüd britid tegelikult peaksid ikkagi mingi otsuse langetama, kas nad võtavad selle lepingu vastu. Ja vot selle lei ja mis siis on nende järgmine plaan ja võib-olla natuke seda meeleolu püüda kokku võtta siis siis natukene sellist tüdimust on nendes kommentaarides juba tunda. Et Euroopa liidrid jäidki viisakaks oma ütlemistes, aga siiski oli tunda sellist suhtumist, et britid võiksid nüüd juba otsuse langetada, et pall nende väravas Aitäh Epp Brüsselist sõnumeid vahendamast ja jätkame teistel välisteemadel. Venemaa julgeolekuteenistus FSB võttis kinni Pihkva oblasti asekuberneri Aleksandr Kuznetsovi. Tema suhtes käivad menetlustoimingud. Pihkva oblastivalitsusest teatati agentuurile Interfax, et asekuberneri korteris toimub läbiotsimine. Kuznetsovi töö kabeni. Töökabinetist leiti Eestis välja antud ID-kaart, mis tõendab, et tal oli Eesti elamisluba, ütles Venemaa uurimiskomitee pressiesindaja Svetlana renko, kus need soovi kahtlustatakse altkäemaksu võtmises eriti suures ulatuses. Uurimisversiooni järgi olevat ühe ehitusfirma omanik andnud asekubernerile pistisena elumaja Pihkvas selle eest, et tema firma võidaks riigihanke meditsiiniasutuse ehitamiseks oblastis. Pihkva oblasti kuberner Mihhail vedenikov ütles, et piirkonna haldusvõim teeb antud asjas korrakaitseametkondadega tihedat koostööd. Soome seadustab andmesideluuretingimusi ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Soome uued luuretegevust puudutavad seadused teevad selgeks, millal on luureametnikele kaitseväel võimalus jälgida andmesidet. Kuigi paljud teemad on paketis veel lahtised, on andmesideluuret puudutav osa suuresti paigas. Tehnilisi detaile pole siiski väga põhjalikult kirjeldatud. Oluline on see, et andmeside jälgimiseks on alati vaja kohtu luba taotleda on võimalik nii riikliku kui ka mitteriikliku sihtmärgi andmeside jälgimist. Erinevus on ainult see, et riikliku sihtmärgi puhul ei rakendu Soome põhiseadusest tulenevad tingimused või põhiseaduses määratletud konfidentsiaalse sõnumivahetuse kaitse. USA eelarve defitsiit oli novembrikuus suurim, mis kunagi selles kuus on registreeritud. USA valitsuse eelarve kulud olid tänavu novembris 205 miljardit dollarit tuludest suuremad, vahendas Bloomberg rahandusministeeriumi aruannet. USA eelarve defitsiit oli 2018. fiskaalaastal viimase kuue aasta suurim. Tegemist oli esimese täisaastaga, mil Donald Trumpi vabariiklik partei rakendas maksukärbete paketi ja tõstis kulutusi sõjalises ja muudes Trioriteetsetes valdkondades. Need meetmed on kasvatanud eelarve defitsiiti. Prognoosi järgi võib defitsiit tõusta aastaks 2020 üle triljoni dollari. Samal aastal toimuvad USA-s järgmised presidendivalimised. Läti korruptsioonitõrje büroo pidas täna kinni Riia ühistranspordiettevõtte endise juhi ning uurib selle ettevõtte korraldatud hankeid. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga, kes on selle juhtumi arengut jälginud Ragnar, mida on praeguseks selle juhtumi asjaoludest täpsemalt teada? Võib kohe öelda, et tegemist on kui mitte kõige suurema, siis ühe suurema korruptsioonijuhtumiga Läti ajaloos üldse sest probleemseid hankeid on olnud kolm aastatel, siis 2013 kuni 2016 et on olnud väga keerulised ja suured hanked. Kõigepealt ostis siis Riia ühisveofirma Rigas sateksime uusi trolle 132 miljoni euro eest buss ja 76 miljoni ja tramme 62 ja poole miljoni euro eest ja need on siis need kolm suurt kahtlast tehingut mille aasta otsa kestnud uurimise järel on siis nüüd jõutud lõpuks selleni, et kuus inimest Lätist ja kaks Poolast on peetud kinni. Ja nii Läti kui ka Poola õiguskaitseorganid on siis jõudnud nüüd selleni, et, et on toimunud ka esimesed läbiotsimised ja vahistamisest. No üldse on praegu teada, et altkäemaksu suurus on 800000 eurot ja võib-olla rohkemgi. Ja lisaks altkäemaksule käib jutt ka ulatuslikus rahapesust. Läbiotsimisi on toimunud praeguseni üle 30, võib-olla rohkemgi ja muuhulgas otsiti läbi ka Riia linnavalitsuse ruumid, nii et saame näha, millega see lõpeb. Läti korruptsioonitõrje büroo juht on öelnud, et neil jätkub inimesi ja vahendeid, et seda suurt asja läbi viia. Seda uurimist ja, ja büroo juht Jacobstraume on ka öelnud, et praegu on mängus ei vähem ega rohkem kui Läti kui õigusriigi tulevik. Kuid lisaks sellele majanduslikule poolele on ka poliitiline külg, sest üsna mitmed riigas sattuksime ehk siis selle ühistranspordifirma töötajad on olnud need, kes on toetanud üht Riia võimukoalitsiooniparteidest, nimelt aru teenida Riiat ja võitnud ka mitmeid Riia linnavalitsuse korraldatud hange käid ja tänane õhtu tuleb karjas põnev, sest koosmeelejuhtija Riia linnapea Nils Ušakov, kes on väitnud, et tema ei teadnud probleemidest veofirmas midagi, on, et täna õhtul kella seitsmeks kokku kutsunud siis Riia linnaduuma erakorralise istungi, et arutada selle üle, kas ta siis ikkagi sobib linnapeana jätkama või mitte. Usakowsi soov, tõenäoliselt küll oponentide survel on see, et viia siis läbi täna nii-öelda usaldushääletus ja liigas sateksime. Ta juhib siis praegu ajutiselt kunagine spordiminister Andris matis ja tema ülesanne on püüda kuidagi peatada või siis tühistada juba neid hankeid, mida siis endine juhtkond on välja kuulutanud. Nii et see segadus on päris suur ja päris mahukas ja lisaks majanduslikule on ka poliitiline külg. Lähitunnid toovad nüüd järgnevaid arenguid. Aitäh Ragnar selle ülevaatest Ja tagasi Eestisse Niguliste kiriku hoone jääb Eesti kunstimuuseumi filiaalis ja kontserdisaaliks näeb ette valitsuse ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku kokkulepe. Kultuuriministeeriumi teatel tähendab kokkulepe, et pikaajaline vaidlus hoone omandiküsimuse üle on lõppenud ning kultuuriväärtuste uurimine ja kunstiaarete eksponeerimine jääb kirikuhoonesse, jätkab Uku Toom. Valitsuse otsuse kohaselt eraldatakse luterlikule kirikule kompensatsiooniks riigieelarvest 6,8 miljonit eurot. Kirik omakorda loobub Niguliste kiriku ja sealsele kogudusele kuulunud vallasvara tagastamise nõudest. Peapiiskop Urmas Viilma ütleb, et teda valdavad selle kokkuleppega seoses vastakad tunded. Kõigepealt see, et me ju aastaid või isegi üle 10 aasta ju soovisime kirikuna saada seda hoonet tagasi. Ja lõpuks me jõudsime sellisesse patiseisu, et me me nägime, et ei ole võimalik ei ühtpidi ja teistpidi liikuda edasi ja siis algasid läbirääkimised sellega või sealt edasi läksid läbirääkimised, kui me otsustasime kiriku poolt, et hea küll, et räägime siis kompenseerimisest ja edasi käisid juba, kuidas ma ütlen läbirääkimised sellel teemal, et mis on siis kompenseeritav asi, on see handenaalse? On, on need varad seal sees ja, ja lõpuks me jõudsime kokkuleppele tegelikult ju ju aasta tagasi juba nüüd on lihtsalt toimunud arutelu veel selle üle, et kuidas riik seda seda kompensatsiooni kirikule välja maksab. Ja see teine teine tunne on siis selline positiivsem tunne, et ühest küljest me jah, kaotasime justkui kirikuhoone, aga positiivne on see, et me siiski jõudsime kokkuleppele, sest ega keegi ei taha olla lõputus vastasseisus. Ja, ja noh, meie jaoks ei ole mingit huvi riigiga kembelda või, või teistpidi ka muuseumirahvaga, sest noh, ka nemad on olnud kogu aeg ju ebakindluses, et mis saab Nigulistes tegutsevast muuseumist ja nendest varadest. Need probleemid on nüüd ikkagi lahendatud. Kui see probleem on lahendatud, kas veel on mingeid omandivaidlusi või on kõik? Kõik, mis puudutab selliseid tagastamata nii-öelda omandireformi alusel tagastatavaid objekte, siis meie konsistooriumi majas selle kohta info puudub, et meil oleks veel jäänud midagi sellist, mille üle vaielda, tõsi on nüüd nii-öelda järgmise ringi küsimused, ehk siis nõukogude perioodil on jõudnud muuseumitesse Meie kiriku varasid. Ehk siis see on nüüd juba juttu vallasvarast kunstiesemetest. Sageli on nad jõudnud sinna ettekäändega, et nüüd viiakse ajutiselt restaureerida ja pärast tuuakse kirikusse tagasi, aga nad ei ole tagasi jõudnud. Selliseid asju nüüd on küll, mille üle kogudused mitte siis nii vard kirikuvalitsus, aga kogudused muuseumitega veel läbirääkimisi peavad. Aga need ei ole enam selle tasandi vaidlused, nagu oli nüüd küsimus Niguliste kirikuhoone ja kinnistuga. Merko Ehituse kontserni kuuluv Tallinna teede aktsiaselts Tallinna kommunaalamet sõlmisid lepingu Tallinna teede tee toimimiseks vajalike rajatiste ning teeosade korrashoiu- ja hooldusremondi tegemiseks järgmisel viiel aastal. Lepingu eeldatav maksumus on ligi 5,2 miljonit eurot aastas, sellele lisandub käibemaks. Tallinna teede aktsiaselts teeb üle Eesti kõiki teehoiutöid. Tartus koostatakse müra vähendamise tegevuskava. Kuigi müraprobleeme leiti linnas palju, jõuab mõõdetava tulemusega tegevusi kavasse vahe. Tartust jätkab Madis Hindre. Autoliiklust segab inimesi kõige enam seal, kus elamud on otse magistraali ääres, räägib Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle mahuer. Kui suunata suure liiklusega teelt liiklus mingitele vaiksetele tänavatele, siis tegelikult kannatavad küll need vaiksete tänavate elanikud, nemad saavad ka suure mürahäiringu, aga samas suurema liiklusega tänava elanikud nende jaoks midagi tajutavat ei muutu. Teisiti öeldes, kui vähendada tänava liiklust poole võrra, väheneb keskmine müratase umbes kolm detsibelli ja inimene seda ei taju. Siiski, väikese panusena sai tegevuskavasse kirjaga juba plaanitud kergliiklusteede ja ühistranspordi arendamine. Sarnaselt autoliiklusele sai linn hulga ettepanekuid raudteemüra vähendamiseks. Paljud soovivad ligi kilomeetri pikkust, kust müratõkkeseina vaksalist kuni betooniülesõiduni üllema. Uuer ütleb, et niisuguse seinameeter maksab ligi 500 eurot ja juhul kui selleks vajadus oleks, peaks selle ehitama Eesti raudtee. Vaatasime üle need mõõdistuste tulemused ja suhtlesime Eesti raudteega, aga sellist heina sinna tegelikult praegu kavandatud ei ole, kuna müra, piirväärtused ei ole selles lõigus ületatud. Niisiis sai tegevusena kirja, et raudteeliiklust jälgitakse ja kui müratase tõuseb, võetakse teema uuesti ette. Aga kui mitut võimalikku tegevust pole vaja ja mitmel tegevusel pole mõtet, siis mida konkreetset tegevuskavasse seati? No esiteks on muidugi selline, et kui midagi uut, planeeritakse kõik planeerimise projekteerimise kõik arendustegevused, rõhk on sellele, et võimalikult varases etapis tegeleda selle müra võimaliku häiringuga, võimalusel ennetada. Sest apteegid, elanikud ettepaneku jätta ära Tartu kesklinna plaanistub parkimismaja ehitus, ütleb ju ka linn, et kui Kesklinna teedel parkimisvõimalusi vähendada, kipub sinna vähem autosid. Parkimismaja ärajätmine siiski tegevuskavasse jõudnud. No oli ka selline ettepanek, et kesklinna autovabaks, et ütleme, selliseid suuri otsuseid ei saa nagu lahendada, ainult lähtudes müra vähendamise tegevuskavast. Tegevuskavasse tehtud ettepanekud koondati 29-ks konkreetsemaks punktiks ja neist võeti täielikult arvesse võeti üks ehk soojatootja aktsiaselts. Fortumi ettepanek julgustada kohalikke jahutusseadmete asemel kasutama nende pakutud kaugjahutusteenust. Pikas plaanis aitaks ehk lahendada ka mitmeid teisi üksikobjekte puudutavaid muresid. Nimelt on inimesi üha enam hakanud häirima hoonete katustel undavad ventilatsiooniseadmed. Üllem auväärt on näite päris uuest tiigi arhiivihoonest, mille ventilatsioon tekitab nii suurt lärmi, et sellega peab tegelema terviseamet. Üsna palju pahameelt teevad inimestele ka lehepuhurid, kuid nende vastu on linn võime, sest ära keelata neid seadus ei luba. Mida linn saab teha, on näiteks ise tellida töid, nii et seda mürahäiringud ikkagi võimalikult vähe oleks, et kas seda tehakse luudodega? Vaevalt küll, aga on ka ju noh, teistsugust tehnikat. Narva linnavalitsus soovib karmistada taksoveo nõudeid, et vabaneda vanadest taksodest. Taksofirmad ennustavad, et muudatuste tõttu kerkivad teenuse hinnad. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Enim tekitab Narva taksojuhtides meelehärmi uute taksoveo nõuete punkt, mille kohaselt peab sõiduki heitmenorm vastama vähemalt euro viis standardile. See jätaks taksonduses kõrvale üle 10 aasta vanused masinad. Narva taksofirma takso juhataja Valeri Fationi hinnangul pole selle nõude täitmisest head oodata ei taksojuhtidel ega reisijatel. Et masinad peavad Narvas taksot sõites vastu umbes paar aastat ja uut masinat taksojuht endale lubada ei saa. Nii et taksode arv väheneb järsult ja koos sellega kerkib taksoteenuse hind. Ma ei usu, et see on kasulik linnaelanikele. See on pigem kasulik Tallinna firmadele, mis kasutavad taksotellimistarkvara. Nemad saavad suurt kasu. Valerifationi arvates ärgitab kõrgem takso hind saatma Narva uusi autosid ja see annab Tallinna ettevõtetele kohalikul turul konkurentsieelise. Hiljuti Narva laienenud transpordiplatvormi Taxify esindaja Aleksei kolesnikov nii ei arva. Ühelt poolt saavad kliendid tõepoolest kasutada uuemaid mugavamaid ja ohutumaid masinaid, kuid teisalt jääb mingil ajavahemikul taksosid vähemaks. Seepärast ei näe ma taxi fail erilist eelist, pigem oleme me teiste Narva taksofirmadega ühes paadis, sest ka paljud meie taksojuhid töötavad Narvas autodel, mis on toodetud enne 2000 üheksandat aastat. Narva abilinnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul on linnavalitsus Narva taksode tehnilise seisundi pärast mures, kuid uued nõuded paugupealt olukorda ei paranda. Mõnikord mõne toodud, no isegi ma kardan, sõidad, kus nendele ütlen ausalt, sõiduk peaks olema ohutu, kes augemaid tahamaid kehtiks. Euro viis norm. Kas see tähendab, et uued autod uuritakse, ussid, kes tulevad meie juurde litsensi saama, et et haudade saua vanem kui 10 aastat, aga paraku ma ei saa nõuda vanadelt autodelt kildude, sellepärast kui litsentsid on välja antud. Juba Sessanta kehtib. Narvas arvatakse olevat ligi 500 taksot, suurem osa neist on umbes 12 aastat vanad. Linnavalitsus loodab, et Narva taksopark uueneb täielikult lähima seitsme aasta jooksul Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tallinna uues ostukeskuses T1 alustas täna tegevust Cinamon Holding. Uus kuue saaliga kino jätkab Tõnu Karjatse. Sina maantee ühes on kokku 9000 kohta, filmide valik on sama nägu teisteski kinodes, kuid avamise puhul on piletihinnad madalamad. Keskmine hind viis eurot seansi kohta räägib Cinamon Holding juhatuse liige Toomas Luhats. Me alustame viie eurose piletihinnaga, mis, ma arvan, on väga konkurentsivõimeline ja on kindlasti natukene parem hind, võib-olla kui me igal pool mujal see, kuidas piletihinnad suhestuvad mõne aja pärast seda on täna vara öelda, aga noh, mida rohkem on, on pakkumist, seda tõenäolisem on, et piletihinnad jäävad üsna heaks. Kesklinnas tegutseva Forum Cinemas juht Kristjan Kongo tervitab Cinamoni uue kinotulekut, kuid nendib, et see võib pikemas plaanis turgu mõjutada. Viis eurot pileti eest, selgelt on see odav hind ja ma tõesti loodan, et tegemist on nii-öelda tutvustuskampaania või, või siis sisseelamiskampaaniaga. Kas on ka seda kartust, et Lasnamäe rahvas läheb ennem hoopis uude kinno ja ei hakka enam kesklinnafoorum sinemasse sõitma? Küsimus on selles, mida pakub uus kena rohkem kui näiteks täna Plaza kesklinnas. Mis siis peakski trendi käitumisharjumust muutma. Tõenäoliselt ma võin julgelt öelda, et hind ei ole kindlasti argument, mille aasilgentsele otsesest teeb, kuhugi läheb. Teine oluline nüanss on logistika, kuidas kinno pääseda. Kui me räägime ainult Lasnamäe põhjal, siis täna kesklinnaga on ühistranspordiühendus Lasnamäelt kindlasti parem kui sinna ülemistemontini. Cinamon T1 kutsub vaatajaid uute saalide ja mugavama piletimüügi süsteemiga. Uue kinofilmivalik peegeldab teisi, sest toetutakse samadele levitajatele. Toomas Luhats aga tõdeb, et üha enam soovitakse vaadata ka elamuskino nagu ooperi ja balletietendused ning kontserdid. Levitajate pakutava üle kinoomanikud ei kurda, sest valik on rikkalik. Järjest enam Eestisse tuuakse festivali filme. Me oleme alates Soomest näiteks alustanud Netflixi koostööd. Netflixi film Rooma jookseb Soome kinos, täna üritame sedasama saavutada ka Baltikumis. Väga tahetakse näha vene filme, et kahtlemata Ta noh, silmas pidades laia publikut, et tuleb ka neid filme rohkem. Edaspidi. Me vaatame, millist ilusat renessansi teeb praegu Eesti film ja mitte ükski Eesti film jää Cinamoni kinodest välja. Uue kinoteatriga on sina, ma olin Eestis 14 saali, mis jääb vaid kahe võrra alla Apollo kinoketile. Apollokino alt ei õnnestunud kultuuriuudistel täna kommentaari konkurentide tegemistele saada. Sellest milline ilm meid ees ootab, räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Meie homset ilma kujundab Lõuna-Karjala kohal püsiva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm on olulise sajuta ja pilvises taevas on kohati oodata ka selgemaid laike. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus kahest miinus kaheksa, pikemate selgimiste korral võib kohati langeda miinus 10 kraadi ümbrusesse. Homme päeval tõuseb nulli miinus viie kraadini. Spordiuudistest annab need ülevaate Juhan Kilumets. Hiinas jätkuvatel ujumise lühiraja maailmameistrivõistlustel püstitas viimaste aastate Eesti parim naisujuja Maria Roman Juku uue Eesti rekordi 100 meetri rinnuliujumises ajaga üks minut 6,90 sekundit selle ajaga Sairomanjuk 21. koha. Poolfinaali pääsemiseks oleks tulnud ujuda üle poole sekundi kiiremini. Daniel Zaitsev sai 50 meetri liblikujumises ajaga 23,14 20. koha. Poolfinaali oleks viinud 11 sajandikku kiirem aeg. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Hochfilzenis võitis meeste sprindi norralane Johannes Thingnes kellele see oli kolmas järjestikune võit. Individuaaldistantsil ühe möödalasu teinud edestas viimase tiiru järel prantslast Martin Fourcade vaid 0,8 sekundiga, kuid oli finishis siiski temast 8,6 sekundit kiirem. Kolmanda koha sai sarnaselt vurkaadiga tiirudeksimusteta läbinud sakslane Benedict. Tol 10,2 sekundilise kaotusega eestlased 60 parema sekka ei mahtunud ja seega homsesse jälitussõitu ei pääsenud. Kaks möödalasku teinud Roland Lessing sai kahe ja poole minutilise kaotuse juures 69. koha. Renee Tsahkna oli 74. ja kauri kõiv 96.. Mäesuusatamise maailmakarikaetapil Itaalias Valge Ateenas võitis ülisuurslaalomi norralane Aksel lund Swindaal. Tegemist on kahekordse olümpiavõitja karjääri 36. maailmakarikaetapivõiduga. Täna edestas Swindaal kodupubliku ees võistelnud Christoph Einer ooperit viie sajandikuga ja koondisekaaslast Tšetil Jansruudi 27 sajandikuga. Võiduga tõusis 35 aastane Swindaal ka maailmakarikasarja üldliidriks. Eile USA-s plekken Šveitsis toimuval Tiud nimelisel võistlusel oma trump palapargisõidu võitnud freestyle-suusataja Kelly sildaru täna rennisõidus ei võistle. Sildaru lõi eilsel treeningul ära oma parema jala ja nii otsustati koos Tõnis Sildaruga pärast füsioterapeudiga konsulteerimist täna hommikul võistlemisest loobuda. Korvpalli euroliigas teenisid kaheteistkümnendas voorus võidulisa liigatabeli tipus olevad meeskonnad. Fenerbahce võitis koduväljakul Milano olümpiat 92 85 12-st mängust vaid ühe kaotas. Fenerbahce jätkab ainuliidrina. Kahe kaotuse kõrvale sai 10. võidu tiitlikaitsja Madridi Real, kes alistas koduväljakul teise Hispaania klubi Barcelona 92 65 10 võitu on ka kolmandal kohal oleval Moskva CSKA, kes sai viimati 88 74 jagu Moskva hinkist. Siim-Sander Vene uus koduklubi Gran Canaria võõrustab täna õhtul puudutšinasti. Sellega on 14. detsembri Päevakaja lõppenud aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.