Aga see on ka nii-ütelda. Omamoodi ajalooline asi. Kuidas viiul teie kätte sattus ja kas rõõmu oli laialt? No omal juures ma ei mäletagi, kui vana ma olin, igatahes päris pisikene poiss. Me elasime kuskil Pärnus, seal üürimajas. Ja kõrvalkorteris elas üks. Ma ei teagi õieti, kus asutuses ta töötas ja mis tema eriala päris oli, aga viiulit ta ikkagi mängis ja viiul tal oli. Ja see võis olla. Mina sündisin siiski enne esimest maailmasõda, maailmasõda 2914. No ta oli vist maailmasõja ajal või? Jah, umbes umbes sel ajal ikka nii. Ja eks seal oli, oli tal mingisugune Pummelong olnud ja ma ei tea, mis tal siis selle tuli koju, ja öösel oli see ju ta siis oli viiuli peale vihane, võttis viiuli seinappelt ja lõi vastu seina tükkideks. Ja tema jaoks oli see riiul siis nii ta maha kantud. Aga minu isa, tema oli elukutselt jutt, Island, nagu me teame ja tema vaatas neid tükke ja temal tekkis selle vastu huvi. Ja huvi võib olla ka sellepärast rohkem, et ta oli nähtavasti see puutöö huvi ikka väga lapsest peale juba olemas, kuna ta karjapoisina oli ise omale viiuli teinud ja teise külje pealt oli siis muusikahuviga, tähendab ega ta siis oleks võinud ju midagi muud teha või nikerdada. Aga siis selle tükita ostis ära, maksis selle eest veel siiski ka. Mäletan poolteist hõberubla ja liimis kokku ja meil oli viiul ja siis oli ikka ümbruskonnast kuulda, et üks ja teine, kes oli viiuli, kes mingisugust teise pilli oli kätte saanud ja mängima hakanud lastest? No mina niisugune geenius küll ei olnud, mina ise teda temaga ikka mängima ei hakanud või ei osanud hakata. Kord küll anti mulle siis viiul kätel, nood teised kõik õpivad ja mängivad ise ja otsivad ja katsusin, aga noh ja mina nii palju. Ma ei teagi, kuidas ta siis mul hääles oli või kesta hääle pani või kuidas, seda ma enam ei mäleta või kas ta üldse hääles oli. Aga ma tean, et ma ühe keele peal mängisin niisugust see lauluviis oli mul ta sealt Läänemere kalda pealt on kuulda Linda, leida leinahäält selle, ma mängisin ühe keele peale ära. Aga rohkematki tookord mitte. No ja siis, kui ma olin juba gümnaasiumis, tähendab, kui keskkoolis Pärnu poeglaste gümnaasiumist, siis meil seal oli sümfooniaorkester ja anti ühtlasi ka pillitunde õpilastele, kes soovisid ja kellel olid instrumendid ja minul oli siis viiul olemas ja ja vanemate soov oli ja ega mul omal ka midagi selle vastu ei ole, ei olnud. Et õppida siis seda viiulit. Ja ma tegin seda väga hea meelega ja nii, aga noh, siis tuli see orkestri juht. See oli Pärnu Pärnu muusikamees, omaaegne Gustav David, seda oli ühtlasi ka Pärnu Endla opereti dirigent. Ja tema oli siis meil kah dirigendiks ja ühtlasi õpetas ka keelpilli. Nii et ta oli ühtlasi ka minu viiuliõpetaja siis? Jaa. Ja tema siis andis meil neid viiulitunde ja siis kui üks kooliaasta ma sain seda viiulit õppida, kevadel lõpetas meie sümfooniaorkestri tšellist lõpetas kooli ära ja läks minema koorile orkestrile ilma tšellomängijate. Ja vot siis tema tuli niisuguse jutuga minu poole. Kuule, sul on ikka päris suured näpud, pikad näpud ja. Ma ütlesin, et mul ei ole tšellot, viiul, mul on, koolil on pill ja suve otsa. Nii õpid ja sügisel tuled siis orkestrisse, et ega sa viiuliga veel niruturkestesse ei saa. Viiulimäng on ikka keerulisem. Tšello ka natuke lihtsam ja, ja nõgus, minul hing oli kangesti orkestrisse saada. No ja siis. Ma läksingi seda teed, siis hakkasin tšellot piima ja suve otsa käisin tunnis. Ei sõitnud ka kuhugi, see. Ikka dirigendi juures dirigendi juures ja, ja sügisel siis läksin orkestrisse, mäletan väga selgelt oma esimest orkestri proovigi. Palju ma seal nüüd mängida sain, olgugi et see partii oli enne tunnis kõik läbi võetud ja läbi õpitud, aga mulle andis nii palju pauseid lugeda, et, et ma mitte maha jää teistele jalgu ja see oli see peamine asi esimeses proovis, peale selle oli muidugi koolis laulukoorid. Seal oli käelisuse koomiline juhus, oli poiste kool, siis oli meeskoor ja prooviti mina oma teada jänesehäälega nagu pass või sinnapoole või nii umbes. Aga Heinrich Meri proovib siis seal esimesel aastal kohe häält ja ütleb esimene tenor. Ei no ega mina ei osanud selle koha pealt midagi ütelda, kui läksin esimest tenorit laulma, pingutasin kõvasti, on palju seal nüüd see poistekoori. Ulatus ma ei mäletanud, Soll oli küll meil seal ikka üleval. See andis mulle ikke pingutada. Ja nii ma siis laulsin pool aastat seal esimest tenorit. Millegipärast järgmise semestri algul koori proovil, ta kutsus mind jälle klaveri juurde ja proovis häält ja ütleb. Teine pass. Nii et ühe äärepealt teise, no siis järgmise semestri ma laulsin siis teist passi, olin väga õnnelik Noojaga järgmisel sügisel, kui kooljakoor kokku tulid, siis prooviti jällegi häält ja siis ta ütles, et esimene bass, sinna ma jäin siis istuma ja madal bariton ja tänapäevani aga võib-olla mapis pärast mõelnud, no ega seal mingisugust hääleseadet kui niisugust ei olnud ju, aga aga võib-olla see mõningal määral isegi. Kas esimene avalik esinemine kuulub ka kooli? Ei, see kontsertesinemine Te mõtlete lauljana, jah? Ei, see oli juba pärast pärast kooli. No ma õieti juhtus see ju niimoodi, ma laulsin ju seal mitmes kooris kah kaasa. Ja jällegi peamine suurem koor, kus ma olin, oli, see eksisteerib praegugi, Endla koor, jah, Endla kool, Endla muusikaosakonna segakoor veel teistes koorides ja no kuidagi kaaslauljad hakkasid tähele panema, et mul on häält ja õieti võib olla küll natukene varem see ilmnes, ilmnes õieti, sellest on võib-olla rohkem. Et meie koolis viimastel õppeaastatel sümfooniapoisid seal viiekesi, lõime kokku tantsuorkestri ja seal ma mängisin alguses kah tšellot pärast siis läksin trummide peale üle nagu tšellole ei olnud nagu suurt kaalusele. Tantsuorkestris. Nojah, vot seal orkestris ma hakkasin laulma refrääni. Sealt siis ilmnes, tähendab nagu võiks vist kah üksinda laulda. Ja teiste seal kooriliikmete õhutusel ka. Viidin ei, ma ei saaks ütelda, et viidima ise ikka läksin, aga kõik valmistati ette kohaliku lauluõpetaja juures. Et läheks oma häält proovima, nii-ütelda. Maja sinna ma läksin ja see oli Heleene Rebane. Kohalike lauluõpetaja seal Pärnus tookord ja tema leidis, et minu häälematerjal kindlasti vajab koolitamist, vajab harimist ja kutsus mind tundi. Algasid siis teie tõsised muusikaõpingud kooli ajal või pärast kooli lõpetamist ei sobi pärast. Pärast kooli lõpetamist ja ma olin võrdlemisi õnnetus olukorras seal Pärnus seal tookord ennetades olukorras selle tõttu, et kool oli mul lõpetatud. Aga nagu ülikooli või edasi õppima mineku võimalusi, nagu ei olnud õieti ülikoolialad, mind nii väga ei Tõmanudki, mind oleks tõmmanud tehnikum või tehnikaülikool. Aga just parajasti siis, kui mina lõpetasin, käis ajalehtedest läbi sõnum, et Tallinnas meil tehnilisi jõude küllalt ja Tallinna polütehnikumi jällegi uusi üliõpilasi juurey või? No aga välismaale minekuks puudusid mul küll igasugused majanduslikud võimalused ja nii ma siis jäin, ma tahtsin nagu kuskilt kohtla saada kohta, tookord oli ka raske, väga kriisiaeg oli, kohta ma ka ei saanud ja minu õnneks oli mul siis muusika nii-ütelda see tantsuorkester seal, mida, kus me ikka edasi töötasime ja, ja vot siis tuli see laulu õppimine juurde. Ja ma hakkasin kohe peaaegu no mitte kohe, aga üks kuu hiljem peale õppima hakkamist oli mul meil siis õpilaskontsert seal ma esinesin ja peale selle hakkasin ma siis kohega esinema juba ühes kohas täis kord kutsuti, tähendab nii igasugust seltsid ja seltsi keset ja, ja õhtukesed olid seal ja. Tõsis esinema ehk veidi lähemalt sellest esimesest õpilaskontserdist. Seal esinesid siis õpet lauluõpetaja Rebase õpilased. See oli õieti koos Pärnus töötas kahjuks klaveriõpetaja Alice Mardi. Ja see oli siis koos sellele rebase ealis mardi õpilased koos tähendab lauljad ja pianistid toimuvasse kontsert Endla teatris kohe, nii, ikka. Täitsa niisugusesse. Noh, Pärnu kohta esinduslikumas kohas, paremat võimalust seal ei olnud momendil. Kas me teisi tookord esinenud algajaid tänapäeval teaksime või tunneksime? Jah, vot ma ei teagi. Ja muid vast saab nii-öelda, aga just Harald Keres akadeemik esines ka. Ja. Kui huvitab, ma võin selle välja tuua, mis ta mängis mulle sügavamale. Tore, kui see ei aita teil palju äi. Ja 28. aprillil 1931 siin siis. Harald Keres fantaasia, improntuur, Schopen ja nõiatants Magdodell küllaltki küllaltki nõudlikud. Palatsioni ja Tiit Kuusik laulis siis Tiit Kuusik laulis seal lasseni, mul oli ilus Isamaa ja tentsa Itaalia bulist torna kaks tala. Aga teil on isegi arvustust selle kontserdi kohta. Ja on lauljatest äratas kontserdi esimesel poolel tähelepanu. Kuusik oma soolonumbriga, laulja omab mehise tämbriga baritoni, aga meeldiva lauluanni kohati anda hääl küll veel toorevõitu ja nõuab koolitamist, samuti peaksite loobuma mittemeeldivast afekteeritud esinemisja laulmisviisist. No, mis ma seal tegin, ma ei tea. Seda, ma ei tea enam, mis ma seal siis ette võtsin. Et selles koolis tehti muusikat, siis päris palju, kas laulu teenite kooli ajal olid oodatud tunnid teile oodatud tunnid? Minule küll, aga noh, päris kindlasti mitte kõigile. Ühtepidi oli see, need laulutunnid olid väga sisukad, kas sellepärast, et meie kava oli ikka võrdlemisi raske. Kui ma astusin konservatooriumi, tähendab ja õppisin Sloublicatoor kava, siis see oli mul kõik tuttav juba? Muidugi, mitte nii detailselt kui konservatooriumis, aga aga nii litelatuur kui muusika, ajalugu meil olid seal isegi mõningal määral tegime diktaat. No aga kus see siis nüüd kõikidele kesi keelse kuulmine võib-olla ka ei ole, nii? Priima just meeldib, see ei meeldinud mõnedele poistele, see oli täitsa täitsa nisust piinatunnid, aga, aga minul minule meeldisid nad väga. Kes oli tööpinginaaber? Minu pinginaaber oli kaua aega, Valter Roots. Kes oli kah nyyd ta mängis klaverit ja isegi. Teenis omale seal, no nii elatuselisa mängides õhtul seal kohvikus ja ta tihtipeale kaasa igasuguseid lugusid, siis tunni ajal selle kooli mingi sahtlesime, tasapisi uurisime neid muidugi, seda ei tohtinud näidata ju. Ja need on Valter rootsipojast saanud minu Valdur Rootsist saanud minu kihu saatjale. Pikemat aega juba. Ja nii see elu läheb, millal hakkasid tekkima konservatooriumi astumise mõtted? No ma pean ütlema nii, et see Minu Pärnu lauluõpetajal Ene Rebasel oli küll niisugune idee, et tema tahtis õpetada mind nii-ütelda Pärnus oma juures. Ja et ma eksternina lõpetaks konservatooriumi. Aga mul hakkas omal selguma, varsti see küsimused. Peale puhtvokaaltehnika on konservatooriumis veel palju muid õppeaineid, nii klaver kui kui muusikateooriad, igasuguseid muusika, ajalood ja ja. Kava palju laialdasem ja seda Pärnus ma kõike ei saa. Et vaja oleks siiski tulla. Konservatooriumi. Ja proua Rebane oli väga hääl arvamisel, ta oli kuulnud Aleksander Arderi hiljem professor altari ja soovitas, et kui mul see võimalikuks osutub, et pöördub oma professor altari poole. Noh, ja siis ma tulin, tulin õieti mitte selle peale otse väljas, aga oli parajasti laulupidu ja Endla muusikaosakonna segakoor tuli laulupeole meile 33. aasta laulupidu 1930 300. Jah, jah, jah, oligi. Ja mina tulin muidugi nendega kaasa ja käisin ühtlasi laulupeol ja käisin siis ka professor Arderit otsimas ja kuuendal korral õnnestus mul teda tabada, kus ta elas. Ta elas endises Roosikrantsi praegune Lauristin on. Seda maja muidugi ei ole olemas enam, see oli väike vana puumaja, seal nüüd uued suured hooned. Aga noh, laulupeo aeg jääks, Tauliga liikus poolteist pool ringi ja. Soovid ja palved ära ja siis ta võttis jälle paigale klaveri juurde kuulas siis häält isegi proovis minu musikaalsust ja rütmi ja kõik Nigulasse konservatooriumi sisseastumispeab olema. Ja. Ütleks siis niimoodi, et sügisel tuleb kooli vastuvõtt, oli sõbralik ja mõtlesin, et kas oma õpilaseks võtabki. Kindlasti võtan. Siis sügisel ma läbi häda ja raskuste tulin. Nojaa, aga konservatooriumis olid ju ka sisseastumiseksamid ikkagi. Ja olid küll, jah. See oligi niisugune huvitav juhus. Kui ta ma arteri juures sooritasin, need noh, nii kuulamise kui järel laulmise, kui need katsed kõik ilma ühegi komistuseta. Aga Aino Tamm mängis seal klaveri peal, ta ei öelnud ka mulle, mis ma õieti pean nüüd, mis ta minu käest tahab. Kas Caspian massis laulma järgi või, või pean ära ütlema, mitu nooti võimlasike üles-alla-üles-alla ja? Ma ikka püüdsin seal midagi ütelda, viimaks ütleb. Hea küll, hääl oli elus, kui kuulmist ei ole, küll saab hakkama. Kuidas on, keelpillimäng? Ei ole kuulmistage, aga ma lihtsalt ei saanud aru, mis ta, mis minu käest taheti. Arder muidugi, jubedaid tundis. Noortel tunti sealsel, naeris jälle nurgas muhedat naeru, enne kui tema kombeks oli. Ja nii algasid need konservatooriumi aastad konservatooriumi aastad ja ja Tallinna elu. Ja läks ja varsti hakkasin esinema ka ja juba ikka maksti väikstasuga esinemiste eest ja ja nii ma siis Pärnu linn andis väikese stipendiumi. Muidugi, see oli ainult üks kord semestris sellest elada muidugi. Tähendab nii ainult vannud. Õnneks vabastati mind varsti õpperahast, kui suurete reha oli. Praha oli kuus kroonise meestest 120 krooni aastas, säilik arvestatav summa ja koolipoisi jaoks ja muidugi muretseda otsida korterit ja kus oli kõik väga. Jõuluuue aasta vaheajal oli vaheaeg, siis ma andsin talle korteri ära ja ja samuti lihavõtte ajal, nagu oli jällegi niisugune vaheaeg ja siis otsin jälle uue toa omale ja nii et väga-väga mitmesugustes kohtades. Mõned kohad on. Mulle meelde jäänud üks oli Wismari tänav seal Niine tänaval elas sind ja ja herne tänaval ja ja Tataris ja need kolimist oli palju kolimist oli palju. Ehk tuletaksid meelde Arderi pedagoogilisi põhimõtteid ja, ja võib-olla ehk mõningaid võtteid töös oma õpilastega. Noorteri suhtumine õpilastesse oli väga niisugune, noh positiivne ja julgustav, sõbralik ja julgustav juba esimestel tundidel ja Julgega igatahes juba esimestel tundidel riista mind harjutustega niisugustesse kõrgustesse, milledest ma Pärnus Unudki neid välja tulid. Tema käe ja hasardiga tulid välja ja ja nii ta jäigi munni ja siis üldse temani. Ta alati ütles ikka prao prao, prao prao, aga, ja seda isegi mõningad panid talle pahaks, et mida ta nii palju prahutab, nii palju kiidab. Aga sellest praost tuli aru saada, ma hakkasin seda varsti taipama, kunas see oli tõesti prao ja kuna see oli niisama ainult julgustuseks öeldud Ta pigem julgustab mitte kritiseerima. Kui ma neid ise pedagoogina ja vaatan tagasi sellele ajale ta oli ikka väga julge julge pedagoog, niisugune tema andis mulle esimesel aastal. Nojah, esimesel tähendab õieti teisel semestril, ütleme niimoodi esimesel õppeaastal, siis teisel semestril andis mulle laulda Figarugavatiini juba. Praegu vaatama absurd, nii vara võib. Aga ju Arder taipas, et ta võib seda teha. Sest mina ei, ei katkestanud oma kaela ja, ja see sai mulle sellest peale ühtüheks ilge numbrit. Nonii oma suhtlemislaadilt olid, on muidugi väga rahvalik ja. Ja aga lihtne ja väga sõbralik ja tabava sõnaga ja ja aineid tema igasuguseid võrdlusi laulmise kohta, et kuidas seda tooni juhtida ja kuidas. Häält toetada, no istu neid oma saba peal. Vaata et kahjuks inimestel saba on ära atrofeerub. Siis nüüd on üks näide nii, aga nüüd oli veel palju igasuguseid, ei tulegi kõik meelde. Ja väga tabavaid võrdlusi just loomariigi esindajatega ja vaata, kui hästi sellel hobune, kui hobune, hirmunud. Vaata kui hästi temal on maskis, kuidas see kõlab? Ööbiku pisikene linnukene, ta on terve, terve mets kõlab, kui ta laulab seda siin noka otsas. Tallinnas Tallinnas. Ma isegi mäletan seda kohta veel see kohtunikuks algsum, praegune nukuteater. See saal, Matti märkimispidu õhtusse seal oli, seda ma ei tea. Seal laulis veel meta Kodanipork, tookord. Nii vaimustatud, mõtlesin, et kuulsin, kui ilusti ta laulis ja mõtlesin, kui mina ka nii hästi laulda saaks. Pärast visats meid kokkus samale lavale, samale lavale ja samas ooperis ja keegi niisama mõtlesin nimelt, kus me teenisime välja riikliku preemia õppe konservatooriumis kestis? Kestis kuni 38. aastani. Noh, tookord oli natuke teisiti kui praegu praegu on viis kursust ja, aga tookord oli võimalik õppida nii kaua, kui, kui sa ise tahad, peaaegu seal oli näiteks kahjux baritoni tort, hunt, kes lõpetas. Lõpetas siis, kui mina olen esimesel kursusel ja tema õppis 10 aastat. Helmi Betlem, kes praegu Kanadas õppis kaheksa aastat kui tundsid juba, et küpsus on olemas ja nii. Aga minul ma rääkisin artel kohe, et ma ei saa enam kuidagimoodi raha ei ole enam kuidagimoodi, ma ei saa enam kuidagi õppida hakkama, lõpetanud nojah. Midagi. Press oli peal ja. Ega Estonia uksed enne seda teile ei avanenud või korraks siiski. Korraks siiski korraks siiski tookord oli niisugune komme, et igal kevadel ei Nuuli oli tookord pealavastaja korraldas noortega, on niisuguse etenduse, sel aastal oligi niisugune niisugune huvitav kombinatsioon, tal esimene vaatus pajatsitest, teine vaatus Toscast ja kolmas kolmas vaatus poeemist. Ja minule pakuti Sis Silvio osa talleflaulis Tonio tagada Silvia. Nii, seda me siis tegime seal, kusjuures neda oli operetiprimadonna Kerda murre. Pärast ikka naersime admine esimene primadonna Kerdalvest. Ja selle tagajärjel siis võeti Estonia ooperikoori koori liikmeks ja see leping sõlmiti veel enne seda, kui ma Viini sõitsin. See oli tavaline komme, et ega otsekohe solistiks ei võetud ja ikka koori kaudu. Nojah, ja siis ma sõitsin miiniarteri õhutusel ja soovitusel Ardo rõhutusel soovitusel ja, ja siis ka tema hoolitses selle eest, et ma sain siis ka vastavat toetust. Helikunsti sihtkapitalist. Jah. Sest omal mul seda raha ei olnud, jaovõistlusest osavõtmiseks oli vaja registreerida. Registreerimisel tuli maksta 25 tookordset Saksa riigimarka, see oli meie rahas kursi järel 40 krooni. Seda mul kuskilt võtta ei olnud ja siis mul oli aga see isa tehtud esimene tšello olemas ja tookordne konservatooriumi direktor professor Aavik. No ta oli ka selle kogu selle ettevõtmisega kursis ja ütles, et nõustus siis selle seda tšellot ära ostma konsulatooriumile. Kuna muusika Õpetajate klassis nad pidid tutvuma Kell pillidega ja ka ühtlasi ka tšello ka ja siis, et noh, et selle jaoks on see pill küllalt hea, neil seal näha ostis selle pildi ära, andis maksma 40 krooni sees ma saatsin siis ära selle osavõtumaksuks sele. See konkurss oli vist varemgi Eestis tuntud, sest oli varasematel aegadel teisigi eesti lauljaid osalenud sellel ja kui ma ei eksi Ja oli küll, seal olid käinud tooni kroon Elsa Maasik siis Edo karrisoo, geortaallaž ja millise eduga? Noh ikka ühte teist nad sealt olid kah saanud. Ühteteist nad olid saanud sealt sellepärast, et see asi oli natukene imelikum seal selles mõttes. Et nad tulid tagasi seal, kes oli saanud hõbemedali, kes oli saanud pronksmedali ja nii edasi. Aga minu kogemuste järel oli niimoodi, et seal vähemalt sel aastal, kui mina osa võtsin, siis oli niimoodi, need medalid tulid alles pärast auhindu. Nii et need olid? Mitte nii, nagu me mõtleme praegu siin, pronksmedal on kolmas koht. Ei, see on kolmas koht, see oli, oli kohad olid esimene, teine, kolmas, neljas isegi siis tuli kuldmedal, hõbemedal pronksmedali. See oli teie esimene välisreis. See oli minu esimene välisreis ja ega ma olen seda alati toonitanud ja ütlen ka praegu, ega ma sellelt midagi ei lootnud. Aga sellepärast mul puudus igasugune ülevaade, milline tase üldse vokalist seal maailma soot tähendab, mujalgi on nagu peamine siht oli ikka näha, kuulda ja õppida, mis seal nõuti. Nõudmised ei olnud eriti suured, nõuti kolm pala, minul olid selleks ette valmistatud siis kolm baritoni nisust. Pähkelt. Esiteks Figaro kavatiin tsiviilhabemeajaja eest siis Verdi Renato aaria maskiballist ja kolmandaks oli oli siis lauka valla pajazzipro lohk. Tähendab, nõudmised, nõuded olid suured küll aga, aga repertuaari suhtes ei olnud mitte nii väga laialdane, see nõudlikkus. Kõige esimene asi oli siis muidugi, tähendab nii palju oli mul ettevalmistatud korteri suhtes. Ma sain korteris kolleegium pungaarikkumi Ungari üliõpilaste elukohta. See oli jällegi niimoodi, et Villem Reiman Üle Viini siis või kuidagi nii, et temal oli tema käest, ma sain need teated, et sinna on võimalik nagu says kirjutatud ette ja, ja sealt tuli jaatav vastus ja hotelli jaoks raha ei piisanud. Liiga kallis oleks olnud, aga seal ma sain ilusa toa omal ja see klappis hästi harjutada sai. Nojah, maika harjutasin ka, ma olen selles mõttes nii kaunis nahaalne olnud üldse oma korteritega, sellepärast et no ikka 1000, kui siin Tallinnaski mulle üüritoad olid ikka, nad kostavad läbi ja vahest tehti järgi ka, aga, aga Delfi seina ja, ja, aga, aga minul oli teada, minul on tarvis harjutada ja tehke mina öö ajal ei karju ega öö ajal ega tehke temist detaat. Lihtsalt ma pean saama. Ja siis ma umbes seal on ka, no ikka siiski tagasihoidlikum. No ja siis kvartaliga oli siis asjad korras, siis läksid muidugi sinna, linna plaan oli võimalik muretseda kohe ja siis oli käimine selgelt saksa keelt, maga mõningal määral oskasin, muidugi oli see kooli saksa keel. Ega ma rohkemalt praktikat ei olnud ja Viinis sellega toime tulla on õige keeruline, sest nad räägivad Iowienerishi. Aga noh, sai hakkama ja siis läksin büroosse, siis seal oli siis loosimine, nii nagu ikka. Kui palju oli konkurente, seal konkurente oli 120. Seitsmeteistkümnenda aasta, vaatame seal siis vastav. Pass või tunnistus, nii et. Ja siin on loosipiletit number 50 ja seal see eelvoor, koor ja siin on isegi näha, millal see toimus. Täpselt, see. Neljapäeval, teisel juunil Teisel juunil hommikul poolik on 10-st 11-st kella üheni. Moodist olin umbes ühte seal kuskil, ühte vist laulsin. Kusjuures see oli kinnine, seda ei olnud võimalik pealt kuulata, teistel žürii oli jaotatud pooleks, nii nad oma tööd olid natukene poorscheriitsis kuulasse. Mina laulsin ära oma Figaro ja siis ütelda, aitab. Nojah, see tähendas edasipääsu. No ei teadnud, et aitab ja siis tulin, tulin sealt toast välja ja parajasti žürii lõpetas ka oma töös tuli üks daam minu juurde žüriis. Me tahame, et nad elasid pääst. Ma olen sellele muidugi väga rõõmus, mis etendab ükski lükk nagu ikkagi midagi. Siiski oligi niimoodi siin oli, siin on veel see ka saatja nimi on ka siin pealseliks üks vanem maa, professor juba, kes mängis, kõik teadis kõiksugu asju, ma käisin tema veel kodus ka proovi tegemas ja professor Viktor Krees Kree. Teine loosimine, teiseks. Vahepeal oleks siis asi dramaatiliseks, dramaatiliseks selles mõttes, et noh, eelvoorus ma olin ju puhas poiss, ma ei olnud kedagi kuulnud. See, mis ma oskasin, seda ma tegin ja muud midagi. Seal oli mul võimalik kõiki kuulata ja ei olnud ju see mitte niimoodi, et jällegi noh, igaüks oma klassis oleks olnud veda paritonitega või üldse meeste klassis või ei koloratuur, sopran oli mul samasugune võistleja kui, kui, kui jällegi teine bariton. Niisugune üldine võistlusele. No ja, ja siis seal on mul kõik võimalik kuulda ja olid kaks ikkagi väga head itaalia baritoni. Eks oli Africu paldelli suure häälega pisike poiss oli aga suure häälega ja teine oli natuke suurem poiss, aga see laulis aga tehniliselt õieti kultuurselt ja niimoodi. Ja siis kolmas oli veel see, kes neljandale kohaletulijate, see ei, ei olnud nii ere. Aga siis ma mõtlesin teha Aga huvitav, et seda Rossini Figargavatiin ei laulnud neist mitte keegi ainult mina üksinda terve konkursi peal. Ja juhtus mul selle loositõmbamisega niimoodi, et ma laulsin vooru viimasel päeval peale lõunat tähendab kõige viimase grupi seest mul kõigist juba enam-vähem ülevaade olemas ja ja siis mitte küll viimasena, aga viimase grupi sees. Ja siis laulsin jälle oma Figaro ära. No siis oli saal juba täis. Tsekk õlistab kella ika trafost saanud lõpuks rahul. Siis paluti mul prillid ära võtta. Ja paluti siis laulda seda Renatoka. Ja tulen sealt lavalt ära. Tahatuppa seal tuleb ühe, vot seesama mees et mu nimi, shammeriaad, teatriagent ja kas te ei taha, et ma pakun teile lepingut Düsseldorfi või tuisk purki või Hamburgi? Mind pahviks nihukse asja pealt ma polnud üldse mõelnudki ja, ja üks asi, teine asi, ma polnud veel taotlesime midagi teinud õietidel. No ja noh, niimoodi. Aplaus oli tugev ja lepingut pakuti ka, et võib-olla siis kuidagi õnnestus midagi. Ja, aga, ja kord oli niimoodi, et järgmisel hommikul nii hommikul see tähendab 12-ks ja pandi selle sekretäriaadi uksele välja. Kes peavad kolmandas voorus laulma, veel tähendab lõbuvõistlusel head. Võtke noodid kaasa ja vaadake, kas te peate kohe minema laulma ja lähen mina sinna vaatan, minu nime ei ole. Teda ei saanud ju midagi. Ja minagi siis läksin saali, vaata mõlemad itaallased laulavad seal ja mõtlesin. Ei olnud mul kaksipidi mõtlemist seal üldse ja ka viimaks ikka seal need. Rahutu rahvas, sakslased ja kes nad seal kõik olidki austerlased ja ja siis, no igalt poolt oli koos 17 rahvust oli. Ja läksid sinna sekretäriaadi küsima, et kuidas siis nii on, et see on üks ja teine, nii isegi üks mainis seal minu nime ja laulis nii hästi ja teda ei ole üldse ja ja sissesekretär tuli sinna välja, ütleb, et vaadake, et see žürii otsustas seekord teha teisiti. Et mõned kohad meil on juba selged, aga kelle kohta meil veel täpselt ei ole, kas nii või naa, need siis paluti laulda, et ei ole mitte kõikide ars laar. Ja lohutus küll. Ega seda ikka nii Kullamäe sa võta, kuulasin siis teised ära ja kell neli oli siis lõppotsuse ja siis oli siis seina peal väljas, et olen tulnud esikohale. See oli teada, siis ei loetud ettevõtjale. Teade oli sealsamas, kus seal sekretäriaadi ukse peal jälle, mis te siis kohe tegite? Ei osanud midagi teha, hea meel oli sellest, et no niisugune ka, et. Imelik ei teadnud, muud ei tulnudki, nagu meelde tuli külla kurat, riigi raha ei paistnud. Tulin siia ja ikka midagi sai. Nonii tühja jooksnud, see asi. No muidugi siis tulid seal kaasvõistlejad tulid õnnitlema ja kõik ja siis läks asi ilusaks. Ja siis saatsin koju, Telegram tähendab Harderil Telegrami. No seal just nende pakkumiste Ardil Telegrami arter vastasid. Ennitleme, saime õnnitleme, igaüks on oma õnne sepp. Faasanit algaks. Aga siis mulle tõi selguse see Arder oma elust, rääkis kaks juhtumit, kus tema ükskord oli Pariisis ja ma ei tea, kus teine Kurtne, see oli kah väga niisugused huvitavad ja suurepäraselt ettepanekud temale. Ja kus ta võttis omale natukene nii mõtlemisaega või nii? Jaa, jaot kadusidki ära, need asjad. Ja mina minu mõte oli, see ma polnud ja laval olnud, na polnud veel midagi. Mul polnud mingisugust osa, et las ma olen. Ma tulen tagasi koju, oleneb kas paar aastat laval ja lähen siis. No aga siis tuli, mul selgus niisugune, et rumaal paari aasta pärast oled sa unustatud, keegi enam ei mäleta sind ja katsu siis veel minna. Tuleb nüüd otsekohe hüpata pea ees. Ja siis ma võtsin seal tuli liini teatriagent, Karl Starka tuli veel oma pakkumisega ja siis ma laulsin miini folks ooperis rahva ooperis ette ja võtsin selle koha pakkumise vastu. Sügisel, esimesest septembrist. Siis algas teatritöö alguses teatrid Viinis, Viinis, Antiga, TV3 osa, kohe. Üks oli Beethoveni Fideeliust minister, teine oli poeemist marssell ja kolmas oli tore toormuidugi. Ma ei jõudnud neid kõiki korraga. Neid teha, ma valisin, mulle meeldis kõige rohkem Doradoor, valisin omale toreda toori. See võimalus mul siiski oli ja minu esimeseks osaks sai tore Thor.