Kui raadiokuulaja on tähelepanelik olnud siis on ta juba mitmel puhul võinud märgata teateid Eesti Raadio aastapäevast. Meie saatekavas on tehtud algust ringhäälingu ajaloole pühendatud paladega. Raadiolehes ilmuvad meie veteranide mälestused. Siinkohal peame tänama ka neid meie alalistest sõpradest, kes raadiole on saatnud oma mälestusi esimestest raadiosaadetest ja nende kuulamisest. Oleme ka huvitavaid fotosid saanud. Täna vestleme Eesti Ringhäälingutegevusest. Suure isamaasõja ajal. On eriti hea seda teha oktoobripühade künnisel. Kuna Eesti raadiosaated okupeeritud kodumaale läksid eetrisse revolutsiooni linnast Leningradist 10 korda päevas kostsid eetris sõnad. Surm saksa okupantide üle. Tähelepanu. Siin Nõukogude Eesti ringhääling Leningradis alustame oma eestikeelset saadet, seda avateksti reprodutseeri praegu tolleaegne teadustaja Silvia krunt praeguse nimega Sylvie karpus, Silvial, meie asendamatu, väga kiire tõlk ja kõik raadiokuulajad kuulevad tema sule alt läbi käinud tekste iga päev kõikides päevauudistes ja paljudes teistes saadetes. Tema raadioelu õieti algaski Leningradis seal, nii eks ole ja 44. aasta veebruaris, kui ma esimest korda tegin tutvust raadioga ja kohe teadustajana ja kohe teadust ajana ja siis on meil külas praegu kiilaspead Janar ja mul on hea meel tutvustada teid raadiokuulajatele kui Leningradi aegselt raadio peatoimetajat. Praegu on ta meie telegraafi agentuuri ETA direktor. Ja muidugi on meil kõigil hea meel, kui raadio On kasvatanud jõudusid paljudele asutustele ja mitte ainult ajakirjandusele. Aga samal ajal on ka natuke kahju, et meie veteranid väga tihti töötavad mujal ja mitte enam raadios, eriti teie puhul, sest peale kõigi teiste heade omaduste. On teil väga hea raadiohääl. Ma alustasin liitülge tõlgina ja siis tegutsesin edasi diktorina, siis toimetajana, siis vanemtoimetajana, siis toimetuse juhatajana ja nii edasi ja nii edasi kuni peatoimetaja välja, nii et te olete teinud kõik need redelipulgad põlgad viimseni läbi. Aga sealjuures kõik tegutsesime diktoritena ikkagi kogu aeg edasi ka sellepärast, et saapaid oli palju. Inimesi ei olnud väga palju ja nii tuli enamasti iga päev käia, saates korpaar vahel isegi rohkem. No ja meie kolmas külaline on Mihkel Jürna kirjanik ja tõlk ja tema oli raadiotoimetaja kõige raskematel Leningradi blokaadipäevadel. See oli 1000 142. aasta suvel. Ja te olite siis? Kui olin seal koos seltsimees adermanniga nii et see tuli ühtelugu vaheldumisi, nii öösel kui päeval jalul olla ja esineda, eriti, kui erakorraliselt piinlikust saate tuli, siis oli öös ja selle tõttu siis meie jäime. Kaabermanniga ei olnud enam mitte võõrastemaja storias, vaid olime magasime ja oma elu veetsime oma tööpostil. See oli siis Leningradi raadiomajas Leningradi raadio Majas, selles majas oli väga keeruline liikuda ja ma pean ütlema oma häbiks, et mul tuli isegi märkmikku üles kirjutada, mismoodi seal tuli liikuda, sellepärast et meie tubadest, kus asus meie toimetus, tuli minna alguses alla, siis üles, siis uuesti alla, siis veel kord üles läbi pööningu ja siis veel kord alla ja siis veel kord üles ja siis me olime stuudios lõpuks. Nii et see ei olnud sugugi lihtne, võttis enne nädalapäevad aega, enne kui me kõik harjusime liiklema stuudio ja toimetuse vahet. See on väga vana ja väga keeruline ehitus, soliidne ja jalgade kesklinnas, raadio seal praegugi. Aga ma tahaksin miteerist küsida. Raadio on ju niisugune õrn riistapuu, mis ära tabab kõik kõrvalised helid. Praegu teie tõmbatasin, suits, panete tiku põlema ja kuulaja kohe teab, et te olete suitsumees ära, kuidas mõjusid need pommid, ütlemised ja tulistamised, kõik see miljöö, milles sõja vaadake, elas. Vaadake aluse muidugi mõjus nii teatud määral jäiga mõjuma valetada ei maksa täie mõjuma, kuni lõpuni. Teatud närvipinge oli alati, aga see ruum, kus me olime, klaasid, on purunenud juba varemalt pommitamiste tagajärjel ja need olid suletud, tähendab vineeriga ja laudadega kinni löödud, nii et meil oli igavene tule valgus hommikust õhtuni ja ööd läbi. Aga kas te varjendisse käinud? Ei? Me saime sellest küll väga palju pragada ja, ja tänitada, et me ei lähe, aga meie haaradiga kahekesi ei läinud sinna alla. Teie niisama nagu Harald Habermani ja täpselt Meil on arhiivis olemas haarad Habermani jutustatud episood tolleaegsest raadio argipäevast. Kuulame seda. Võib-olla kõige drastilisem lugu oli see, kui korra eks mürsk läks pikuti läbi maja ja läbistuudioga jest saate ajal. Ja see oli siis hakkasime, seda ei lõhkenud, ta jäigi sinna direktori kabineti pärast seisma, kui ta tühjaks oli tehtud. Ja me kuulasime ikka vastastikku üksteise saateid peal. Ja mina lugesin salajastest saadet ja Jorma kuulas ja kui ma tagasi tulin, siis küsib minult, et mis sul oli. Et sa olid tükk aega vait. Aga minul oli muidugi see, et lubjaprahti ja värki tuli kolinal kaela. Ma lõin igaks juhuseks mikrofoni kinni. Ja siis raputasin selle saatel maha ja siis vaatasin et näha on, milles asi oli. Mürsk on läbi läinud ja saatsin, jätkasin saadet edasi, igatahes vaheaeg oli nii, et teine mees märkas, et midagi ikka oli. Aga nüüd ma tahaksingi teada missugune oli see sisuline töö, mida raadia sel ajal, no seal on päris selge, et kui Eesti okupeeriti, et siis oli ju vaja eesti rahval teada saada seal mingisugust tõde, mis üldse sündis Nõukogude liidus ja kuidas nad ka sõjategevus arenes. Sellepärast et egastes, kes okupatsioone siin olid, nad ju teadsid, mismoodi need ajalehed valgustasid, garaage, aga meie saated Leningradist algasid juba septembri algul, nii et seal oli väga väike vahearhiivimaterjalid, mis minu kätte sattusid, olid seitsmendas septembris kõige tähtsamad saated, mis esialgu olid, need olid informbürooteated sellepärast et oli vaja informeerida, nii nagu olukord välja, et tal tegelikult oli. Ja see oli kõige esimene, no vaat, seltsimees Jürna, aga ma räägin siis lähemalt. Ma tahaks veel täheldada meie järjest kuulasime nii seda okupatsiooniaegset relvale Landessenderit siis olid Königsbergist anti eesti saateid, meie eesmärk ja ülesanne oli nende peale vastata. Ja siis nii, mis siis, arutasime läbi kahekesi, kas siis tegid, tema tegid mina kuidagi mõlemad tähendab ja siis sai jälle ikka üksteisele neile vastandatud nii kõigi nende peale ja muidugi selle juures oli too informbürooteated olid ju ilmtingimata ilmtingimata olla. Ma teeks ühe vahemärkuse selle kohta, kus oli ta vastulause tähendab 15. novembril 1941 esines Tallinna Raadios Eesti omavalitsuse juht Hjalmar Mäe. Ja 18. novembril avaldas Eesti Raadio Leningradis Harald Adermanni kirjutuse reetur Mäe hädalisele kõik inimesed, kes tollal tegid kaastööd raadiole. Me nimi, mitte ainult meie toimetuse liikmed, vaid ka kõik teised panid välja kõik, milleks nad iganes olid suutelised ja mõtlesin, see oligi üks põhjus, miks need saated läksid eetrisse väga kiiresti. Sageli need vastused läksid 10 15 minuti jooksul sõna otseses mõttes. Ja kõik olid väga-väga-väga südamega asja juures ja tahtsid teha oma tööd võimalikult paremini. Ja ma mõtlen, et see oligi see põhjus, mis võimaldas nii operatiivselt, kusjuures peab veel ütlema seda, et need olid väga löövad saated. Väga, kuidas seda nüüd ütelda, vahelises apiirilised vahel piitsutavad vahel noh, ühesõnaga väga mitut laadi olid nad. Nii et nende mõjujõud oli, seda me saime hiljem teada, nende mõjujõud oli küllaltki suur. Aga 10 15 minutiga ei saa tegelikult mitte midagi kirja panna. See on täielik improvisatsioon mikrofoni juures, nii nagu meilt räägiksin. Ja muidugi, kahtlemata. Ja siinjuures ma tahaksin võib-olla meenutada seltsimees laossonil Max Laosson, sageli lausa hullutas meid. Saate läbiviijaid, sest ta kirjutas pool artiklit üleval, valmis, enam aega ei olnud ja siis läks sellega saatesse. Teie juhatasite saate sisse, Max Laosson luges pool saadet ilusasti paberilt maha ja siis hakkas sinna juurde improviseerima. Muidugi, kuna meil läksid kõik saated otse-eetrisse, siis süda lõi üsna üsna kiiresti seal kõrval. Aga tema ei lasknud ennast häirida ja peab ütlema, et väga edukalt ja hästi esines enamasti. Kes veel esinesid nendes saadetes, tuletame neid inimesi meelde, nüüd me juba teame, Haaberman laasson, Paulus On väga palju, kirjutas aktiivsemaid autoreid leiust Alperiaadil Nikolai Karotamm, August Alle, Johannes Semper. Muide, Moskvas töötas Mart Raudmõnda aega ka diktorina. Ja kaua aega pärast seda, kui ta oli juba sealt ära läinud tuletasid kõigile meelde tema haruldaselt raadio pärast häält. See oli mahe ja kõlav, mida esineb väga harva, sellepärast et madalad hääled tavaliselt on natuke sume ta võitu, aga tema hääl oli just erakordselt raadiopärane. Nagu ma juba ütlesin, toimusid meil kõik saated vahetult eetrisse. Loomulikult tõi see kaasa mitmesuguseid viperusi. Ja vahel isegi need inimesed, kes olid harjunud esinema suure auditooriumi ees nõudliku auditooriumis, millegipärast sattusid ärevusse ja ja ei tundnud ennast mikrofonis vabalt. Mäletan ükskord Me olime Paul Pinnaga kuus saates ja ta oli kuidagi eriti häiritud seekord, mis kurat ei kannata seda augu, oleks mõni nägugi ees, saaks mingisuguse kontakti numis, kontakt disauguga saab. Ja tõesti tookord see saade talle eriti ei õnnestunud, kuigi tavaliselt aju, kõik, kes on temaga kunagi kokku puutunud, teavad, kui vaba ja sundimatu, oli ta alati mis tahes auditooriumi ees. Nii et meie tingimused praegu on palju paremad. Meile vaatab vatsa sealt malle, kord naeratab elust, et kõik on kuulda, kõik on näha. Aga tolleaegne raadiotehnika oli veel küllaltki algeline. Lõpuks on sellest ka tohutult palju aega möödas, muidugi, peaaegu veerandsaja aegu, veerand sajandit aga siiski lindistati. Ja mul on see meelepäästi selge ja sellepärast, et mul, ma siiamaani mäletan seda vea täitmist. Mis seal oli niimoodi, et meie lugesime öösel kella kahe ajal. Ja sellele saatele ei tohtinud lugeda, et kellaaega ega oma laineid seal ei sarina. Foon oli veel seal ladina nimi. Sa midagi erifilmi põhimõttelt töötas ja see saade läks hommiku uuesti ja vadi räiga, kord kannatlikult kinnitas mulle ei aega ega laineid. Ta jättis muidugi ükskord kinnitamata ja siis kell on kaks, koodetame saateid lainel ja see läks hommikul, sest häda ei lõigatud ega kustutatud ega madjoretlastes. No nüüd mõtlevad kuradi kommunistid, kellaajad on teil kasega? Kas on uuritud seda, mismoodi neid saateid kuulati, missugust mõju ja vastukaja Nad äratasid okupeeritud Eestis? Ma olen kuulnud ja mõned inimesed, minu isiklikud tuttavad isegi tundsid häälest ära, et nimelt mina olen, kes seal loeb. Muuseas, mis puutub sellesse, kas me olime informeeritud sellest, et meie saateid kuuldakse, teadsime kõigepealt partisanide kaudu. Ja hiljem, kui juba sõjategevus oli Eesti territooriumil, siis seal oli mitmesuguseid allikaid informatsiooni saamiseks ja me teadsime, et meid kuulatakse ja kuulatakse isegi järjekindlalt. Hoolimata sellest, et see seadis kuule muidugi otseses ohtu. Leningradi saadete kuulajatest on meile jutustanud ka Harald Habermani. Ja üks neist oli näiteks praegune matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Mitt, kes oli omale ka siis füüsikuna ise kombineerunud ühe osta, et sellega kuulanud ka vahetevahel seda suru saksa okupantidega, millega meil tol korral algasimegi kisaatorit. Aga ka Tallinnast on mulle inimesed rääkinud ja vist kuulata isegi rohkem maal, nii et ma mäletan, nii kolhoosides liikudes ja ükskord isegi Saaremaal kuulsin ma inimese käest keegi naisterahvas oli Sõrve säärele. Et te olete mulle tuttav ja pärast tuli välja, et hääl oli tuttav ja siis ta oli kuulanud seal siis jällegi raadiot, nii et neid inimesi siiski oli. Missugused saated nii eriti populaarsed olid? Ma mõtlen, et eriti populaarsed tõenäoliselt ja nende andmete järgi, mida meie siis omasime ja millest hiljem on kirjutatud olid tõenäoliselt partisanisaated ja noortesaated. Peale selle olid veel ka saated, talupoegadele olid saated naistele ja muidugi terve rida igasuguseid muid saateid, veel kirjandussaated ja muusikalised saated. Sellel ajal, kui meie olime Leningradis juba siis olid ju meil väga suured võimalused kasutada mitmesuguseid jõude oma saadetes. Kasvõi see juba peaks ütlema midagi, et meil oli ju isegi sümfooniaorkestri kontserte Roman Madisoni juhatuses sümfooniakontsert niisugustes tingimustes see ütleb juba midagi. Nii et see oli kõik raske ja keeruline töö. Jääaeg läks edasi, Leningrad sai blokaadist, vabandasin, ja muidugi läksid ka saated siis paremaks. Ja juba kasvõi paljas loetelu kes saadetest osa võtsid ja nii või teisiti raadiomajast läbi käisid, kui nii võib ütelda. Peaks ütlema, kui mitmekesised need saated võisid olla, sest muidugi oli ju tähtis see tuline viha, millest sa räägid. Aga oli ka tähtis, et see propaganda oleks mitmekülgne. Subjektiivne sest see võimaldas ju palju laiahaardelisem alt teha selgitustööd ja, ja ka mõjutada inimesi. Kasvõi niisugune loetelu kirjanikud Jakobson, Barbarus, Semper, raud, Hint, alle, Keerdo Rummo, Debora Vaarandi, Juhan Smuul, lib Romek, kes töötas mõnda aega raadius Kadeadustajana diktorina ja väga edukalt. Parve, Minni, nurme, Aira Kaal ja veel mitmed teised. See on ju suur pikk loetelu ja need on ju kõik võimekad inimesed, kellest meil oli tohutut kasu. Muusikud, Alumäe löövalt, Anna Klas, Bruno lukk, Olga lund, Arder, Rungi, Vainomaa, näitlejad, Lauter, Pinna, Rebane, Martin Toom, Tammur, Tammur oli siis noor, jääb nii sale poisikeseni kolida, kui ta esimest korda ilmus Leningradi küll Moskvasse. Et praegu ta lihtsalt ei tunneks iseennast ära, kui ta ennast näeks, silmis rajale Eduard Tinn, Olev Tinn, Kaarel Ird oli tagalas laidu kõldros rattasse ühe saladuse, siis ka veel kõhnem, eks olnud, ja muidugi heliloojat Kapp, Ernesaks, kõrvers, kõrvits, no see oli ikkagi jõud. Raadio kaudu läks eetrisse ka kogu meie kirjanike ja heliloojate uudislooming. Sest muid võimalusi ei olnud ju erilisi selle tutvustamiseks. Ma tean, seltsimees, teie jõulujutt, mille te kirjutasite sõja ajal läks ka rahva ette esimest korda raadio kaudu. Okupeeritud territooriumil kuuldi neid ikkagi ainult raadio vahendusel ja nendest saadetest võtsid osa nii või teisiti, kas isiklikult või oma materjalidega. Peaaegu võiks öelda kõik meile sellest ajast tuntud kultuuritegelased tegelikult kogu Eesti kultuurielu südamik käis läbi raadio kätte, seda võib öelda julgelt ja võib öelda, et kui kodanlikus Eestis raadio aitas edasi viia kultuuri edu ja oli kultuurielutähtsaks keskuseks siis Nõukogude Eesti ringhääling suure isamaasõja ajal asus nii otseselt ja, ja tõesti rahvakultuuri arendama rahvakultuuri edasi viima. Esimesel märtsil 1944 tähistate Anton Hansen Tammsaare neljandat aastapäeva. Ja selles saates esines lausuma. Saate lõpul mängis Vladimir Alumäe Schuberti Ave Maria ja täpselt sama palaga esines Vladimir Alumäe siis kui maeti. Tähendab kui oli Tammsaare matusetalitus Estonia kontserdisaalis neli aastat tagasi ja saated olid ju meil väga keerukad juba, siis meil oli. Rääkimata nendest, mis juba ma nimetasin siin spetsiaalseid saateid. Mil oli kuuldemänge näiteks Me andsime eetrisse ka otse, kõik läks otse ülesse, ka ei oska kuidagi kõigi meie hingejõuga ja närvipingega üsna operatiivselt. Toru muidugi ja see oli kõik, seal võis juhtuda igasuguseid asju, aga kogu raskus sellises seisiski tulid tingimata otsekohe saada jagu tekkinud viperust ja kuidagi nii, et ei oleks üldse märgata. Kuulaja ei paneks tähele, et midagi on nagu korrast ära, kõike võis juhtuda niisuguses situatsioonis muidugi. Kuulge palun mõni niisugune olukord, kus oli tarvis ist lehist leidlikkust. Me olime saates seltsimees tellinguga ja ühe meie rahvasaadikuga. Ma juhatasin, saate sisseseltsimees, sterling esitas need küsimused, mis ta pidi esitama. Rahvasaadik pidi ette lugema oma loo. Ja kujutage ette, ta oli nii erutatud, et ta ei saanud sõna otseses mõttes. Lihtsalt ta ei saanud suud paotada, aga teie olite juba öelnud, aga ma olin juba väga loomulikult, ma olen kõik saate välja kuulutanud, seltsimees, tellin kooli oma sissejuhatuse, et kõik kõik oli nii nagu olema pidi, aga nüüd ei järgnenud seda juttu. Ja siis siis meil oli tõesti väga raske moment. Ja pealegi Indias, eks ole taolist ja, ja ta oli stuudios ja ta ei suutnud lihtsalt lausuda sõna ainsatki sõna. Noh, ja siis ja igaüks ju mitte ainult raadiotöötajad vaid ka iga raadiokuulaja teab, mis tähendab sekundiline paus. Aga kui see ei ole üks kuld või kui on kaks, kolm, neli ja siis me saime sellest üle niimoodi, et ma hakkasin esitama küsimusi ja siis seltsimees ikkagi üldiselt suutis vastata. Muidugi seltsimees telling kõneles nüüd pool sellest jutust ise ära. Aga üldiselt kuidagiviisi saime sellest siiski üle ja ma mõtlen, et tõenäoliselt vist kuulajad ei taibanudki, et midagi on seal nii tõsiselt korrast ära. Ja siis ükskord oli Ameerika saade meil, Ameerika saade toimusid öösi kell kolm, see oli kuulajatele eestlastele, Ameerikas ja ja siis juhtus niisugune asi, et heliplaat, kus Arder laulis ema südant äkki hakkas tiirlema üht ja sama viirgu pidi, ta oli ka kaheksa üks ja sama ja mitte midagi edasi. Ja kuidas ma ka ei nihutanud teda mitte midagi, siis viimases ahastuses banaan tantsida, käiseplaadid eetrisse, ise andsime ka plaadid eetris, siis ma lihtsalt viimases hädas rusikaga, lõin vastu seda lauda ja kujutage ette, sel hetkel just hüppas nõel ühe wir korra edasi saidi kuidagi ära lõpetatud, ma ei ütleks, et neid juhtumeid palju oli, ma võtan seltsi, viskalkus ühineb sellega. Aga vahetevahel siiski üht ja teist juhtus mitte ainult meil, vaid ka teistel, siis võib-olla makstakse nimetada ka veel seda, et kui osa Eesti territooriumi oli juba okupantidest vabastatud, sõitsid sinna Juhan Smuul, Parve kapp ja andsid sealt väga häid sõnumeid. Kõige kohta, mida nad seal nägid ja kuulsid inimestelt. Näiteks Juhan Smuul käis Tartus ja sellele järgnes kohe saade. Seda tegid sakslased Tartus. Peale selle avaldati raadio kaudu hulgaliselt mitmesuguseid materjale faktidest, mis olid aset leidnud okupeeritud territooriumil. Anti mitmesuguseid nõuandeid, hoiatati inimesi okupantide eest. Anti nõu, kuidas ära hoida käitist, linnade küladesse, purustamist ja väga palju mitmesuguseid muid kasulikke nõuandeid okupeeritud territooriumil veel viibivatele kaasmaalastele. Varsti pärast esimesi vabastatud Eestisse tulijaid olite teie ka juba Võrus ja Eesti raadio teeb Tallinnasse. Tegi võru kaudu Azini. Ja see tee Tallinna võrust, see oli väga pikk tee. See kestis, kui ma ei eksi, seltsimees campusse päeva instavaid ja me sõitsime ja meil oli kaasas kogu raadiokomitee varandus, mitmesugused raamatud ja dokumendid ja, ja palju-palju kõike muud ja need olid pakitud kastidesse, need kas tuli loendamatu hulk ja me saime nendega õieti öelda õnnelikult Tallinna ainult tänu sellele, et me sõitsime koos partisanidega sulid öelda Tallinna sõitvate partisanide ešelon. Ja ma mõtlen, võib-olla oleks huvitav öelda ka, et selles ešelonis sõitis Aleksander tüvi ja rong peatus väga sageli. Siis me tegime seal lõkkeid ja üsna sageli ühi laulis meile. Ja kui siis teie jõudsite Tallinnasse, esimene saade eetrisse läks 28. oktoobril 1944. Ja sellega oli lõppenud Eesti Ringhäälingu Leningradi periood ei olnud lõppenud. Leningradis kestsid saated novembrikuuni seltsimees Irnari kõige raskematel Leningradi päevadel seal. Ja ka teie olite ikkagi linnas, mis on läinud kogu inimkonna ajalukku oma kangelaslikkuse mehisusega. Linn oli noh, nagu olete lugenud ja kuulnud, kujutate nagu ikka rindelill ainult nii sõjaväelased, kes tulid mõningad Niirduda rindel puhkusel. Ma ei hakka nimesid nimetama oliga eestlasi. Üks Saagomanteeriti koguni meil midagi meile tooma, Moskvas vandus ja ütles, kurat teda siia saadetud ta, niisugune suur mees, ta oli juba alampolkovnik. Et tal nii siia siia tuleb surema, siin ei ole kuidagimoodi üldiselt, kuidas sinul liikuda, seal, sa ei tea, mille padrun sulle pähe kukub, tuleb mehel kehitasime Habermani kõlbad ja oleme iga päev ei tea midagi, mis siin siis on, nüüd niisugust tähendab ninaaring peaaegu kõigiga. Alulda muidugi kuningas 43. aasta suveni, siis hakkas sakslane pommitama uubi linna korras siin korra tännadet lasi aga varem, enne seda, siis anti koguni nii kvartalite viisi, vot selles selles rajoonis pommitamist ta tegi seda tunni või poolteist või pool tundi nii edasi. Seal siis suletum oli, liiklemine ja inimesed läksid ka valima, rääkides. Aga pärast ei olnudki mõtet seda teha, kuubite, mis tead, kuhu see tuleb või ei tule ainult hommikul leidsite hommikul läike, oleme jälle elus. Täna just selle päeva elasime jälle üle. Ja nii ta läks ja kust see pärineb, neelatud inimesed olid muidugi väga visalt töötasid aga selle juures kõige selle raskuse juures ühtlasi imestama inimesed, mis elasid niisuguse lühikese pajuki peal, kui oli päeval, kus võttis sakslane trampis, trammiliinid peatud sõlmed läbi puruks, sisalda ummikus need Vatmikudes ja väheselt toidetud naised ja nätsikutel hommikuks olid need tamili kõik öö jooksul korda tehtud, sellepärast et sakslane öösse magas, ei tulistanud, nagu härra magas ja suur osa olid kõik need naised, sellepärast et mehed olid rindel. Kes vähegi kaela kandis või olid tööstustes tööl. Muidugi oli seal ka naised, aga rohkem oli kõik niisuguse töö, niisuguse paranduse töö ja nii edasi tegelikult nende parada jälgede parand, need olid ikka naisk. Me vist peaksime ütlema, et kui meie jõudsime Leningradi 1000 944. aasta veebruaris, siis oli seal juba hoopis teine meeleolu, muidugi linn oli tõsine ja inimesed olid tõsised, sest sõda kestis ju ka pärast seda veel rohkem kui aasta. Aga siiski inimeste meeleolus oli toimunud väga suur murrang. Linna ennast ei tundnud ma ausalt öelda ära, sest ma olin ka enne sõda Leningradis käinud ja see inimtühjus, mis valitses siis veel, kui meie sinna jõudsime Leningradis. See oli, ma ütleksin isegi vapustav. Ja mitte ainult inimtühjus, vaid seal ei olnud näha looma, seal ei olnud näha lindu. Ja kui pärast veel juba tükk aega hiljem tekkis kusagil, ütleme seal kassi või koer, siis kõik inimesed üle selle laiali lovski, Läksid tänava teisele poolele seda looma silitada ja ja kuidagi midagi talle head ütelda. Ja see oli väga liigutav ja väga vapustama, ütleksin. Meie võtsime osa Leningradi metroo rajamise algusest ja kasin savi. Meie lammutasime Maaselegi rikkumis seisis Severnaja jaks ähvarskaja võõrastemaja vahelisel platsil ja ta praegu metroojaam. Tahaksingi küsida, et te olete mõlemad põlised tallinlased. Teie, olete seltsi Herna põline tartlane. Aga vist on teil on teil jäänud Leningradi vastu? Seoses sellega, et te elasite seal nii keerulisel ja raskel ajal ja seoses sellega, et see oli teie raadiolinn. Väga nii nagu igatsetud kodulinna järgi. Kuigi seal päeval palju liikud olnud, aga meil oli eriload peidus sel ajal ja öösel pommitamist ei olnud, siis kõik need öötunnid, mis vähegi olid, nagu teada need veel nootši valged, Leningradi ööd, siis me jalutasime mööda Leningradi ja õppisime Leningradi. Sel ajal, kui me juba seal töötasime süttisid esmakordselt tuled Nevski, kes on näinud miskit, see teab, kui kaunis tänav, son aga terve linn, enne seda uppus pimedusse suured peegelklaasist aknad, nad olid kõik kaetud kottidega laudadega kinni löödud ja nad olid seda ka hiljem ka veel. Aga kui need tuled, kõik korraga süttisid ja seda oli näha ju, sest see tänav on sirge kaugele-kaugele ulatusse heledate tulede rida pärast kogu seda pimedust ja süngust kuidagi väga helgelt ja kuidagi nagu võitu lubavalt ja üldse väga head ja ilusat elus lubavat jättis niisuguse mulje too kui nad ütlesid. Ja inimesed, kellega kokku puutusin, võõrastega juhuslikud, ega need jätsid väga niisugune haritud, intelligentse mulje. Need inimesed olid hästi hoopis eriliiki inimesed ja nad olid ise, mis kõik läbi elanud. Meie tulime ja sinna pärast blokaadi. Ja siis toitlustati väga hästi. Tähendab, Leningradile lihtsalt toodi rohkem kui, kui näiteks mujal linnades sained, kelle tervele saarele saadeti sinna ja nii, et see ei olnud enam üldse probleem. Aga needsamad inimesed, kellel endal olid peaaegu kõikidel, oli keegi kadunud. Nad meisse suhtusid ikka kuidagi nii soojalt ja liigutavalt nagu arvudesse, sest meie olime kadu maata, nemad olid kaduma. Ja kõikidele nendele ma mäletan, justkui me ju saime ette teada raadios et õhtul tuleb näiteks saad Narva vabastamise käskkiri või Tartu vabastamise käskkiri ja tõrva sisse Leningradi raadiomajarahvas. Nad käisid ükskõik kusagil, nägid vedureid, meie toimetuse kõik käisid meid õnnitlema seal ja rõõmustasid võib-olla isegi rohkem nii väljapaistva maalt kui meie seda tegime. Nii et selles suhtes on seal Leningrad tõesti, see on, oli sõjaaeg, oli raske aega, kas oli helge aeg ja kõige huvitavam on see, et kuigi meie saime nende hoolitsuste sõbralikkust eriti tunda, nemad tuletavad meid siiani ei meeldi väga soojalt, loputasin kogumiga YouTuudiniga ja ta päris veel üksikasjaliselt järele on, mõned nimed olid juba ununenud, kuidas need seltsimehed elavad nii täis sõprust ja ja kuidagi väga suurt seltsimehelikkust kõigi nende inimeste vastu, kellega kokkupuuted tegelikult olid ikkagi võrdlemisi põgusad. Muidugi me kõik teame seda, et kui neid lahutab inimestest ja sündmustest juba pikem vahemaa, siis võib-olla tundub kõik kuidagi paremana ja ilusamana. Aga ma mõtlen, et kõik need inimesed, kes töötasid Leningradi raadio toimetuses, et kõik nad kindlasti ühineksid minuga, kui ma ütlen, et see oli suurepärane. Toimetus. Meil oli ju väga palju raskusi, meil saated toimusid mitte ainult päeval, vaid ka öösi hommikust ööni välja. Ja kuna me juba siin kõik rääkisime sellest, missuguseid viperusi võis juhtuda ja et kõik saated läksid eetrisse vahetult ilma lindistamata. Muidugi olin närvipinge väga suur ja ka palju tööd ja vaeva hoolt nõudis paljude saadete organiseerimine ja nagu te siin ütlesite, saated ei olnud sugugi halvad, vaid nad olid üsnagi mitmekesised ja päris heal tasemel. Kõigist nendest raskustest saadi üle tänu sellele, et inimesed suhtusid sõbralikult üksteisesse ja toimetuses valitses alati niisugune sõbralik, abivalmis suhtumine üksteisesse naljaga saadi raskustest üle ja nii et seltsimehed, ma tahaksin neid siinkohal nimetada. Linda tuiman, Linda Mõttus, Roose Kross, Silvia krunt, madivere, sammataaber linnuse, meie masinakirjutaja Alpil hilja Lätti. Kõik need inimesed elasid väga sõbralikult väga üksmeelselt ja minu meelest tegid kõik, mis nad iganes suutsid, selleks et need saated, mida me andsime okupeeritud Eestimaale võimalikult paremini korda läheksid.