Paber, millega me peale sõda Estonia lagedale tulime, tähendab Estonia. See järelejäänud trupp, kes siia peale nii raskeid sõjapäevi kokku kogunes, oli Tšaikovski Jevgeni Uniigin. Me Plaan oli niisugune, et me selle ooperi-ga tuleme lagedale seitsmendaks novembriks 1944. Ja selle plaanime ka, täitsime. Kuskohal neid plaane peeti tookord. Estonia oli varemeis. Ja selle juurima been just tulema. Neid plaane peeti ikkagi kah Estonias ja, ja siis meie uues tookordses peatuspaigas, mida Kaota ütelda ehitati ja taastati ja kohandati. Praeguses Vene Draamateatris või endises kino kloorias. Estoniast oli nii palju järele, et seal oli Estonia peale sõjajärgse esimese direktori kabinet. Tähendab, see oli küll seal esimese kuidas seda nüüd ütelda, parkett korruse koridoris. Seal istus Ants Lauter võima peale nii pagem pagemutusest tulles noomide pagenduses taga sõja jalgu otsekohe ei jääks. Tulles tema juurde, läksin ta, et kas võtate mind tööles, võtan küll ja seal oli tema kabinet. No ja siis me hakkasime siis tasapisitööd tegema, tähendab, oli jäänud veel Estonias. Teatripubliku garderoob all, kus endisel ajal ja ka praegu riideid meil vastu võetakse ja hoiustatakse, nii et me saime, noh, ma ei tea, kas seal võib olla rususid oli, aga need koristatud mitte ära ja ja eks me ise ka lõime vahetevahel sellele taastamistööle kaasa. Nii et siis hääl lauldi lahti, vabastatud Tallinnas kõigepealt Estonia publiku garderoobis, jah. Täpselt nii, nojah, ja siis ikka järk-järgult. Me asusime kah sinna klooriasse või tähendab Me oma uude kodusse nii-ütelda seal aga kuna see oli ju kino ja millegipärast oli sellele kinole nii suur lava siiski tehtud. Aga see ei olnud ju mitte käigus. Ja kuna varemalt, kui see kino ehitati, oli ju veel tummfilmiaeg ja tummfilmi saatis seal küllaltki niisugune pahukas või küllaltki arvukas sümfooniaorkester. Tema juhiks oli Voldemar Taago, kes omal ajal nii juhatas Pärnu suvemuusika kontserte ja lõpuks jäigi pärnakaks. Nii et ma räägin seda sellepärast, et sellel ruumil oli siiski olemas orkestriruum, ka need, kus orkestri sai paigutada. Aga lava oli, ma enam ei mäleta, mis seal kõik oli, aga igatahes ma tean, et seal olid päris nii tõhusad korrastustööd ja koristustööd enne kui me saime seal hakata nii proove tegema. Muidugi puudusid ka igasugused lavaseadeldised, valgustused ja siis dekoratsioonide liigutamiseks ja aga vähemalt ruum oli selleks olemas. Ja tahe ja tahe muidugi jaa, garderoobid olid Kahnisest imelikud. Ma mäletan seda, et naised said veel lavakorrusele kuidagi ära paigutada ennast nii solistid kui grimeerija, et kui, kui, siis seal ka kooriseki. Aga meie ronisime kitsast raudtreppi mööda üles ja see ei olnud mitte sugugi päris lihtne sealt omas kostüümides ja off laiade mantlite ja võib olla laialisaabastega mööda seda raudtreppi sealt alla ronida, vaat et sa alla ei kuku, mitte. Me saime sellest üle ja tundsime selle juures omamoodi rahuldust ja lõbu. Ja seal siis me saime hakkama selle esimese ooperiga. Onygeniga koosseis on mul meeles. Sotsianat laulis Elsa Maasik palgad, Ženni, Siimon, sea siis Klenskit, Martin Taras, Joneegin oli minule usaldatud. Ja saretski oli Georg Ots. Me olime muidugi üldiselt, seda ma mäletan, olime õnnelikud, et see asi meilt korda läks. Suutsime ta siiski nii-öelda seks ajaks lavaküpseks saada. Ja vastu võeti meid publiku poolt kav. Nii ma ka nagu ma mäletan, võrdlemisi nii soojalt ja küllap see oli kõik see tunne, et tükil ajal ooperit ei olnud vahepeal jaa jaa. Et Estonial on eluvaim sees Estonial on siiski eluvaim sees, hoolimata sellest, et nüüd kaotusi oli, siis oli ju selles mõttes natukene kergem. Et Estonia oli veel kombinaatteater, oli ka sõna, eks oli ka sõna jah-sõna, mehed hakkasid oma asju ette valmistama, samuti oli operett meil nii nagu ta küll praegugi on, aga aga tookord ka. Ja nemad hakkasid oma ja nii me saime siiski ikkagi nädala kava kokku. Ja no siis, kui üks asi valmis sai, siis hakatud ka teisi järjest juurde õppima ja valmistama. Minu mälu ütleb mulle järgmiseks lavastuseks, kus ma kaasa tegin ja mis ooperis laval meil läks, oli. Rubensteini deemon. See oli kuidagi õnnelik aeg selles suhtes, et valmis kõige mitmeid algupäraseid eesti oopereid. Ja mul on nii-ütelda, oli õnn osaleda ka esimeses Eesti Nõukogude ooperis ja nimelt Eugen Kapi tasu leekides. See valmis meil 21.-ks juuliks 1945.-ks aastaks. See oli esimene Nõukogude ooper, mille Eugen Kapp oli kirjutanud nõukogude tagalas sõja päevil. Järgmisena tuli juba järgmisel aastal Gustav Ernesaksa pühajärv. Seal oli mul kah üks peaosi noor Peep, see oli nii huvitav. Oma oma märkmetest. Vaatasin, leidsin selle. Ma kõiki ei olegi mälus enam nii olla, päris kristalselt kujul olemas, aga märkmed näitavad, et 14. 45 oli mul soolokontsert uuesti avatud Estonia kontsertsaalis, esimene jälle uuesti taastatud kontsertsaalis. Ja 19. juulil oli Pühajärve esitate. Ja teatrisaali valmimine, see võttis veel aega, see võttis veel aega ja. Noh, aga eks vahepeal sai igasuguseid muid asju ka tehtud ka, isegi väljaspool vabariigipiire, kui ma enne nimetasin, et deemon tuli meil lavale mai alguses ja 21. juulil, tõdes 45 tulid tasuleegid, la nägid ilmavalgust veel rambivalgust õieti öelda mitte ilmavalgust rambivalgusest. Siis, üheksandal veebruaril sai valmis Rigolettot lavastus 46 juba. Ja 16. märtsil 46 oli minu esimene soolokontsert Leningradis Leningradi filharmoonia suures saalis. Suur saal oli rahvast täis ja. Kui teisel märtsil esimesele olles olu kontsert ja 31. mail oli juba teine soolokontsert Leningradis järelikult, kui nad mind poleks tahtnud kuulda, ega nad siis enam teist korda ei oleks, kutsus vahepeal olime aga mees kooliga Moskvas ja riikliku meeskooriga ühikliku meeskooriga ja ja seal muidugi ma esinesin kõikidel meeskoori kontsertidel solistina. Aga peale selle oli mul neljandal aprillil k esimene soolokontsert. Tegemist tegemist nagu oli muidugi peale selle oli veel Moskvas igavesest lindistamisi ja nii, et meil vaba päeva nagu peaaegu polnudki. Kui kaugele tagasi need esinemised teil ulatuvad esinemised raadios? Ma ei oskagi selle peale ta lihtsalt phony 100 100-st võiksid olla pärit teie esimesed helisalvestused. Jah, ei mäleta. 46.-st aastast alates ütleb see raamat küll kõik aga neid on kindlasti varem kah olnud veel. Ja ma isegi mäletan, et vist oli kodanlikul ajal. No selle kohta puudub mul nii täpset ülevaadet, täpne ülevaade, ega teil ei ole sõjaeelsest ajast säilinud heliplaate? Ei heliplaate vist ei olnud ja heliplaat ei olnud ju, aga õnneks on see siiski üks. Üks laul. Sõjaeelses kinokroonikas. Ja ja, ja, ja see on küll olemas ja seda ma mäletan ka. See on kinokroonika tegi seda siis, kui ma tulin Viinist tagasi, viidi miinikonkursilt. Siis ma laulsin seal tähendab kaamerasse ja. Miks just see laul? Ega see ei ole halb laul, aga, aga ta ei ole võib-olla nii väga karakteerna mulle just, aga tookord me oli kindel nõue, et see ei tohi üle kahe minuti minna. Mul ei olnud parajasti Putinist. Tõenäoliselt me võiksime pidada siis seda teie kõige varasemaks säilinud helisalvestuseks. Praegu näib nii, et sellest vanemat helisalvestust vist meie ministri asulas ja see ei ole, ei ole. Vaatame aga edasi siis järgmisi järgmisi hooaegu, kes neid kõiki asju ei jõuagi nagu üles lugeda. See viiks vast liiga pikaks. Aga siis on mul siin näiteks seitsmendal detsembril oli meil üks pajatasid esietendus. Nüüd pajatsite esietendusi on mul olnud mitmeid. Jumal, oli vist kokku kuues. Ja üks oli noh, sellest me rääkisime eelmises saates juba ja ja, aga see oli siis nüüd peale sõja, esimene. Ja 28. augustil 48 Sevilla habemeajaja esietendus Estonias. See oli siis vist esimene kord siin maarjamaa pinnal, kus ma seda siig arut, lustakat, liigarat. No terve etenduse raamides laulsin. Küll omal ajal kah. Kas sellise ei tea esmakordselt, aga nii? Partii oli mul selge juba konservatooriumi päevil. Mulle see ooper väga meeldis. Ja kunagi nüüd ma ei mäleta, mis mitmes. Semestri vaheaeg, see oli, aga ma lihtsalt ühel semestri vaheajal võtsin kätte ja õppisin terve selle partii ära. Nii oli ta mul siis kasutada nii kui nagu püssist lasta, nagu tarvis on, siis oli võtta. Ja nii oli siis aga esimene täielik esietendus 28. augustil 1009 48. aastal. Kui ma ei eksi ja ma usun, et ma ei eksi, see oli tugalessori Georgi Togalessovi lavastus. Estonias. 49. aastal sai meil lavaküpseks Kuno Faust ja imelikul kombel mina kui bariton oleksin pidanud siiski laulma seal valentini. Aga aga ma laulsin hoopis Mehhistot ja tähendab nii mitte minu mingisuguse kapriisi pärast, vaid nii kooskõlas ikkagi teatri juhtkonnaga. Kuna see fisto osa meeldis mulle ja sobis mulle nagu rohkem, sest minul juba omal ajal Viini perioodil öeldi minu hääletämbri kohta, et, et sul on passaalne bariton. Noh, ma ei tea, on see hea või halb? Nüüd me oleme jõudnud tee mõõtmetega umbes sellesse aega, mil toimus Estonia esimene Moskva reis oli siis 1950 ja neid reise oli tol korral õieti kaks. Natuke varem meiereis. Toimus esimesest augustist alates, aga enne seda oli Moskvas veel mais oli eesti kirjandus dekaad millest mina kah osa võtsin. Nii selle muusika poole pealt. Ja esimesel augustil algas, algasid Estonia külalisetendused, mis kestsid küllaltki kaua. Meil oli seal kavas. Kahjuks ma neid kõiki ei saa öelda, mul on ju üles märgitud ainult oma etendused. Ja kus ma kaasa tegin. Aga ooperites tuli vabaduslaulik Unigin siis tasuleegid ja. See oli esimene kohtumine Moskva publikuga ja meid võeti tõesti väga-väga hästi. Vastuetendused toimusid meil suure teatri Moskva suure teatri filiaalis kus praegu selles majas, kus praegu töötab ja annab etendusi operetiteater. Aga see on väga suur, ilus teater. Mahutab vist, kui ma ei eksi midagi 1800 inimest. Väga hea akustikaga ja täitsa sobiv ja tore esinemise koht oli meil. Ja meie etendused tulid seal ka nii hästi välja. Üks väikene detail. Meie kadunud praegu kadunud meta Kodanipork iga, muidugi neid lava eesriideid peale Unigini etendust ei lugenud, aga oli küllalt seal sõpru, kes need ära lugesid ja ütlesite, mitu korda avanesid, et mitu korda lava ees avanes ja et neid oli olnud 14. Nii et see, see, see juba ütleb seda vastu vastuvõtu. No ja siis peale selle, meil peaaegu igaühel kujunesid niisugused saatjad saatjaskonnad. Ma ei tea, kuidas nendel tütarlastel oli suvine aeg, võib-olla koolivaheaeg või mis seal oli. Oli nii palju aega, igatahes kui hotellist väljusime Tarase lolli oma, minul oli Toomal, Taal ešeloni Toomal ja teistel kõikidel ka oma tütarlapsed, kes asusid kohe kõrvale ja siis saatsid meid, kus meil oli tarvis minna ja ajasid kogu aeg juttu. See jutuajamine oli mul küll väga raske, sellepärast. Ma vene keelt tookord ikka väga vähe teadsin. Ja ma pean ütlema, et sellest 50.-st aastast täna me oleme 80 kolmandas juba 33 aastat on püsinud mul paar tutvust, kes mulle iga uueks aastaks ikkagi veel kaarte saadavad ja kui ma Moskvas kuskil esinenud, kes mindki tingimata üles otsivad ja lilli saadavad. 50. aastal enne Moskva Lastoldisid saime maha Eugen Kapi teise ooperiga. See oli nimelt vabaduslaulik ja nii me siis mängisime teda värskelt asjaga Moskvas. Te olite siis peaosakandjal, ma olin jah, raju. Selle kohta esimeses vaatuses ma pean mängima elus esmakordselt esimest armastajat. Arm on minu kallim ja siis meil on seal nii mitu midagi erilist, nii aga, aga siiski võrdlemisi vennad stseenid. Ja aga pärast läheb asi dramaatiliseks, tulevad sõjapildid, siis tuleb see pilkus, raju on vanglas. Ja Need istuvad minu karakterid nagu rohkem. Eriti meeldis mulle see hästi dramaatiline ja ütles ütelda heroiline vanglapilt. Esimest armastajat minust ikka hästi ei saa. Kõigi kas vist selleks vanglapildist tuleb laulda võrdlemisi ebatavalises asendis ja on küll pikali. Ta on alguses pikali ja siis käed on raudus. Ja siis niisuguse terrorismiga lööb ennast lõpuks ikka jalgadele ka 52. aastal, viiendal aprillil toimus meil jällegi niisugune pidulik etendus, kus meile vabaduslauliku eest määrati riiklikud preemiad, siis teised juba. Seitsmendal novembril tähendab oktoobripühadeks. Jõudsime lavale mussowski suur ooperiga Boriss kodunuff. Seal usaldati mulle Boris kodanud osa. Ja ma olin üliõnnelik ja oleme tänapäevani seda, et mul õnnestus seda asja teha ja läbi viia peale selle peale selle ma teda. Kui ta siin välja tuli hammudega, siis mänginud. Päris palju ja päris mitmetes kohtades. See osa on viinutid õige kaugele meie Estoniast ja püüaksime kokku, lugeda need kohad või meenutada neid kohti, kus te olete mänginud Borissi. Aga miks mitte? Kõigepealt Riias siis Kiievis, Odessas, Harkovis, nivoo viis. See on meie oma kodumaal. Aga peale selle veel Budapestis, Bukarestis ja kõige kaugemas miksikus. Vot see oli siis, kui ma täitsa rahvusvaheline seltskond ooperi üheks korraks kaheks räägiti, nii et Mexico niisugused jõukad inimesed panid rahad kokku, Hold mätseenid ja tahtsid siis ooperit kuulata, neil omal on ka seal mingisugune ooper olemas, sellepärast et koor oli kohalik ja orkester oli ka kohalik. Aga siis solistid olid kõik siis üle maailma tõesti võiks ütelda, üle maailma kokku korjatud. No Boriss ja dirigent olid siis nõukogude liidust, kes dirigent, dirigent oli uudisse ja Timi triaadi pilsi ooperi peadirigent. Praegune kuulus tenor Placido Domingo. Nii et seda meest olen ma ka raputanud oma kätega. Mari oli Unbertodymbarsa, see oli rooma tenor, siis bassid, olid Varlam oli metropoli täänist. Korrena piimene, olimasconi ka itaallane, küll, aga ka metropolis läänest. Marina oli pelenud amparaantaali küll rahvuselt eksiklanna, aga töötas skaalas. Jaa, Feodor nõupoiss, see oli siis kohalik. Seltskond kohtus siis esimesel proovil mitmendal päeval tuldi etenduseks lavale. Mitu päeva, proovid kestsid. Viis päeva, no igaüks pidi oma asja tundma oma asja oskama. Alguses oligi nii huvitav. Kuna metropoliit Taanis on ju kombeks, et kõiki oopereid lauldakse originaalkeeltes siis proovisid metropoli Daini mehed mehed ka Vene keeles laulda, aga see oli ikka väga raske. Nad läksid varsti Talibanile palju üle. Ja aga no mina laulsin siiski vene keeles. Ja nojah, dirigent tegigi seal proovi kõigepealt solistidega, siis orkestriga ja jalkooriga koos ja siis terve ansambel koos ja lavastaja oliga Metropolitan ist oleks prantslane, tema nime ma olen ära unustanud. No tema siis pani selle asja kokku ja oli valmis, läks ka siis kõik ladusalt, enam-vähem, enam-vähem, ainult üks üksteistsugune viga, öeldi mulle pärast räägite, ma ise seda muidugi ei näinud. Kui Boriss tuleb välja kirikust, siis on ju loomulik, et kõik langevad, ta on kroonitud ja kõik see rahvas langeb põlvili. Aga need elanud end põlvili, enne kui kulissidest tuli üks käsi ja näitas Koorile koorile ja langes hüppelgi. Aga muud, kuid niisuguse fopaasid ma ei kuulnud ja ise ka ei märganud. Muidugi kergem oli see asi ka selles minule võib-olla selles suhtes, et lavastaja oli niivõrd leplik ja ta lasi mul panna mööbli täitsa nii. Selles tsaaritoas stseenis, kuidas meedia harjunud, nagu ma olin harjunud, nagu meil see Estonias on, tema sinna vahele ei seganud, mis ei olnud ka vaja segada üldse, et nii jõudis ka üks osa Estonia lavastuses. No seal on Mexico linnas on üksteistsugune suur teatrimaja või nimi on tal palas Belles aartes, tähendab kaunite kunstide palee. Ja aga seal on siis suur teatrisaal mahutab umbes 2000 inimest ja vot seal siis näiteetendused kõik toimusidki. Aga siis meil oli niimoodi veel, et meil oli kaks etendust, üks oli seal ette nähtud ja teine oli ette nähtud niisuguse vaesemale rahvale võiv mõeldakse, mida vaesem pool või lihtpublikule. Ja see etendus oli auditoorianatsionaales odavamate piletitega odavamate piletitega ja see mahutas juba 12000 inimest. No seal me töötasime siis mikrofonidega, kuus mikrofon oli nii. Ja siis ma proovisin laulda selles samas hiiglahoones seal niisama ilma võimenduseta. No ma ei tea, kas minule tundus, et kostab päris hästi, kas see siis sinna üles rõdudele neid kõiki kuulda alistama? Tea aga, aga muidugi, eks mikrofonidega on kindlam muidugi töötada. Sellepärast et Borissi Sonia näid värvinguid palju ja kõiki asju ei saa ju mitte karjuda kõvasti. Need seal. Mitmes välisriigis te olete üldse laulnud? Kunagi ma lugesin neid kokku, ma ei tea, kas nüüd on juurde tulnud või 16-st tuli vist välja nendest kõige kaugemad esinemispaigad. Kõige haugub ta esimest paigaldanud teatrit kui kontserdisaalid. Teatris on olnud vist kõige kaugem Mexico. Kontsertidest Hiina maa 59. aastal ma käisin Hiinas ja kuulen suure heameelega nüüd viimastest muusika uudistest, et meie, nõukogude solistid on interpreedid, on jälle Hiinas esinemas käinud, nii et väga tore. 59 tellite isend üheksa läbi milliste linnade viis ega seal ooperit? Eisele operation tähendab nad tegid ooperit küll, aga selle ooperiga ei osanud mina midagi peale hakata. Mida nemad tegid, nemad tegid oma hiina ooperit ja hiina ooperilaulja oskus seisab rohus suuremas suures ankur paatikas. Kui Lablooskuses olnud nii kergelt laua peal hüppama laupäevalt maha pükstel selge või midagi niisugust tegema. Aga, ja see meloodiaga, eks see oli minule nii imelik, et see oli rohkem vist kõne, kui, kui minul osaks langesid seal just soolokontserdid. Ma alguses olin vägani. Ma ei teadnud, mis seisukohta võtta, mis seisukoha võtavad hiinlased selle Euroopa muusika kohta, ma tean, et seal on penta toonika ja nõnda edasi. Aga igatahes kontserdid olid kõik täis ja kuulati suure huviga ja pluateeriti ja aga üle kolme lisa palama ei saanud anda. Sest peale kolmandat seal nähtavasti tingitud Hiina viisakusest peale kolmandat lisapala kõndisid mehed lavale suurte lillekorvidega, need olid tõesti nii suured, et kaks meest kandsid neid ja tuli siis ka sõprusühingu delegatsioon tänama, mind ja nii edasi on nii, et siis Shanghai ja siis tagasi jälle Peking, Pekingis oli viimane kontsert oli mul hotellis Peking saalis, mis mahub 1000, mahutab 1500 inimest ja see oli ainult siis valitsusele ja diplomaatilisele korpusele. Tooliridade vahel olid väiksed madalad laual, seal joodi teed ka ühtlasi ja nii et see oli nii. No igal pool pakutakse. Nii pakutakse ju teed Hiina teed peamiselt nad joovad seal rohelist teed ja see oligi esimesel kontserdil Pekingis. Mina ka mõtlesin lavalt ära, et ma joon natukene seda soojaks ja vähe hääl vaheajal, jah. Jaa. Lähen siis järgmiseks pooleks lavale hakkan laulma, ei säält välja enam kuidagimoodi. Kolmas laul siis juba enam-vähem läks. Nii et kui jällegi suu need ila nahad hakkasid juba tööle ja eristasid limonaad ja helistasid juba need, seda vastavalt lima, mis meil seal on, siis see uhus selle Daniini sealt pealt ära ja siis hakkasid jällegi see oli siis ootamatus, see oli. Muidugi laulja teab, mida ta peab vältima ja millest ta peab loobuma. Seda küll, jah, aga see laul eluga nii väga hull ei ole. Kui ikka mõistlikkuse piiridesse jääda, siis võib ikani peaaegu kõike kaasa teha. Muidugi rohelist teed ja siis hapukapsaid ja, ja pähkleid ja enne esinemist süüa, nüüd ei maksa ka pähkleid mitte, ka pähkleid mitte. Pähklid sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Ja need ei ole. Ka momendil just teab. Kas te olete teinud kokkuvõtteid, mitu rolli on teil olnud seni? Pete siin 45 osatäitmist. Esimene oli pajatasid Silvio Üks väheseid emm vist Viinis tegin ka kord veel ja kui uuli kutsus, see on niisugune noorte etendus Estonias. Kui uuli kutsus mind, kus jälle seda Silviot laulma? Seal oli, see oli siis niisugune etendus, kus esimene vaatus oli pajatsitest. Nii, aga jaa, minu pakuti siis Silvia osatäitmine sellest pajatsites teenelist kohe eskamilia ja vine, esimene, nii. Täis osa täisosa oli Essgaamiliu. Jah, need on siin siin päris õiges järjekorrast. Teine, kolmas oli maskiball Renato. Siis oli pajatsetestonio. Siis tuli eri koletu paga emandiletski Travjaatašermoon. Siis esimene osa pärast sõda Tallinnas oli Onygenioneegin Jevgeni Ginis näikse olevat ja arvepidamises 13.. Roll ja, ja siis on läinud edasi. Eemand lambatasuleekide löögid, Pühajärv, Peep Faustme fistop tolmidel anud krahv vabaduse laulik, raju külmadaat. Vürst Igor. Attila, et seos ja Luisa Miller Miller igaüks õnnist nõuded muidugi tööd, aega, laeva jah, seda küll. Kõigepealt tuleb ikka male noodid selgeks teha ja teisest küljest ka selgeks teha, mis tegelane seal vastavas ooperis oled. Missugused suhted sul teistega on? Ajast ajastu, kui seda on võimalik ja nii jälgida kuskil ajaloolised ooperit muidugi. Ja siis. Kas on mõeldav küsida, mida te peaksite nendest kõige tähtsamaks või kõige lähedasemaks või? Kes millegi poolest teistest eespool asukesid miks ma ikka seda porissimist paneks teistest nagu ettepoole? Ühest küljest Borissi, aga teisest küljest ka, kus mul see Figarukene on siis jäänud. Ühest küljest ja teisest küljest sellepärast et nad 11, nii võiks ütelda. Täiendavat selles mõttes, et kui üks on liiga dramaatiline, teine on siin hästi kerge missugune ja nõuab tehnikat ja kergust. Ja tornist nagu äärmused, teised, nagu mahuvad kõik selle