Veel enne kui püssi kandis Tallinna asupaiga kaardile kolovanni nime all murdis Itaalia linnas aretsos Muu Guido pead selle kallal, kuidas saaks täpsemalt üles märkida muusikalisi helikõrgusi. Neljast noodijoonest esialgu piisas ja nende kasutuselevõtmine tegigi mehe nime kuulsaks. See oli ligi 1000 aastat tagasi. Arretso on ka kuulsa poeedi Petar ka sünnilinna. Täna aga räägitakse mitmetes maailma maades aretsost ühenduses võistlusega millest võtsid osa 29 koori 16-lt maalt. Seoses aretsos toimunud 19. rahvusvahelise koorimuusikakonkursi tulemustega trükitakse ka Tallinna kammerkoori nimi 1971. aasta võistluse kahe ala võitjatena kõigi tulevaste aretza konkursside prospektidesse. Kammerkoori vastuvõtt esmaspäeva hommikul Balti jaamas oli erakordselt südamlik ja eesti temperamendi kõrgematel kraadidel. Aga sellest olete juba osa saanud meie päevakajalistest saadetes. Muusikaline tund pühendab tänase saate konkursi põhjalikumale valgustamisele. Selleks palusime endale külla koori dirigendi Kuno arengu, samuti Arvo Ratassepa, kes tegi selle reisi kaasalauljate ridades. Kooriliikme hilja hovi ning eestlaste ja itaallaste keelelise vahendaja malle vardja. Tore tarretsus tehti ümbervõte meie koori lõppkontserdi helilindistuse eest. Nii on selleks saateks meil kasutada dokumentaalne muusikaseltsimees. Vardjal on kaasas Itaalia ajalehti, mis lasevad pilgu heita vastuvõtule, mille osaliseks sai Itaalias meie kool ja meie muusika. Siingi on tunda neid valjusid braavohüüdeid, mida meie kõrvuni mitmelgi korral tabab kontserdi helilindistuse aplaus idest. 26. augustil toimus segakooride võistlus ja kohe järgmisel päeval võis lugeda ajakirjandusest vastukaja meie võidule, pealkirjaks on sellel artiklil suur arveteõiendamine jutumärkides segakooridega ja nõukogudekoori võit. Nii algab peale ainult kuus koori sai edasi finaali. Eelvoorus võistles 18 kooli prevaleeris eesti koor Tallinnast. Paralleele võiks tõmmata kergejõustiklase Satopekiga, kes kaugel kodumaast lõi olümpia rekordeid. See artikkel ilmus Firenze Lanatsioone, kus iga päev ilmub Lehekülg aretso kroonika Ta vennalehes on kõlava pealkirja Greclameeritud. Meie eelseisvat kontserti maailmas on neil vähe rivaal lehestlanatsioone 29. augustil. Me räägime veel kord resultaatide eest, mida saavutas Eesti koor Tallinnast, kes sai kahekordseks konkursi võitjaks. Palade kõrge kvaliteet. Otsingute Donasid, Te otsingute avangardlus, kõrge väljenduslik tase. See võib iseloomustada Eesti koori, kes oli kõrgemal oma lähedastest tivaalidest, vulgaarlastest ja ungarlastest, kelle kohta võib siiski öelda ka ainult häid sõnu. Esimese kategooria žürii kohta on öeldud, et žürii oli väga range ja tema otsesed ei ärata kelleski kahtlust. 31. augusti Lanatsioone pealkirja all üheksa tehnilises koorimuusika kaugus aretsast on lõppenud. Suure ja arvuka publiku osavõtul. Lõpetatakse aastatel, et korduvad aastast aastasse maade koordi nimetused, kes tulevad võitjaks. Ainukeseks ja suureks erandiks on praegu sel aastal suur rõõmus üllatus. Eesti koor Tallinnast, kelle laulu publike hiliseni võis nautida kelle hääl on võimas ja repertuaar avar. See on koor kes meie arvates ületas viimaste aastate suurte kooride taseme. Kas me kuuleme neid jälle 72. aasta aretso konkursside 20 aastasel pidustustel? Ma räägin väga lühidalt võistluse korraldusest, nii nagu osavõtjad selle selgeks tegid. Iga kooriliik võistles eraldi, nii jagunesid omaette kategooriatesse segakoorid, meeskoorid, naiskoorid ja lastekoorid. Viienda kategooria moodustas oma maa, rahvusliku heliloomingu esitamine ükskõik missuguse kooriliigi poolt. Ja peale selle võisid kooride osa võtta veel Gregoriaani koraalide esitamisest. Kõik koorid võtsid osa kahe lauluga võistluse eelvoorudest, mille põhjal igas kategoorias määrati kuus paremat koori edasi võistlema finaalis. Meie kammerkoor võistles kahes kategoorias. Esimene kategooria kooriliigi järgi ja viies kategooria rahvuslik helilooming. Kuidas võistlus kulges sellest võistlejaid endilt? Teie jõudsite 26. augustil sinna. Kohe astusid. Lavale või lausa lavale kohe ei astunud, umbes kell viis. Me saime magama hommikul hommikul. Samal päeval oli siis tarvis esineda. Õnneks programmis olime trükitud viimasena, meie esimene teated ei ole umbes kella peale lõunat, kella viie kuue paiku. Nii et saite reisiväsimust kuidagimoodi ka välja puhata. No kui kell viis magama saime, siis kell kaheksa hakkasid need loendamatud kirikukellad kenasti hüüdma ja väljast hakkas varsti kostma koorilaulu, just neid samu kohustuslikke palu laulsid koorid. Võistlus algas kell üheksa pääle, mis tantslerite tervele linnale tänavad ikka rõkkasid sellest laulust. Ja kui sa juba Lagada läbi ule kuuled seda laulu, mida varsti pead hakkama võistlusele esitama, siis on siis, kui tunned kõigepealt kargad püsti, et mismoodi teised seda laulavad. Ja nii oli varsti kogu koor jalul. Kas konkurendid tähendasid kõgevatena Meiega ühes klassikalise lütseumi niukses hoones ööbis tsehhi koor. Nemad hakkasid kohe proovi tegema ja ma juhtisin jälle minema, läksin siis nende proovi jälgima, minu arust nad laulsid nii hästi, et ja kenasti seal kõlas, et ma mõtlesin, et meil on üldse vähe lootusi. Pärast selgus siiski, et konkursi tingimustes neil ei õnnestunud laulmine nii hästi. Ja ma arvan ka, et ei olnud kerge ümber orienteeruda paljudel kooridel oma proovisaali akustikast järsku Petärka teatri akustikasse, kus tagaseinaks ei löönud niisugune hõljuv eesriie kus laulda oli kaunis raske lauljad telerist ei kuulnud. Ja mis veel, võib-olla kõvasti segakõrge temperatuur saalis, nägede õhupuudus. Seltsimees argia Teie asusite kuulajate poole peale. Meile öeldi nii, et kui publik hakkab aplodeerima rütmiliselt, et siis pigem tähendab hasarti kui head hinnangut ja ma siis kuulasin, et missugune on aplaus. Meie koorile oli aplaus ühtlaselt tugev, soe ja, ja võiks öelda, nagu taliajani nimetavad ikka publik oli joovastuses. Meie itaalia saatjad ja sealt muusika assotsiatsiooni inimesed tulid jalamaid mind õnnitlema, sest ma olin kõige lähemal. Koor läks teiselt poolt laval väljasõnadega, Pravissimi, Maravissimi, kongletulatsiooni ja nii edasi. Võistlus käis, siis kuulutati välja väike vaheaeg. Me sattusime Kuno arenguga tänavale, kui teatati Gregoreani kategooria võitjad. Esimesel õnnestus ühte niisugust omamoodi liigutavat vaatepilti ja sündmused kaasa elada. Kuid kuulutatakse välja tulemused, siis kõik osavõtjad, koorid kogunevad selle teatri vastu tänaval tänaval, siis koore täis ja kuulajaid ja muusikahuvilisi. Järsku tuleb siis teada seal tähelepanu tähelepanu teatraks. Gregoriaani laulu kategoorias võitis Bulgaarias tulbuhhini linnalastekoor. Nad hüppasid alguses rõõmust ja karjusid, lausa juubeldas ja siis langesid üks kaela. Hakkasin nutma, et et need pealt vaadata. Raske pisarad tulid silma. Siis oli niisugune tunne, et lastele meie tulesid ja kas me saame kunagi niimoodi rõõmu pärast nutta või, või rõõmsalt hõisata. Nii et kogu see niisugune õhkkond, võistluse eelne õhkkond. Kuidagi kruvis meid üles mõtelda, kruvida. Mitte närviliseks, vaid see oli niisugune kõrgete positiivsete laengutega laadi. Tuli giid järel ütles ruttu-ruttu laval, kohe sattusime lavalemised parata, saad kohe laulad. Ja oli veel huvitav, et lava eesriide peal õitsevad uhked Toscana hobused ja karjused ja kooresõnadega tore lavapilt, siis meie nägime seda pilti alles siis, kui fotod meile toodi, ei veel voorusega finaalisega, viiendas kategoorias ega lõppkontserdil kal kelgelt mahti selja taha vaadata. Meie õieti tegime niukse tembu läbi, et me Polifonilisest muusikasse esitasime esimeses ringis nii-öelda kohustusliku pala kõrval tses Waldogaks Modrigali. See on esitada Itaalias nende oma kodustes valdud. Võib-olla see oli hulljulge hulljulguse pärast, nad ütlesid, et nad soldat laulavad ise vähe, see on küllalt väga polüfoonilise, küllalt nihukese keeruka struktuuriga. Autor ja nendel oli meeldiv, et me just Sold olime kaasa võtnud ja võib-olla siin kohe rääkida sellest konkursi interpreteerimist tõlkimisest. Nimelt see on siis itaalia keeles konkursobolifoonid Kointernatsionaale. Meie siin mõtlesime selle asja niimoodi välja, et küllap see on polüfoonilise muusika konkurss ja me valisime neid laule hirmus hoolega, et nad oleks kõik Polfoonilised. Mäletan kuule arenguga sai istutud ikka õige mitu päeva päeval professor Lepnurme käest nõu küsitud, kõik meie koorijuhid läbi tormise käest, et mida sa siis pakuks, mis eesti muusikas Polifooniline ja lõpuks me kõige polüfoonia sime, leidsime Peeter südalinna katku Järnskne fuga ekspositsioon, töötlus, Polifooniko tähendavat polüfoonilise muusika, see on kitsamas mõttes, aga Polifooniku tähendab ka üldse mitmehäälne muusikakooli muusika. Et õigem oleks seda siis tõlkida niimoodi. Rahvusvaheline koorikonkurss aretsas. Selles õnnetuses oli minu arust omajagu päris päris suur ports õnne. Võib-olla meie oleks kaasa võtnud ma tea lepikut või tornist, eriti jaanilaulu väikese kooriga, kui on teada, et võid laulda ka teist laadi muusikat. Me laulsime kohustusliku pala kõrval just Lepiku kolme rahvalaulu töötlust, kaunis keeruline partituur ja teatud mõttes oli võib-olla üllatuseks publikule ja võib-olla isegi žüriile taoliselt koori kasutamisvõimalused, mis selles portfellis on ja võib-olla see oli üks komponendiks ka, mis mind nagu ette pole teistest, pani selle esimese kategooria üldkokkuvõttes tihti tunduvalt. Lihtsam rahva lauldes bulgaarlased jugoslaavlaste laulud olid päris põnevad aga aga näiteks lepik tormis taolist muusikat siiski teistel ei olnud ja nii palju kooli fooniat teistel ka ei olnud. Tundub, et võib-olla me natuke neid kiidame oma meiliga üles, aga vähemalt minule isiklikult niisugune mulje, et nii populaarsemaks heliloojaks koori eel oleks terve selle konkursil kujuneks Veljo Tormis näiteks kas või niuke väike märge selle kohta nimelt see oli vist pühapäeval, 29., kui aretza linnapea tegi väikse vastuvõtu, siis tuli žürii liige Hollandist lebra kloos. Ja siis ta lihtsalt palus edasi öelda, tormisel, et tema arvates on ta Euroopa üks silmapaistvamaid koori kompaniste ja ütles, et te peate lihtsalt selle mehe üle, oleme uhked. Ja muuseas neid partituuri jahiti päris nii hoolega kohe. Tõmmati näppude vahelt ära, lihtsalt jäid noodist ilma. Öeldi, et ma olen tagasi ja pärast öeldi, vabastage isa. Ja muidugi, neid aadresse on ka palju taskus, need peab tormisel nad üle andma, tehku ise, mis tahab, otsigu nooti poest, orelil. Pärast esimest vooru, siis kui tulemused teatati. Kust te selle teate vastu võtsite ette saate edasi võistelda. Malle Vardiga olime seal just oli veel tänaval, kui neid loeti, edasi pääseb vaid koore, neid loeti muuseas nende esinemise numbrite järjekorras. Ja me olime kõige viimased siis juba viis korea, järsku kuuleme Tallinn ja olime viimased kuus koorilast Edasis kohe rutuga, jooksime uks lahti, siis läks muidugi 50 lahti, et õhtul on ikka edasi, et ei pea kohe kohvreid pakkima hakkama, tagasi tulevaselt ike on meil tarvis. Me läksime vastasena tänaval lei julgenud ju midagi loota. See mõjus lihtsalt vapustavalt igal juhul asi lõppes sellega, et Itaalia televisioon paar päeva hiljem näitas niisugust momenti, kus meie koorilauljad kandsid una arengut oma kätel. Sellel samal õhtul, kui kuulutati välja finaali lõpptulemused Igatahes väljakul oli niisugune joovastus väga suur kontsert, läks pärast seal edasi veel ja siis ühesõnaga tekkis niukene, spontaanne eneseväljendus, niisugune puhang, seal lauldi ja paluti, ma ei tea keskel kõik ringi olid teinud mitte ainult itaallased, vaid seal niisugune rahvaste paabel teiste kooride, teiste tooriteediselt koorile, siis paluti seal noote, plaate, autogramme, lindistati, kuidas oli esimene silm silma vastu publikuga üldse sattumine? Kuskil kaugel Itaalias? Seda ei oska hästi rääkida, võib-olla väike niisugune Hazardi moment oli, aga nagu esimene lugu oli läbi, siis teatud meliseks pinget ei olnudki, isegi siin oli ilmselt niisugune maksimaalne, kui võtmile kaotada polnud midagi, võit oli kõik minu arust selle kooriga on, on väga hea ükskõik kus kohal laulda, selle koore võib usaldada ja selles mõttes on koorijuhil võib-olla hoopis kergem kui mõne teise korjes olla, kus kõik peab nagu sinu poolt tulema, seal võib-olla ainult aitab väiksest tõukest ja juba ongi selge, mis on tarvis teha, kori võib peale, siin ei tuleks nii palju seda süüd panna, seepärast et koor oli tõesti vahva, nagu, kui me nagu vahel ütleme. Ja see niisugune ühe teise küünarnuki tunnetamine, see oli lihtsalt igalt poolt tajutav, igalt poolt tuntav ja võib-olla see oligi peamine, mis meile niuksed. Võidud. Kõigepealt vaatan juba, ma võin öelda seda, et mis publiku võitis ja mis pani, võiks öelda, pisarad jooksma, mitte ainult film ei olnud liigutusest niiski, nagu me oleme harjunud meie kliimas ütlema. See oli see koori võiks öelda dünaamiline esitusviis. Ma jälgisin igat laulide, vaatasin, et nad on nii nagu linnud, kes, kes on ainult üleni muusikast, kes jälgivad dirigendikätt. Et kes ise võiks öelda, eritasid laulu, võiks öelda, seda võis kuulata, tajuda haistaja kombel. Tore vaata, kui kool hakkab järsku liikuma niimoodi mingisuguse enda puhul või järsku tuleb sinu poole või inimene vabasele, ta lihtsalt nagu solist lubab omal vabal siia. Meil on mitmesuguseid seisukohti selles suhtes, koor peab olema akadeemiline, ta peab seisma seal kuidagimoodi laulma oma laulu. Minu arust see on täiesti vale. Kõigepealt peab ta musitseerima laval, kuidas teie tunnetasid saali, kui täitjale midagi meeldib, siis ta väljendab seda kaunis, nii kaunis tugevalt kaunis mitmekülgselt, nii hääle kui ka kui ka aplodeerimise abil. Vahel on ikka niimoodi, et, et laula seal vaikselt, vahetati mõtteid ja väike suminakene saalis isegi. Aga oli neid momente, kus täiesti vaikus tekiks, vot seda lavalt kuulata. Tähendab, siin kuulatakse jäägitult ja siis, kui see laul õpetajana siis järsku plahvatab seal hoopis teistsugune taotluse. Hea, kes on atmosfäär, need need moment oli, oli, oli päris tihti ja minu arust titaani, publik on väga tänulik, publik ta väga siiras. Ja kui tal midagi helistaja ütleb kõva häälega välja ka. Siin on öeldud, niimodi hinnatakse, mida žürii võtab arvesse iga žürii liige hinnad, intonatsiooni, polüfoonilise joonise tasakaalu ja selgust, helikvaliteeti koolitatud häälte ühte tulemust ja värvi ja neljandaks interpretatsioonis stiil, tempude valik, dünaamilisuse ja nii edasi. Need neli asja läksid ära. Ja kusagil on seal eelpool veel öelda, hinnatakse ka laule, mida koordinatsiooniandjad esimese grupi tähendab, segakooride finaali tulemused hinnati muuseas 10 zhürii liiget kindlasti igaüks 10 palli 10 palli süsteemis. Eelvoor võeti arvesse ja lõppvoor maksimumpall Tarv 200, Nigul koor oli esinenud. Nii pidid kõik zhüriiliikmed alla oma pallid kohe sekretärile ja ta võttis kokku. Ja pärast finaali arutelu muidugi kauem ja kuulati finalistide esinemisi veel lindilt. Ja tulemused siis sellised 200-st võimalikust. Esikoht Tallinna kammerkoor 186 punkti. Teine Viini muusika lütseumi kammerkoor 181 punkti, kolmas Housseni kammerkoor Obritsousselist Saksa föderatiivses vabariigist 178 punkti. Siis tuli neljandaks petsi kammerkoor 170 punkti viies ja kuues olid kaks Itaalia koori, Rooma ülikooli Franco Maria säratseeni nimeline koor 165 punkti ja terve koor pressist 110 punkti. Et Itaalia koolide punktide arv oli suhteliselt väikene, nad ise mõne koha peal mainisid seda, et kas ei oleks võimalik ette. Tallinna konservatooriumi juures kasutaks teisi koorijuht õppima, et me vaataks, kuidas teie koorimuusikat teete ja mis moodi see asi teil korraldatud on. Nad lausa olid huvitatud sellest, nähtavasti see koorimuusika tase seal nii kõrgele. Tundus, et nad on väga mures selle pärast, mis selle konkursi tulemused viimastel aastatel juba näitavad, et et itaallast põleva, võib-olla 10 aasta jooksul ühtegi esikohta saanud, et mujal maailmas on nagu see asi kõrgemal järjel, kui teie siit Tallinnast välja sõitsite, mis tunne teil halliks Te olete kilbiga või kilbil tagasi, seal on nagu spordivõistlusega sport ei lähe viimast kohta saama muidugi sellist sellist tulemust me keegi osandiski taevand, et vaikselt lootsin, et võib-olla oleks väga hea, kui kuskil mingit kolmandat, kolmanda saaks kuskilt ühest või teisest kategooriast jutt, nii et leedu Kose esikoha Moskva koor sai teise koha, kolmas koht vaba. Kui me Tallinnast välja sõitsime, siis meil oli niisugune väike kohtumine selle vaatasi linnakooriga oksulanaga, dirigent Maclari tema rõhutas seda, et teil on väga huvitav repertuaar ühe inimese poolt, kes ise on seal konkursil käinud esimeseks tulnud ühel, 63. vist. See oli paljuski esimene tunnustus meie repertuaarivalikule. Ja publik olid heal arvamisel nii koolist kui ka muusikast sest kui vähe aegadel fuajees tuldi küsima täpset autorit või paluti kirjutada, kes on selle pala autor küll näiteks nok turn või näiteks selliseks silbiks tuli kordamisele, vennas siis olid need eranditult ainult eestiaatorit. Aga kui küsida, kas itaalia rahvas või teavad, kus Eesti ja Tallinn on, siis peab ütlema, et ei tea lihtsalt ei tea, mõned küsisid, kas ta on kas ta on kuskil jaapani lähedal ja mõned linnas, et kas ta kuskil Gruusia lähedal või kuskil Siberis ja kõiki pakuti välja. Kui te selle Soome lahe lähedusega Leningradi Helsingiga ära seletad, siis järsku hakkavad nüüd seda kaarti uurima. Räägime siis ehk natukene sellest teisest konkursist ka viiest kategooria viies kategooria. Kas see oli järgmine päev ja mulle see esimene kategooria lõppes ära kuskil kahe paiku öösel sellest ja me saime esinema, igatahes kell oli 12 läbi siis oli see tulemuste ootamine võidujoovastus, Telegrami paneme unetus ja, ja niisugune lihtsalt uni ei tule, kuigi oled väsinud ja ka järgmisel päeval algab jälle võistlus. Serblased, arvad, kas raha õline dramat läheb? Eks siis meie giid, ma ei tea, kust ta selle võttis. Ütles, et teie esinete umbes kell neli. Me ütlesime siis rahvale vaba aja natuke linnas käia ja ja arvasime siiski, et teeme proovi, enne lõunat. Me koguneme kell 11, siis vaatame, läheme lõunale ja siis kella neljaks lähme esinema. See oli vist midagi poole ühe paiku, kui tuleb siis meie giid hingeldades sinna, et juba juba hilja, et juba juba möödas, kehaga läbi, peaaegu läbi, siis jooksime muidugi kiiresti kohe sinna kolu peredelt ootasime, žürii tegi otsust, et kas üldse lasta lavale ja seal on niisugune lihtsalt vastik tunne v sa oled süüdi ja lihtsalt niisugune. Võiks ju arvata, et nüüd on nii ülbeks läinud, et juba esimene koht käes, nüüd võivad teha, mis juba tahavad, et nad ei tulegi enam laulma. Ja see oli tõesti siuke longus olekule seal, et mis nüüd saab, kui tõesti ei lubata meid sinna. Ja see kestis seal mingi viis või 10 minutit, kui seda asja otsustati. Tänu lihtsalt õnnele, siis öeldi, et noh, hea küll, las nad tulevad siis kõige lõpuks nüüd meelde, tulime lõpus. Ja siis on niisugune tunne, et no nüüd oleme ära vihastanud žürii. Nüüd tõmbad need kindlasti Mahaselt kogu kooli, kuidagi nördinud sellest vahejuhtumist hästi, me nagu ei olnudki selles süüdi, niisugune õnnetu õnnetu lugu juhtus meloni õudselt kahju, kui me poleks saanud siiski tormist laulda, ma arvan, et siin. Päästis meid kreegi võrratu magan-magan, matsikene, ma arvan, koor võttis kokku ja seda sedapuhku laulda seda laulu. Võib-olla me kunagi enam nii hästi laulda ei suuda. Lauljad ise ütlesid, et see oli parim matsikenemisena. Nad on väga niisugune diskreetne ja väga ohtlik, palada võib siit ja sealt natuke rabeleda. Aga nähtavasti see vastutustunne oli nii suur, et see kutt ta tuli tõesti toredasti. Ja kui siis kus me läksime ikkagi väga longus koju. Me läksime nüüd jälle tuhka siit ei pääse, ei ole midagi loota. Siis kui areng tuli, posid, tead, mis on, saime edasi, siis oli kõigil, mitte sellest edasi, seal on vist hea meel. Nüüd me saame jälle tormisega välja, tulid need on neljale trump, võimalik. Välja mingi no igatahes õhtul, kui ma läksin finaal, siis me olime ka kaugelt varem kohale juba nimetatud neli tundi. Aga kõik see asi natuke venis, kuulutati välja vaheaeg ja ja noh, Itaalias niisugune väga suur täpsus ei ole. Ei sõida rongid täpselt ega alga mingi kontsert, täpselt. Ega seal nüüd midagi järgmise päeva peale ei jää, tehakse ära, aga mitte liigse kiirustamisega. No jõudsime siis lõpuks tormiseni välja ja me ise arvasime, et me esimeses kategoorias laulsin paremini, tegelikult aga punktid näitavad, et neid anti viimases, viiendas rohkem, sest oli seal koor oli näinud, kuidas žürii, kes hindas või istus loosis seal seal olid neil partituuri tee, siis üks liige oli rõõmsalt partituuri pärast laulu lõppemist, kokkuvõttes nad käed püsti, seal. Küll õpetajad tormi, siis sõna tõsises mõttes, saal tõusis püsti ja juubeldas, lihtsalt reageerimine oli vahetu ja südamlik ja, ja võiks öelda. Viis pluss. Ja siis, kui ma läksin sinna taha loosidesse, kus see rai esindaja tähendab itaalia raadio esindaja võttis lindile selle kontserdi, sinna jooksid paljud inimesed niimoodi. Mis asi see oli? Mikele, kelle oma see oli, mis see küll on niisugune karati seda linti teistele veel? Kui me seal enne Itaalia publikust rääkisime, siis mind üllatas see, et viienda kategooria lõpus, kui me laulsime tormis jaanilaulu see jaanilaul lõpeb väga suundukse mitmehäälse, sel üheks ajalise hõiskiga seal üleval forte Fortissimas. Pärast seda järgneb järsk kaja naiskoldemees, koolituse vaibub ära. Kui me selle suure hõiskisel lõpetasime, siis hakati kohe haruldaselt aplodeerima, aga näe, dirigent edasi juhatab, siis jäädi väikeseks. Kui lõppkontsert oli, siis võis sedasama kartusest seal vahetuse publik, aga nähtavasti see, see liikus nende muusikaringkondades. Nii see jutt, et sealt tuleb veel midagi, et mitte üks black sõidulnud, seal, see pidi, see rahvas pidi automaatselt ümberkasvanuta teadesse, tormise loos järgneb veel midagi lõpus. Jaa. Jaa. Meenutaksime ka kohtumisi itaallastega. No kõigepealt, ma ei tea, kõik panid tähele seda, et kui esimene kategooria võit oli saavutatud, siis juba lavale tulekut, mil võeti väga soojalt vastu, kui siis veel Kuno areng tuli, siis saal läks kohe põlema. Aga võib ka meenutele niisugusi momente, näiteks me käisime söömas koos Itaalia kooridega. Küll pikk laud oli pandud seal siis meid toitlustada kaks korda. Alati kui me siis sööme, tulime, juhtus niisugune itaallased olid seal varem juba. Meie laud oli siis ootus, kui me sinna tulime, siis plaksutas tormilised, kui see me tulime ja ja meie lõpetasime oma söögi alati ära. Me täname, täname üks kord laulsime seda ja siis niisugune sõbralik soe õhkkond oli, seal läksid meie suveniirid peaaegu kõik selle kogu reisi ajal tuli nendest nappus kätte just sellepärast, et see lõunasöök partneritega läks nii, aga sõbralikus õhkkonnas. No ja siis oli väga tavaline, seepärast esinemist oleksid koju juba säravad, tulid inimesed vastu, võtsid kahest käest kinni ja. Ülivõrretes kiitsid lihtsalt kuulajad. Pärast esimese kategooria esimest eelvooru juba oli ta venna muusika assotsiatsiooni president meie juures ja palus tungivalt, et me nende linnas peatuksime, et meil tingimata nende linnas laulaksime. Ja siis, kui me viibisime seal, kui me lahkusime oma saatjast Sinjorno tornist, Meie koor laulis temale niisugust lahkumislaulu siis tema jooksid silmad, pisaraid niimoodi, et mitte ta ei häbenenud neid ja ta ütles, et ta on õnnelik niisugust koori vastu võtta. Ja peab ütlema, et Ravenna imper saari hoolitses selle eest, et me saime toreda autobussisõiduks Rooma ja tagasi ja viis meid isegi Veneetsiasse. Oli terve päeva veel meiega autobuss, Neetme Veneetsias ta siis oma pakkidega Rungilegi võib olla ükskõik kui vähe vahemärkus veel enne, kui me kõik lõpukontserdil esinesime, oma diplomid ja need kätte saime, samal päeval pühapäeval oli, meil oli üks väga tore kontsert ühes vanas kirikus. Viis kuuri esines seal veel olulisem seal Palestiina Messi ja selle messi ettekandekajad olid nii suured, et aretsu linnapea vastuvõtul, kus meie koolist kolm inimest viibis siis mainis arretzu linna muusikasõprade ühingu aupresident. Maria salmi mainis niiskuse, häälevärinaga ja niisukest pales triinut. Ei ole tema kuulnud, see teeb inimesed paremaks, see lähendab neid. See teeb kõik sõbraks kõigiga.