Kihnu saar nimetatakse sageli vabaõhumuuseumiks. Muinsuse uurijatele on see väike saareke tõepoolest tõotatud maaks ja keda isegi nüüd, kus Kihnu põldudel ja külavahe teedel mürisevad traktorid ja autod. Igas peres on raadio väga paljudes televiisor. Mandriga seob kiire ja mugav lennukiühendus minevik olevikule ulatanud käe ühelt poolt eesrindlik kalurikolhoos, teiselt poolt aga rahvariided. Arhailine keelepruuk ja traditsioonid, mille juured ulatuvad sugukondliku korra ajastusse. Kaugest minevikust kuni tänapäevani on Kihnus püsinud elujõulistena muistsed pulmakombed kõige värvikamalt ja keerukamad kõigist perekondlikel kavanditest. Nüüd säilitatakse neid juba teadlikult. Milleks loobuda sellest, mis on särav ja lõbus, unustataks ainult kommiti, usundiline tagapõhikombed ise aga kohanevad kaasajaga. Ettevalmistus pulmadeks algab veinide valmistamisega, aga veini hakkab Kihnu neiu juba lapsepõlvest tegema niipea kui kudumist selge neiul vardakott alati kaasas. Ometi jõua keegi üksinda suurt teine kaka täita. On ju pulma ajal vaja sugulastele jagada kümneid suka ja kindapaare pöid ja säärepaelu. Sellepärast on enne pulmi niinimetatud noorikumaia. Noorikuks kutsutakse Kihnus pruut juba kosjadest alates. Nurikumaiad käivad külaneiud iga pühapäeva ja neljapäeva õhtul noorikul abiks Reini valmistamas. Tööd saadab lõbus laul. Lõpuks aga tulevad poisid pilliga ja tants kestab koiduni. Selline sugukondlikust korrast pärinev nooriku kollektiivse abistamise komme elab Kihnus tänapäevani. Tunneb ära hommikul heisatakse nii peigmehe kui nooriku kodus pulmalipud nooriku poolseid, pulmalised kogunevad nooriku koju. Peiupoolsed peiukoju. Pereemadel on kaasas pulmakotid liha, saia või kaladega. Keegi on igivana pulmapere kollektiivse abistamise tava kes jõuaks suurt pulmaväge mitu päeva järjest üksinda toita. Kõige pidulikum maksja rõõmsamaks pulmatseremooniaks on saaja, see tähendab peiu, poolsete pulmeliste sõit nooliku järele. Kes on juhtunud nägema Kihnu pulmarongi. Suvel ei unusta seda kunagi. Ilusson suvine Kihnu saar, ilusamad rahvariietes Kihnu naised ja neiud. Rõõmsavärvilised, punasetriibulised seelikud, kiretud, käised päikesest, järelevate litrit pärlitega. Kõige ees ratsutavad peiupoiss peigmees ehitud hobustel. Nende järel sõidab Raudge paar, see tähendab isamis oma naisega. Peigudel peigmees peiu pois. Raudgesin on peas punaste lintidega kübarad õlgadel tikitud valged rätid. Peigudele jäädne pulmalipuga kogu laulab ja hõiskab pulmarong. Jäätis on kogunenud rohkesti pulmavaatajaid. Paagutatakse püsti Punalist aus. Viimasel aastakümnel on traditsiooniline pulmarong nii-öelda mehhaniseeritud hobuseid asendavad autod ja mootorrattad. Kord tuisusel, talvel, kui teed olid levipääsmatult lumme tuisanud viidud teine kirst isegi traktoriga kohale. Nüüd aga tahetavat siiski jälle hakata tegema vanamoodi ehtsaid sõidu pulmi, ratsahobuste ja vankritega. Nii tervitavad peiupoolsed nooriku kodu ja jutustavad pikast pulmasõidust, kus ees oli üheksa ojada ja kaheksa kala, mereda. Pruudipoolsed, naised laulavad, jõudsite. TEST ilusa ta ka niigi targa anud meedi bee ju ruumi, need ei tee juuboesi ruumi. Meil on tuua skey ju too oli nii loom, tuue, Spee ju. Too oli öö taas. Kõik Kihnu pulmalaulud lauldakse ühe ning sama pulmatooni peale seal kitsa ulatusega primitiivne viisi tüüp elavas esituses mitmeti varieeruda. Lõpmata palju on aga laulusõnu. Need on poliitilised ja elutargad regivärsid mille peamiseks sisuks on nooriku lapsepõlvekodu meenutamine, naise eluraskuste eelaimdus ja head õpetused noorpaarile. Toon näiteks ühe nooriku õpetus laulu, mida Veljo Tormis kasutas ka koori süüdis Kihnu pulmalaul. Ärge vaadake varale. Õnneks on kõigepealt vaja tervist ja mulgi inimlikke väärtusi. Nii õpetavad laulikud. Neiukese noorukene. Külasend saatis külje peale vennad vilje välje peale oli aga tärka mõista kosta. Jääge siia külla külarahval viieveli vendadele. Andku hetk aedadele Kinko eitgeltki õhtudele alastajad aeda tõttu paljaks, jääd sinna paiga tõttu, kui palju õnne elada, ega pole tervist ja tööde. Olga tükel kuut küll kummagile kadukas, küll üle kahe särk küll teineteiselegi. Kui on õnne, siis elate, kui on tervist, tehti tööde ei või õnneta elada, terviseta diatööda. Kui noorik peiu orvud, lauldakse vaeslapse laule. Nii on Kihnus säilinud igivanad eepiline laul ema haual laulutüüp, mida Kreutzwald kasutas Kalevipojas. Kihnu pulmast lauldakse seda tavaliselt ringis niinimetatud ratas ringi, käies sammudega rütmi märkeerides. Kord pulmades hakanud kõik laulikud nooriku rasket lapsepõlvekodu, meenutades selle laua ajal nutma, kuni lauljate ring hoopis laiali valgus. Enne peiukoju viimist pannakse noorikule pähe niinimetatud tühi, tänu selle peale jana ja Uig. Kolm korda viskab noorik tänu maha, enne kui raudteenaine selle päriselt pähe paneb. Kolm korda. Tänuga lööb ja sõnad lausub. Unusta uni, mäleta müts ja noormees-Niiles. Uik sangliinik pruudi näo katmiseks pidi kaitsma noorikut kurja silma eest. Mõned seletavad helist nooriku pimesi kodust äratoomist veel sellega, et siis noorik jooksvat mehe juurest vanematekoju tagasi. Nooriku kadus, kaob nüüd ilu õue pealt, tuba jääb tühjaks tüteriste aitia Palvaks. Riieteste. Peale söömist joomist ja lahkumislaule aga pulmarong jälle tagasi sõitma, nüüd juba Koznoorikuga. Norigistubraudge süles, patsutavad peiupoiss peigmees ja veli seal noorikut end või lähem sugulane köisates ja lauldes, nagu tuldi noorikud tooma, minnakse ka tagasi peiukoju. Uues kodus võetakse saabujad jällegi lauluga vastu. Nii tuulid needeeni, et need tooli nii peeni Miriaga hoide, jazz, mõele, jazz, media, jaga Muur murde. Nüüd häda Moore murede ja see tõuseb väga ummiku varal. Ühesõnaga, aga hommiku ära võtad häda, kätteui pangi võtad äge. Kui õepangi ö. Saad kuldse õõva, saad kuldse küünemäe taga aastavete tuleva lõhe tagada aasta vett. Palju lauldakse noorikule, õpetuslaule, mis talle kogu eluks peavad meelde jääma. Pisut hiljem tuli peiupooliga noorikud on punavägi kostüümi. Istuge seal niinimetatud saundi rahvad, kes tuleb vaatama, kas nende õde hästi hoitakse. Peri võtab neid sooja toaga vastu, täna ahju agu täis toppinud ja siibrid kinni pannud. Tuba on suitsu täis, kuid soundtrack oli suitsust ja keset legatama panevad suitsu vingu, laulavad nemadki õpetusi noorikule. Seegi toimub laulude saatel laulikud jagavad kiitust virgale, noorikule ja tänavad ilusate taimede eest külvanud Hirgut küll ilusad, valged, küll valusad. Peale veinide jagamist ehitamine noorikule pannakse naise tänu niinimetatud kirjeva tänu pähe ja kõige pidulikumat rahvariided selga. Nüüd peiupoiss ehitud ja täisõigusliku nooriku pulma ristiti tantsima kuid esialgu noorike läbeneb. Ta varjab käega silmi, nii nõuab vana traditsioon. Kes Kihnu pulmast söömata jääb, on ise süüdi lauale prisked liha ja kalakausid või taldrikud leiva ja saiapätsid. Kuskil pole ma saanud nii häid värskeid angerjaid hiigogudis pulmades ainult nugade omast käest olema, sest mingisuguseid lauanõusid pulmalauale ei panda. Söögilangud joogilangut lohutavad laulikud õllekruusi taga ringlevad vahetpidamata käest kätte. Õlutan pulmaperemeheuhkus ja seda tehakse alati, nii, et on tehtud. Sügisust pole pulmalistel puudu ja keelekaste kulub ära, sest ega pulma niisama vahtima ei tuldud. Tants käib päeval jälil ja tants on siin tõeline tants, mitte mingi moodne vigurdamine. Tantsitakse nii, et higi otsa ees. Kui vanades pulmalauludes on palju õpetlikust raske naise põlve kurba eelaimdust ja nooriku kodust lahkumise valu siis tantsus valatakse välja kogu pulmalusti elu. Ru. Kino pulmades tantsitakse veel senini mitmeid vanu rahva tahte. Kõige rohkem aga oksad, Kihnu palgata. Peab olema jää süda ja kõvad kopsud, et sellele vastu pidada. Ei jõua küllaltki imetleda, kuidas ka Kihnu vanad naised seda maru, palgad kaasa, rihmad, nii et tolm lendab. Teeni pulmapäev on täis igasuguseid pulmanalju ja öösel liiga kõvasti magama jääb, varastatakse paljaks. Varastatud asjadele korraldatakse oksjon. Omanik peab oma paranduse raha eest välja lunastama, sissetulek kasutatakse maiustuste ostmiseks. Oksjon on omaette suurlavastus, ainult et vahel nõutakse selle eest küllaltki soolast hinda. Esmakordselt oksjonile sattunul on, mida kuulata ja vaadata. Käisime hommikupoole ööd koolimajas magamas. Ärkasime ukse käginast. Poisid tahtsid tuppa vargile tulla, aga nägid, et olime üleval ja pistsid hirmsa madina trepist alla. Koridorist olid mantlid ja rätid ikkagi läinud. All ukse küljes oli silt kadunud, asjad on pulmamajas. Palutakse välja osta. Hommikune pulmamaja oli just sedamoodi nagu filmis Kihnu pulmakombestik. Õu oli täis magavaid ja poolpaljaks varastatud mehi. Tungi Hankole olid ainult trussikud veel jalga jäänud. Ka peavargal olid saapad läinud. Poiss oli raske töö peale natuke tukastanud ja juba sõber vehkiski saapad sisse. Tüdrukutel olid kadunud rätid, käekellad, helmed, jakki ja nii edasi. Sellegipärast või õigemini just sellepärast oligi pulmamajas nalja, nii pööraselt palju. Rehe all valmistati jooksjoniks. Püüdsin piiluda, mida nad seal teevad, aga kõik kõrvalised isikud aeti minema. Poole 12 paiku veeti oksjonivanker rehe alt välja naljakalt maskeeritud kauplejad püsti, vankris ja varastatud kraam suure kasti sees. Naisel püksid, jalas, hobusesabast vuntsid ja tallena põlleks sees. Jaki varrukad üles kääritud ja vasak käsi küünarnukini käekelli täis. Nööri otsas ripub tal kõhu peal vanabuum olnud, mille sees on väiksemad asjad nagu mütsid, kingad ja sokid. Vanamehel on vana must kihnu kört seljas ja viinapudel vöö vahel. Eit on ikka peakaupmees, suu on tal väga õige koha peal. Tunnen häälest, et see on suigu mari tütar, kaevanduanni, siidilinti, viiuli vinti rehepeksu ja mehe peksumasinaid. Köik trügivad vankri ümber, tahavad oma asju kätte saada. Aga ega need muidu anta, raha on, teengi eest. Sülitab saapa tallale ja harjub seda hoolega. Üks paljasjalgne tahab saabast ära krabada. Mis sull valawest tarvis on? Vanamees näitab paljaid varbaid. Üks haavast või kaks, kahte tahaks. 10 rubla. Anna kolm rubla sauna raha tagasi. Mees saabki seitsme rublaga saapad kätte. Pealekauba pannakse talle veel vuntsid ette ja vana Ruhnu tanu pähe. Vahemänguks lööb kauboi tariaga vastu plekktünni ja laulab i Kiileriga Elleri kokku laamiluse liiva. Kihnu saar. Selle aja sees püüab üks aluspesu nii paljaks varastatud mees pükse kätte saada. See vala poiss tahab seelikut Suaya naise võtmiseks. Eid paneb mehele hobusesaba tuusti vuntsidega nina alla, harjaplokid hästi segamini ja torkab suure Ruhnu tanu otsa. Ise imestab ai-ai, kuidas tüdruk, kuid nyyd taga ajavad nende käharate juuste tõttu. Nüüd pakub eiti ühte sokki veel kaks rubla paar, teine alles kudumata. Vana mees kõrval, rüüpab pudelist, loksutab viile maha. Hirmus korjaks see edasi, need puudujäägid tulevad, hädaldab nutuse häälega. Joomalaga, hoidku edela, seda alasta, söönud vasta, kes saab joodiku mehele? Nüüdoneidel guug näppude vahel. Oleks endal hea pidada, aga rahapuudusel tuleb maha müüa, mees on joodik, tõmbab vanamehe käest pudeli, kuulistab juua. Jätkab siis jälle kauba pakkumist. Aastke tenniseid viimase mujalt põle Soa ja sokid õliga koos, siis ei roosteta. Ilus jakk, põle ühtegi koi auku sees. Peenberg, sokid riputab katkiseid kalavõrgutükke. Aaske jookse võrku, söögisel tarviga ja pähe panna. Kasti põhjas tiribeit veel ühe pintsaku välja. Üks varrukas on sisse jäänud. Ütle nendele, et pintsak, On ühe varrukaga külvi aastas ühe silmaga oled onju kaks varukast. Oksjoni lõpuks on bulvalised nagu mardisandid. Isegi raudkäele ja kiidule paneb heitvuntsid ette ja tanud pähe. Ise tännitab äia jää ikka, meie peame tööd tegema, teised kõik peavad pulmi. Lähme ära. Ja vanker veetaksegi, Rehe jälle tagasi. Oleme selle jandi peale naerust pärizoimetud. Päeval aetakse kõik suitsu teist pulmasauna, kus pulmatohter igaühe põhjalikult läbi uurib ja vajaliku abi annab, küll saunavihaga, küll tainarullija sokusarvega. Kui äge ravi patsiendi väga läkastama paneb, antakse vahepeal palderjani tilku õlut rüübata. Oma ettenumber on pulmatendid. Komiliselt riietatud ja maskeeritud pulmalisedki annavad omamoodi tsirkuseetenduse. Naerda saab kiino pulmades küll mehemoodi. Traditsioonilised pulmanaljad vist ongi kõige elujõulisemad vanadest pulmakommetest. Kui muid pulmatseremooniad on viimastel aastatel tublisti lahjendatud, siis pulmavargad, tohter ja trendid on veelgi aktiivsemaks muutunud. Tänapäeva kihnu pulmades. On tähen bana rituaali rohkem lõbu ja nalja.