Kindlusesse kirjutatakse etikett, kas siis kirjutas käsitsi trükitakse või on kasutatakse jäätmepõletatud märki kas siis nimi või mingisugune eriline märk on olemas näiteks mõnel pillil on seal kukk või kanale mõni vahtraleht või midagi niisugust nimetähed juures või teistkümneni elektron täielik. Kujundanud sellest, milline on teie firmamärk, trükitud etikett, trump, markeriga, põletud marki ma ei ole veel saanud hämar, jagama seda tulevikus, tahaksin saada ka vetikate. Muidugi. Ladina keel. Seal on Feliks Villak, Šveitsi Din, Tallinn, Anno. Asename valmistanud Feliks Villak aastal. See asi. Tööraamatus seisab hoopiski kirjas Eesti raadio segakoorilaulja. Ja seda juba 25 aastat. Tuntud lause oma pillirannaga parima sõbraga ei pea tema juures paika. Feliks lillaku valmistatud pillid pole jäänud ükski muuseumieksponaat. Esiteks seda kinnitavad tänases saates Mare Teearu, Endel Lippus ja Jaan Reinaste. Muusikat kuulete Feliks Villak valmistatud pillidel. Viiulimeistridiplomit Felix väljakul pole aga tema valmistatud pillid on üleliidulistel konkurssidel toonud mitmeid diplomeid ja medaleid. Nii et põhjust rääkida mehest ja tema tööst oleks külma 50. sünnipäevata. Esimese pillima valmistusin juba päris poisikesena, olin sisuks 17 16 seitseteistkümnes, nii 37. aastal käisin koolis, pidin veel koolist välja kukkuma. Nõrga õppeedukusele on pärast sellepärast aeglaski pilli tegemise peale. Aga siis need asjad said ka kõik korda ja pilli said valmis ja. Esimene pillalasel ei ole, selle maa. Hävitasin ära 40. aastal, kolm aastat olime alles. Aga siis ükskord peale Oyster ahi kontserti Astrahanis 40 lasteaias Tallinnas kontserdi ja ma tulin koju ja oskasin ka ühte lugu, mis seal seal lisapalaks mängis. Ja võtsin pilli kätte ja proovisin Kahaguna Stradiveri kõla oli kõrgus ja siis see pill oli minu meelest nii nõrk, et ei vasta. Midagi ei olnud, ei meeldinud enam. Aga jonni jätnud, oh õigus selle pärast, mis üks pilisi mainib, seda tegin veel kolm, telli, tegin. Muidu tõeline pildi tegemine algas ikka teadlik tegemine algas alles peale viiendat aastat. Port leidsin juhuslikult sobiva lauatüki ja puhkuse ajal hakkasin tegema ja märg mängib lausa pilliga, aga kes oli süüdi selles, et teist sai viiuli meisterdamismeistrit, nüüd aga, aga et ma küll olen teinud senine tuul jonni pärast ükskord. Meil olid külalised koos ja siis üks mees ütleb, et mis see pill siis ikka teha ei ole, ma tegin karbon pussnoaga, tegin viiule valmis. A mul isal oli seal puutööriistad, värgid kõik olemas ja maika nokitsesin armastanud, nokitseda, puust juba kõigi aeg ühteteist. Isegi lapsepõlves tegin mänguasjad omale ise puuslik, valmis pilli, mängin katut, madin, kahju viiulit, mis ikka teha. Otsisin siis kõvem arvatasikuga sobivad tükid välja muidugi tagantjärgi. Mis need ei olnud üldse pilliks, sobivad materjalid oleks pidanud hoopis teistsugused, on olemas üllatavalt hästi sisse, pill kõlas, mängiti sedavõrd, kuigi palju peab mängima, sest muidu ei ole pilli tegemisel mõtet, see on niisugune. Umbes tegemisi on siis nii nagu kurtum inimene, depilise ei ole ikka. Pill tuleb teha ikka kõrvade jaoks ja pilli kõla tuleb teha ikka kohe, nii et pead ette teadma, missugust kõlada pillide käestil sa tahad saada. Milline on kõige erutavam moment, kas siis, kui te võtate lauatüki kätte ja mõtlete, et sellest peab saama üks tore instrument või siis kui on viimane keel pingutavad ja nüüd asetate toona keeltele, mina panin isegi, panen valgest peast, panen pillile keeled peale, proovin, kuidas seal valgelt kõlab, sest siis on veel võimalik natuke teda korrigeerida. Aga muidugi, kõige põnevam moment on muidugi siis, kui pill on lakitud valmis, kõik lihvitud, kõik juba panin, keeled panin peale, siis tihti on, keeran keeled üles, ei julgenud väga tähele panna. Niivõrd närv läheb sisse, nii, erutus on ikka namentoni juurest, olgu ja tema ei ole 50 pille olen teinud, aga ikkagi niisugune eriline moment on ikka esimest korda vahepeale. Tavaliselt ikka katsun kaunis üksinda, mitte keegi ei kuulanud esimese hääli. Kui pilli hinnata, siis nagu on kolm külge, mis kõigepealt nagu on vaja kandlus siis tähendab, millised omadused. Pillitegemine algab juba materjali valikust aga sobivat materjali alati on raske saada, siis tuleb tihtipeale olemasolevast materjalist teha. Aga vot siis on rohkem nuputamist juba igasugust materjalist siiski niisugust kõla saada, nagu sa tahaksid saada seemnest, mida siis tähendab see Õige materjalile olemasolev saadav materjal? Sellepärast et materjali on kuusk ja vaher, mis, mis lähevad, nii oli vaja. Aga Need on nüüd sama sorti meie isegi meie maal meie Eesti NSV territooriumil kasvab 60 kolme Riisorte kuuske, viiulitegemiseks sobivat kuuske siiski meeli kasvab, meie kohalik kuusk on liiga madala kõlajuhtivusega kuus peab olema kasvanud mägedes vaesema pinna peal siis ta kogub vähem neid vaikaineid sisse, sumbuvus on väiksem, kõlab paremini, kõige sobivam Vaher loetakse Jugoslaavias, Bosnias, Kuuse sortit korpaatides ja alpides. Ja muuseas, meie Taga-Kaukaasias on väga head vahtrat. Ja kasvab meil Uuralis ka head kuuske ja meie nuudli pillimehed on ilma materjalita, sellepärast et ei ole varutud vana materjali värskematest teha ei saa. Mul on õnnestunud saada siiski vanu tükke, mis on enne mind juba kogutud mitmelt poolt, et isegi me oleme üks pill isegi tehtud kirikupingelauast, nii et kui sobiv lagendik on, siis kasvõi lõhun kapi külje maha, kui seal on seal lauatükke, tuleb ära võtta, laavlitele tulnud, lõhkuda ei ole, ei ole sobivat laagerdunud materjali, seda parem muidugi, kui ta liiga palju jälle seisma ja siis hakkab teine tendents hakkab juba nagu lagunemine ei ole, siis ta on jälle kõige sobivam materjal, umbes nii 35 aastat vana materjal siis on kõige sobivam minu arvates pile tegeles. Kaua selline tutvus billiga aega võtab, millal võib öelda, et vahekorrad pillid on nagu selged. Ja seda on raske öelda, eriti vist niisuguse uue pilli puhul on väga tähtis ka sissemängimine, kuidas teda siis mängida. Ja sellest räägitakse, vahest pill muutub paremaks, vahest läheb halvemaks? Mina küll ei tunne ta halvemaks, oleks läinud nii, et järelikult Mäeleta päris ära rikkunud veel. Olete telliksilangu ise ka kokku puutunud, rohkem peale selle pillid inimesi. Kääne rääkimine kontserdite külastaja, tundub, et ta käib sky oma pillile käekäiku nagu jälgimise kuulamas. Ja alati tunneb ära kaugelt juba lahest olnud niisugust juhust, et mängida kas või siinsamas raadiomajas harjutud kusagil. Ja siis ta tuleb juba kaugelt on ära tundnud, et tema oma nagu oma laps Inimese individuaalsetest võimetest, seda näitab see, et medest radi varil omal kaks poega töötasid Camiila ministritena, aga nad ei saavutanud seda tagajärge, mis vanameister. Vaevalt on usutav, et neid isa pojapojale, kui teil saladus saladus edasi andnud, kindlasti oleks saanud, aga lihtsalt need pojad ei olnud nende eeldustega, et oleks neid teadmisi saanud kasutada nii nagu nagu Antonia ise kasvatada peab olema mingisugune eriline tunnetuslik puu juures seal kogemused ja muidugi tunnetus, kaabu, hea nina peab olema üldse viiulimeistri amet on niisugune tänamatu amet, et ta kole palju igasuguseid teadmisi erialasid nõuab, lihtsalt, sa pead olemas, akustik, pead olema kunstnik, pead olema keemik, peab olema hea olnud, puutööline kõik peavad olema. No ja siis peale selle pead olema pillimängija, sa saad pilli ja peale selle pead on hea kuulaja, sa saad aru, kas on hea pilv, ei ole Heavil. Nii et väga palju nõudeid esitab viilu tegemine meistrile, sellest siis oligi see saladus ka kas on hea meistri või mitte, millise osa tegelen kõige raskemal, nii, puht tehniliselt on vibrofoni kõige raskem õiget võlvi saada. Et akustiliselt ja puuomadustele vastu kõige raskem, aga muidugi nii, mis silmale asjatundmatu inimesel silmale kõige raskem paistab seon snäkke tegema, siis on see tigu pööris kaelaluuresse. See on niisugune töö, mis paistab kõige keerulisem olevat akustiliselt õiget võlvi saada, see on kõige raskem teisest valgest peast. Puu ei näit ja neid õigeid jooni välja, seda pead aimama. Alles õiged jooned tulevad siis välja, kui tellin lapial. Kui te need saate hea laua kätte on sellest võimalik teha. Teine sammas on Heabil täpselt samasugust. Vaevalt sellepärast, et ei ole kahh ühesuguste omadustega lauatüki isegi kui nad on kaunis lähestikku ta võetud pakkust ikkagi on väiksed erinevused, aga muidugi kui nad on täitsa kõrvuti võetud, siis enam-vähem sinnapoole, näiteks ujuva, võtan ühe puutüki, võtan selle pakku lõunaküljest teisele tan põhja küljes, siis on juba suur vahe olemas, märgata joones, ideaal nii-öelda. See muutub ka. Inimene areneb ja võib niimoodi olla, et neli-viis aastat isegi rohkem meeldib üks kõla, aga vaat siis hakkab järsku mõni teineteistmoodi tämbri omadused meeldima. Stradiveri juurest helistatakse ka kolme perioodi tema puhtkõlaliselt. Algul oli amati taoline pehmekõlaline siis tema hiilgeperiood, kus on nüüd säravat tugeva häälega, aga pärast vanemas eas ta jälle hakkas nihukest sügavamat, hoopis nisukest mahedamat metsosoprani inimlikku tämbrit taga ajama, millega nüüd saavutatakse need nüansi muutused? Pilli väliskujus me nagu suuri muutusi märkaks, ole midagi, mis on, siiski on, muutudes on vahe ja need mängivad ka rolli kõige rohkem kohe juba pikkuse-laiuse suhe, see on kohe üks suurem mõjutaja, sest pikisid Eli levib hoopis teise kiiruse kui põiki. Süüdi, selles on kohe näha nüüd. Pilli kuju on ju nagu kolm muutunud, kui laius, võrdleme, keskmine mõõt on peaaegu täpselt poole kitsam, kui on alumine alal ja üle minu kaks kolmandikku alumisest, nii et see on siis umbes nii oktav Grint kui muusikalise väljenduse viia. See suhe ehituse juures tulebki arvesse võtta. Kuidas apillelselt omavahel võrrelda, kas selliseid konkursse korraldatakse ka maailmas üle maailma? Korralduse konkurss siis paljudes riikides meil Nõukogude liidus on üks ainukene üleliiduline konkursse on iga nelja aasta tagant. Saikovski konkursi raames korraldatakse Travile, meistrite konkursse, on üleliiduline, tulevikus on küll kavatsust ega üle valmimiseks viieni. Nakond interpreetide konkurss. Aga need on ilmunud kolm korda. Ja see on peaaegu üleliiduline iga nelja aasta tagant. Viimane kord oli nüüd 70. aastal, rahvusvaheliselt on olemas Venjovski nimeline konkurss Poolas, see tuleb nüüd järgmise aasta algul. Itaalias on. Aga see on ju mitmesugune 101 aastat viiulite dinaalsemaltidel. Nii et see on niisugune mitmekesine, aga siis üks kõige suuremat konkurss on iga viie aasta tagant Belgias. Kuninganna Elizabethi-nimeline kvartett konkus kui seal juba pääseda juba kolmandasse vooru, seal see on juba suursaavutuse ülemaailmses ulatuses sest kvartetile, kellel läheb kindlasti kui üksiku pilli tegeleda, muidugi näiteks tšellotegijaid on palju vähem Abiva suuremat materjali saada ja ja tööriistu isegi puht füüsilist jõudu tahab palju rohkem saada, konkursi jaoks veel kvartett eriti teha, see on juba niisugune asi, et seal juba vaadatakse materjali siis peab olema ühesugused materjalist, siis ta peab olema ühe suus lakiga kaetud, saab olema ühesuguse arvestusmudeliga järgi tehtud ja peavad kõlama ka need on sopran metsosopran alt ja siis bariton. Või kas nii, et need on jälle lisaraskused, mis tekivad kvarteti juures, sest see oli, möödunud aastal oli Moskva konkursist võttis kaasa need pillid, muidugi see oli arvestatud kvarteti, seal olid üksikud pillid. Aga ta on valmis, ma tahan, tahtsin ka saata Belgiasse, aga nüüd tuli niisugune asi välja. Et meil tekkis väike segadus nende mõõtude asjas. Ja ma tegin alti, tegin neli millimeetri lühema, kui rahvusvaheline nõue seal Belgias ette näeb ja selle tõttu nüüd ma ei saapad, et seal on niivõrd täpne kontroll, et see lükatakse kõrvale. Kui on rügemendist, on kõrvalekaldumine mingiks mingil määral tingitud sellest, et mängijatel, kes neid kvarteti seal mängivad žürii ees hindamiseks, et nendel oleks lihtsam, eriti kahju just sellepärast, et see on praegu Nõukogude liidus ainukene partett, mis oleks seal osa võtnud. Praegu ei ole ühtegi teist kvarteti, ma usun, et järgneva viie aasta jooksul saate uue aldi almistamisel neli millimeetrit suurem. Kes seda teab, võib-olla siis on jälle justkui loodud, veel niisuguseid läheks, seesama läheks läbi, tulebki teha. Seekord plaanis aga juba muuta nüüd endaltide mõõtmeid ja selle tõttu mulle antigi instruktsioon, et võib-olla alt 415 millimeetrit pikad, tegelikult ikka vana juurde neli 120 millimeetri pikkuse kerega mõõdu juurde. Võib-olla järgmine kord on võimalik isegi sedasama kvartetile saada. Jaan Reinas, öelge palun, mitu Tšellot on teie käe alt läbi käinud nende interpreedi aastate jooksul ehk 10 küll, mida on proovitud ja millega tööd on tehtud ja praegu mängite, millisena pill mängin ellu? Ei tea, isegi öelda vabriku või meistripill. Meeldiva kõlaga pill? Ei ole mitte halb küll jah, aga kui oleks võimalust ja saamist siste, vahetaks selle vilja ja teisipidi vast välja ja päris kindlasti ja nimelt just selleks villaku seal auhinnad, sellu, juba esimene tšello. Ja mis on väga, väga hea pill teda võrreldamisest Itaalia kõige paremate pillidega. Millal te esimest korda saite selle liiget möödunud aasta oli maikuus list, aga septembrikuu sees juba see oli siis peale seda keelpillide konkurssi. Mis seal siis siis ma ei, mul oli see õnn, et ma sain sellega kontserdi anda ja mõned helilindid ja kas nii kiirelt saab pilliga kokku astamatega päriselt mitte ei saa, aga aga see on niisugune õnnestunud sello, et selle peale võib kindel olla ja ta on väga hästi ehitatud, tema all on suurepärased mänguomadused. Kõik neist mensuur, Chris ja kõik see on niivõrd loomulikult ja hästi tehtud. Et seal mingisuguseid erilisi niisugusi ümberõppimist ei lähe vaja, siin on väga hästi õnnestunud pill. Kas mingi kuues meel täidab muusika meelega või uue pilli kätte saadet? See pillanud istub koheselt ja teisega läheb nagu aega. Ja On küll, mängides tunneb ju kohe, kas see pill inspireerib ka mängima või jätab ta külmaks ja ta ei võlu. Aga see tšello ei taha seda käest ära panna, öeldakse nii, et pill on pool kontserdi edu. Et Jaan Reinaste sõnad tühjana ei tunduks, pakume kuulamiseks kahte lindistust. Esimene neist tehtud nõnda öelda Reabilil teine Felixi villaku valmistatud sellal. Ja nüüd siis Felix villaku valmistatud tšello kõla. Keelpillid on vist omamoodi nagu õrnad pillid, jah. Neljade viiulit võrreldakse ikka igas keeles naisega õrn, naiselik, kujunud, innova, ta hääl on niisugune. Nii tema kuju ka ja ega ta on ju väga väiksed mõõtmed. Ega ta palju põrutamistega löömist ei kannata ja väga head kastid peavad olema. Siis ma tean, Moskvas üks meister, kes ei müünud kaua aastaid, ei annud riikliku kollektsiooni jäänud oma pilli sellepärast et nendel ei olnud häid kaste edasi tulebki nende pillide saatus. Olete palju teinud meie interpreestritele pil jah, need nooremad ikka mängivad minu pildid peaksid päris mitmed esimese pilli, mis ma üldse nii mängumehega tantsin, see on meie raadio sümfooniaorkestris, värit mängis selle pilliga. Muidugi, see on niisugune eksperiment, pill, seene, seda sai mitu korda ringi. Tegin kord uue põhja, kord uue kaane, otsin seal ja ei, oldi sobivat materjali ja nii konsertreerivatest interkreetilist esimesena sai minu pillilipus, see oli 58. aastal ja siis peale seda et paljud kõik, kes on siis konservatooriumis tööl seal töökojas ja õpilaste kätte nad läksid, lõpetasid konservatooriumi sainest interpreedid ja mängivad orkestrites ja neid on siginenud ja. Neid on meil vabariigis praegu umbes 40 pill. Aga kaugemale jõudnud on küll. Moskvas on ja isegi Kiievis on üks pill. Kaliningradis on mul mõned pildid. Ja ma ei ole tahtnud küll väljapoole anda meile, sest meil omal vabariigis on neid noori mängumehi niivõrd palju, kellel pill ei ole ja nagu siis, mispärast ma annan siis võõrale, kui omad poisid siin nii-öelda on ilma pildita, siis ma ei ole sellepärast tahtnud. Kui teie viiulimuusikat kuulata, siis lisaks sellele muusikarõõmule tuleb ka veel sinna sekka töörõõm, nii et see on nagu kahekordne töörõõm muidugi selles, et kui saad pilli kõlama, siis on, muidugi on rõõm, aga teisest küljest on seal ikka nagu väikene närv alati juures, siis kui lähed kontserdile jälle keegi mängib pilli peal kastaneid kõladele nii hästi nagu sa tahaksid või või on seal midagi paigast ära nihkunud, jälle ei kõla jälle ja nagu närv sees isegi segab rahulikult muusika nautimist. Ja seda enam, et teie praegune põhitöökoht on hoopiski Me raadiusega kooris lauljana viiulimeistri amet on hoopiski kas kõrvalharrastus või hobi või kuidas te selle kõigega aega olnud nagu huviala ja kui ma ei oleks laulja olnud, ükskõik mis mulle oleksin teinud, ega ma pole kunagi mõelnud, et ma hakkaksin elukutseliseks viiulimeistriks, seda mul mõtet ei ole mul kunagi olnud, aga mul lihtsalt on huvi olnud selle vastu ja mul paljude asjadega on niimoodi olnud, kui üks asi saab liiga selgeks juba siis ma nagu kaotanud huvi selle asja vastu. Ma kardangi isegi, et mul mitte ei saaks pildi tegemine liiga selgeks, et ma siis enam ei tee, ma hakkaksin ka midagi muud vaatama, marke koguma või midagi, vanu rahasid või midagi. Kas on veel sellesse valmistamises mingeid saladusi, mida pole avastanud? Minu, mis minul on väga vähe avastanud, mis seal muidugi tuleb jalgratast uuesti leiutada, sest teised meistrid on aasta saadav ennem ent töötanud, aga Neid kogemusi mul ei ole kuskilt võtta. Mida nemad teavad, ma pean kõik ise leidma, aga vaevalt mina sealt kõik. Mis see pill praegusel kujul isegi veel suudab anda, mina, mina iialgi ei seda maksimumi saavuta. Seal on veel väga palju võimalusi, sest inimesed, kõrvad arenevad, praegune põlvkond kuuleb juba muusikat, hoopis teistmoodi esitab hoopis teised nõuded. Pillile, kui vanasti. Seni oleme rääkinud medali ühest küljest, paraku teine pool pole nii rõõmustav probleemiks tööruumid, pillide saatus, nende omandamisvõimalused. Kõige selle toreda juures, mis on, et tõesti meil on inimene, kes seda tööd hästi tunneb ja kelle töö on leidnud tunnustust. Maimute ütles neid diplomi, mis saadakse konkursil vaid tunnustust lihtsalt pillimeeste hulgas, et tema pildid on kasutusel. Need on praegu väga palju ja kõige selle juures atom kordajad ta tõesti praegu ei tee pille oleme ikka hirmus rikkad, kui me võime nii, vaat nii teha, et inimene, kes oma tööd tunneb ja, ja kelle töö järgi on suur vajadus, et tegelikult inimene sel alal ei tööta. Me võime tal lasta jõude seista. Te nimetasite eelnevalt, et varem olidel Pill Moskva kollektsioonist Moskvas all Üleliiduline instrumentide kollektsioon, kus on võimalik üürida Pille näiteks meie konservatooriumi on ka miniatuurne pillikollektsioon. Neid pille laenutatakse üliõpilastele ilma tasuta, kuid selle võimalused on piiratud ja villaku puhul praegu, kus on teada, et tal on valminud kvartett kaks viiulit, vioola ja tšello, et need pillid ei läheks üksikult maailma, vaid seda kvartetti, oleks võimalik hoida koos. Ja teda nõnda tervikuna võib olla kasutusele anda, see oleks nii. Nii tore. Ei ole õiget töö tegemise ruumi ja selle tõttu ei ole ka viimasel ajal midagi teinud. Ainult mis pooleli oli, nüüd olen lõpetanud. Ja siis ei näegi praegu ette õiget võimalust. Lauda pööningul on materjali on jätkuks veel olemas. Muretsesin omale ristiks. Osa näiteks saavad kunagi ära tehtud ka, aga kui te need õhtu õdusat istute kodus, kas te panete nüüd koorimuusikaplaadi peale, kuulates riiuli muusikat? Seda või teist mõlemat, aga tihti veel hoopis? Mul on päris hea, plaadikogu on omal ajal kogutud ja ja siis Aga ikkagi tõsiasi ema poole pealt ikka muusikat, ma usun, et teie lemmik balanne fonoteegis olemas ja millega võiks siis tervita, tõite 50. sünnipäeval meie jutuajamise lõpetamiseks. Tont seda teab seda lemmikpala. Sest neid on palju, aga mind huvitaks, kui saaks organiseerida nii, et minu partikmegis velo