Kõlabki teatri Vanemuine traditsiooniline etenduse algust kuulutav muusikaline motiiv. 10. oktoobril kutsus see signaal alanud teatri hooaja teisele esietendusele. Lavale jõudis Boris kõrberi muusikalikapsad ja kuningad. Libreto oh end või samanimelise teose järgi, kirjutas Uno Laht. Tänases muusikalises tunnis pakuksimegi kuulamiseks sõnalist muusikalist reportaaži uuest muusikalist. Mõtte Emery romaanist 200 kuningat muusikali teha tekkis mul juba õige ammu. See oli. Sest kui ma ei eksi 63. aastal pärast seda, kui Vanemuises tuli välja teie soo, palun umbes samal ajal vist või oli varem ilmunud Loomingu raamatukogu sarjas sellesamale raamatukene, mida ma õige sagedasti lugesin, siis tekkis mõte, ühesõnaga et see vaste kannab ennast lavale seadida, kui sellest kirevast sündmustikust valida seal teatud liinid, ühesõnaga, jätta osa äraselt paratamatult ühes tükis, sellest raamatust on võimalik vähemalt kolm või neli niisugust lugu teha, et katsuda, sest vähemalt üheneesi teha. Kunagi oli isegi juttu Enn Vetemaaga, nagu Enn Vetemaa seda teeks. Tal oli võrdlemisi kiire ja mul tulid ka teised tööd tulid vahepeale, nii et see nagu unus ära. Aga siis kuskil 69. aastal sattus mulle see raamat jälle kätte ja tookord ma lihtsalt palusin Uno Laht ja tutvuda selle asjaga, et kas ta ei oleks nõus selle raamatu ainetel ühte libreto kirjutama. Temal oli see raamat hästi tuttav. Ja nii ta siis selle asjaga valmis saigi. Ja ma püüdsin seda viisistada, kuna seal on tegemist meil niisuguse tundmatu maa nagu suuri, aga tema asukoht on kuskil Lõuna-Ameerikas või vähemalt Kesk-Ameerika troopilises vööndis, kus pärisasukad käivad veel paljajalu. Siis püüdsin seda nii vastavalt ka teatud hispaania võib olla intonatsioonide rütmikaga iseloomustada seda külge. Ja järk-järgult, nii kuidas ütleme, sündmustik areneb just sisse tulnukute arvel, ma mõtlen just Ameerika kolonisaatorite arvel tuleb muusikasse ka Ameerika. Päris konkreetsete viiside elemente võiks isegi nimetada, et kohati lausa kohe kollaaži taolist. Näiteks EL-i serenaad meil tuntud filmist, mis põimub läbi alguse saate motiivina, sillem selle pala lõpul tule planeerijasse Serenaadist üks, kaks ja pool takti, mis kõlab meeskonnalt. No ja niisuguse mõtte peale üles ehitatud kogu see Ama muusikaline materjal kusjuures üha enam ja enam hakkab põimuma tahate Ameerika laulude ja orkestripalade motiive kohaliku muusika, siis seekord on liberetist selle teose raamistanud ütelda kahe Songiga lava eesriie on kinni. Ees asub hauakivi, mille peale on siis kirjutatud, et siin puhkab Mandžuuria vabariigi president verafloores. Siis ilmub lava tagant elegantselt valgesse rõivastatud mister kuudwin. See on monolahe terminoloogia järgu Superman, kelle iga kant lõikab. Tal on peas laia äärega ülespoole keeratud äärtega valge kübar. Ilmselt see kliima tingib niisugust moodi. Ja nii siis ta tuleb välja, laulab esimese Songi, millega ta pöördub publiku Mister kuud wind laulab sellest, milleks me siia peadesse oleme tulnud, ühesõnaga, mida me tahame publikule pakkuda, siis ilmub mister, mis laval on nimelt Merafoorese hauakivi ja selle haavakivi jõuesse. Songi laulmine toimubki meesteks, Miss Ameerika kõige parem salapolitseinik eradetektiiv. Tema ütleb, et see surnukesse avakivi all puhkab, ta ei ole üldse mitte mera Flores, vaid see on hoopis mister vorstid. Kuid selle peale meister kuten ütleb, et võib-olla oleks õigem vaadata koos publikuga kogu selle sündmustiku läbi, kuidas see asi siin ütelda, tekkisid siin sihuke arusaamatus laavakiviga. Ja siis avaneb eesriie, mister Goodwin astub lavale. Smissaga kaob ning ta ilmub siis, kui tegevuste uuesti laval toob. Aguden, tutvustad lavalolijaid nimelt esimene pilt toimib kohvikus, Buenos Aires on lõunatund, siesta kõik puhkavad ja nii siis teost saab oma algus. Kohvikus istuvad kõigepealt konsul atud Ameerika Ühendriikide esindaja sellel õndsalt Anžuurija nimelisel maal. Tema kirjutab järjekordset aruannet Ühendriikide vastavatele organitele. Teda võlub kohalik kaunitar, Pepita teise laua juures istuvat kolonel Falcon. See on kohalik, no SS, kui võiks ütelda oma koorilladega lava peal oli veel kaks tegelast, keda tutvustatakse ükson Plays. See on Harvardi ülikooli lõpetanud kõige intelligentsem bet, nii nagu iseloomustada teda lahti lava parempoolsest tagaküljes on näha president lossada portreesid. Mida maalib presidendi ihukunstnik mister vaid paarkümmend aastat tagasi surnuks piinatud presidendi poeg kes ootab võimalust pääseda uuesti valitsejaks teda siis abistab selle töö juures see lõunapoolkera kõige elegantsem pätt plass. Siis on seal kohalik arst, tähendab ka välismaalane. Mister Gregg, kes ravib patsiente patsiendiga, tekib kohe alguses, eks arusaamatus. Patsient nimelt kõneledes hispaania keelt ei oska ennast täpselt väljendada, veel vähem Putin õigesti seda interpreteerib tõlkes. Nimelt selgub, et patsiendil on abikaasa õnnelikus seisundis, kes vajab arsti. Mister Gregg, tema oskab ravida vaid ainult teatud pillidega soodapillid, mille ta annab igasuguste haiguste puhul ja annab muidugi ka selle õnnelikule patsiendile neid Pille käskidest head aja jooksul sisse võtta. Hiljem tasu maksmise juures tekib arusaamatus lihtsalt põhjusel, kuna mister Gregg ütleb, et iga kahe tunni tagant üks pill. Patsient sai jällegi aru niiviisi, et kuna ta käekella peale näitas, et ta peab käekella talle andma andis ühe kellaaja, kui kaks tundi oli, siis loomulikult üks kell jäi puudu, lubasite ise kella loogil, sellele järgneb siis Telegraph jookseb sisse, muide hüüab, et nendel on telegrammistele kuudvinile ja selgub, et on põgenenud kohalik mandžuuria president koos operetiprimadonna ka ning kaasa võtnud kogu riigikassa. Nüüd sedasama riigikassat hakataksegi taga ajama. Et oled sisse mis tahes, mis, kes on laeva pealt tulnud, temal on ülesanne samuti tabada president koseisi kassad sedasama Telegrami saabumist ja seda kommenteerib siis rahvas. Kuna venegrammi, kui saab teatavaks ka need rahvale, et president on põgenenud siis rahvas kaob sealt ära koos selle õnnetu Telegrafistiga kes ennast selle tõttu, et ta selle Telegraph sisu avalikuks tegi, ennast purju joob. Mister kuutwin annab korralduse otsekohe sulgeda kõik teed ja katsuda tabada tähendab presidenti koos riigikassaga nagu telegrammist selgustessifreerimisel. President sõidab oma kallimaga üle mägede, eeslite seljas ja krokodillinahkseid paunas peaks olema siis röövitud riigi kasta, lavapilt muutub ning seal siis rahvas laulab laespirantsat. Kusjuures kupledest just ironiseerivad naeravad seda presidendi põgenemist. Mõte on umbes niisugune, et ükskõik, missugune president neil ei oleks nende sotsiaalne olukord ikkagi jääb täpselt samasuguseks, nii et see rahvale mingisugust kasu ei too. Nüüd siis lavapilt muutub, Pepiita, kes armunalt ameerika konsoli näkku vaatab, ütleb, et kuidas temagi tahaks tõesti, et teda üle mägede eesli seljas keegi ära varastaks ja viiks unelmate maale pimedusest hakkab kostma võima siis eesli serenaad, mis valmistab meeleolu ette. Kuidas president siis oma kallimaga sealt üle nende mägede tulevad? See on päris minu meelest huvitavat lavastatud ja pärast selle serenaadi katkemist esitab koor ja orkester tuleb siis lava keskele. Valgustus, kust me näeme peesite seljas nii presidenti kui ta kallimat, kes laulavad ühte niisugust laulu, kuidas nemad veedaksid oma aja siis, kui nemad jõuavad Rivieras ja siis nad taas taanduvad. Tuleb uuesti see eesti serenaad, millega see pilt sisi, ta lõpetab. Eesli serenaadi ja lõpul me näeme, kuidas üle lava tassitakse ühte suurt pauna. Ja sedaan tassib. Valgetes riietes mees, mis väga oli, oleks tal habe ees olnud, sarnaneks tähendab president meelatvoresega. Aga daam, kes Mira flooras kaasas oli, see ei ole mitte see. Nimelt siin tekibki üks niisugune segadus, ühesõnaga et samal ajal põgenes ka üksi Ameerika kindlustusseltsina direktor koos oma tütrega, võttes kaasa kindlustusseltsirahad. Ja kuna nüüd neid pidevalt jälitatakse, siis nemad saabume hotelli. Aga nende kannul on ta juba mister kuudwin ja kohalik politsei tungivad sinna sisse. Goodwin eelkõige. Ta tuleb magamistuppa, kus ta näeb ühte neidu magavat ja väljardikutakse plikke, kes samuti ja asjaga kursis olnud. Seal siis selgub, ühesõnaga see eksitus, et üldse ei ole mitte tegemist selle primadonna aga vaid vastupidi vistel Worfile tütrega. Kuna Goodwin on huvitatud rahast siis neiu, mis Worfilt tootalasele pauna kuudrin, leiab seal sees raha ja viskab selle pauna apelsinipuu. Et vältida selle Kauna rekvireerimisse esiplaanil politseinike poolt. Tuleb sisse siis mister Worfilt, kes on üllatanud muidugi, et tal on juba jälile jõutud ning teada saades, et enam pääsu ei ole, läheb tahatuppa ja laseb enda maha. Selle peale jooksevad sisse siis juba politseinikud ning samuti ka mister Smiss. Kuna aga mister vool Fildi tütrel ei ole midagi selle vastat, mister kuulin, kes nüüd teda selle raha omandas jõukaks saanud, siis tekib seal juba niisugune situatsioon, kuudvimi tutvustab seda, mis voor, pilti kui oma tulevast naist. Keegi muidugi mitte midagi sellest paunast ei tea, otsitakse, ei leita. Lahkuvad kusjuures siis mis on ainukene, kes tunneb dollareid ja kulla lõhna seal ja ütleb, et ma tunnen seda siin, aga seda pauna ühesõnaga ei leia. Ja nii siis nad taanduvad, jättes lavale õnnelikku paari kuud vinni ja mis voor Fildi. Järgneb stseen mister hätuudi ja kuud vinni vahel. Atwood on nimelt saanud Alabamastama armastatu Rouci vanematelt kirja et nemad on huvitatud, kas ei saaks mitte sellele antuurija paljasjalgsete maal teha kingadega ja saabastega äri. Et see tooks neile nii hästi kõvasti sisse. Nuia vutt kirjutan, et siin ei ole viimase 5000 aasta jooksul ühtegi paari kingi müüdud ja loodab muidugi, et see on arusaadav ka nendele Alabama elanikudele. Kuid sellest tekibki hiljem ka just vastupidine arusaamatus, kuna Roosi onu mister Peterson ütleb, et ei saa ju ameerika konsul saata mingisugust informatsiooni, ütelda õigesti, et sellest peab aru saama nii nagu ta kirjutatud on, sest ta ei tohi seda teha, ei konjunktuurist mingisuguseid andmeid edasi saata ja selle tõttu tema oli sellest ära, ütlevad kirjast saanud hoopis niiviisi aru, see on niisugune maa, kus võib suurt suurt ärikingadega teha, nagu ikka juhtub, just saabuvad nii uusi kui minister Peterson ja ehmatanud vutt langeb pikale, kuna nad on toonud kaasa konteinerit nii saabaste kui ka kingadega olid investeerinud, koguma raha, tähendab sinna sisse. No ja nüüd on siis selle esimese osa nii-ütelda viimane stseen, kus tuleb leida mingisugune väljapääs olukorral, et katsuda need kingad siiski kuidagi maha müüa. Seal on niisugune moment, kus tekib olukord, kui nõudmist ei saa luua, siis tuleb luua kõigepealt mingisuguse vajaduse, siis tekib ka nõudmine. Ja sellesama mõtte ajendil tekib siis jätuudil geniaalne mõte. Et kui telliks õige sealt alavamast ühe hulga takja nupusid. Sest kui paljasjalgse takjanupu peale astuvad, siis muidugi on neil vajalik juba midagi jalga panna. Esimene osa lõpebki niisuguse lauluga koos uurija, unin ant suur ja peasündmusi saad nahas, uuriza. Takjanupud olid välja tellitud ja nüüd järgmine osa hakkab siis sellega peale, et oodatakse lennukit, mille pealt siis need konteinerid pidid saama langevarjudega alla visata. Samal ajal kui need kuute pin ja Atwood ja see tegelaskond ootab, siis saabuvad lennukid ilmub rõdu peale peti ta laulab oma romansi, mis tegelikult sisuliselt kirjeldab seda sündmust, kuidas need Takkijaid pimedas öös siis külvataks? Järgmine pilt hakkab hommik peale ilmuvad esimesed elanikud kuduma, onnidest satuvad takjanuppudele tarduvad. Kuna nad liikuda ei saa, ajasin veel valu põhjustab siis ilmub ka kohe Rouci. Nii nagu ehtne ameeriklanna ja ettevõtlik, pakub kohe ühele nendest naistest. Uued kingad proovib jalga, kuna nad hästi sobivad, siis tehakse sealsamas ka kohe kaup. Ja kohale ilmub gaasis mister Peterson kogu oma konteinerite tagavaraga ja sedasama viisi taustal osuuria unine Ants uurija ja sündmusi saad näha suuri. Sa toimub siis üks suur äri, kus müüakse maha kõik need kingad ja õnnelikud Alabama elanikud saavad tagasi sisama. Investeerida. Ja nüüd jänkinna Python pannud omale siis kõrgete kontsadega kingad jalga ja järgneb siis üks niisugune paroodiline stseen debiita ja tantsurühma esituses mida toetavad veel naisansambel. Taas lääne me eeslite seljas ratsutavaid president Merafloorest ja isa Bellat kordub nende duett, mida me juba esimeses osas nägime. Selle katkestab äkki salapolitseinik tuntud Eradi efektiivse missiilmumine. Ja nende omavahelises vestluses siis selgub, mis tahab nad toimetada vabasse maailma, millega muidugi mõlemad on kohe hästi päri. Siis on üks Tertset milles nii president kui Isabella kiidavas missi ja mis tunneb ennast ka täitsa oma kambameeste keskel. Pole enam seda lõi. Jalaga piinlikust tundma teha, valitsuse pulli teha. Minu aadet. Nii nüüd hakkab, siis tähendab Johu stseen, kus rahvas valmistuda suurteks pidustusteks, deklamaatorid hüüavad seal loosungid kõik tarvitavat mister pättesse kingi ja ja ameerika kingakreemi konserend siks. Ning siis ilmuvat saapapuhastajat, mis kõikidele riigi alamatele nende saapad läikima löövad. Siis tuleb üks duett Roosi ja mis kuudvini duett kes tunnevad hääd meelt oma meestest. Aga misjaoks siis nii-ütelda, mitte head meelt tunda, nagu öeldakse, kui mister kuud võin, kõigepealt sai sellesama raha omale mis koordilt varastas, peale sellega Worfildi tütre. Roosi sai emale Atuudi sellepärast, et oskas luua niisuguse vajaduse, mis põhjustas nõudmise kingade järgi. Ja selle tõttu nad nii ühes meeles siis kõik on, sest nad arvavad, et nende pinnal teabki, kohalikke liitne ütelda võrsunud. Nüüd tuleb siis president. President tuuakse niisuguse muusika taustal, mis on tuletatud saapaviksi laulust. Ta erilisena kvart harmoonia peale üles ehitatud hästi veniv. Ja peaks iseloomustama teatud mõttes seda. Seal lüüakse apoviksiga läikima ka kõik teised presidendid, kes sinna, sest nagu me teame, müra Flores põgenes sihukesele, vahepeal oli juba pandud sellossada uus president. Ja rahvalike karnevalid ajad hakkavad kin, piiramatud vabadused. Astuda talle aga ei saa ma pühale pinnale Mulla veenduda. Juurdepääsus Dajani progress. Millistes kingades? Käidavates kindlad jalad, vaata kartegi maatilistele rääkustel. Riigikassa on tühi nagu kell tiibadelt strateegiliselt malli parv jaotati sõdurite ja hulkuvate karja Kemage vaimu arvamus on muutunud auklikuks. Kehtestada pärandatud uue tsivilisatsiooni tulumaksu Mihhaar võrdsetel alustel kõiki elanikkonna kihte liimikutest Raukkadelik 50 peesot iga kinga tallab ja. Isamaa lüüa. Et olete võimud, kui. Ja nüüd see presidendi kõne jääb ka kahjuks viimaseks, kõnekas sellepärast, et rahvast kuulda saades neilt jälle uuesti hakatakse nahka maha võtma siis tõukad selle presidendi troonilt. Samal ajal mister vaip maalib just selle presidendi portreed tema enda kohal. See siis kutsutakse uueks presidendiks, tänab rahvast seal ja siis kõlab üks niisugune tekst. Kui võimudel on paraad, siis rahvastelt maskeraadi, seda enam, kuna tahan, et lõunapoolkeral kõik see asi, siis läheb see piduga kohe lahti. Sellele esimesele seenile, kus sisse põikab ka ainult kinna motiiv. Järgneb siis rituaalne stseen, kus austatakse need ebajumalaid ning see lõpeb siis suure karnevalistseeniga balletitrupi osavõtul. Kui see lugu kõik teda läbi on, siis näeme uuesti hauakivid ühesõnaga seal nagu raamik seal uuesti mistahes, mis ja siis tähendab, mis tal kuudrin kuudel nüüd juba oma abikaasaga abikaasa toob sinna lilli ja jätkub, nii nagu sellest proloogist nüüd see jutt, ühesõnaga, siinse laual vee all ja sugugi mitteresident Merobloores. Ja mis ütleb, et see on hoopis meister, vooruslik, järelikult, mis voorhiti tütar toob oma isa hauale sinna, lillasid mille peale tütar vastab, et ma olen nukk leidlaps ja k6ik siin ei ole selle asjaga nõus, ütleb, et kui te protestite selle olukorra vastu, siis oleks teil sobivops hakata protestilauljaks annab talle siis kitarri kätte, mida ta ise hiljuti kasutas. Ning sellele siis järgnevalt tulevad peategelased kõik lavale ja laulavad väga pühalikult Alabama seda lugu, mis kõlas esimese vaatuse roosida hätuudi kohtumisel projektina, nagu meenutades seda, et Alabamas on tulnud kogu õnnestus sellele maale. Ja. Valabanale ka see paljasjalgsete maa saanud kultuurseks maaks. Võib-olla lõpetuseks veel mõned küsimused. Kõigepealt kokkuvõtvalt, mida muusikalide kapsad ja kuningad öelda taheti, vot mõte on, tähendab ühesõnaga, selleks tsiteeriksin võib-olla ühisteksti, mida Uno Laht on lahkelt nii seletuskirjana Vanemuise teatrile andnud. Nimelt kapsaste ja kuningate pealkirja laenas jänkide naeruklassiku Henry võrratult inglise lastekirjanikult. Juuskarrolent kena raamat. Alice Imedemaal ilmus mullu ka meil Jaan Krossi tõlkes. Prints sisu on järgmine kord meelitanud kaval merelõvi Austriat kaldale lubades pajatada neile lugusid küll saabastest ja laevadest kirja lakkis kapsast, dist ja kuningatest jutused lühemaks. Uudishimulikud austrid kadusid juttumiste kõhtu. Ilma nelja sidrunimahla oleks peale pingutatud. Oma seiklusromaanis, mis on tegelasrohke ja Sušeeriaaned, täiskasvanud nagu troopiline mets, asendab Henri kapsad palmide ja kuningad. Presidentidega olles pange tähele võrratult kavalammeralevist. Võrreldes kõike Vanemuise võrratu lavastusele kade veendute Simm loobuti isegi Palmidest Austin taga muidugimõista panid nahka presidendid raisates kogu sidrunimahla, mida lootsime hoida vaatajate tarbeks. Et hõrk lõunamaineroog muutuks mõnevõrra magusaks pakkumentena kompvekipaberis ja palume saalis mitte krabistada, kuidas realiseerussi nii-öelda teose ideeline selgroog, mõtte muusikas, muusika ma püüdsin teha eelkõige, nagu ma juba alguses nimetasin, väga konkreetseid, ta lauluviise ja motiive meenutades. Ja väga magusana, et see Uno lahe vaimuka satiirilise tekstiga. Suure kontrasti annaks. Mis mulje võiks teie arvates vaatajal kuulajal kõnesolevast musklist jääda? Seda võib mõista väga mitmet moodi ühelt poolt ühe vaatleja, ta paneb naerma. Teine vaataja võtab teda tõsiselt. Ja kolmas vaataja on kuri muidugi sellepärast et siin ei ole musike ja teksti kooskõla, nii et siin on iga vaataja peale erinevalt mõeldud, kuidas ta tegelikult kõlama hakkab. Kuidas teil tegelikult publikule meeldib? Seda otsustab siiski hulk. Olete muusika, teatri ja nüüd juba hästi hulgaliselt muusikat kirjutanud, on vist nii? Eesti heliloojate seas, olete helist kogunud, sel nädalal rekordimees lavamuusikat olen kirjutanud. Kuuele ja poolele operettide muusikaline pool meelegi esimene operett, mille ma kirjutasin koos Leo Normeti ka Hermese kannul admis kahjuks ei leidnud lavastamist, kuid sellesama ainestiku peal loodi pärast Eesti superfilmidest vallatud kurvid. Sellele järgnes siis 55. aastal ainult unistus 59. aastal laanelill 62. aastal. Teie soov, palun, kõik need kolm on kirjutatud Ardi Liives libreto peale. 65. aastal 1000 meetrit armastust. Libreto autoriks on Dagmar Normet. 68. aastal meestki suhennaga Ardi Liives, Eduard Vilde tuntud näidendi ainel. Ja nüüd siis 71 kapsaga kuningalt kõigini lavastatud Vanemuisesse yks pärast. Jah, neist üks on ainult rambivalgust ka. Nimelt Estonia teater, kas see on mees pisu Hannaga nimelt need esietendused toimusid kohe vahetult hiljem. Misjaoks Vanemuises? Vanemuine millegipärast on huvitatud olnud minuga koostööst, pealegi Irdi ma tunnen juba suure isamaasõjaväe peale kanali Ell estraadi. Kes direktoriks temaga pikki matka teinud Moskvast kuni Põhja-Jäämere kallastele ja tagasi, nii et suur süüdlane on sihird? Üks põhjus muidugi veel, mis mind Vanemuise teatriga eriti seob, on see, et esimese opereti lavastamise ajal ma sain Timi kahest tuttavaks ainult unistada ja kuna see oli esimene lugu ja millal teete hästi palju ütelda, variantisid ja selle tõttu ma nägin kõike seda vaeva ja piina, mida need inimesed pidid nägema ühe niisuguse teose lavaletoomisega. Ja nii kujunes meil ka üks niisugune sõprus, sellepärast et ega minu piin väiksemad pidin kirjutama kallermaja uisuvariant. Ja seniajani on see kestnud ja süvenenud ja mul on seal hästi palju toredaid sõpru ka kadunud Jaan hargene ja praeguse jälist kõlari näol rääkimata paljudest näitlejatest, kes laule seda esitanud. Ta on niisugune eriline rõõm alati sinna majja minna. Nüüd meil on uus hoone, kaasaegne tehnika ja eks seegi võimalda olla mõnda teost huvitavamalt põnevamalt lavastada, kui seda oleks vana trummi toimaldatud kus seda enam, et ma olen sedasama teha lavastuste pinnal võib-olla kõige rohkem õppinud oma elus. Kui nüüd välja arvata see periood, kus ma üliõpilasena konservatooriumis kuidas kõnesoleva lavastusega Vanemuises rahule aitäh. See lavastus on omamoodi muidugi sihukene. Hästi keeruline töö olnud, sellepärast et selle kallal on palju hulk inimesi töötanud ja igaüks on pead murdnud ja eks nähtavasti selle tõttu seda peamurdmist seal oligi. Et see muusika vist ei ole kirjutatud kõigi nende tavaliste normide kohaselt. Ja ka Uno lahe tekst minu meelest on hästi tore ja löö igas tema lauses on rosin ja häda on võib-olla ainult selles, et kuna need rosinad ühetzi otsa kõik tulevad, siis ei jõua nagu esimest rosinat maitsma hakata. Jumalat teine ja see paneb uuesti mõtlema. Nii et ühelt poolt võiks eeldada selle tõttu tükist õigesti aru saada, peaks vist paar korda nädalas käin tükkivataks. Kas kavatsete veel midagi muusikateatrile kirjutada? Kardamentilist muusika teatel enam ei kirjuta. Mitmete ei pea. Üks asi on sellest, et igaüks peab õigel ajal minema areenilt ära muidu ta kantakse sealt minema.