Võitjad TD. On olukordi, mis muidu sõelus harilik Ena tunduvatele sündmustele võivad anda äkki erilise värvingu. Sel hommikul. Selles pole ju midagi iseäralikku. Sünnipäevi on olnud melus nüüd rohkem, kui oleks praegu soovinud. Kuid meelde on jäänud just see. Mäletan, oli pühapäev. Päike tõusis täiesti selgesse taevasse. Oli vaikne. Liigagi vaikne, otsekui oleks loodus hoidnud hinge tagasi. Ja siis äkki katjušade kõige kaunima muusikana kõlav kogupaukavad kord suurtükiväe tule ettevalmistuse suurepärasele sümfoonial. Samal ajal oli see aga otsekui su eest kaua suletud olnud koduukse avamise tuttav ja vaevukuuldav kunagi. Rohkem kui kolme aasta tagant tundsime oma jalgade all jälle sünnima pinda. Üksnes sel kombel äraolnu teab, mida see tähendas. Kõik üleliigse olime eelneval ööl seljakottidest minema visanud, et miski sammuisegaks. Ainult padrunid jäid. Need tõotasid koju jõudmist. Suurtükituli kestis siiski, milline meeliülendav muusik. Nüüd võiks juba rääkida täiel häälel. Teadku nad Emajõe teisel kaldal, et hakkame tulema. Ja sel ajal surus mu relva ja katelokikaaslane leitnant Gerhard Tartes mulle pihku pakki paberisse kingituseks. Sest mul oli ju sünnipäev. Tõeline sünnipäev kõige suurema kingitusega. Võitjate tee mida kõike see lendas, ei talleta nii palju või olid käijaid sel teel. Nii palju on erinevaid mälestusi mida tahes veel nüüdki tagantjärele üles korjata. Kuid on tundeid ja tundevarjundeid. On unistusi, mis jäid teele, et taganttulijal oleks kergem käia. Aga kuulakem, mida on meestele öelda Emajõe ääres, olid aastate möödudes jälle kooselupõline suurtükiväelane alampolkovnik Arnold poolus major Martin Polikarpus, kapten Jaan Mürk ja leitnant Helmuti. Siin oli ivani käega katsutav kodu lähedus ja siin oli juba nii see ind ja see pealetungi tahe. Eriti nii aktiivne. Iga mees Me peatusime siin ettevalmistuse osas mõned päevad, aga mehed muutuks nii kärsituks, et saaks rutem. Selle koha pealt peab märkima seda, et meil oli ette nähtud suurtüki, tule ettevalmistusviiskümmend minutit aga suurtüki tule ettevalmistuse lõppemisel pidi algama siis ja forsseerimine. Aga meie mehed seda 50 niimoodi välja ei kannatanud. Ja läksid juba rünnakule 10 minutit enne suurtükitule lõppemist. Võib-olla see oli ka õige, sellepärast et suurtükituli jätkus järgmisel kaldal ja siis oli nagu julgem minna, aga aga teisest küljest jälle oma mürskude lõhkemisele liiga ligidale, see on ka jälle päris ohtlik minna, tahtsid koju, kõik tahtsid ja võimalikult rutem oli meeste soov võimalikult rutem ja meil oli viis päeva oli õieti meil aega, meie luure läks sinna välja viis päeva ennem. See viis päeva on muidugi lahe, sellepärast et Emajõel oli ka kinnine maastik, oli teisel poolel ja selleks, et need kinnisel maastikul luurata Väljavastase tulesüsteemi, et teda efektiivselt maha suruda, selleks on tarvis nii koondada kõigi luureliikide koostöö, seal on siis maapealne luure ja seisan laskurosade luure seal nende tagalasse saatmisega, siis on lennuväeluure instrumentaalluure. Vot see kooskõlastamine ja see võtab aega ja viis päeva selle jaoks oli vähe. Aga tulemused näitasid jah, et me hakkama saime ja kui jõe forsseerimisel läksid laskurosad läksid üle siis tõsist vastupanu osta, seal üldse ei olnudki, nii, selle päeva õhtuni. Tõsist vastupanu polnud kui hoolimatu. Kui karm on sõda oma näilisest lihtsuses? Tõepoolest tõsist vastupanu Emajõel polnud. Kuid keegi ometi laskis sealtpoolt kaldalt lendusele kuuli kasvõi selle ühe ainsa kuuli. Veel enne, kui me üle jõudsime. Ma ise nägin teda lamamas päikesepaistelisel luhal elutu nägu vastu pilvitud taevast. Noor nägu. Hetk tagasi alles elas keegi nööbist lahti, tema rinnatasku. Sealt tuli välja pooleli jäänudki. Ei tea, kus ta tahtis selle teele ette saata. Võib-olla aga kirjutas üksnes selleks, et mõni tund enne pealetungi kellegagi õige lähedastest kõnelda, oma rõõmu jagada. Kallis, ema, tere. Nüüd olen ma sulle juba väga lähedal. Kuid tee viisedas, sünnime ootas vabastamist, ootas juba aastaid, ootas kannatamatult, emad, ootasid poegi, naised, oma mehi, lapsed, isasid ja keegi neist, kes koju läksid ei teadnud ette mitte ainsatki hetk. Kuid laseme ka juttu alustanud meestel nende mälestustes jälle edasi sammuda. Varasem enne paadi valmisel kummipaadi, kas ma siit Narvast stsenaarium Emajões, mees, koosneme luurete koos minema, soe, 302 lihtoli, mina luurekomandöri, jalaväe ligi kohe minema loodu kaks vahel siis kummipaadi jätsime siin avastasid ja siis me ei räägi, oh jookstest, jooksime kogu aeg üle, läksime palee paleest minema või midagi Eesti ohte meie jaoks liiga jooksev koer tegelikult seal võrdes nõrgalt kaitstud või see oli märgatavalt nõrgem. Narval Narva jõel oli nii palju, nendel ei olnud aega ikka sulle kindlustamiseks, kui Narva all oli see asi, ei, aga mina, neist põhimõte oli vist niisugune ka, et seal oli nii põhimõttelisest, eestlasest istmest, sakslastel säraga, jessas, leivad käega ka ja Lähme missasimei vehimis inglisAvinurme juures saime neid kätte eestlasi, kes olid kaitses Kavastu Juurus. Siis nende ütelus järele, et see tulevik oli nii võimas, et jäi neil niisugune mulje, et siin midagi teha ei ole. Et siin tuleb jalga lasta, mida varem, seda parem, kaugemale saad. Ma kohtasin Viira juures kuuenda patareiluurega. Seal vasakul pool on visatud kaeviku lihtsalt raseeritud ära ja alatut. Kaeva ajamast ja labidad ka sealjuures. Mitte seal talu juures tahab kedagi inimest kohatad, nüüd teada saada, kes siin olid ja luureandmed midagi saada. Mitte ühtegi inimest ei ole. Ja siis seal ringi vaadates näeme seal kuskil põõsa aia väljaspool aeda kuskil põõsastes keegi naiste ras näitab seal nägu. Lähen tema vastu jutuga, põgenes ära. Natukese aja pärast tuleb üks noorem naisterahvas sinna välja, räägime, et ärge kartke, me oleme eestlased. Et niikuinii meid ootasid. Nüüd me ükskord jõudsime nii kaugele. Tuleb see vanem naisterahvas ka välja, hakkame siis, millal siis läksid siit, kes siin olid? Ta ütleb, et siin olite eestlased olitit, siis viskasid siin kaevikud, tahtsid siin kaitset teha, jooksid siia kaevikud kakast kaevu ja panid jälle minema. Kui kõlavate lubadustega tulid nad 41. Eestimaale vabadust tuua. Millise ajaloolise rolli täitjad nad mängisid eestlaste elus. Ja nüüd miks muutus nende oma nahk neile äkki niivõrd kalliks, et seda pidid kaitsma nende käed, keda nad oma jutu järgi kommunistide eest kaitsnud olid mida nad külvasid meie maale ainult vaenu vendade vahel. Mürki oodati, kuidas tapjaid, hävitajaid, röövleid ja me tulime küll tule ja mõõgaga kuid meie südametes olid küllalt ruumi armastuse ja helluse jaoks. Meie silm oskas silitada koduseid põlde, käed kibelesid rahuliku töö järel. Kõige huvitavam siia liigusin Jevgeni forsseeritud, noh siis tuli see meil vahe väga. Humaansel tehti meil kallivere küla, need olid kõik need üksiktalupidajad siis jõlkus voodis, rukis küpses, läksime rukki lõikama aasia rukola pakki, tuleb peremees tagasi Safelluki kätte, adi lähe varisema. Ja me tegime nüüd seal, noh niipalju kui mille aeg anti, me olime vist, ma ei tea, kui kaua seal oli niimoodi, et me nüüd võtame sealt ära võib-olla rahval salvas, neel liitsime lihtsalt maha, Eesti peal ennast kohal olnud pärast tuli kohamatus rukkihakid põllul soo tehtud võtleja, võsa, laada. Mees. Ja ja mis selle ees kui ta Siis, kui ta on? Ei, ma. Ei tee. Hall. Niisugused olid need mehed. Kuid lubage, tuleme veel kord üle Emajõe. Tegelikult tahaks sealt üle tulla väga palju kordi tulla uuesti kõigiga, kes tulid sest igaüks tuli omamoodi oma mõtetega oma tunnetega oma tegudega. Igaüks jättis tulles teele oma jälje. Praegu aga on meie kaaslaseks tookordne 927. polgu automaatorite roodu ülem vanemleitnant Martin Haavel. Lahingukäsu saime juba õhtul ja see oli niisugune noh, nagu nõelte otsas istumine ei olnud momendikski niisugust mõtet sellele, et nüüd võiksid veel magada rahulikult. Sest ees ootas lahing, eriti just see, kuna ma ise olen Tartu mees, tegemist oli Tartu rajooniga oma nii-öelda kõige lähema ümbrusega, millist koolipoisina oli läbitud jalgsi matkajana ja võib öelda, et hilisemas lahingu käigus just Emajõe teisel kaldal andis just omaette tunda see osa, et varem oli käidud seal metsas ja tuntud natukene neid metsi Kavastu mõis ja, ja kõik see oli tuttavad kohad. Nojah, kodukant no mehed võib öelda, ei taha just kiita oma mehi, aga minul oli niisugune ideaalne võimalus, et me valisime oma mehi, need olid kõik noored ise, ma olin siis olnud 22 aastane ja ka minust palju vanemaid seal ka ei olnud, füüsiliselt tugevad, hea ettevalmistusega ja lahingud näitasid ka, kuni üles savi, nurmeni ja edasi sealt kuni Virtsu välja. Et rood oma ülesande täitis. Võib, ütleme nii, noh, indele eeskujulik aega, poisid kössis anud silma. Ega nad ei maganud sellepärast et eriti see viimased paar tundi enne, kui ootasime suurtüki tule ettevalmistust, sest me teadsime, et suurtüki tule, ettevalmistuskellaaeg oli meil teada ja üleliikumise kellaaeg oli teada. Kuid see ootamine oli selline nagu kell ei tahaks edasi minna. Kas või võtaks kisuks neid kellaosutid edasi, saades üle Emajõe. Kuigi pataljon oli üle läinud juba meie sattusime kartulipõllule kartulipõllul vagude vahel oli veel üksikuid selle politseipataljoni mehi, kellega meil tuli võitlusse asuda, muidugi, otsest vastupanu nad enam ei saanud meile osutada, kuna meid oli palju, meie tulejõud oli tugev ja need sealt võtsime vangi, andsime nad kohe tagalaüksustele, saatsime nad tagasi ja ise asusime edasi liikuma mööda maanteed koosale. Vira küla, mis asub umbes neljandikul teel kavastuja koosa vahel, jõudis meile järele. Korpuse komandör, kindralleitnant, pärg leidis mind ülesse ja päris, milline üksus kuskohalt, kuna tema operatiivplaanides oli vaja kiiresti teha löök läbi metsa Viira külast Varnjasse küsis minult minu operatiivkaarti, andsin oma kaardi, ta tõmbas sinna mulle Punase joone Viira küla ja kardidega siia kaardile ka, tõmbame selle peale ja Viira külast Varnjasse täpselt sirge joone, talleli kaunis sirge käsi, nii nagu ta sirge mees oli ka lahingus, nii tal oli ka sirge käsi tõmbas ühe sirge joone mulle ja andis ülesande läbi metsa liikuda ja Ta vastu lahing, mida peab politseipataljon, sest üle Emajõe jõudnud kolmessaa Spolk hakkas suruma seda politseipataljonid Varnja suunas. Ja kuidas see liikumine oli räägitud, võib-olla natuke meestest. Meil oli omaette huvitav liikumine, siin oli momente, põhiliselt liikumine toimus kompassi järgi, sest teid sihte metsas selles suunas, kuhu meie läksime, põhiliselt ei olnud. Kuid kogu see tegevus lahingutega käis puust puusse, vahel isegi nii-öelda künkast künka juurde. Ja mul on meeles siin üks puhkehetk minuga nimelt oli kaasas kunagine tan praegu surnud meie kirjanik Ants Lee perest. Meie riikliku preemia laureaat võib-olla isegi tema mõningates nii-öelda teostes on aluseid meie roodust, kuna tema oli minu ruudu nii-öelda sõjamees ja elas kaasa selle lahingu, olime temaga koos, oli juhtum, kus ühes väikses külas puhkasime vangid, panime metsa alla istuma, istusime palgivirna peal ja sõdur vajus nii 10-ks 15-ks minutiks mõttesse. Ja äkki tundub, et palgid räägivad ja selgus, et palkide alla palgivirna alla oli ehitatud varjend. Selles varjendis olid külaelanikud. Muidugi saatsime siis oma esindaja sinna, Allasse kutsus nad sealt välja ja Need külaelanikud olid üpris rõõmsad. Kahjuks ma selle küla või selle talu nime ei mäleta, kuid see moment on mul väga hästi silmade ees, kui need sealt välja tulid. Kui me neile ütlesime, et teil ei ole midagi karta, minge rahulikult oma majadesse, teie majad on kõik alles, keegi neid ei puudu. Oli pärast oli niisugune kangi mees, et tema peale oma püstolkuulipilduja, millest oli 71 padrunit, oli tal ka väga terav pliiats kaasas. Ta joonistas üksikuid momente, kuna ta mitte ei olnudki üksnes kirjanik, vaid joonistas hästi. Minul isiklikult on olemas tema poolt joonistatud minu enda portree ja tema siis pani need sündmused kirja, ta vestles üksikute vangi langenud sõduritega, need põhiliselt olid eesti rahvusest seal, kes seal olid, ja külaelanikega külaelanikega muidugi. Kuid ka teine moment on veel meeles. Ühe talu juurde jõudsime just sel momendil, kui selgus, et tegemist sakslastega. Sakslased tahtsid hobuseid selleks, et kiiresti põgeneda. Nad muidugi ei teadnud, et koostööriist on juba vallutatud. Tahtsid hobuseid, saadame, sattusime sinna juurde, muidugi talumehel päästsime need hobused, päästsime võib-olla ka talusest, nad püüdsid seda talu, tahtsid põlema panna, meie aga saime õigeaegselt juure ja sakslased said kinni võetud ja nendel see ülesanne, mis neil oli antud, nad ei saanud seda täita. Librühmuses panin kirja kohe samal ajal toda momendi peal, aga näiteks kui seal palgivirna peal oli, istusime ja kuules ja see juttu kõmin sealt alt kostis. Mul on nii selgelt silme ees leedurest, tema jalge vahel oli automaat, käes oli tema plokk ja ta kirjutas muidugi May kontrollidega vaatanud, mis ta kirjutas ja ma nägin, et ta kirjutas ja mul on tunne ja arvamine, et need tema materjalid, mis on temast säilinud pärast tema surma, need kindlasti on väga täpsed ja on pandud kirja just neil momentidel, mil see tegelikult toimus. Aga see operatsioon, mille meile andis kindralleitnant pärl oli Varnja alla välja jõudes täidetud. Nojah, aga kogu see Need olid tugevasti ära hirmutatud, oli üks niisugune moment, kus liikusime ja inimesed vaatasid majade kõrvalt ja käis niukseid, teravaid repliike eestikeelseid ja meil ei olnud siis muidugi aega nendega vaidlusse astuda ja nendele seal niisugust erilist poliitilist selgitustööd teha. Ja siis sai ainult öeldut poistele, et poisid laulame kalevite kantsi ja kui siis lauldi kalevite kantsi metsas, soos, kus üksikud talud olid nii-öelda rajatud, võib-olla see oli kõige lihtsamaks või nii-öelda tõendiks, et tegemist oli eestlastega, et oli tegemist Nõukogude armees teenivate Eesti kaardiväe laskurpolgu võitlejatega ja see oli kõige nii-öelda suuremaks agitatsiooniliseks nii-öelda vastulöögiks sellele propagandale medali teinud saksa fašistide tarbel. Kuid kalevite kantsini oli jäänud veel pikk tee. Eeessesid uued lahingud, uued kohtumised inimestega, kellest fašistlik okupatsioon polnud möödunud kerge tuule puhanguna. Meestel hallides sõdurisineeritest pidi jätkuma jõudu võidelda ja võite olla üheaegselt nii võitja kui õiglane kohtumõistja. Harutada lahti mitmeid sõja poolt sõlmitud umbsõlmi. Ja nii me siis astusime edasi omal maal, kus aastaid olid peremehed, teised aastasime kindlalt, kuid õrnalt. Võitjad TD.