Eesti mandriosa oli vabakorpuse sõjameeste jalgade ees loksus suure väina vesi. Virtsust Kuivastu, nii sai kaheksa kilomeetrit. Kuid missugust teed? See polnud enam Emajõe ületamine. Väikese Muhu ja Saaremaa vabastamisel seisid ees lahingud, millede tules sündis tervelt neli uut Nõukogude Liidu kangelast. Ei ükski film, ei ükski raamat suudaks nii tõetruult anda edasi seda ennast, salgavust ja mehisust võitluses sünnima iga jalatäie eest. Kui just tulest läbi käinud meeste endi sõnad. Suure väina forsseerimisest meenutab Kaardiväe erualampolkovnik Friedenthal sett. Meil andmeid esialgu polnud absoluutselt mingisuguseid vaimsuse kohta, kuid diviisi komandör seltsimees keldame, organiseeris kohe luureretked sinna Muhu saar, need kindlasti vaenlase positsioonid saarel, millised jõud seal asetsevad, et kuidas osas ja kus paremini lööki anda vaenlase pihta saarte vabastamisel. Nendel retkedel käisid diviisi luurajatest seersant pukk. Pidega kahel ööl käisid luurajad seal timisega, kuidas nemad läksid paatidega, seal oli kaks kaluripoissi, papp, lapski järel teise nima momendil ei mäleta. Nendel oli mootorid ära peidetud maasse, siis kaevasid oma mootoreid välja, jaapanis mootorid, paadipildi läksid, lähevad mootorpaadiga selle. Nagu ma poiste, kas noored rääkinud? Nad sõitsid juba peaaegu kaldale ligemale, mootor, mootor tasakesi töötas hiljem siis lülitage mootor välja. Arvata järel pannakse, mida ta kanda, nii et kohalikele julged ja nad kohalikud poisid olid nii-ütelda, Lotsmannid teadsid kõiki neid kohti, kuhu minna ja nad teadsid juba eelnevalt, kus midagi, võib-olla seal vaenlasel siis need positiivid, väärtuslik rammida siis olukorra kohta, kus on seal kaasas radist Karl Rammus. Tema andis raadadel andmeid seal üle, mis tehakse seal saartel, kus positsioonil valmistatakse ette vaenlase, teadsid väed. Ja nende väljale Saariumadena tagasi, seal siis aktiivsed ette valmistama ja ühtegi neist ei avastatud saarelt sarnid midagi ei avastanud, nad vastupidi, Narzan avastasid, ise kommendatuurisel, hävitasid ära, tõid suured trofeed, tõid isegi seal kaks-kolm keelt kaasa, meile muidugi. Algul anti korraldus, et valmistada, et oma vahenditega ujuvvahenditega ja tehti Barnesi, tema mäletad need paar päevasel ajal Virtsu seal kogu aeg oli lõikamine ja raiumine ja, ja parvede kokku klopli meie mõttes, nii et me peame ise need oma parvedega seal ja paatidega üle hakkama. Farsi eelnõu, see on muidugi väga kurb mugulad. Kaheksa kilomeetreid, selle parvetada seldad vaena, las oma tulega kõik metsale kalade söödaks saatma otsa. Ja aga hiljem eraldatud esimese järgu kapten, lennuki torpeedokaatrite brigaad ja sellest brigaadist üksteise järgu kapteni Assetski divisjon oli saadetud meile üle aidata ülebedaga meie võitled ja sooritada dessant. Et nii oligi, et käsu kohaselt pidime hakkama For silma 30. septembril. A kindral Pärn tuli kohale saades teada andmeid üldolukorra kohta. Otseselt mitte. 30 29. mai õhtu nägime juba õhtuhämaruses ehitatud ja veel joonud hämaruseni. Päike hakkas looja minema. Et sealt paremalt poolt tulevad kaadrid veised, algume mustatäpilised Illimegi ligemale ja niikaua, kui kaadrid jõudsid kai juurde Virtsu sadamasse mehedel valmis, Kugage kõik juba, millised üksused, mis paatidel, meil ju teada, palju paadi peale umbes läheb seal 25 30 meestlasele ja kõik juba ja vaatasid ja tiigrite käädada ja piilusid algul merd, et millal nad tulevad ja kui kaugele on seal Saaremaal ja muide selle kohta ka nii palju, et juba enne ei säranud sellel päeval diviisi poliitosakonna ülema poolt saadetud sinna Meie stereoansamblist Roland Laasmäe eesotsas kitarr, akordion ja viiul ja nad seal istusid kivi peal ja koga mängisid ja poisid olid ümber ringe, laulsid ikka. Ma vaatan paadist kiikriga, kui kaugele on see Saaremaa? PV pinki. Tehnika. Kas suudate luua silme ette pilti kaldakividel istuvad pillimehed meeste laul vaikselt rannale, laineid veeretab meri? Ka selline oli sõda kohati kuid kuulakem edasi. Esimese dessantgruppi moodustasidki 925. laskurpolgu esimene pataljon, kelle komandörid olid Belov ja diviisile luurad eesotsas leitnant Peter suuga. Need olidki paigutatud 11 kaatrile ja pea. Kui mehed olid hüpanud kaatritele, oli kohe ka käik sees ja kaatrid sõitsid merele. Mina sattusin ta esimese kaatri peale, kus olid meie esimese pataljoni luuremehed eesotsas leitnant Georgi sooga. Vaevalt kaatri veel keegi enne oli olnud. Väiksekaliibriline suurtükk, siis on automaat kuulipilduja ees, kahelt olla kaatrid, umbes seitsme meetri pikkused torpeedod. Selline huvitav ja võimas, võimas ujuvvahenditel kiirus oli suur, tähendab vesi, vahutas tagaandja. Kui me juba sõitsime väljadelt, päike hakkas juba minema teda Muhu saarele. Ja jõudsime keskväina kogu meie suurtükivägi, avas tule vaenlase kalda pihta, pungasid koguja. Katjušade tuli siis teises filmis vahel laatade, tule, jogad lendavad, aga me olime paratsetasin albets hämarikus üleval, ülevad läks nagu meie läbi ja siis on tõesti ilus moment romantilise yhel vaadata, seal. Siis siis me ei mõelnud eriti selle romantika väledad. Aga nüüd tagantjärele vaadata, mõtleme seal tõesti haruldane, haruldane tore situatsioon ja kaatrite peal oli esimese D-ga kaasas ka korpuse suurtükiväe staabiülem polkovnik Paul man ja meie diviisi suurtükipolgu komandör alampolkovnik Arnold boonus. Ja nende ülesanne oli, et kui jõuame ligemale korrigeerida tuld, sain paarsada meetrit kaldast eemale, siis vaenlane avasele meie pihta, marulise tule suurt tükist ja kuulipilduja, tunneidad ja automaattuli, kõik need vesi kees ümberringi ja meilgi kaadris aidata, selle suurtükisihtur sai kohe suruma teda meemi, seal haavata ja kolmanda kaatori pealt, kus Bauman sõitis, pataljoni komandör sai surma peale. Nii palju ohvreid ka juba, kui randa jõudsime. Meie esimene kaater tormas otsekohe sinna kai juurde ja torgi soorühma komandöriks on erakorralised, energiline ja julge. Poistelt hüppas esimesena välja, ta kinnitas otsak nabida. Poisid saaksid nad tema võitlejad järele minna. Esimesel kaabel koos nende luurajad on liikvel. Korpuse poliitosakonna agitaator Adolf Tamm. Meie. Jüri Piik siis oli diviisi luureosakonnast, oli Tiido seal peal ja kõik Me hüppasime Daile ja seal oli mingisugused noh, ehitusmaterjalid või lauad, plangud ja palgid olid, tähendab, sadamakai seal täis. Ja esimene moment oli, muidugi ei saanudki kuhugile eriti joostases vaenlase tuli oli niivõrd Ta marguline, et tuli tuli võtta täitsa sisse, leitnant soo oma nende võitlejatega. Hüppas kohe automaaditule, ise tulistas, automaatidelt pani, tormas kohe esimeste majade ees. Mis teised. Muidugi mina olin nende hulgas seal tädi, hiljem oli niisugune maru, tuli, tähendab, et paljud võitjad natsid pikali laudadega häpaltide taha ja ma tundsin mõni hetk, et siin oodata, kaua ei ole mõtet, sest vaenlasena lestad meid seal üks avaldade ja suurt Tulaldad ja miinipilduja tule all maha laadinud ja tagasi taanduda, kuhu pole veel ja siis ma organiseerisime rünnaku ja tormasime kõik siis majade varje. No mis tunne neil tülli esimesena püsti tõusta, vaenlaste ülal edasi minna. Mõtlesin küll siin mõtelda, oled selle teise järel, tulevad alati, ega alati ei ole ta silma mees, kes oli ka nii, et tuli Petrov mõne meetri tagant Illima Veisman särand. Ja siis hakkasin Anneli tasasele kõik tulema, taganes ta mõned muljed, et vaata, vahel filmiski, vaata, tõusid lilled ja kõik. La lavina lähedalt ei lähe, alati ei kuku välja, niimoodi veel surma ei taha keegi. Kõike tahavad elada. Aga, ja nii-öelda lahingülesannete täitmise kohustuste see sunnib ja, ja kui sa mõtled lahingutes täitmise täitmisele sisse surmatunne kaob suhteliselt lähedalt, aga Mihhaili teistes kaadrites meil meie kaatri kõrvale, sinna randus veel paar kaadrit ja kõigis muidugi kai ligidale, aga sealt hüppasid poisid vette näiteks. Teised kadel tegeldud kõik laiali Kuivastu sadamast vasakule, kui paremale pooles laarses kogusele kuivas asula, aga need on enamasti peale meie esimese kaatrimeeste ja kõik kõik hüppasid vette ta tehasest. Torpeedokaater otse Kaldonjunud polnud kuhugi minna, ta peksa juba tulistada tulises vees, tulistades ja naa kaatri pealt, kogu aeg oli ka kuulipilduja kergem. Surtigi tuli, pean meie esimese pataljoni, seersant Voldemar Aigro see üksinda seal, kes jõudnud sellel kaldariba vee sisse, pani miinipilduja plate maha miini peale üles avas, kohe, tähendab miinipilduja tule tähendab vaenlase pihta, seal ennastsalgavad võitlesid meie esimesest patalisel šabanov Nikolai erakordselt julgeima mees. Hästi tegutses automaadiga, hiljem trahukus juba kuulamal seersant suits, Georgina armee, kes Porkuni lahingus erakordselt vapralt võitles samuti. Tead seal selle dessandi aeg. Siis no Georgi sooleitnant, see oli hästi julge ja tänu tema tegudele ta oligi see, et just kuivas operatsioon. Võib-olla õnnestuski mitte halvasti, leitnant Liplon mõlemast käest haavata ja ei lahkunud lahingväljad enne, kui ta oli juba kogu Muhu vabastatud, siis juba polgukomandöri käsul laps metsanbati. Nikolai Matti assin, selle kohta peab ütlema, et ka erakordselt Sulge poiss. Ta oli kergekuulipildur ja tema avastas vaenlase patarei seal ühe hoone tagant, tulistas sadama pihta. Ta üksinda hävitas vaenlase suurtüki, meeskonna selle kaevandada kergendas väga palju meie dessantoperatsiooni läbiviimist. No 29. milleksime õhtu pool seitse kaadritega välja, jõudsime ta muhule, kui õhtu juba nii õhtusöögiaegadel esimene talu, mis peale kuivas selle aleviku juba sinna edasi, saare keskpaiku oli seal veel tuledes, kõik, lähme siis ühtegi inimest ei ajanud. LauaBaltic nii-ütelda Mihkli mihklipäevapraed tühja pudeli. Mõned poisid, nad istume laudade taga. Hoiatus oli, ta tohib vaenlane, jättes maha sihilikult, et mõni proovib, on mürgitatud sama maja juures ja üks auto mootor töötas ja oli käigu peale. Pataljon komandör kamandas kohe, kes üks poiss oskas juhtida ja et sadama kuivastuse tagasi tuua laskemoona juurde. Vedas seal jooksul seal mitu, mitu reisi tegi kogu aeg pataljoni, kes eestlane läksid nende Borodudele ta laskemoona sakslase autodega. Võitjate tee, kuulete, milline see oli. Kellel oli siin mahti mõelda õhtusöögile või unele. Kuid koitis, uus päev sai Muhumaa vabaks. Kelle jälg astub esimesena Saaremaapinnale? Ei tea. Kes nad olid, need esimesed. Võib-olla istub mõni neist praegugi teie kõrval. Kas tunnete ajakirjaniku August Pähkliväge kirjandusteadlast, Endel Sõgelit täitevkomitee osakonna juhatajat Paul Liitoja? Nemad nad olid ja veel paljud teised. Kuid sõjadeviis mehi aina edasi. Lahingust lahingusse, ühest raskemast neist Tehumardi lahingust räägib käsi kähklusest osa võtnud Kaardiväe erumajor. Vello Rand. Asi algas õieti sellest neline kunstilisem Kärla kandis. Ja Kärla siseasus juba 249. diviisi staap. Meie üksiku tankihävitusdivisjoni komandör major Vladimir Miller kutsuti välja lahingülesande koostada juurde antud allüksustest salk mille ülesanne oli soodsal hetkel vastase tagalasse tungida. Ja püüa nalja jõuda Sõrve poolsaare kitsasse kaela. Selleks, et ära lõigata, taanduvad Wehrmachti üksused. Meile oli suurantud komplise tankipolgus, kuslapuu tanke, kokku umbes tosin. Peale selle üks patarei 952.-st polgust iseliikuvaid suurtükke ja peale sellega jalaväelasi 925. polgu kaks ruudujooned olid juba lahingutest läbi käinud. Nad olid hõrenenud. Ja ka paar rihma automaatoreid, keda ma mäletan, kapten setman Juhklisi paigutas Nika tankidele, kui me hakkasime liikuma jalaväelased ruudust oli paigutatud veoautodele siruli veel jalaväejuhatusel vanematelt mägraken. Leitnant Sobolev, leitnant Sept ja oli ka veel rühm sapööre kaheksandal kuupäeval pärast lõunat, siis hakkasime välja liikuma. Käsu kohaselt pidime minema kõrkküla külarajooni, kus parajasti 900 seitsmeteistkümnes polg pidas lahinguid. Me jälgisime seda käiku pisut eemalt. Lahingu käiku soodsal momendil polgu paremal tiival. Lipsasime läbi tagalasse sakslastele sügavuses erilist kaitset seal selles lõigus ei olnud. Nüüd oli tähtis muidugi see eesmärk oli meil teada. Väga oluline oli kiirus selleks, et mitte lasta vastasel koguda midagi eriti ette võtta. Aga siiski kaugemal, üksikutes külades, tee ristidel oli tõkkesalk asi, mis juba hakkasid meie edasiliikumist pidurdama, peab ütlema üldse, et Saaremaaoperatsioonidel ka selles kandis juba nii lääne pool Saaremaal oli raske juba sellepärast, et väljad tänavat üksikuid eluasemetikulid piiratult kiviaedadega, enamuses elamutest või, või ka kõrvalhooned olid kivist ja väga heaks toetuspunktiks tõkkesalkadele, kes seal võisid manitseda oma tankirusikatega ja müüt võrdlemisi läheda maa pealt küllalt efektiivselt tulistada. Peale selle need tuulikud, üksikuid tuulikut, väljadel, mille katuste varjusid võiks väga hästi näha kogu ümbrust. Kuna meie liikusime, siis nemad seisid ja vaatasid. Ja kui tarvis oli või siis väga hästi tuld juhtida. Kujutage ette niisugust olukorda, kus vahest tuli külas momendil, kus lahing tekkis, äkki seisma jääda, et lahingut vastu võtta, kusjuures külatee on kitsas, kolonn liikus, hargneda ei saa. Ja tagasipööretega ei saa. Kõik on trupis, kui siin tuleb inimene, miinipilduja tuli peale, siis see, kui kurvasti võis lõppeda, mis olukord oli selge, et ainuke lahendus on see Otsustavalt sõite kaitsesse sisse äkki löökidega ja kui võimalik läbi sellest. Ja peaaegu enamuses nendel juhtudel üldse meil õnnestus veel äratatud polits pisut pikem Beatis Tatarasele metsas, kus oli langetatud puid ja võttis aega, et neid kõrvaldada. Ja mõned hästi maskeeritud tankitõrjekahurit purustada. Pärastatel selle metsades läbimistes, kus viimased tõke sadadel püüdsid neid pidurdada. Me jõudsime üle teeristi. Suundusime Salme küla suunas, kusjuures läheduses asus Tehumarditalu. Vahepeal oli läinud pimedaks, tibutas vihma ja meie varjatud tuledega liikusime, kusjuures katses arvedena ees liikusid tankid. Kubasid seda ümbrust nii-öelda. Me võiksime jõuda umbes üks vast tehtud 100 meetrit enne tankitõrjekraave, kui äkki paiskusid üles valgustusraketid ja sakslased avasid tule. Tulistasid meid kuulipildujad peale sellega. Üksikust tankitõrjesuurtükid ja mõned üksikud automaadivalangud. Ei läinud kaua aega, kui kauguses poolsaare südamikud oli kuulda tuttavat häält, nii põmm. Miinipildujad avasid tule, muide, raskemiinipildujaid olid, näis divisjon neid lõpuks sekkus üha juure. Ja punn, et need miinid lõhkesid meil meie taga. Tuli oli küllalt tugev. No juba siis, kui esimesed lasud tanki tere kraavist tulid meie vana harjumuse kohaselt paiskasid laiali, mõlemal pole teed. Tankid läksid tiibadele jala läbi, tuli kiiresti masinatelt maha, võttis oma kohad sisse üks patarei vasakule. Olin tol korral teise patarei komandör, paremal pool. Esimese patarei komandör oli eelmisel päeval muu saareson surma. Siis juhatas üks rühmakomandör esimest patelt. Normid Sauma mäletanalik. Lõimelast lahingu hurda ja ühtlasi hakkasin jälgima, kus kohati tuli tuleb divisjoni komandör läks luurele tankiga, et teha kindlaks kaitse iseloomuga. Võis oletada, et lihtsalt tõkkesalgad nagu ikka, sõidame läbi ja lähme edasi. Kuid siin oli juba vastasel kava tõsisemalt vastu hakata, nagu hiljem selgus. Ja ta oli küllalt kõva ära, uuris seda asja seal ees tankiga. Vahetevahel sakslased tulistasid ja me hakkasime neile vastama. Nende sähvatuse televastasime, meie püüdsime leida need asukoht ja nüüd siis lihtsalt hävitada. Rakette Me ei kasutanud sellepärast, et ei olnud kasulik oma jõudelist näidata. Nad ei olnud eriti suured. Ei olnud ka teada, kui tugevad jõud on, vastas. See tulevahetus kestis nii-öelda vahelduva sagedusega. Kusjuures ükskord sakslased tulid siis tankitõrjekraavide vasturünnakule, automaatorid loopisid käsigranaate ja meie jalaväelist vahetasid nendega siis nii käsigranaati kui ka automaadivalanguid. Kui äkki meie kuulsime nii teatava vaikusehetkel eemalt kah ägedat tulistamist, kuid see toimus kaugemal või sillatala, kusjuures tundus ka nii, et unduvad mootorit küllalt võimsa ahelil siit ja nad lähenevad. See äge tulevahetus kestis väga lühikest aega. Mutrite Brinaga suurenes. Muide, see münt ei olnud eriti Pikaga muttin, too oli kuidagi väga pingeline. Mis sealt õieti tuleb? Meie olime veel kahevahel. Kui sakslaste omamiinid nähtavasti olid niivõrd lähedal, lõhkesid selle läheneva kolonni peas, et nad ootamatult lasid üles mitmevärvilised raketid. Taolisi rakette meie tol korral ei kasutanud. Ja nüüd oli selge, et tegemist on vaenlasega. Nuh õnneks ilmus äkki taevasse valge rakett mis valgustas kolonni pead. Tõenäosuslikult lasid selle välja meie tankerid divisjoni luured. Ja oligi näha, kellega meil oli tegemist. Või siis me nägime kaat sakiliselt lähenesid kiilu kujulisena ees oli juhtum külgedel tankid ja meeldisid kaugemal tiibadel iseliikuvaid suurtükina, Tõdiks laigulisi tagant võika välimusega ja jämedate lühikeste raudteetorud 88 14. Kuna koloneli avastatud, siis aktid valisid kohe sellise taktika, et suurendada kiirust. Ja mahuliselt tulistades lihtsalt murdja meist otse läbis, kütt, kui rakett tuli küllaldaselt üleval, siis meie avasime tule kõigist relvadest. Seda tegidki tanki iseliikuvaid suurtükid, jalaväelased ja esimene, kes kohe pihta sai, oli juhtanc ta pööratsionast poobitu teele. Ja jäi seisma, ühtlesiga plahvatas põlema. No selle otsa raginal jooksid, õieti ta kiirel käigul sõitsid nende linttransportööri tohutu Adinuli karjed, segadus, jälle põlemine, tagumine neist läks põlema. Meie muidugi andsime kiirtuld, kasutasime kõiki neid momente ära. Osa nende tanke pätsid pisut teest kaugemale ja veidi kiirust suurendades pütid sõita siiski meist läbi. Üks neist jõudis, peaksid tema meie kaitsesüdamiku, kusjuures üks meie surnikidest lasi tema puruks. Nad on, ütleme, et mehed äärmiselt külmavereliselt kiireti otsustavalt tegutsesid peaaegu üheaegselt plasti põlema kaks iseliikuvat suurti. Ja granaatidega külvati üle kolonn. Meie tanki ja iseliikuvat surnike tiibadelt. Tulistasid kogu aeg kolonni. Ülejäänud osa nad ei tulistanud kolonni pead, sellepärast et meie olime koloni pea ees ja oleks saanud selle tulevikulaev, kuid tegemist oli kah vanade lahingumeistriga. Peab ütlema, et nad valisid momendil kohe teise taktika. Jooksid gruppidena laiali eemale sellest kolonnist, kus kõik oma relvad olid suunanud ja püüdsid roomates ja marulise tulistades automaatides loopides käsigranaat ehk lülitist hüpetena ikkagi meie puistutes läbi tulla. No nii juhtuski, et läks käsi võitjateks, nad jõudsid torude vahele välja, vahepeal oli valge nagu päeval, siis kui põlesid, soomusmasinate kolonn põles kui jätkusele rakette. Kui tuled hakkasid rohkem vaibuma reket, enam nii palju ei olnud siis võiks ütelda, täiskohati, mõnes kohas peaaegu käsikaudu Se kähmlus ja otsiti foonil, võiks öelda nii tuntud saksa kiivri piirjooni, seda lööki anda, kasutati käsirelvi ja kõiki võimalikke vahendeid, labidaid ja muud, mis kätte juhtus. Ja ütlema, et äärmiselt nii raevukas võitlus käis, neil oli ainult üks eesmärk. Saada omade juurde poolsaarele. Meil aga eesmärk, mitte kedagi ei lasta läbi. Siin juhtus palju nihukesi asju, kuid viimasel hetkel päästeti kaasvõitleja elu. Ja jälle otsiti uusi vastaseid. Kui säki leiti ennast mitmest vaenlase sõdurist ümbritsetuna. Ja kui hakata veel tagasi mõtlema, siis üldse vahest mõtlen, et oli imet. Jäid veel kuidagimoodi terveks, kuigi kaarditasku oli läbi lasknud ja sinel ka. Veel isiklikult oli käsitsi meiega kokku. Mul oli püstol, tuli juba, lahing käib sel ajal tühjaks lastud käsikaudu sattus kätte üks automaat. Ja ma pean palju võlgleva oma luurekomandörile Charfilmanile, kes ühel otsustaval hetkel päästis nii Kariis humalast ohtlikust olukorrast, kus lõpp oli üpris lähedal. Ta lihtsalt lähedab ja maa pealt suutis selle automaadivalanguga likvideerida. Siin võib-olla seda, et tulemus oli vast nii neljale, kusjuures meie kaudu siis neli korda vast vähem. Ja me oleme sellega pasta hommikut korisema masinate alt välja päris hulga vande pisut üle 50 kes olid siis siine seal pugenud varju ja nende masinate alla, mis ei olnud veel põlenud, kui olid purustatud? Selle lahingu käigu kohta lühidalt meie tähelepanu köitis ka see, et mõnel juhul mõned laibad näisid kuidagi nii äärmiselt tõmmud ja meenutasid muumiaid. Ma tundsin huvi selle vastu, kellega oli meil seal siis veel tegemist ja vastas olid küllaltki vanad lahinguhundid, kelle rin käskisid mälestusmedalid Demjanskist talvelahingutes Winters laht 1940. Tähendab ankritega tähisel oli nähtavasti merejalaväelasi, kes kunagi olid osa võtnud Rummeli armees Nendest lahingutest. Ja mida siis selle lahinguga tegelikult saavutati? Noh, võib öelda seda, et teatavasti Sõrve poolsaarel käisid veel lahingud pärast üle kuu aja. Ja muidugi see tehnika ja need mehed disel väljadel lamasid. Pehmalt üksuseid need muidugi sellest enam osa võtta ei saanud. TD.