Kerge tuuleiilid luusisid Türi linna kahekorruseliste majade vahel. Uuemate plokkmajade pikad tänavakoridorid tõmbas lõõtsuv tuul lume puhtaks. Õhtu tänavatuledes liikus mõni üksik hiline teeline. Kodude aknad olid aga säravvalged. Türi linn on alles mudilane. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal sai Türi alevi ja 1926. aastal linnaõigused. Tollal loendati linnas 250 maja ja umbes. 2000 elanikku. Nüüd on elamuid üle nelja korra rohkem. Midagi omanäolist on sellel eesti keskel oleval linnal. Kas elamute hajutatus ja parkide rohkus. Neid on umbes 45 hektarit või inimeste asjalikus ja vaoshoitud huumorimeel. Türi pakub kultuurilist tagasivaadet kolmele ööbilise kodakirikuga 13.-st sajandist. Türil arendas elavat kirjastustegevust Mats Tõnisson kelle möödunud sajandi kohta uskumatult suure sajatuhandelise trükiarvuga nõndanimetatud Tõnissoni tähtraamatud olid väga populaarsed. Siin on ennast Türi ajalukku ja Türi ajaloost tuntuks kirjutanud näitekirjanik Enn vaigur ja värske romaanikirjanik Silver Anniko. Aga enne pidid olema paberivabrik, meierei, raudtee ja raudteejaam. Et Silver Anniko sai kirjutada oma romaani rusikad 535. leheküljel Nõukogude Eesti uuestisünnisündmusi pöördilisest 40. aasta suvest unisevõitu väikekodanlikust türist nii. Kiriku kell lõi kohusetruult surnuaiamulla alla kaduva rikka luise piiritsa mälestuseks. Lauluväljakul aga kõneles miitingu rahvale särasilmil lõbusa näoga Verden. Ma nägin, kuidas te täna siia sammusite, näod, tõsised mornid nagu matuselistel. Ja kirikutornis lööb leinakell tõepoolest eksinud Ongimatus. Jäägu see kõigile igavesti meelde tänamate teie kooskogud töötava rahvaga maha. Eesti kapitalismi igaveseks ajaks. Ajage talle julgelt peale sõna kive, kruusa, liiva ning head musta mulda. Olgu need sõnad praegu meenutamas et tänavu saab sellest 40 aastat tagasi. Kuidas aga tänast ürita ära tunda? Esimesi teateid võib inimene saada tüli kohta Paide koduloomuuseumist kodule muuseumi direktor Tiiu Saarist. Türi on iseenesest küllaltki suur linn kuid asustus Türi piirkonnas on suhteliselt vana, arvestades seda, et Türi kirik on üks meie vabariigivanemaid arhitektuurimälestisi kuid viimastest aastatest võib olla Türit tutvustades kõige enam, räägiks Türi paberivabrikust sest oli see üks meie rajooni oma aja suuremaid ettevõtteid, kuna pärast seda, kui möödunud sajandi lõpul jõudis Türile raudtee otsustas Laupa mõisnik. Aeg on ehitada Türile paberivabrik. Teada on, et esimestel aastatel 1899. aastal oli tööl töölisi kuskil 30 ümber, kuid juba järgmisel aastal oli töötajaid üle 100. Ja teada on ka seda, et 1904. aastal, kui oli Laupa mõisnik endaga kaasa haaratud ka teisi ümbruskonna mõisnike pandi üles, esimene suurem paberimasin ja Türi paberivabrikutöölised olid nii 1905. aasta revolutsiooni teistel päevadel kui ka 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ning kogu kodanlikul perioodil üks kõige revolutsioonilisem häälestatuid töölisi rajoonis. Siin on teil välja pandud ka Türi paberivabriku toodangu näidised. Türi paberivabrik tootis baldavalt puupapi ja tavalist tarbepaberit, kuid ka koolivihikuid ja Türi paberivabrik töötas kuni 1941. aastani senini, kuni paberivabrik hävis tulekahjus. Türi kaitselahingute aegu. Mis Türi paberivabriku koha pealt praegu on? Praegu asub Türi paberivabriku koha peal Türi metsakombinaat ja paberivabriku aegu meenutab vaid üks säinud korstnaid. Kui nüüd siit edasi minna, siis üks väga huvitav ka ja ringhäälingu ajaloo seisukohast. Väga omapärane on muidugi Türi saatejaam. Drill on ka ju saatejaama tänav. Jah, kuskil 1934 35 tekkis vajadus Kesk-Eestisse rajada raadiosaatejaam ja 35. aastal alustati saatejaama rajamisega projekteerimisega kogu selle projekteerimisega seoses materjalid. Need on meil säilinud Paide kodula Muuseumi arhiivis. Ja samuti on Türi raadiojaamast kirjutatud mitmel pool ajakirjanduses sky. Türi raadiosaatejaam oli kõrge, küllaltki tema kõrguseks 496 meetrit. Meil on siin makett metallsõrestik ja mastan siis 196 meetrit kõrge, nii nagu te ütlesite. Jah, niimoodi dokumendid väidavad asus siin siis veel eraldi oma jõujaam ning samuti kolmekordne raadiosaatejaamahoone. Valmis saad, valmis sai saatejaam 38.-ks aastaks. Ja nii nagu Türi paberivabriku, nii hävis ka Türi raadiojaam. Suure isamaasõja alguspäevil. Nii et see saatejaam sai väga vähe aega töötada väga vähe. Nii nagu teie diagrammidest näha, oli selle saatejaama asukoht väga õnnestunult valitud. Et kesklaine saatjana võis seda Türi saatejaama vastu võtta kõikjal üle terve Eesti. Jah, selles mõttes oli küll asukoht väga hästi valitud, et kogu Eesti oli Türi raadiojaama saatjast hõivatud. Nii nagu me teame, on sinna nüüd rajatud park. Osaliselt on veel vist mõnel vundamendi otsatki näha. Jah, säilinud on üks vundamendi osa jõujaamast ning masti üks alus tugedest. Kui nüüd siit edasi minna siin, selles vitriinis on teil välja selle mõned mälestused türist. Siin on materjalid, mis seostuvad Türi kaitselahingutega sest on teada, et 41. aasta juuli teisel poolel peeti Türi all väga ägedad kaitselahingud. Ja sellest ajast võib-olla kõige huvitavam ese on üks kattelokkidest mis me Türi lähistelt leiti ja sellele kateloki põhja alla oli sisse graveeritud NIMI Boris Coreylin. Ja meil tekkis väike huvi hakata ajama jälgi, kus võiks olla selle kateloki omanik. Kuid kahjuks oma jälgede ajamisega veidike hilinesime, sest saime Sverlovskisse kirja tema pojalt, kus oli kirjas, et isa mõned aastad tagasi suri. Saat oleksime me saanud väga huvitavaid materjale. Türi kaitselahingutes olnust. Muidugi see viitab ka sellele, et mees mees sõja läbi Jah, tegi sõja läbi õnnelikult ja jõudis rahuajalgi kodumaale kasu tuua. Türi maaparanduse valitsuse juhataja Ülo Roosalu nüüd ühe joonega olete Türil elanud üle 20 aasta on küll, mis on selle 20 aastases muutunud? See oli linnas on mitmed suured ettevõtted, kes on oma tootmishooned ja ka elamud suures plaanis välja ehitanud. Ma pean siin silmas põllumajandustehnika tootmiskoondise hoonetekompleksi, kus 20 aastat tagasi oli ainult mõni üksikmajakene. Praegu on seal kontorihooned, töökojad, elamupiirkond, spordirajatised, samuti teri, metsakombinaat on ennast väga laias plaanis välja ehitanud. Vähemal määral on siin piimakombinaat veel ja üksikuid maju ja hooneid on ehitanud juurde siia õige mitmed asutused ja ettevõtted, mille tulemusena on Türi linna hoonestus selle 20 aasta jooksul täielikult muutunud ja suuremaks läinud. Aga inimene on muutunud, eks inimene ole ka muutunud, ma mõtlen, kui ma iseloomustaks siin või meelde, tuletaksin maaparandustöölist maaparandustöötajad 20 aastat tagasi tema tööd ja tema töövõimalusi praegusega võrreldes siis on siin väga palju muutunud. 20 aasta eest oli põhireegliks niisugune olukord, et maaparandustööline läks nädala alguses objektile välja, tegi seal tööd õige mitu päeva, ütleme nädala lõpuni ja tuli siis tagasi. Kuid praegu tema viiakse ja tuuakse tööle ja töölt ära igal hommikul bussidega nii-öelda väliööbimist praktiliselt enam ei ole. Siis kahtlemata. Ta on paremaks muutunud, see tehnika, mida maaparandustöötaja kasutab, uusi materjale on tulnud siis maaparandustöö tervikuna on, on oma iseloomult muutunud 20 aastat tagasi me alles alustasime laialdases ulatuses drenaaž kuivenduse tegemine. Praegu on meil ainult põhiline kuivendus, tehakse drenaažiga. Muidugi, maaparandusobjektide väljanägemine on hoopis midagi muud, kui tema oli 20 aastat tagasi oli tegemist lahtiste kraavidega ja väikeste palju lapikestega. Neid on ikkagi kümnetesse hektarite ulatuvad põllumassiivid, meie töö tulemus. Ja eks kõik need asjad ole muutnud ka maaparandustöötaja enda arusaamisi ja tõekspidamisi rohkem. Kokkuvõttes on inimestel vaba aega ja muresid ka sellega seoses, kuidas seda vaba aega kasutada. Need Türilane ei ole enam endasse sulgunud, nii nagu mitukümmend aastat tagasi, nii nagu väikelinnaelanikule tavaline oli. Ta võtab kõigest osa ja rändab, käib ringi ja töötab maalia, elab linnas ja vastupidi. No Türi on selles suhtes üks väga Heade võimalustega koht asub Kesk-Eestis. Neilt käib läbi raudteeliin ja ristuvad tähtsad maanteed. Sellest tulenevalt Underi elanikul väga head võimalused liikuda kuhu tema iganes. Teilt kui kolleegilt Karl Siin on, oleks mõnus küsida kuidas teie ise Türi inimesi iseloomustate. Mis nägu ja tegu nad on? No Türi inimesed on minu meelest väga omanäolised Eestimaal, kui võtta nii eestlase keskmine nägu, siis peaks ütlema, et inimene on nagu võib-olla natuke iseka natuke töökam, omajagu naljakam. Ja kindlasti palju jonnakad oma niisuguste eesmärkide ja sihtide läbiviimisel nad oh kasvõi niisuguse näitegi ühel suvel see oli vist siis Tammsaare juubeliaasta, suvel läksime looduskaitserahvaga Kolgi oja maile, et tulla siis tagasi sama teed mööda, kust Andres tuli vargamäele. Kui me sinna jõudsime, siis algul paistis muidugi, et osavõtjaid oli hästi palju, aga see sajakilomeetrine ots, mida me siis käima hakkasime, selgus, et Neid tegelikke käijaid pudenes ikka vähemaks ja vähemaks jäi järgi kümmekond inimest. Aga need olid ka siis tõelised Trilased ja tõelised loodusesõbrad, kes siis selle maa läbi käisid. Ja võib-olla kui nüüd märkida nad ära, need oleks siis võib-olla Emilia ja Henrik tammisto allmaaraudleht Elfriede Põder, Suure-Jaanimees, Jaan Jõeveer ja teine Suure-Jaani mees veel Mart Ventsel. Ja siis mina seal tee peal juhtus meil ka niisugune huvitav lugu, et valisime endi keskelt siis kohe ka Andrese krõõda. Nendeks osutusid siis Suure-Jaani mees Mart Ventsel ja ja Türi-Alliku tööline Tiiu Urve. Missuguste omaduste või või tingimuste põhjal teie selle valiku tegite? Lihtsalt selle järgi, et nemad olid meie seast kõige nooremad ja, ja kõige hakkajamad ja iseloomujooned, nagu läksid Andrese ja Kreda iseloomujoontega väga hästi kokku ja ja, ja nii nad siis olidki, istusid, istusid vankrist endise kõrval. Ja muidugi sündmustest ette rutates peab kohe siis ütlema, et et meie valik väga hästi õnnestus. Järgmisel suvel nad abiellusid Ki ja nüüd on neil juba väike hällis järglasi tule. Andrese ja krõõda vaim elab. Elab aga kahjuks ei ela vargamäel, vaid elab Suure-Jaani mail. Nii et tänapäeva Andres viis krõõda sinna tagasi, kust ta enne oli valgemale toonud. See on nüüd väga iseloomulik näide ja väga tore üldistust Türi inimese kohta. Kuid teie ajakirjanikutöös puutute kokku ääretult paljude inimestega, kes on väga sarnased Türilasele ja ei ole ka ma olen kohanud jah, kust maalt mees, teie ise olete. Mina ise olen keskmine eesti mainimine igal pool käinud, Tartus koolis käinud ja metsas töötanud ja viimased paarkümmend aastat Paide rajoonis maaparandust teinud ja nüüd siis lõpuks maanduvad ajalehed. Türi kandi meestel üldse maaparandus on üsna südamelähedane ja teine mees, maad parandamine. Seda küll ja muidugi paidega joon on ka üks, üks parandatumaid rajoon maaparanduse mõttes, aga muidugi maaparandajad on jah, niisugune rahvas, kelle juures eriti jonnivad välja. No tänavu jälle ma juhtusin ühe niisuguse kohapeal peale, kus tõepoolest, kui juba Andrese kividest oli siin ennem juttu, siis seal olid kivid nimelt Anniku sovhoosi kihnu objektil vist, kui ma ei eksi, olid kivid täiesti Andrese sauna suurused. Ja et neist kividest nüüd siis kuidagimoodi võitu saada. Tavaliselt kasvatatakse niisugust meetodit lõhatakse, siis veedaks need tükid ära. Seal lõhkamine ei tulnud kõne alla, kuna suur tee oli lähedane liinid läksid sealt üle ja no mehed alla ka ei tahtnud anda. Siis töödejuhataja Aldur Reedla mõtles seal välja niisuguse nipi, et tõi suure laeva ankruketi. No buldooserimehed, arnimaalberg oli seal siis Eduard Photo, Sulev Karisalu, nemad kaevasid selle kivi lahti täiesti ja kivi, Hei nagu suurde auku, sest noh, niisugused sama suurused kivid tavaliselt olid, nii et pool sellest on maa peale pool on küll maa sees ja no kujutage nüüd ette, kui sinna tõmmata ankrukett ümber ja kumbagi otsa siis panna oma kolm-neli traktorid, see on siis kaheksa 10 traktorit korraga ette. Ja siis seda tõmmata, vot see on üks võimas pilt, niisugune pilt, mida, mida nüüd väga harva näeb ja mul nüüd õnnestus seda siis näha seal ja ja ka sellest lugu kirjutada ja, ja see oli muidugi ka üks hea lugu, muidugi see pilt kõige parem välja ei tulnud, sel päeval just oli nii paks udu v niuke vihmed. Et midagi teha ei olnud, aga, aga loo saime kätte ja mehed said kivid kätte. Muidugi, neid kive oli seal palju, kuskil mitmekümne ringis ja see töö tegemine käis terve sügise. Aga jagunud sellest objektist saidi ja praegu on põllud siledad. See annab tunnistust tülilaste Joinakusest. Kuid missugused omadused Türi inimesel kõige eredamad veel on ja mis näiteks teile meeldiksid? No minu meelest veel elumõistmine kah vot meil kirjanik siin kodulinnas Silver Anniko kirjutas selle rusikad meil olid nagu esimene kohtumisõhtu siis temaga kohe ja, ja muidugi tekkis aga väga äge vaidlus, kas need on siis need tõelised kujud ja kas nad ikka on nüüd ka elust võetud kujud ja pani kohe imestama, kuidas üks Türi inimene tunneb seda endist aega. Ja kuidas ta tunnetab praegust aega, selle, selle kirjanikul anti teinekord kohe punktid ette, et vot näed, see asi oli siis niimoodi ja mitte niimoodi, nagu sa seal kirjutada. Muidugi kirjanikul vaid ka väga suured trumbid välja visata, sest tema isa oli raudteel on ja nagu ta ütles, isal on kõik märkmed jahtpäevikut peetud, aga peab tõesti au andma tüli inimestel selles suhteliselt, et nemad ikkagi seda elu nii hästi meeles peavad. Sest nagu Jaan Eilart on ütelnud, et kodukandi lugude meelespidamine see on nagu rahva mälu, selle kodukohamälu ja meil peab ütlema, et see on väga hästi säilinud, sellepärast et meil on niisuguse huvilisi, kes looduse ja kodukoha ajaloo uurimisega või kodu-uurimisega tegelevad hästi palju. Maaparandaja drenaaži maha märkija Rudolf Bieberi hubane kodu. Minu ette nihutatakse suur kast serviti asetatud piltidega fotodega Türi linna ajalugu fotodes. Ja kui palju teil neid siin siis on? Ma arvan, umbes circa viissadadeks olema, kus tekkis tahtmine üldse hakata korjama pilte endisest Jürist. Otseselt nagu ei oskagi sellele vastata, ükskord tuli tahtmine ja siit sai pildi ja seal sai pildi ja, aga asi hakkas huvitama ja millistajatega ja see pildis on ka siis tänapäev, on ka teil tänapäeva nagu siin ei ole veel. Praegu ma kogun ainult minevikku, kaasaegsed pildid on nagu on, filmi peal, need ma pole nagu välja toonud. Alustagem siis mõningate piltidega vanemast minevikust. Kel kōik koos abikaasaga, ta oli Türi kihelkonnakooli õpetaja, organist Taali võttis Türi meeskooriga osa esimesest ja teisest Eesti üldlaulupeost. Nii Gustav Jüri poeg, pulbert Türi muusikaseltsi pilliorkestri asutaja ja esimene juhataja 1895. aastal. Siin on teil pilte näiteks ka 1941.-st aastast juulist Türi Viljandi tänavast. Seal on jah, kõik ainult varemed. Kui vana te siis olite 1941, siis ma olen seitsme aastane. Mäletate ise ka, et? Jah, selle all on kõik meeles ja see on meeles kõik. Sest me ise põgenes sõja eest põgenes ära. Siit ümber Türi, tollal käisid lahingud ligemale kolm nädalat. Türgi keeles Proteus käis käest kätte käest, mitu korda, siin on teil pildid üldse nagu reastatud pealkirjade all. Kui ainuüksi pealkirju lugeda, siis see temaatika, milles delt Türi ajalugu piltidesse pandud, on üsna suur. Siin on vaateid türist siis elamutest, isegi pilt 1830.-st aastast. Vaateteri kirikust on siin eraldi reklaamplakatitest eraldi kauplustest eraldi Türi paberi- ja puupapivabrikust eraldi. Nendes ruumides asub praegu tõrjumatuse kombitsa kombina. Jutt. Missuguseid pilte te veel tahaksite oma kogus näha? No ma tahaks näha ikka kõige vanemaid, näiteks kõige unikaalse masin peaks olema Eesti esimene laste laulupidu 1866. Aastal, mis toimus Alliku metsas Türi külje all, loodeti seda pilti veel, neid? Vaevalt missugused on kõige vanemad pildid teil vanemad, pildid on vaated Türi kirikule, ta ei ole päris foto. Aga all on dateeritud umbes 100 aastat tagasi. Nii et ta võib-olla aastal 1813 umbes nii võib dateerida seda fotot. Türi kirikut mainitakse esmakordselt 1340 sotsaastal ja, ja tema kohta on muinaslugusid. Siin kirjutatud. Jah, ma olen, mõningaid on veel kirjutanud siia näiteks kui ta üleüldse Türi sai oma nime näiteks selle muistendi järgi. Peale sõda leiavad kaks meest näiteks metsast kiriku varemed ja vaidlevad kaua, mis kirikule nimeks panna. Kuid otsusele ei jõudnud ja ühel päeval lennanud aga hall lind. Sallinud oli kadakarästas lennanud üle kiriku ja kisendanud Türiid Türii viljad seda kuuldes pannudki kirikult nimeks tühi. Ja nii saigi Türi oma praeguse nime. Koolimaja hääled reedavad, et olemegi just selles majas Türi keskkoolis. Kui vana Türi keskkool üldse on? See maja on loomulikult uus, kus me praegu asume, aga üldse Türi keskkooli vanus, Türi keskkool saatis 1009 sajab. 27. aastal välja esimese lennu lõpetajaid mitu aastat tagasi, kui linn tähistas oma viiekümnendat juubelit viiekümnendat aastat, siis see oli aastal 1976. Siis keskkool saatis välja 50. lennu. Need keskkool on vanem kui Türi linna vanem ja kui palju praegu õpilasi on? Direktor Kalju Leht. Praegu on õpilasi 1163. Maja on suur ja sopiline väljaspool vaadata, nii nagu omaette linnaosa. No kas just seda, aga meie hädalvast, see, et me siia majja uude majja ära ei mahugi? Me kasutame ka vana koolimajahoonet, mis ehitati kahekümnendatel aastatel ja mõned hooned on veel niisugused, kus õppisid kihelkonna kooli õpilased omal ajal sajandi alguses. Te ise olete siin üles kasvanud ja õppinud ja ja õppinud ka ja võib-olla selles koolis samas koolis, aga mitte selles hoones ja ma võin öelda meie kooli õpetajatest, ka meile on õpetajaid kasvatajaid 60 ringis. Ligemale kolmandik on meil oma kooli kasvandikud samast koolist välja läinud. Kuidas teie ise koolis olite võrreldes nende kasvandikke, kes teil siin koolimajas on? Ma arvan, et niisugune hall keskpärasus millegipärast usun, aastate praktika on näidanud, et et need, kes kangesti teada, on võib-olla hiljem seda vana koolmeistrit ära ei tunnegi, aga aga need, kellega on tegemist, võis olla üsna palju olnud. Tunnevad ära ja tulevad vastu, kui, kui oma mehed või oma tütarlapsed kunagi. Muidugi üks asi on teiste teadmine ja võib-olla niisugune hoolas, kohusetundlik töö, ega see. On ju tulevikus töös ka ju üheks niisuguseks eelduseks kohe, aga vaja ei ole mitte ainult kohusetundlikkust, vaid ka algatusvõimet ja nii nagu me viimasel ajal räägin, seda aktiivset eluhoiakut ja elus kaasalöömist. Lisan veel nii palju, et koolimees Kalju Leht on ise aktiivse ellusuhtumise eeskuju. Tan valitud rahvasaadikuks ja jälle esitati saadikukandidaadiks. Üks omapärasemaid ettevõtteid, Türil on tehase Volta Türi-Alliku tsehh. Tsehhis nagu ei oska, seda nimetas rohkem nagu omaette suurettevõtte tsehhijuhataja asetäitja Boriss majorov ja laiatarbetsehhimeister ühtlasi ka ametiühingukomitee esinaine Milvi oja. Kuidas kõige lihtsamalt praegu kuulajatele selgeks teha? Missugused tsehhis? Me oleme nende helide põhjal. See on just laiatarbejaoskond. Meie siin valmistame selles jaoskonnas, Meie valmistame neid materjalid, mida te olete näinud poes müügil. Radiaator, me valmistame kolme sorti väiksed termokeskmised ja suured Nad on neil siis vastavalt 20 25 ja 35 rubla. Need plekk tuleb siia, siit läheb välja valmisele teator ja siia tuleb plekk meile Tallinnast osaliselt stantsitud osas tantsime veel siin juurde ja kõik need keevitusmanipulatsioonid käsitsi, nii masinatega, teeme siin läbi värvi, mõned ära, paneme sisse küttekehad. Reguleerime ära, pakime ära ja ongi poodi minek. Vida üldse. Teie SF valmistab väikemootoreid. Me valmistame väikemootoreid mõnede Marconaadee 120. See läheb komplekteerimiseks Venemaale, Minskisse, kus komplekteeritakse lambapügamisagregaate. Ja siis laiatarbed. Laia tarvest oleme teeme vahvliküpsetajaid ja radiaatoreid. Kui arveid pidada ühe päeva kaupa, siis mida te ühes päevas väljalasete ühes päevas me peame välja laskma. 650 elektrimootorid. 200 radiaatorid, termoja 150, vahvliküpsetajad, see on meie päevane toodang. Kas te oma toodangust midagi ka oma kodus kasutate? Vahvliküpsetajaid, jaam? Radiaatorid ei ole vaja, kuna elan majas, kus on keskküte, kas teie olete oma toodanguga rahul? Ma mõtlen praegu siin vahvliküpsetaja, on teil siin olemas? On olemas ja mina isiklikult olen väga rahul selle pärast juba, et ta on küllaltki kvaliteetne ta oma kvaliteedimärk. Teil pidi üldse olema suurem osa toodangust kvaliteedimärgi all. Meil on kõik toodangu kvaliteedimärgi all nii mootorid kui ka kõik laiatarbe. Näiteks Esta omab garantiiaega, kolmas. Vähe on neid ettevõtteid, kus kogutoodang on kvaliteedimärgi all nii et selle tõttu ka omamoodi haruldus. Seda on raske saavutada ja seda hoida tuleb iga kahe aasta tagant uuendatakse nõuded kvaliteedimärgile. Kas teie olete mõlemad Türi inimesed siin sündinud, kasvanud? Mina ei ole, ei siin sündinud ja kasvanud. Aga kas te loete ennast ja kindlasti Göri elanikuks? Lon küll 19 aastat tsehhis Türil, see võib lugeda juba elanikuks Türilt, aga teie. Mina olen tegelikult sündinud Tallinnas ja olen Tallinna elanik, aga elan juba Türil 22 aastat ja tsehhi töötajad on juba 19 aastat. Juba 14, kui minul on poeg, 22 aastane, lõpetas Pedagoogilise Instituudi juba ta töötab ja noorem poeg on seitsmeteistaastane, õpib kümnendat klassi. Ema jälgedes ei tulnud, ei tulnud. Ei poiste praegu spordiga ja metallist, ta hoiab millegipärast ennast kaugele eemale. Praegu tema tahab hakata sportlaseks, siis mõni päeva tahab hakata agronoomiks. Paari päeva pärast jälle millegipärast meeldiv zootehnikud, kuna temal on oma ametiauto. Aga minu juures praegu teda ei võlu, need suured asjad peale suusasidemete, mida ma lasen siin parandada ja teha. Aga kas te olete oma lastega praegu rahul, et nende elukäik on niimoodi läinud? Ja mina olen isegi väga rahul, nii ma kujutasin ette, et nii peabki olema, nii on ta ka edasi läinud. No vanemad oma lastest alati rahul on, lapsest peab saama midagi suurmeest, aga no me arvame, et temast saab tavaline normaalne töökas inimene, siis ma olen küll rahul ja sinnapoole praegu asjad näikse minevat külg. Ja veel ühe iseloomuliku Türi inimesega tahan teid tutvustada. Saagem tuttavaks. Lembit Läänemägi, Türi külanõukogu esimees, sõjaveteran, kommunist 25 aastat. Türi kandis kultuuritööd teinud Türi sõjaveteranide ansambli liige. Oma igapäevase saadikutöö kõrval on tal ohtralt ka ühiskondlikke ameteid. Kui palju teil neid üldse on? No neid on natuke jah, võib-olla natuke paljuks jäänud. Alles hiljaaegu võtsin kokku, need on 12, on mul praegu Pääle surisema sõjaveteranide tüli, klubi, nõukogu esimehe koha. Ma veel tegutsen siis rajooni täna surisema ja sõjaveteranide koondise nõukogu liikmena. Siis ma olen autotranspordi vabariikliku kontrollkomisjoni liige, autotranspordi paide ühiskondlik kontrollkomisjoni esimees. Siis ma olen tüli linna kultuurimajanõukogu esimees. Niisiis ma olen riigiasutuste töötajate ametiühingu, Paide rajooni täitevkomitee üldosakonnakomitee liige, kultuurkomisjoni esimees, siis rahvas, malevlane, tüli, külanev, rahvamaleva Miklustabil liige, ühiskondlik autoinspektor ja, ja isegi kõik taga, lõpus veel. Millegipärast valiti veel selles majas, kus ma elan, kommunaalmajas maja komandandiks, nii nagu poleks teistel aega olnud. Niisugune olukord on kas jätkub siis aega või kuidas aega jaotate ja ega, ega vaba aega küll ei jää oma seda jah, tõesti kohe sellega tegemist. Et sellega toime tulla, sest põhikodus ka vähese ja eks vahest sellepärast nurisimist kudung eetris abistada kudu nyyd kui. Lapsed suured ja lapsed on suured, kaks poega on juba omaette perekonnad, vanaisa juba. Ja noorem tütar on siis nagu pesamuna seades kuueteistaastane, aga, aga oleme kõik salust toime nende asjadega, mis meil siin. Kas pojad on läinud, isa teed? Pojad on pillimehed nii potti. Üks poeg töötab Tallinnas olles sadamas, töötab seal, teine on ehitaja, nii et natuke otse isalt, selles mõttes pole käinud. Aga töömehed on ja, ja pilli mängib, pillimehed on kõik ja meie meie peres on kõik pillimees, abikaasa on ja tütar ja pojad ja nii et meil on siin tavaline perekonnaorkester kui kõik. Ja seda me saame teha, sest pillid on meil ka olemas, eks me ole, mõnikord koos oleme seda teinud ka, kuna klaver Accord labidasama mängib bajaani veel ja nii, et poisid kitlit ja käes klaverit, nii et ühesõnaga kõigil on pillid, Viksame, lahedad. Kas nüüd pojapojad või pojatütred tulevad Türile ka ikka, kas nendest Türinlasi saab? Nad olid, ütleme, olid Türil, aga nad kolisid ja ära, aga vahetevahel nad on siin vahetevahel on siin ongi niisugune huvitav et eeloleval veebruarikuu 19. on minu abikaasa, emal 75. sünnipäev ja, ja pojatütred on samal päeval viie aastane sünnipäev, nii et skaks sünnipäeva tuleb siis pidada meil ära. Ja ka siis pojapoeg äärmus, kaks äärmust ja 75, teine viis ja ühel päeval ööl päeval see asi nii tore kokkusattumus. Ja, aga noh, kuna Türil nad käivad tihti, siis kes seda teab, nii et võivad ka tülilaseks uuesti saada. Ja lõpetuseks üks soov et inimese eluring tooks teda ikka kodukanti tagasi. Nii nagu siin Türil. Sest juurteta ei elaga inimene.