Tee lookleb mööda mere äärt, pöördub järsku asemele, jätab kuulsana meresõitja Bellingshauseni mõisa varemedki tõlkima hele valgena pealelõunasel päikeses ning kaob siis kadakapõõsaste vahele. Vaevalt märgatav tõus, liivane põllulapp koltunud kartulivartega ning ta lõpeb avarate akendega ranna taluutaga õues. Nii juhatas Saaremaa kirjamees Albert uustulnd kord lugeja kuulsa saarlasest laevameistri. Kirjanik Aadu Hint olnud seal sagedane külaline ning räägitakse, et tuulise ranna vanaõue Mihkel ja Peeter Sepp olevat vägagi teineteisega sarnased. Seda teed käis Tuuli Serena autor 20 aastat tagasi koos reporter Ivar Trikkeliga, millest tunnistab vana laevameistri usutlus Eesti raadio heliarhiivis. Millal teie oma esimese laeva. Site no minul on nüüd sedamoodi maks, isaduselttasin 16 aastaselt. Aga neid oli siis ükskord mina olin siis 19, maastan tublid Saaremaal, Jaaksime Saaremaal Mustjalas tegemiseks üks kaupmees, lootus oli sellel ühte väikest laeva ning isa jäi haigeks, seal jäi käsi haigeks jälle ja neitsi töö jähisi säsitliks menu kuuldeseal ja lisas saagid sinna enam ainult sel korral, kui see laev lätlaste siivse seal tuli. Käsi käigi seal siis esimene mütsis niiütelda, meister sööma. Ja hiljaaegu siin just Aadu Hint meele rääkis, et teie käe alt on tulnud ka saarlaste kõige nobedam purjelaev tormilind ja see on küll. See oli jah, neetud, satun dialaev sugem, aga seda ei saa nüüd kiidelnud, et minul oli näit, võis halbu ka juhtuda küll. Herman rääkis minule ja ma panin selle loo nüüd pisut teiste sõnadal romaani sisse ka. Vaat see, kuidas sina. Selle Tekveegre teistmoodi sisse panid, nagu see soomlane seal kuskil pool rannas Käsmu rannas, rannas ta põhjarannas kuskil võib-olla oli, see oligi Käsmu laevaomanikud, esimene laev, minul seal legita, jäi poolel jälle suunale saadete minemine. No võib-olla oled kena mees, räägib nüüd seda ka, kuidas see asi tegelikult oli, maru maalis kirjutas teiste sõnadega, see Tekveegri lugu on romaani järgi päristatud, tahaks kõike saanud, nüüd kuuleme, kuidas tegelikult ajamas. No siis oli sedamoodi seal läksime sinna tööle, siis tehti selle annete kaarilised seal kaheksa Soome töömeestele. See oli juba siis ununeb aeg, nüüd veel kaugem minevik, sest helilindilt räägib aasta 1959 ja Saaremaa kuulsamaid laevameistreid Peeter Sepp, keda enam ei ole. Purjelaeva ehitamise kunst, on käesoleva saate teema ja jätkab Peeter sepa poeg Herman juttu sealt, kus see tookord pooleli jäi. Tahan selle Bellingshauseni sünnikoha ligidal, seega paistab meile kodusse kätte kilomeeter maad on eemalt pilgu mees. Bellingshauseni kodu oli. Meri paistab ära, meri paistab luu ära ja seal on muidugi väga ilus, ilus loodus. Nüüd on peale, peale viimast sõda siis need karjamaad läksivad kõik metsamajade kätte, nüüd on suured kannikad seal, nii et metssigu on seal, kus ennem olid lagedad Kalarikud, need on seal väga palju muutunud seal. Aga muidu seal ikka ega selles rannas laevu ehitatud. Selles no vot see ei ole, aga siis COWI randamiselt kilomeeter seal on kaks ajava tehtud, mis mina mäletan, üks oli, ennem seisis, esimese ilmasõja ajal muidugi seisistab pooleli ehitamiseks, siis minu vanaisa lõpetas selle ära, selle nimi oli Herta kahe mastiga purjekas oli. Ja pärast tehti üks väiksem salvelliks Stella nimeline. See oli juba siis rohkem seal seal minu teada ehitatud või ei ole, kas need olidki esimesed purjelaevad, mille ehitamist teie nägite? Jala ja Hertan jah, olidki tõesti, sest sel ajal pida ligemal igatahes kusagil ei olnud ja ja Mustjala ka niisugune oli meid ikka nii palju kaugele, et minusugune poiss sinna veel ikka ei geeninud, aga siis 100. kellad, ma mäletan päris hästi seda, selle verd merede laskmisel võrdlas oli see ka ikka niisugune pidulik sündmus ja rahvast palju koos ja rahvast palju ja see on jällegi nii seal asi. Nii kui Hiltki omadega lihtsamas kirjutab seal. Terve vald oli kokku aetud kihelkond kokku 100 aasta oli palju seal ja pidu oli ka. Sel ajal oli see asi ikka enamasti jää pealt aeti, sest siis oli see asi natukene lihtsam. Pandi suur palk enne jää Augustati jää alla ja siis selle külge pandi, ankur seisis, jäi põhi ja siis olenevalt laeva suuruselt pandi, kui palju neid talisid seal peale pandud kaks või kolm või ja siis ikka laevlasti, kiil jooksis väikse renni seest ja, ja kelk oli külje all, nii nad läksid siis ja siis oli ka seal ju õlu oli ikka tehtud ja toit oli ka ja pärast siis läks seal tiks pärissi talguks lahti. Ristimine laeva ristimine, ristimine tegelikult käis siis, kui laeva esimene sõit päevi otsakas vett puutuma. Nii kaua siis samad teda seal, kui juba esimene suudlus öeldi merega, siis siis pandi nimi ka. Mingisugune pudelike oligi, 100. shampust küll alati ei olnud, aga siis pudelitele. Jutt oli teie vanaisast missuguse mehena? Te mäletate, mis ta nimi oli, Aadu Sepp, mina mäletan teda väga hästi, sellepärast et ma olin juba sel ajal, kui tema suri, ma olin siis viiendas klassis, käisin ja tema oli ühesõnaga hästi toredad oleme ka, mees oli lühikest kasvu hoolis ta ja siis seda vaikse jutuga mees oli. Ja mis tal melust eriti meelde jäi, seda Otalali, eks sellele sirkli karp oli, mis ja seda ta ütles, kui mina ära surevad, siis sina saad selle karbi omale teile ütles ja minule sõbra, mitte oma pojale pojapojale ja see oli minul lubatud. Ja Ta oskas saksa keelt, nii et ta isegi aitas mind saksa keelest tõlkides ja seal see oli täitsa omaalgatuslikud temal õpitud, sest ta oli Riias ühe saksa meistri juures Sablule poisiks kutsutakse. Meister teeb need jooned tekkija, siis siis tema ikka vaateliselt meister seal loeb kusagilt raamatust välja, tema mõtlesid seal nüüd kogu see laevaehitis, tarkus on sees aga saksa keeles suurt midagi tõlkondaga siiski visa mees, ta oli küll, sest ja tema kõrval õppis isa siis isa ja ikka laevas Juteks seas inimesi käib seal vahepeal muidugi tuli see esimene ilmasõda tuli vahele, isa oli siis seal kaasodotiks ja mina mäletan seda veel ka, kui isa ära tulin, maalin. Mina olin siis viis aastat vana, kui see revolutsioon oli, just, ma mäletan väga hästi seda, kui sakslane tegi dessandi Saaremaale, sest ta oli just seal meie meie kohal üle, olid need laevad seal ja siis sellepärast ka küll, et minul oli just sel päeval sünnipäev, kui dessant tehti, see oli 11. oktoobril, on ta, on ta nüüd siis vana kalendri järgi sel ajal peedeeveldav tasand ja siis nii et mihklipäeval just mihklipäev, laupäev, kui seal tehti sinna ja ja siis esimest korda ma tegin sellele siis lennukit, nii et lennuk maandus. Vene lennuk maandus just meie sinna randa. Ma ei oska praegu ette kujutada, et sinna saaks lennuk maanduda, sest ta oli niivõrd kivinaga, sinna ta tuli. Ja siis ta oli. Ma mäletan, vanaisa võttis mind sülle ja 500 lennukit vaatama, mina kaltsinit ainult süles, julgen seda vaadata seal ja siis ma mäletan seda meelde ja nii palju tuul liigutas kogurit, kandepindu resendist olid seal ja siis pärast lennuk lendas sealt ära, sakslane oli teda taga ajanud sellest ta tuli sinna seal järsk küla küla maandus piki kallast ja sealtsamast oleks ta tuli varjuks, varjuda. Ja siis seda mäletan, nii palju jäi mulle sellest revolutsioonist meelde, et siis meil oli seal üks suur tuuleveski, Hollandi tuuleveski oli ja siis seal selle tuuleveski peale siis pasunakoor mängis neid revolutsioonilisi laule. Aga selle lapsele jääb see asi nii haruldane ja hästi pääsed. Ja seda ma mäletan ka siis, missugune oli teie isa esimene laev? Peeter Sepressidele esimene vahe pidi olema nette, tema, see oli nii poolest saadik soomlaste ja siis mul on sellest laevast proof pilt, kõvera ilus laev ja ja huvitav on see, et kui mina läksin esimest korda isa oli seal siis 28. aastal Käsmu laevaremont tööle siis meie läksingi etter elama. Juuli oli selle laeva nimi, mis me remontima läksime, siis oli ka kolme aastaga ka, siis see muudkui see sai seal peaaegu sealt ära lõhutud, seal elada ei saanud ja siis panete permi, elasime seal, mina olin siis 15 aastat, olin vana 16 aastat, kuueteistkümnendat aastat käisin. Mis töid nii noorele mehele usaldati? Alguses mina läksin selle nimel, et läksin kokaks, selle meestel noori lihtsalt oli vaja, mina jätsin selle Lääne-Saare põllumajanduskoolis käinud ja majandusolukord nii lapsi oli palju ja sel ajal oli Eesti kõige suurema kriisiaeg, nagu seda kutsuti seal ja siis midagi ei olnud teha. Ma vaatasin juba, kael hakkab kandma ja kodus olime ennem seal paati juba teinud, isa oskas nii põhjalikult ka käes hoida. Siis läksimegi, mina avaldasin 100 soov, et minna muidugi vaatus küllalt kuulja poolele midagi. Ja siis olime ka seal, tegime selle remontimisel ära ja. Viis meest meil oli seal nii, et siis laevas elasime ja tegime siis teise laeva peal tööd, siis oli Käsmu laht väga uhke pilt oli, siis oli kolm 40 purjekat oli seal talvekorteris Talivee varjuline laht ja masteri mets oli koheselt ja kevadel, kui siis jääminek oli, ma mäletan seda ka, kui siis hakkas üks noh, lõunatuulega sealt jää hakkas liikuma siis. Ma ei osanud küll ühtegi silma kinni seal ükski mees seal ilmus ragin ja mürin oli lahti jälle meie ankrud ei pidanud kastis jää vastuseisuks kahe mastiga Luukase nimeline laev oli ja siis meid lükkas selle antute peale ahterpediasse. Lukas pidas kaks laevakümnesele antud. Nii et midagi ei juhtunud seal jää läks minema ja siis oli Sulawesi ümbri. Ja ma ei ole näinud, aga eelmisel kevadel oli läinud just üks laev oli sinna Käsmu lahe suubele põhjalennud, sealt üle üle madaliku viisie. Aga sel korral ei juhtunud midagi. Töömehed võttis isa kõik Saaremaalt, jah. Seal ikka põhiliselt oli Rikard oma oma kandis iga meistri oma meeste venkond, kujund juba, kellega olid harjunud ja nendel siis meestel oli ka juba Igajale oma töö veel seal rikkad, nii et see oli siis peenem alajaotus, oli ka ikka sale. Tegelikult eks ta tahtis natukene ikka seda, nagu öeldakse ta sisse sündinud asja kõvasest, laeva kuju näitamiseks valmis teha, see oli ju ikkagi. Nüüd teeb üks meister Diebioonis joonist, tehakse valmis ja, ja arvestatakse kõik kolm igasugused takistused ja ja veeväljasurvega sel ajal midagi, ta vaatas, lihtsalt, saab alla selle mudeli kätte ja tegija seda ta nühkis talve läbi ja siis kevadel muidugi kui tööks hakkas, siis tal oli, ta pakkus seda käsiteks meistritele seal mis nemad arvavad, et peremehed ja ja võib-olla vahest arvud avaldate oma arvamuskaelasid vaidlema sealjuures, aga siis see Mudeli viljade vanade, mis tegeles ressi, järeletegemise, tuligi esimene pilk, minu vanaisa näituseks hakkas tegema eriti neid juba ka, sest ta oli saksa meistrite juures seda, et näinud, aga esimene on küll nii, et vanemad mehed tegid ikka päris silmajärjel panivad, esiteks kiil pandi maha ikka ja siis pandi kolm levikaart silma järele täiesti nüüd, et umbes selle koha pealt seal sellel kujuga siis pandi sinna plangud ümber ja siis oli üks mingisugune kaarte selle kõveras võtmise jaoks lihtsalt liigendage või vanaisal oli veel ka kodus, seal sellega võeti tükid ära, otsiti vastav Kõverik siis jälle puude tagavara seest välja, meeste käte raiuda, see võtlemisega huvitav asi. Ja sellepärast oligi neid ka ikka nii, et kui siis meister natukenegi eksis, siis siis laev teinekord öeldakse ka jutt, et et ta ei läinud ja ei, ei olnud just kõige paremad, aga pärast juba, kui see mudeli järele tegema tuli, see oli ikka juba samm edasi. Ja praegus nüüd on ikkagi juba nii kaugele läinud, et praegust tehakse püüenerit, joonistatakse valmis ja, ja laevaprojekti tegemine on peaaegu suurem teiega veel või sama suur aeganõudev töö, kui laeva enda tegemine on, ega mudelit katsetatud kusagil v ei, ainult silmale sealpool mudelit, tegelikult teoreetilise joonis asemel. Ta käis koost lahti v lillede järele tehtud ja et saab need vastavad kõverikud punktid kätte, selle järel joonistatud kaared üles ja seal oli nii palju, tegi asja lihtsamaks, et siis juba arvestati kaartele myyutektid nurgad, missuguse nurga all tabab istungeid arvestate väljadel plaasi põrandal ja see tegi nii palju asja lihtsamaks. Ja siis algas materjali otsimine, materjali otsimine ja see oli juba niisugune meister käis, kui, kas siis oli siis metsalank kui või üksikud puud, kuidas, kuidas kusagil meistritaskuraamat seal ta pani kohe puule number üks peale edaskuramus kohaga numberg parimat sealt langu puu, seal kiilupuu seal Tekvee kribu seal syyungi puu, kõik olid juba ümmarguse puu metsas, märgiti nendel puudel juba otstarve ära. Kelle silm ütleks seda, et vot see on see puu ja seal teine pool, see oligi, aga see meisterlik esimest korda nüüd ei ole. Selles see asi oligi, isa pojapoeg jälle vaja. Tabude jahi käis. Ja eks seal muidugi seal. Nii kui räägib seal oma seda viietilisesse panemist ka mütuses tekk, paarid olid, nad on alati kumerad ja selleks vaadata jälle siis vastuolulised, et juba metsa natukene, see on ühesuguse paelaga muu kasvanud kõveraks. Ta oli parem kui välja töödeldud. Ja sellepärast need on head bändi ja siis ega seal mingisugust plaani või paberi peal üldse mitte midagi ei olnud, see oli kõik meistri peas. Ja sellepärast nende vanademeistritel tuleb ikka müts maha võtta, sest praegu ikkagi, kui sa hakkad midagi võtma, siis ikka vähemalt mingi eskiisi ikka piirdumale ka seal ei olnud mitte midagi, sest ta oli ainult oma nime vast ehk oskas kirjutada ja kõik. Aga laeva kõigi valmis ja laevad sõitsivad ja kaugel seisvad. Veel kord arhiivisaatest vana laevameister Peeter Sepp Saaremaal. Seal oli küll mingisugust Šažiot pidi ema petma, siis pidi vastu päev käima selle puu ümber kolm korda ümber puu ringi käima ja siis selle puu langetama jätsi. Puu kukub mete põhjal, tuulaksid vaid kukub lõunal tuules. No see oli üks unts ka nüüd, kui oli üks suur puudesse puude vahel rikkudes. Vaat lased, Tal on laulnud hullisest, küll seal tuli teinekord viidalid üles. Puubet. Aga no viimasel ajal asjad, aga üks asi, mis neid sel ajal masti alla pannud, ikka raha, see pidi õnne tooma. Ja siiski nõnda, kui seal jälle tuli sarnarne Rotermanni, siis ka ei kaotanud laeva ligi tulla, kui raha marsti all reali ahter varsti alla kanna alla marsti kallal. Härra või kui kaua peeti nendest vanadest kommetest kinni, nagu siin-seal vanal helilindil juttu oli? Ja ja vaadata seda ka ikka, et kui ta nüüd see emopuue mees akustad, sky lugu, et kui selliseid hästi hüppaks kannust eemale, kui puu langeb, siis tuleb kiire laev, muidugi seal kõik täitsa Rotermanni Judki olnud. Aga no asja pidi ju millegi huvitaks ka tegemata, kas peetis sellest vist tõepoolest peedi küll õieti küll ja kui kaua. No igatahes, kui mina vil selle Johani puid seal, isa, kui sa otsid, siis, siis peet ikkagi jälle sellest asjast, noh, see oli juba siis 35. aastal jah. Kuigi seda nüüd meistril võib-olla ka nagu öeldakse Tammsaare või kurat silmanurgas, aga ikkagi ikkagi hoovis seal, nii et see, see asi jah, käberis seal ja paljud niisugused asjad olid seal vaadata noort kuud ja vanakogud ja siis need on kõik ikka niisugused kombed, kes kõike teab ja seal muidugi ka üks asi, et praegus näituseks ongi üks suurem hädalaevaehitus on see, et enam metsa ei laiuta ainult talvel, vaid kahjuks igal aastaringis. Ja kui nüüd kevadel, et kui puu just kõige karveduse kasvuperiood, mahlad, kõik jooksevad ja see puu ei kõlba tegelikult laevaehitusest, aga praegu ei saa valida midagi, sellest tulebki see kurbloosus. Ei saa ju neist asjata lõuam, kui tuleb Siberist Sult metsad, medame ainult talvel maha võtta ei saa, sest tahtsin Taena, aga sel ajal oli päris põhjendamata need omaaegsetest. Noh, see muidugi need põhjendamatud asjad, need igasugused seal vastu peab ja püüda päeva ringi käinud, seal ei ole mingisugust. Aga, aga näitas see mahavõtmise aeg küll, kas sellel nüüd on põhjendus deta need noore või vana kuuga, aga sellel on küll ta talvel, kui puu on täitsa surnud, kõik need mahlad ja vaigutan tal sisse, kontsentreeruvad sinna ja ja see täidab poorid ära. Ja see puu ei lähe kunagi, kui juba näitus kevadel, kui hakkavad mahlad kasemahla magus, aga ega see teistelgi päris marutasemes mändigi toidab ka ja kui siilid jääb sinna, sealt hakkabki käärimine sellest tulik vend läheb siniseks juba ja sealt tuleb mädanik kindlasti asjad. Aga talvel, kui ta on ikka täitsa surnud puidule maha vahetada, kui puu puhkab on suur tähtsus ikka seal kuigi palju looduslikku teadust ka, aga muidu seal. Eks siis, kui need asja peab, huvitaks tegevusse kotermanni asi oli, keegi pole teda näinud, aga kõik uskus, et on mitu laeva Teie isa käte alt tulnud. Kas te ise pidas arvet nende üle, ega neid väga palju ei olnud, kes sel ajal oli, siis ma ütlen, et see oli, see konjunktuur oli just selline. Vanaisal oli küll väga palju laevust, tema tegi belglasest, väiksemad olid, sest Ta sel ajal oli siis enne sõda sisuliselt suuri, igatahes meile tulemast ehitati vähe. Aga siis neitsi kaevastilisse, mina nägin teid tema tehtud laeva signejali Käsmu meeste käes veel, see oli sel ajal Käsmu lahes veel sõitis kenasti, Diana laev oli ka. Ja ikkagi oli tema liik. Aga vahepeal ilmasõda, siis tuli ju hakas suured purjekad, Louisa tegi siis tormile, vanaisa algas ka sellele tormile nagu algusest peale ja ja siis isa isa tegi ta seal jätkas seda asja ja tormilind on vanaisa alustada, alustas, tema alustas käskustada. Isa oli muidugi ka seal, siis ta küll algusest peale sealjuures, aga siis pärast aia ikka täiesti. Kui see asi läks. Aga see oli jah, see oli ilus laev, mina ikka meremeheks ikka tahtsin saada südamega ikka tormile, lubjal oli 20 kaup maas ja merekooli minnagi, isa pani selle asja kihva. Miks? No lihtsalt ei tahtnud nähtavasti laste Aike, tal olid teised plaanid. Ma ei taha, ega ma ei ole kahetsenud ka tulla, aga ma pean seda, kuid meil jäi, me ehitasime seda jahtlaeva seal ja siis oli nii, et pidi siis, et kui tormile tuleb välja, et kuule hakkab purje all, siis saadetakse mulle sõnad, siis lähen ka seal peal. Ma nägin tolmu, tarbildaks paljastanud otsaski purjed, üleöö peaks minema Tallinnast. Ma läksin siis isa käest. Kas tabletikarpi, mina ei tea midagi? Tarbiinlikutega reisu ära siis meie omakandi meest Velder Mihkel, seal peal oli siis Zimmermanniks puusepaks oli. No ma läksin kohe siis, mis lahti, mikspärast, seda säki Norristamentsimises. Mihkrex Lonamis käisin reetrisel tulemus, et poiss ei, tulevik. Võtke teine mees, ma ei tea ka siis, kui ma seda teadlasest korrodeks trots. Ma mõtlen nüüd, ma lähen Viljandi karjas, eks ole, tulemus kuskile lähen lihtsalt jänni pärast ära ka ei läinud, kui sageli. Ja sai seal ikka, õppisin väga palju selle jahtla ehituse juures. Kes teab, milleks see hea oli, et tormilind ei viinud tema ehitaja poega ja paremat kätt töös õpitud ameti juurest. Seppade laevad purjetasid teiste meestega ulgumeredel. Üks, kes alustas madrusena tormilinnul, on kapten Johannes Konga. Tornile oli puust ehitatud neli mast. Pargentiin meie rannas, kust Sooneriks nälimast soole, kuda täispurjede all olid seal juba elus. Ja. Mul tuli sõita sellega siis ikka ei olnud teist laeva, mis ikka mööda läks ja oli siis vaikse tuule või või oli siis tugeva tuulega, ta korraldas purjega veel hästi? No mitte sõlmega tegi meie ühe korra, kui läksime Ameerikasse, siis Biskaia soli olime palastis ja ja tuul oli Kamsus, tihe tuul oli meri olnud veel küllaltki tõusnud, siis ta ikka 12 sõlme Läks läbibeliselt hiljem muidugi tuli siis pullid ära võtta, tuur läks suuremaks ja meri läheb lainetuse, siis ei ole enam nii. Nii et 12 sõlme umbes ike ikka sai temaga nii ära tehtud. Tol ajal see oli 30 31. aastal siis kapten Paalberg oli üldse tema. Nii, tema juhtnööride järgi see laev ehitati ja tema mäega naadi ta seda laeva alati ta temast rääkis ja siis ta ikka midagi kord mainis ikkagi, et ta oli rohkem nii purje läheb muidu tavaliselt taheti nii teravaks teha kuidagi, aga temal oli see tilga kuju nisukene ees, ta oli jämedam ja tagant, nii läks teravaks. Ja siis ta ikkagi ütles, et NATO, kus polnud veel olema yes ja venelased oleks veel paremini edasi läinud, tähendab, et küllaltki nii, et oli nii. Eest oli niisugune jäme, näiteks tilga kuju nagu nüüd, ütleme merekalad ja kõik on niisuguste ees peast nüüd jämedemete seest, aga tagant lähendil. Kas on võimalik laeva iseloomustada nii, nagu on võimalik inimese kohta ja ma pean iseloom? Tal on jah, ma pean ütlema, miks ei ja just eriti puulaev. Vot siin on alati olnud hiljem ma olen palju rahus laevades sõitnud, kõik laupäev jääb kuidagi võõras, aga puulaev, kui näiteks tormis olete kõik raudlaev on kuidagi võõras ja, ja raudlaev, kui juhtub õnnetus või midagi, ta läheb sust ära ja, ja sa jääd siis, kas vee peale peljatakse seltsis raudlaev? Enne ei anna tunda ka, kas tal on raske või ole raske või kui tuleb, katkesta. Ta murdub, järsku läheb, võtke aga puulaev, võtku temaga isana suures raskes meres, oled siis ta terve aeg, oi igav ja ägab ja ja, ja nagis Piegovi, sa lähed sinna ruumi, siis kõik see asi liigub, liigub, laadung seisab paigal ja kõik see ase liigub liigub seesvat nagu metsavedu ja praegu oli. Lõuna-Ameerikas sai toodud neid pikki palke, siis. Hoiatatud ette, sest oli juhtunud õnnetusi nende, kui palka saanudki palk puutus kokku laevakerega, nagu läkski ligi siis kirvega raiuti sealt ja sellepärast hiljem sa ei pääse enam ligi ja kui jääb nüüd taeva kere külge, sest laev nagu korv käib ümber selle laadungi, kui ta nüüd lainte peal niimoodi ennast ennast vähendab kui päris kohe kümned sendid. Ja siis, kui ta tal on seda raske ilmundiskulatsin ruumi, siis iga asi seal kõik liigub, nabisime, nutab, siis rõhutab sugu kaasa ja, ja kui ta ühe korragi siis ongi minemas põhja, siis ta jääb ikka sinu juurde kah, niiet sa võtad kinni võtta ja, ja siis seltsis seltsis siis nüüd kas siis hukkuda või siis pääseda tormilinnuga asi nii hulluks ei läinud ja kõige rohkem, mis meile ainult mastid, mast murdus. Kuidas ta tormile vastu pidas, ei saanud öelda, kummi laadungiks tulime tormiline õpilasvastu, ainukesed mis nüüd ütlesid ülesse purjed ja ja vot ja mastid olid tal juba see reis, olid nad siis juba mädanud. Mastitopp läks õieti meil Atlanis, kui tagasi tulime, neljanda masti topp. Nii et meie olime sunnitud siis panema talle abivandid allapoole topi masti külge tähendab harilikust vaierist ja siis kollemmastiga ta muidugi jääb tagant purje väheseks, seda on paha paha seilama. Siis ikka olime sunnitud talle siis selle neljanda purju peale tõmbama, siis muidugi ei saanud teda täies ulatuses tõmmata, kuni toppisin siis kuni nende abi pantideni ta tõusis ülesse ja topsel siis oli ka niimoodi pooles rõngas, nii et taga oligi ikkagi tuli purjus, ta andis meil siis ütleme, Loovida seal kursi hoida nüüd kui tyh tuul sõites tagasi tulime, veel siis kuimeelsem mast oli murdunud ja niisugune ise meie olime siis tulnud juba küllaltki oli põhja poole tulime seal kõlgi vilu ja mühkimises nii troopikas tulnud keskmis seljas oli, kellel kasukas ja, ja kellel palitu ja kellel mütse, keel kaabu. Ja siis need suurte reisilaevade nüüd kaugelt tulid, nägid, niisugust asja meil siin tavaliselt tulid, ikka, sõitsid tegid ringi auringi ümber ära ja ja siis pildistati ja, ja, ja siis tulidki niisugused niisugused hüüed, teine korkosside lendav alana on merele tulnud, taheti Nehhaniste talike, siis haruldane ja purje tulid muidugi juba lapitud ja, ja lapid olid siis heledad. Labouri oli nüüd tumehall, aga siis uus lapp, Ta oli nende ele Stanski triibuline. Seal oli ikka jää, niisugute kahvel, purjedega laevad ookeanisse ei sobi. Just mitte, et tuul, tormiperas korjab puri ära ja kõik, aga vot kõige hullem asi oli see, kui niisugune kahvel purjedega laev jäi vaikseks. Tuul jäi vaikseks, siis lõpuks kõige rohkem. Lainetus ju nii kiiresti ei vaibu ookeanisse, kui ta tuulde ei ole, mituks rahasega laine tuleb ikka ja siis ta võtab selle laeva, talle ei saa enam kurssi hoida ja siis ta võtab ta põigite lainesse, vot siis hakkab käima. Ja seal oligi see kõige suurem tülikas asi oli. Et kas siis ei aidanud mitte midagi, siis kõik plokid ja kõigi Mistaklases üleval rippusid raha purjed, nendega on lihtne demodraad kesklaeva ja tõmbad kinni ja ta siis käib kahele poole, aga vot siis suurt puri kahvlit ütlematult kinni. Aga see puri, ta ei ole ju nii tihe, ta on sul punu niuke kott. Ühest küljest teise külge niimoodi panebki siis selle kuti tõmbab nii lõhki nagu copytekija ja 200-st ülevalt alla naadist kohe kooli alla lõhkekuni. Purje liigini välja kai purjetajatele, seda tormilinnuga rätte ja tuligi ette, nii et seal ei olnudki muud, kui ei olnud kiire mees maha laskma ja kui jõudnud nüüd lasta maha seda purjed ja ta tüütas ära, teinekord tuli tuul. No aga tuli tuul, kapten ja laevaperemees ikkagi, kellel seal siis isusel merre sõita, kadusliketit, et saad nüüd kiiremini kodu poole ikka tulla sealt. Ja noh, jälle purjed peale, kui vähegi tuult tuli, sai purjed üles, jälle vaikne, jälle kallalas ei lasknud alla, ootsid natuke nii palju kui kannatas. Aga siis ei olnud jälle nii palju seda meeskonda seepeale, et oleks jõudnud nädalevaste tuli paratamatult mitu korda purjed puruks, siis tuleb nad alt ära. Lõige, need purjed, tagavarapurjed olid jälle uuesti alla lüüa, purjed. See on suur töö. Katkise purje siis tekile ja, ja siis istud seal priivahist ja vahiaeg ja istud ja nõel pihus ja loppis seda purjed. See on peamine töö, mis seal laevas olid, niisugust asja aega ei olnud kunagi, et sul midagi teha ei olnud. Ja vanasti oli umbeski, niimoodi ei lastudki sul ükstapuha midagi, kas siis nühkisin harjaga seal teki või või, või mees peab midagi tegema, ütles kord. Ma mäletan ja, ja vot niisugustel juhtudel teinekord ei olnud, sest midagi tulime Euroopasse, siis oli vähemasti kraapida, mis ta saatis ülese sinna kraapima krabi massi, praeguse ohutustehnika niisugust asja ei luba, kõrged mastid olid tõrveril meetrit. Mitut 45 olid ikka endale, mitte rohkem ei olnud. Praegu on mul meeles ja, ja siis ta sats niga tammunud ei saatnud, aga, aga siis peamasti otsa saalingi peale ja möödunu juurde saatis mind sinna sage ja laev nii, lend jätab kõvasti, niiet saalingu peal üleval. Kui Kallas laeva niimoodi seda allapoole, nii et siis selle aja said, kakab tõmmata. Aga kui tagasi tulid? Tulid sealt ülevalt peast alla, ta pidasid mind niimoodi peaaegu tund aega seal, ütles Noe suusconga ei ole asja ülevalt, tule alla või seal seal ikka ma siis sain niimodi. Ruutsentimeetrise kraaviga siis sai kraapida. Aga niivõrd kõvasti ikka kui otsiti mudi suu lahti, kui õhklaks suust mööda, nagu puhus üle tühja pudeli, niimoodi u alati käis. Niisugused niisugused kombed, kombed olid. Aga kui niisugune laev nüüd oma esimesele reisile läheb, kas ta kaobki siis laevameistri silmist selle horisondi taha? Laevameister ikka aeg-ajalt? Kuule ka tema reisidest tunneb huvi selle vastu igal juhul. Nii ka oma lapse aasta ikkagi, kus ta on ja sel ajal oli huvitav, oli veel sees, et siis ajaleht kirjutas kogu aeg antilaevadele. Iga nädal oli, kus üks laev on ja siis ikka vaadata seal järve kusse tormilind on või kus on ette, on tehnikumist asjade paratamatu osist. Oled ikka ikka tükkama tööd ja vaeva ja armastust sinna sisse pannud ja ja siis ikka huvitab ka, kuidas ta käekäik edaspidi on. Tormiline saatus, domino saatust, nii palju, kui mina kuulsin, tema tuli kui sõda tuli peale, siis ta Hanko sadamas, ta toodi ära, temal oli laual, Ast oli sees. Ja siis laualast jäi talle talveks sisse ja siis ta hakkas muidugi kuivad, lauad hakkas paisuma, seal testis talle tekk, paarid pooleks. Ja siis ta sõitis, aga lõpuks niipalju kui meremehed rääkisid sel ajal olevat olnud Elbe jõe suudmes kujuks vanglaks. Ja oli see nii-öelda sest sellist juttu, mina kuulsin. Nende, kes sellel merd sõitsid, rääkis, et olid teda näinud seal sakslaste käes, sakslane korjust ära siit ja ikka nii, kui nüüd lähevad kõik ju selleks. Need jäljed on kadunud ja siis juba ka vana ala juba siis 30 aastat, no seal siis peab ikka hästi hoitud laev olemas, puulaev vastu pidas. Ajalehest laeva vanuseväsimus. Tunda tunda hakkab kõigepealt mis praegus nende puulaevade meil oli, kõige suurem viga on ikkagi see, et ta tiirleb selga, ta tähendab otsad vajuvad alla ja ja isegi nii ma mäletan nööri ahter. Sest laia põhjaga siis kogu aeg raskus surub vesi surutada ülespoole ja ja otsad kannavad vähem, need vajuvad lasknud alla. Ja antide antides jäävadki kaebarrastike ülespoole, nagu vanal inimesel tuleb küür seljas, oli isegi selliseid, lähema mäletan parkvaniaali sisse, eks vana kapten Mälk sõitis temaga veel, ta oli ka vanamees ja siis see oli niisugune laev, et kui mees seisis teises otsas, siis nii-nii suur kiivritega kätte. Ilma naljata, kohe seal noot, poolteist meetrit, see oli tavaline suurte laevadel püsti võttis seda muidugi see põhiline asi ikka oli. Aga kui laev jääb näiteks seisma seal kaks-kolm aastat seisab kuskil karjäärsete haridus ei ole, siis läheb kohe ära. Kõigepealt pandi takud narmendama, seal need lingid, kust mehed üles lähevad, need persleid, need mädanevad kõigepealt ära juba seal jäi uuendate ja siis nagu paadilgeon, kui paar aastat paat seisab kusagil kuival selleta ei sõida siis varsti läbi arsti läks. Ta on ikka veel loomaks loodud, ta peab, kogu aeg saab. Kui palju on seppade suguvõsa laevaehitajaid, kes nad on. Vanaisast jah, hakkab see asi peale seal ja siis vanaisa kaksikvend Mihkel, aga vot selle kohta ta nüüd andmed tal, igatahes kui ta oli, siis võib-olla kohalikkusel väiksemaid laevu tegi, mida, et sellest ei ole, aga no vanaisa oli siis noh, isa. Ja niisama mõlemad isa vennad seal Mihkel ja Kusti, need olid viimased seal ju suhkrust isegi suure Tõllu peal oli seal ja Pihkva talitusest laevaremondi peale ikka sellega ikkagi ikkagi sellest ülalpidamine tuli siis sepa pojad Hermann, kes meile praegu räägib. Nojah, meil on neli, neli venda olema, seal üks on siis minu järgmine vend on praegus Kanadast, oli meremees ja siis on Kaarel. See töötab ka spordilaevatehases selles olümpia ettevalmistuse grupis ja kõige noorem vend tõrvas. See on nüüd siis kooli direktoriks seal, kas järgmine generatsioon? Ei tea, minu poeg on praegus ka samas samas meil töötab seal spordilaevatehas ühes grupis, seal ja ja kaugemale ei tea, sest pojapoeg on praegu viieaastane mees, sellest tuleb, seda näitab tulevik.