No kuulaytana niitnud väljend ei meite rahvas uski märki näegi, tulen veepaaridega emale, kutsud siis, kui linnutiivul aga Fratluseda tõugu tagasi tööle saada, kui kodud kõige taha tuleb talitada. Ja saba. Lesknaine tehku, kui teenija venib nagu tigu ülemaatika. Meloodia la luudle avad, peremees unistab. Vere tukub, häda lonkab ja logiseb nässu. Rubla värk, häll, poissi, mõjukes, küll kuluks soolata läkule üles veel ja. Leivad ahjus küpsenud ja kas võtad välja? Juba sina oled kodus? Loputa veega üle ka siis koorika, krõbesu, jääd liidule, tahate, kuidas Joosep? Minu, Joosep? Palgi j a üks poiss siiski tulnud, teine mees, kui sa rusikas taga tantsimas. Ossa vahe, tõusen tules, tolvan perre tahab lüüa heinale. O. Kus jäänud unimüts ringkonda sattus, tööka rahvalaps? Näss närude leskperenaine Mari üks paljudest viimaste aastate oli Ungari poolt mängitud rollidest. See oli raadiolavastuses vedelvorst, mille režissööriks oli Salme Reek. Sellest saab nüüd juba varsti 50 aastat tagasi, kui teie kahekesi oli Ungvere ja Salme Reek. Ühist näitlejatööd, alustasite. See on periood aastast 1937 kuni 48 Tallinna Draamateatris. Võtame näiteks aasta 1939, kui August sunne näitejuhtimise all tuleb lavale komöödia õnnelikud päevad. Tolleaegsest kriitikast järeldub, et oli Ungvere ja Salme Reek esitasid suure lusti ning hea kokkumänguga tütarlaste naiivseid, unistusi, arvumisi, kokkupõrkeid ja leppimisi. Oma noormeestega. Peale meie kahe oli veel tütarlaps Aino Talvi, kes mängis seal kaasa ja kaks noormeest, Oskar põlle ja Leo Martin. Jää veel natukene vanem noormees oli Voldemar Alev, kes tuli tüki lõpus siis ja lahendas siis üldised olukorrad. Süve väga lõbusat prantsuse komöödiat lavastas Augus sunne, kes oli väga nõudlik ja väga huvitav režissöör. Ja teda täiendab suurepäraselt Meie tolleaegne kirjandusala juhataja Juhan Sütiste, kes oli sama nõudlik, kui oli lavastaja ja see ühistöö, näitlejate, lavastaja ja dramaturgi. Ta oli üks huvitavamaid töid. Ma arvan isegi, oli üks huvitavamaid, mis tol perioodil üldse tehti. Seitse istekohta, ma pean ütlema, et see oli inimene, tainas sädeles, kui tema juba Draamateatris tegelaste tuppa astus ukse peale tuli, siis tema tema nägu oli niisugust rõõmu ja niisukese päikesepaistet, et omal läks ka tuju heaks. Kui pikalt see töö käis, kas see sai juba eelmisel hooajal valmis, ta jätkus ja kui kaua teda mängisid? D kevadel, kui me puhkusele läksime ja sügisel alustasime proove. Prooviperiood oli kahjuks väga lühikene, mitte üle kolme nädala. Aga kuna näitlejad nagu seesmiselt olid küpsed või valmis oma rolliga nagu juba suhelnud suve jooksul siis see töö Me ei olnud nii lootusetu. Aga tükk oli küllalt raske ja prantsuse komöödiat Me mänginud ei olnud. See oli muuseas väga hea kool, meile. Kuna me pidime selle stseeni maha mängima kogu aeg naerdes, suure äärega naersime ja seal pidi nii olema, et mitte üks silpide kaudse minna ja Sütist oliit kaal proovil ja ütles tüdrukud nüüd vaatame seda asja natukene medaga, kohkusime. Me arvasime omast meelest, et kõik on korras. Tõmbame selle stseeni üldse maha ja kõik. Ei, ei, nii ei saa. Siis see peab jääma, aga siin on niivõrd palju lihtliha äikse lemmik, järgime. Tülli väga vihased. Et näitleja ikka rohkem tekstid, siis ikkagi suurem roll. Ta tegi selle stseeni niivõrd huvitavaks, aga meie tookord ei mõistnud, et teate, sellest oli niivõrd haruldane stseen. Simide oli Ungari siin praegu, rääkis kärbetest. Osa kärbetest jäid muidugi sisse, aga osa stseene, mis kärbiti, me nüüd siin nii väga armastasin ja tahtsime nad tüki sisse, jääksid siis kõne oli meil esimene etendus, oli meil ringreisil. Ja ringreis oli pikk kuu aega. Siis me otsustasime omavahel hakata stseenidega proove tegema, jäi äri ees, kui arvasime, et siis siin on juba küps küllalt. Katsetasime teda õhtul laval ja nii järjekindlalt järjekindlalt, kuni me olime kõik need siinid jube tüki sisse võtnud. Mis alu välja kärbiti. Jäält komöödia lendas meil laval ja ma mäletan, et Jõgevale tulid meid vaatama lavastaja ja ja Juhan Sütiste jäljed olid rõõmsalt üllatatud sellest, mis me olime teinud. 1939. aasta oli Ungverele märkimisväärne veel kahe õnnestunud osatäitmise poolest Tallinna Draamateatris. Need olid lavastustes kuues maja kord ja tubakatee. Mõlemad tükid tõi lavale Leo Kalmet näitejuht ja pedagoog, keda oli Ungvere väga kõrgelt hindab. Leo. Kalmeti meenutuste kohaselt oli Ungvere pöörli lavastuses tubakatee nooruke ja ärahirmutatud tütarlaps kes otsis tuge emalt. See oli läbi ja läbi armastus ainsa inimese vastu, keda ta võis usaldada ema vastu ja umbusaldus kõigi teiste vastu. Aga edvigi kohta lavastuses kuues maja kord on, oli Ungvereise ütelnud. Minu nooruke Hedvig pidi lühikese ajaga läbi tegema suure muutuse. Kõigepealt oli ta õrn, puhas ja usaldav tütarlaps, siis mahajäetud, pettunud ja murtud inimene ning lõpuks elus oma koha leidnud naine. Meeldejäävad olid isa ja tütre teineteise mõistmises stseenid. Need haarasid meid kaljule ka alati kaasa. Mulle tundub, et see lavastus oli üldse hümniks inimlikkusele, üksteise mõistmisele. Poli Ungvere parimaks näitlejatööks esimesel Nõukogude teatrihooajal kujunes Nick Grande. Alfred Mering meenutab, et oli Ungari, mängis suure sisemise jõu ja kirega. Lavastamisel varitseb teatavasti oht, et isa võib osutuda peategelaseks. Oli aga mängis hiilgavalt peaosaliseks Bersani. Esimesele astel tundus, oli Ungvereversoni veel päris lapsena, kel pole kuigi palju aimu elust ega raha võimust kes sõnatult kuuletub emale ja isale. Kui proua Kramdee märgib kibedusega, et tema mehel on ainult üks kirg raha siis ainus sõna, millega Vii sellele reageerib, on raha toonis, aga millega Ungari seda lausub? Ei ole nii palju põlgust või viha kui arusaamatust tundub, nagu see nii lihtsalt ei suuda mõista, kuidas raha omandamine võib muutuda kireks. Järgnevalt pakumegi kuulamiseks ühte katkendit lavastuses tersoni grandee oli Ungari partneriks on Linda reial provograndee osas. Karnai eelnema ta palunud, et ei mäleta, palk välja makstakse, see on tal juba kolmas kord käia. Räägin isaga, leian sobiva. Nad tulevad sind õnnitlema ja tulevad muidugi ka Kresseod. Sa oled juba 23 aastane. Elab veel veidi aega meiega, siis aga sajuta ja sinu isal on selles asjas omavad. Kõigist on näha, et ta tahab. Kuid need on parimad partiid summer. Neis inimestes pole hinge. Eemamme. Kuulasin kunagi mahegijatel. Inimene, kellele ma kunagi kuulun, ehk anname neile tee. See on tema, oli debaratlik mulla. Sina ei tunne, mis on L. Ma pole midagi kergelt saanud, ütleb oli Ungvere. Uus osa kristalliseerub teadvuses järk-järgult iga prooviga, iga etendusega koostöös kogu ansambliga. Vahel ei õnnestub karakterit tabada kohe. See toob kaasa pingutavaid otsinguid, vääratusi, tuusa, silmapilke, vaatled loodust, kuulad muusikat või vestled kellegagi. Kuid südames püsib mure uue osa pärast. Isegi kodus ei saa rahulikult puhata. Mõtted on kogu aeg viimistletava karakteri juures. Õhtuti enne uinumist kujutled ennast uues osas improviseerid, püüad tabada puuduvaid detaile intonatsioone ja hommikul ärgates püsib peas sama mõte. Sama mure. Nii olid sündinud Hedvig nigrandee, Cordelia kuningas Liiris, anne Mart Raua karastuses ja paljud teised karakterid sama nõudlikkusega enese suhtes. Alustas suurte kogemustega näitlejatööd. Pärnu teatris. Seal tähistas oli Ungvere 1969. aastal juba oma neljakümneaastase lavategevuse juubelit kummalise mississe evičida. See oli mahukas töö ja minu esimesed sõnad. Kui mulle see roll usaldati, ütlesin mina, et ma lähen selle rolli juurde nagu valge leht ja siis me hakkame sinna pealik kritseldama. Sest et mina ei tunne režissööri ega tema tunne veel mind. Ingo Normet naeratas ja ütles, et no muidugi Loomulikult, mida peab ikka peamiseks pidama, on ikka dramaturgia, ega meie materjalist mööda minna ei saa selles piirides. Ja minul juba nagu algusest peale ei mõelnud ainult oma osale vaid üldmaterjalile. Et kes ma seal olen, mis ülesanne mul on, milleks ma seal üldse olen. Ja väga Arvistasin partnerit. Sest ega iseseisvalt rolli teha ju ei saa, et ma teen oma rolli valmis ja ma midagi muud ei tea. Ei seda ma ei ole kunagi taotlenud. Et ma lehekülgede viisi vaatan oma rolli, ma vaatan ikka tervet materjali. Näitleja Paul Mäeots meenutab. Mis siis see viitsi, osa lahendus oli Ollil antud optimistliku ja elujanune naise tragöödia naa. Seejuures ei langenud ta meeleheitesse. Igas olukorras, leidis ta ikka lahendusi, mis tõid talle endale rahuldust. Vastas rindajaga, tegid naeruväärseks. See oli sõda lastega raha ja päranduse pärast sõda kõige vägivaldse vastu, mida pakub välja raha võim. Seitsmekümnendatel aastatel mängitud rollidest tulevad kõigepealt meelde Marial Womne rahutus vanaduses Jelena armunud lõvis lavastajast Kaarin Raidist räägib tai seni. Kaarin Raidi Kalju suurepärane töötada. Tema väga põhjalikult püüdis lahti mõtestada rolle põhjendada psühholoogiliselt. Tema oli niisugune, kes läks väga siseliini mööda ja sügavalt. Temaga oli väga kerge töötada, ta tegi end väga mõistetavaks ja tema usaldas näitlejad. Pärnu teatris ollakse harjunud sellega, et oli Ungvere, mängib väga erinevates rollides lavastustes. Ta on vana, leebe, aadlidaam, endise mõisniku lüke proua lavastuses vaikne nurgake ja särtsakas marsselen Figaro pulmas. Vulgaarne Tseelia kolmekrossiooperis ja vanavanaema Eugenie väikestes kirjudes liblikatest. Suureks loominguliseks võiduks kujuneb Olli Ungere loometöös Salme roll. Mats Traadi kohviubades. Salme rollis tuleb tal kogu etenduse kestel laval olla ja kogu tegevust kanda. Näitejuhi tööd tegi selle lavastuse juures Aarne Üksküla. Aarne Üksküla mulle märkusi üldse ei teinudki, ainult paari vihjega. Tema ütles, vot seda on tarvis, sa tead ise seda kõiki ja mina ju tegin selle rulli mõne pruugiga ära, ma sain kaks täis lavaproovi ja läksin esietendusele enne etendust, Aarne tuli siis mulle juurde. Ma juba lamasin sängis. Mis must saab, ma ei tea. Ja tõesti, see oli nii, mul nagu pühiti kõik meelest ära. Sellepärast et see oli ikka niivõrd kiiresti sisse õppimine ja Aarne patsutas mulle õla peale, ütles, pole viga, kui hakkad, peale tuleb kõik. Ja teiste ma tegin selle etenduse hädad, ma ei eksinud mitte üks silp. Salme oli just sellepärast mulle ka väga armas. Et, et murrakus ja kuigi tema üle naerdi nagu oleks nagu veider. Ta ei olnud veider tema harjumused, tema elutingimused olid niisugused ta nii lihtne inimene. Oli Ungvere teatri ja tööarmastus pälvib imetlust, on öelnud Ingo Normet. Jääb mulje, et teater on talle kõik. Tema teatritegemise tõsidus väärib, et meie, tema, nooremad kolleegid selle üle mõtisklesime, õpiksime. Tema jaoks pole määrav osa suurus, vaid töö, mida tehakse teatri jaoks. Ta on neid vanema põlvkonna näitlejaid kes võivad vahetult mängida kaasa noorema põlvkonna näitlejatega. Ta kaunistab igat trupi viimase aja etendustest, kus oli ung verele On täita suuri osi. Tuleks eelkõige nimetada niisuguseid lavastusi, nagu kõik on läbi. Ja Musta kassi öösel ei näe. Ott kool kas. Kastre mõtlesid oli Ungari peale, kui panid kirja oma näidendit. No oleksin ma teadnud, et hakkama näidendis mängima, siis küll, aga ma arvan, et näidendi kirjutajal olekski suur asi, kui ta näeb näitlejat, kellele ta osa kirjutab. Minul sellist võimalust ei olnud. Kuid oli suur vedamine selle poolest, et nägin oma ettekujutatud tegelast täpipealt isegi ehtsamana ja tõelisem ana, kui mina teda oskasin ette kujutada. Pärnu teatri Mustlas kassis treenerist kunstnik kolli Ungveret kummalise vana daami daalina minu ettekujutuse solidaali lihtsalt natuke veider ja üksik inimene kelle peale või kelle abil teised tegelased said oma mõtteid ja inimlikkust välja tuua. Ent etendustes on muutunud Taali seletamatul kombel peaaegu et peategelaseks ja mulle on räägitud, et musta kassi on käidud vaatamas, teist ja kolmandat korda oli Ungari Taali pärast. Kuidas selle osa kirjutamine kujunes sul? Taali osa oli suhteliselt tagasihoidlikult kirjutatud, aga oli Ungvere, mängis ta suureks, andis sellega kogu näidendile mingi omapoolse tähenduse ja tõlgenduse, isegi, mida autor ei näinud. Kohe. Ma arvan, et selleks peab näitleja ise suur olema ja minu meelest uskuma autorit ja isegi natuke mõnest kohast edasi mõtlema kus autor on oma mõtte lõpetanud. Kui palju tuli Taali osale proovide käigus juurde? No kui tema seda osaproovide käigus tegi maa ainult mõnda proovi, nägin, muidugi ma tean, osa teksti tuli isegi vähemaks võtta, kuna suur näitleja mängib rohkem välja kui üldse sõnu on vaja autoripoolselt. Aga minu mälestuses on nulli Ungore olnud suur näitleja, kogu aja. Mäletan teda paljudest lavastustest Pärnu teatris, kus ta on mänginud väärikat vana daami krossi väikestes kirjudes liblikatest siis ühes gruusia tükis, vana vööstitari. Seal on osa suures kirjutatud muidugi dramaturgi poolt, aga minul läks tõesti õnneks tolli, Ungvere Veitektaali sügavalt inimlikuks ja väärikaks mängitakse. Nii palju, kui ma olen kuulnud, on ka teistel näitlejatel olnud samas tükis sedavõrd kergem oma tegelasi avada. Kui olli Ungverale minu õnnesoov midagi tähendab üks autor paljude reas, kelle näidendites ta suurt tööd on teinud siis minu poolt tänu ja õnne ja jätkuvat vastupidavust selles keerulises töös. Ma hindan dramaturgi, kes annavad mulle Mõtteid, kes panevad, kes erutavad mind. Kes panevad mind tööle, kellel on ikka suur mõte ja sisu taga, et ma näeksin vaeva selle kallal. Saate lõpetuseks täidame Olli Ungvere muusikalise soovi filmist ristiisa.