Riiklik akadeemiline meeskoor, see on olnud omamoodi kasvulavaks koos kooriga, siis kasvanud ka terve rida heliloojaid, eelkõige vast on see kasv tunda eesti heliloojate juures. Ma võiks ütelda, et esirinda muidugi kerkinud Veljo Tormis. Võtsime varakult tema laule oma kavva ja neid on juba õige tugevasti tulnud ja ka tormis ise ei eita seda, et et. Ka teda aidanud tugevasti edasi. Me teame, tornis on tuntud juba igal pool, ükskõik, mida koor laulab ja ükskõik kus linnas, kus riigis kõikjal võetakse tema töid suurepäraselt vastu, nii et ma arvan, tema on see kõige esimene, keda tuleks nimetada. Ja muidugi need võistlused toovad kätte teisi heliloojaid. Muidugi ootaksin väga ilmuksid järjest uusi nimesid, tõuseks, tõuseks meie heliloojate arv. Alles tegime nalja, et tormis on kõige noorem helilooja. No meil on ikka nooremaid ka. Nooremaid ka ja, ja ma usun, neid tuleb. Koos maestro Ernesaksaga on mikrofoni ette palutud ka kolm meest, kes on maistruga koos olnud koori esimesest päevast alates. Need on Rudolf Tsirk, Enn Kalve ja Eevald Jaanson. Kui need siit maestro jutust teemat edasi arendada ja rääkida Veljo Tormise loomingust ja tema loomingu vastuvõtust nendel kontsertidel, kus te olete esinenud ja kas teile tuleb meelde näiteks tema esimene laul, mida RAM mängija laulis? Jah, mul tuleb meelde, ta tegi kunagi kvartett dile ühe niisuguse laulu mis kandis pealkirja tennisistide, sest ma ei tea, kas ta seda veel ise tunnistab, aga igatahes minu käes on see noot olemas tema enda kägi, siis oli ta veel selle kõrvalkooli viimase klassi õpilane. Meil siin teine keskkool võiks seda praegu. Mina mäletan, tema esimese laulu on oli nagu üks miljon 200000 meest soli oreliga ja mis ta võlus just oma huvitava rütmiga. See oli ka, ma ei mäleta, no üks 25 aastat tagasi oli see küll vist. Ja muidugi tema Hamleti laulud, mis on igal pool ja mitte ainult meil, vaid ka liidus ja välismaal ja suure eduga läinud samuti tema piksel itaania, mis on ju väga huvitav ja omapärane laul. Ma ei tea, kas meie heliloojat ongi intse sellist laulukirjutajate võlad mari, vabale Haadoneliaalsem. Lõpmata hulk on neid laule, mis, Selle pikselit Tanjaga tuleb mulle meelde selline fakt, mida alles paar päeva tagasi rääkis Olev Oja et ta jättiski mainimata, selle kontserdikoha aga olevat mõõdetud pixel itaaniale järgnenud aplausi pikkust ja see olevat kaks minutit kestnud ja pidigi olema aplausi rekord. Võib arvata, võib arvata jah, meil vahetevahel mehed, kes pikkust mõõtsid ja sellega muidugi sisse üldse tormis on ikke üldiselt väga väga praegu väga populaarne, nagu maestro ütles. Ja ega praegu on ikka kohal number üks kooriloomingu heliloomingu alal momendil. Aga eks, et järgi tuleb. Ja eespere, nii et need ka koori mõjul ju väga tugevasti praegu hakkavad edusamme tegema ja ja näha, et vot asja pärast tõsiselt lubanud mõlemat lubanud Egge koori repertuaari täiendada oma loominguga. Kõik kolm meest on kuulaja kõrvale küllaltki keerulise helikeelega, kuidas kooril nende teoseid õppida ja laulda. No nad on natukene nagu teistlaadi, aga siiski, kui nüüd ausalt öelda, siis selle laadiga on hästi juba harjutud ja noored lauljad, kes tulevad, kellel natuke nagu tugevamgi ettevalmistus, kui ütleme siin. Algus oli niimoodi, et ega kõik tema loomingut omaks ei võtnudki. Nii lammutati pead uus keel ja, ja võrdlemisi raske laulda. Aga kui publikum juba hästi hakkasid vastu? On see, et kooris lauldes seal häält ja eriti selle uuslooming siis tundub see algul vastu võtmata. Aga kui on võimalus kuskilt pealt kuulata mõnda laul pärast hiljem, siis näed, et see laul on tõesti väärt taseme. Et ta seal kirjas on. Muidugi Tormise juures tuleb hinnata ka seda, et ta on läinud täiesti puht rahvamuusika peale nii-öelda tema tema heli, veel on ju võetud rahvaloomingust täiesti seal kaks-kolm takti või Vistakti mingisugusest rahvalaulus sele ta töötleb nii ümber, et et muidugi seda Raul laulu võid sealt tunda selles ära, aga ta on ju väga huvitavalt tehtud. Just ümber milline hiilgav teosendadel muistse mere laulud. See minu arvates on üks üks tema viimase aja pärlid lihaste mõjuv tal ning mõjub väga-väga nii piltlikult Ida lapp merehõnguga, kõik atmosfääri ja, ja, ja seda kõik Kuusaluviiside najal. Ja merekohinat ja kajakate karjumist ja, ja madruste hüüdeid laeva peal ja see on tõesti väga huvitav, ma mäletan Lääne-Saksa memme, laulsime seal väga suuri. Nojah, mitte üksi, mitte üksi, rahvalaulud, paiknendused, rahvalikud, laulud, mis rahva hulgast Nathaniel Lekroti surnud negru võtmine või Kuusalus läks kõik siis on türgi sõjalaulud ja need on niuksed rahva seas juba rahvalikud laulud mis ka nii väga laialt levinud. Aga ka väljaspool rahvalaule on tal kaks toredat asja, son kolm, mul kaunistanud kolmul kaunis sõna, flöödi ka kuus siis tasase maa laul, suurepärased asjad. Ja need on meil ka ladva lauale külmiseks jälle üks vägela läbi löönud, äge läbi löönud laule. Ma saan teie jutust niimoodi aru, et tormis on sedasorti helilooja, kellest võiks rääkida terve muusikalise tunni sest igal mehel on midagi tema kohta juurde lisada ja ilmselt anda. Ei ilmselt on tunnist vähe. Ta südameid. Seal on nagu nimetasime juba noori, kes valt sulge harjutavad ja ei saa midagi öelda, tuleb, tuleb juurde ja võib-olla justkui nüüd tagasi vaadata meie sellele pikale ja toredale tööle siis üks, üks suur tänu. Hument nagu tundubki olevat see et me oleme siiski suutnud palju heliloojatele kirjutama, on tulnud isegi väljastpoolt vabariiki mõned tegelased, kes meid armastavad kit ka, ja kes meil siin ära takishi ja samuti ka kuulus vanamees. Head Covid. See on üks, üks suur suur tasu meie küllaltki raskele pingsale. No eks see on muidugi tänuga, maestro, algul ju põld, põld loomingut, ta ise võttis kätte ja tegi tükk aega, tegi peaaegu ainukesena ja siis hakkas nõnda öelda nööpi keerama, nendel heliloojatel seal konservatooriumis asja, siis hakkas meile neid otsast tulema ja praegu peab ütlema, et ei ole nii, et ei oleks midagi võtta. Suurim pidupäevad olid meil siis, kui me Šostakovitši ja Tagdakišvili helitöid õppisime, siis nad tulid ka kohale. Ja otse unustamata on, kui, kuidas Tagdakišvili dirigeeris. Mitte kui kultuuriminister. Peale selle veel kui kultuuriminister see oli suurepärane, ta seda oli ka, kui me käisime üks 30 aastat tagasi Gruusias, siis ta oli kuri juht seal. Nii et suurepärase suplus on suurepärane suhtumisega ja nõudlikkus oli ja see oli kõik nii kõrge kultuuriga tehtud, tema töö. Nüüd, kus riiklik akadeemiline meeskoor alustas kümnendit, mis läheneb poolesajale tahaks teile siis soovida, et see eelolev kümnend oleks teie Loomingu mapi jaoks sama mahukas, et ta tooks teile kaasa sama palju meeldejäävaid laule, milles 10 aasta pärast räägiksite samasuguse soojuse ja põlemisega nagu täna räägitud heliloojate teostest. Mina sooviksin süüa juurde veel mõnedkümned veel juurde.