Huvitav, kui ma kutsuksin, siin on jõulud ja puha, inimestele võib, eriti räägitakse sellest, et tore on kinkida elamuskingitusi. Et kui ma, kui ma kutsuksin kellelegi näiteks Ekrest vaatama bäkki mäge või, või sinine on kõige soojem värv. Et kas, kas mõni tuleks ja äkkinutavad pärast selle kohta raportit kirjutama, sest jõulude ajal ei tahaks nagu kellelegi veel lisatööd tekitada. Huvitav selle mõttega alustamegi. Tere, minu nimi, Niva krõstak. Tere, mina olen Jim Ashilevi. Te kuulate saadet popkulturistid elamus igal nädalal? Jah, tegelikult võiksin niimoodi tõlgendada küll, et ka meie siin 23. detsembril teeme teile elamuskingituse. Ja ja minu kaassaatejuht Ivo krustak tegi mulle elamuskingituse sellega, et ta tuli tagasi Tallinnasse ilusamat jõulukingitust ma poleks osanud soovida. Aitäh sulle juba. Oi, ma olen nii meelitatud, ma saan öelda, hallo, Tallinn, siin Tallinn, kas alustame? Alustame. Ütle siis, kuidas tunne on olla võimule nii lähedal nii-nii lähedal. Sellele võimu karikalase pole küll kunagi olnud sellele võimu peekrile sellele valitsuskepile, ütleme nii. Kas sa, kas sa oled nagu, kas sa oled nüüd see inimene tänu kellele mina saan ka kuidagi ühel hetkel haljale oksale, kas ma saan kuidagi sinu kurul nagu parasiteerida, kuidagi sinu sinu abiga ikkagi jõuda parema elukvaliteedi? Ma ma, ma ei saa aru, kas sa mõtlesid nüüd seda, et ma olen tagasi Eestis ja sinu juures seega lähedal võimukarikale nagu sinule. Ei, see oleks olnud eriti keeruline ja kuidagi sihuke veider mõttekäik. Ma ikka mõtlesin seda, et kas ma saan sinu abiga haljale oksale, kuna sina oled ikkagi inimene, kes pesitseb Brüsselis ja võimu keskusele ikka no väga lähedal, et et kas ma saan. Ma ei tea, tule külla, äkki äkki leiame sulle mõne oksa, millel istuda? Okei, okei, see kõlab ju väga hästi. Nüüd juba hakkasin natuke muretsema, et me nii avalikult seda arutame, eks ole, et kindlasti on kõik meie kümned tuhanded kuulajad, vabandust, sajad tuhanded kuulajad, kes, kes meie truud jüngrid on nemad muidugi, et tahavad hakata mind alla kiskuma, nagu ei, ei, ei lähe sa midagi sinna Brüsselisse hoopis meie lähme vaid miks, miks sina saad, see ei ole õiglane. Et selleks, et rahustada naha kõiki neid masse, kes siis nüüd läksid kuidagi põlema sellest sellest infost, et mina nüüd hakkan ronima mööda seda elukvaliteedi redelit üles, teised jäävad mülkasse mädanema, et, et kas kuidagi meie kuulajaid seadki aidata. Ma ma arvan, et et minu elukvaliteet sinu omas täna ei erine Brüsselis väga palju, oi-oi, ei, seda ma ei usu ja ja ma isegi arvan, et, et selles suhtes elu ongi ilus igal pool. Eriti praegu, kui on, kui on jõulud. No see on juba väga ümar ümmargune jutt. Ma saan aru, et pühade aeg ka, nii et aasta lõpp ja härdameeleolu, et ei taha võib-olla minna teravaks, aga väga plakatlik olise. Oli küll õudne. Ma ise ka mõtlen, ma olen nii, ma olen, nii, ma, ma tulin eile öösel lennukiga Tallinna ja ma jõudsin vist kuskil kuskil kell pool kolm vist koju ja siis hakkasin, üritasin magama jääda, aga aga reis oli kuidagi veel kontides ja, ja ei tahtnud magama ka jääda. Ma olen nii, sa kasutasid seda sõna siin, enne kui me salvestama hakkasime, vatine, ma tunnen ennast nii vatiselt. Nüüd ma ei oska isegi enam terav olla, ma olen, ma olen muutunud täiesti tühjaks valgeks plakatiga millel on pealkiri, vaid, et elu ongi pühade ajal ju ilus. Ma ei tea, kas see on hea või halb, see natuke kõlab nagu oleksid tõusnud kuskile järgmisele arenguastmele vaimselt. Viitab otseselt kulumisele ikkagi kiirele kiirele kulumisele tegelikult sellisele juba alanud läbipõlemisele. Et just tuli nagu uus hingamine, uus amet, et uus uus karjäär uues linnas, eks ole. Tsiteerides üht tänavuse lõppeva aasta olulisimad albumit, et uus karjäär uues linnas, aga, aga et kas kas hakkab ka see juba nüüd lõpusirgele jääma, kas me võime mingeid ohumärke ka välja lugeda? Ma loodan, et mitte, okei, super, aga no ma hakkasin mõtlema, et et et ma, ma ei. Ma ei mäleta. Sa ei oska rääkida ja sul ei ole enam märu, nii et põhimõtteliselt aru, et järgmisel aastal võib-olla veel seda saadet lihtsalt üksi, võib-olla see Skype'is kuulad niimoodi vatiselt? Ma saan sellele nagu unejuttu rääkida näiteks, vaat sa jõuad nii hilja koju ka nüüd oma uuel töökohal seal, et saatke Skype'i panna tööle vaikselt kuulad, kuidas ma siin seda jutulõnga veeretan ja, ja siis jääd magama, et minna jälle tähtsaid tegusid tegema sõõmu keskusesse. Sa teed sa sajad nüüd nii murelikuks meie kuulajad, kõik need inimesed, kes seda saadet minu pärast kuulavad, kõik need viis inimest meie kuulajate seas, kes seda seda minu pärast kuulavad, et ma ikkagi püüan, püüan rahustada, et et, et ma ei ole veel läbipõlenud, ma lihtsalt ei ole maganud. Täna öösel. Ma tegelikult tunnen ennast väga hästi ja olen eriti rõõmus, et ma olen tagasi Eestis sellepärast et mul hakkaski juba jõulutunne ära kaduma, kui väljas oli konstantselt 14 kraadi ja vihm. See miinus 10 ja lumi on oluliselt jõulisem ja mõnusam ja parem ja tekitab minus kohe. Ma jalutasin stuudiosse täna ja kuulasin jõululaule. Kuulasin pigi ning Lucalatlik christmas, mõtlesin endamisi, on küll nii. Et, et lumi on maas ja on ju tore olla. Kas sul on ka tore olla? Ja ei, ma olen ka jõulude fänn, ma olen alati olnud jõulude fänn, ma ei ole kunagi olnud see inimene, kes jõuluajal kuidagi nukrutseb või, või tunneb mingit tuska mingit uskaia ja siukest torkavat valu, sest et ma olen saama peal väljas ikkagi kogu aeg ja saamapeal väljas. Taani pen. Saanile pole mind lastud veel ei ole. Ma ei ole saanud tööle jõuluvana juurde. Aga saama peal väljas selles mõttes, et jõulud on ju andmise andmise aeg, on ju? Ei, mulle väga meeldib, kui mulle antakse. Et ma ei tea, mingid inimesed, mingid koolkonnad räägivad, et andmise rõõm on kuidagi see kõige suurem mul seal nagu saamise rõõm on alati suuremalt. Ja sa rääkisid saate alguses elamuste kinkimisel siis näiteks see on ka niisugune asi, mis näiteks minna. Kuidagi pole kunagi nagu väga rõõmustanud, kui keegi tahab mulle mingit elamust kinkida, sest suurim elamus minu jaoks on see see, kui ma saan mingisuguse toreda vidina jällegi mingi asi, mingi asja ja siis see asi pakub mulle elamuse, aga see asi peab ka ikkagi olema nagu noh, asi. Mitte lihtsalt, et järjekordne kanu, matk või mingisugune järjekordne võimalus minna õue, et minu arust ei ole vaja käia, õues on väga hea, kui saab lihtsalt jõulude ajal kuhjata endale hästi palju asju, minna sinna oma koopasse ja siis niimoodi olla nende asjade kuhja all niimoodi natuke nagu onu Robert on oma kuldmünti nende eest seal vahepeal sukeldub ja ujub ja kusjuures ääremärkusena, kas pole kunagi nagu mõelnud, et huvitav, et ta oma nagu pead sodiks ei kukkunud alati sinna kullahunnikusse, et kuidagi need kuldmündid paistsid olevat alati nii pehmed sai alati sukelduda sinna justkui nagu vete. Kuidas sai olla? Selle üle on mingeid nalju tehtud nendes erinevates multikates ja koomiksites asjades, et keegi peale tema ei oska, et see kuidagi see nali peitubki, selles tema on see, kes suudab sinna sukelduda ja seal niimoodi voolavalt ringi ujuda, sellepärast et ta nii osav lihtsalt oma oma rahaga, aga keegi teine nagu et kui keegi teine hüppaks, siis ta kukukski peadpidi sinna lihtsalt vastama Metalli kolksti. Okei, aga see on ka minu arust seda kogu seda universumit seal natukene ühte ja teistpidi muudetud vahepeal aja jooksul, aga sa asjade teema on, on küll huvitav, kas sa endale ka siis teed nagu kingitus jõuludeks? Vaata vahel inimesed ütlevad, et ma tegin endale juba varajase jõulukingi või, või et ma, ma, see aasta kinkisin endale seda või toda, et kas, kas sa oled ka sinnamaani jõudnud, et leiad. Ja need kingid nii-öelda on, on muutunud sinu jaoks nagu teiste poolt pole ikka õige asi, et sa tahad omale ise need selle nodi kokku vedada aasta lõpuks, mida sa tahad ja siis pead endale ise kingid tegema või sa ikka loodad, et teised toovad selle selle kõige õigema asja. Ja ma loodan, et teised toovad, sest et kahjuks või õnneks või noh keel ikkagi pigem kahjuks mul ei ole väga raha ja ja eriti jõulude aeg on ikka jube aeg. Kontoseisu osas ja võib-olla, kui mu mälu mind ei peta, siis võib-olla ma olen nagu paar korda elus niimoodi suutnud koguda raha ja see oli enne, kui, kui ma olin ise vastutav teiste inimeste eest ja nii edasi, ühesõnaga veel veel kuskil seal teisme eas või või selle teisme või hilises teismeeas, ma mäletan, et võib-olla see oli mingisugune jõuludejärgne aeg või, või, või või just jõulude aeg, kui ma kogutud raha eest ostsin endale Playstation kahe näiteks. Ja see oli siis juba selleks ajaks juba vana konsool on põhimõtteliselt juba oli ilmunud üli üliõhuke versioon, mis tõesti nagu väga palju väiksem, kui see esimehena välja lastud Playstation kaks. Ja, ja ta oli ka odavam, kui Eestis on kaks välja tulles oli ja, ja siis ma mängisin Final Fantasy kümmet, ma mäletan seda, et see oli sihuke mäng, mida ma olin kunagi keskkoolis, ma olin lihtsalt vesistanud ja vaadanud selle reklaamtreilereid ja kuidagi unistanud päevast, mil ma saan ka saan ka seda elu elada, aga muidu ja ei ole väga seda, et lähen teen endale jõulukingi. Jah, see endale kinkide tegemise probleem tekib tõesti konto numbrit vaadates välja, ma olen nüüd kaks aastat vist on öelnud, et et äkki ma kingin omale Nintendo Switch'i ja, ja mul ei ole Nintendo Switchi ja see aasta ei tule ka. Aga ma tahan, ma tahan, Nintendo Switch'i nüüd tead, tead, mis probleem selle nende vidinate ostmisega alati tekib, eriti elektroonikaga ma juba kuskilt lugesin, et järgmine aasta on võib-olla oodata Nintendo Switchi ja nüüd nüüd ma tunnen, et see on kuidagi selline piiripealne aeg, et äkki ma peaksin selle järgmise ära ootama, aga ma olen täiesti kindel, et kus järgmine tuleb, siis mõtlen samuti, et et ma ootan veel, et äkki hind langeb või midagi, kuigi pist Nintendo asjadel aga hinnad. Nende endale ja väga ei lange, isegi kui järelturult otsida Nintendo mänge, siis need on märgatavalt kallimad alati kui Xboxi ja PlayStationi mängudes on puhtalt nõudluse ja pakkumise poolt kujundatud hind. Kuna Playstationi Xboxi mänge on lihtsalt arvuliselt nii palju rohkem saada, noh, et neid koopiaid on lihtsalt nii palju rohkem ringluses, siis nende väärtus on ka selle võrra oluliselt madalam, samas kui mingisuguseid vanu Nintendo mänge ikkagi tuleb osta nagu märgatavalt kallima raha eest. Aga, ja ma ei tea tegelikult see materialism ja, ja asjade ihalus, me oleme sellest juba rääkinud, kuidas eriti kiik kultuuris, kultuuris see on asi, millele tuleks vaadata kriitiliselt, sest et kui kaugele saab minna nende asjade kokkukuhjamisega. Aga samas No ma väga tahaks, et sa saaksid Selles kas sina oled enda omaga rahul? Ja, ja ma olen väga rahul sellega ja ma arvan, et ei ole mõtet oodata seda järgmist, sest et milleks lükata seda rõõmu edasi? Sellel praegusel switchi ei ole mitte midagi häda. Ainus asi, mis võiks seal parem olla, on aku kestvus aku kestvus. Aga, aga ka see ei ole midagi ületamatut, et sa saad pista ka juhtme taha ja mängida edasi, kui sa, kui, kui sa nii väga tahad. Aga muus osas imetlusväärne vidin ja, ja väga palju mõnusat sisu on seal, nii et see on kindlasti kindlasti väärt soetamist ükskõik mis ajahetkel. Aga need elamused ja asjad ikkagi, kas sina oled siis ka niisugune materjalist ja niisugune onu Robert, nagu ma kirjeldasin, kas olekaze Gollum või kui Klunk, kes oma pimedas koopas hõõrub oma kallist sõrmust, oma haaret ja välja ei tule ja kedagi sisse ei lase, kas oled vastik inimene jõulude ajal? Jõulude ajal võib-olla muul aastal laen jõulude ajal võib-olla isegi vähem, vaata kuidagi see üleüldine foon kisub olema niisugune heatahtlikum, võib-olla ma ei tea, võib-olla siis rohkem mind kui sind praegusest jutust järeldades, aga aga ma ei tea, jõulukingid on üldse ääretult kuidagi niisugune niisugune stressirikas teema, et ma, ma ei oska nagu inimestele kinke teha ja, ja ma siis eeldan sama ka nende poolt ja mõtlen, et ärgu nad siis, et kuna, kuna mina ei oska nagu neile kinke teha, et siis äkki on, äkki nad ei tee mulle ka, et siis ei teki üldse seda probleemi. Ja, ja siis nagu kõik on niisugune neutraalne, et siis ma ei tunne ennast pärast halvasti, et mina sain nagu jube ägeda kingi, mis, mis tihtilugu. Ja, ja mina siis nagu vastu ei suutnud nagu midagi väga ägedat välja mõelda, et ma olen püüdnud nagu rohkem ka seda elamuste elamuste kinkimist natukene nagu praktiseerida. Aga vähemalt ma tean, et sellega alati kaasneb natukene see mure. Nii kinkides kui kinki kinki saades, et isegi kui see on väga äge elamus, et noh, millal ja kas siis selleks nagu tegelikult tekib aega ja, ja kuidas need asjad siis saab nagu tegelikult ära tehtud. Et, et see on nagu niisugune mingisugune ala, piiratud kinkekaart mingiks ägedaks elamuseks, noh, üks hetk, see aeg saab täis ja võib juhtuda, et vahepeal polegi jõutud ära teha. Ja siis muidugi on need võib-olla isegi paremad või toredamad elamuste kingid, kus sa kingid midagi enda aega või kui, kui seal, kui sul on mingeid märkimisväärseid oskusi, siis nende neid oskusi kingid inimestele või teed ise midagi ägedat, aga mul on nii vähe märkimisväärne. Et et ma nagu ei tea, mida ma peaksin inimestele kinkima, ühesõnaga kinkimine ja kogu see teema tekitab väga palju stressi, aga nodi ometigi. Jõulud ikka on ju niisugune nodi teema, tahame me seda või mitte, selles suhtes ma just kuulasin, ma ei tea, kas oled sattunud peale sellisele Bootkestyle nagu top for kunagi. Sopp foon on selles suhtes väga äge, ma tean, et sa kuulad seda, äksid entult, Jackpot kästi, kus ma vahel olete kuulanud, aga väga, väga vähe, ikkagi seal üks, üks kolmest saatilist, Marko arment, kes on on, on täna võib-olla kõige rohkem tuntud kui sellise podcasti kuulamise rakenduse nagu over käst arendaja. Ja ta on ka varem seal Thamblerit ja teisi siukseid tuntumaid platvorm arendanud. Tema teeb koos oma abikaasaga, teevad sellist saadet nagu top for kus siis igas saates nad räägivad, mis on nende top neli mida iganes, et näiteks mis on sinu top neli hommikusööki ja siis mõlemad räägivad oma nagu top neli hommikusöögid ära ja siis arutavad, miks see nii on ja sellest tuleb, nagu see on, see on hästi. See on üks kõige armsamaid podcasti, mida ma kunagi kuulanud olen. Ma olen nii kahju, et mul seda ideed ei tulnud sellist saadet teha, aga, aga popkulturistid on ka väga hea saada. Aga see on armsam ja, ja seal viimane osa oli top neli pühadetraditsioonid just siis mõeldes pühadeperioodi, seda, seda jõulupühadeperioodi ja Marko armenti esimene pühadetraditsioon või mis tema jaoks, nagu kõige olulisem oli, oli see nodi kasutamine, mitte nodi saamine. Aga see, et sa oled nagu, ma ei tea, kas siis jõuludeks või terve aasta jooksul omale kokku kogunud igast nodi ja sa saad seda kasutada, sest noh, see on esimene võimalus, enam-vähem, seal on kogu pere koos. Kui sa oled saanud omale mingi uue fotoaparaadiga uusi objektiive, sa tahad ju katsetada ja proovida noh, pere on koostööd, ilusaid pilte või asju ja ja, ja, ja ma, ma nagu kuidagi tundsin ennast ka sealjuures ära. Et, et noh, mitte ainult see nodi saamine vaid lihtsalt ka igasuguste ägedate asjade katsetamine ja proovimine, et jõulud, jõuludega alati kaasneb ka selline mõned päevad vaba aega sellest, sest muidu küllaltki kiires elus ja seetõttu siis võib-olla tekib nagu rohkem aega, seda, neid ma ei tea. Noh, see aasta siis kus, kui sa oled omale ostnud kunagi kaks, kolm aastat tagasi suusad ja pole vahepeal kordagi suusatada saanud, siis näiteks nüüd on võimalus võtta oma suusanutivälja, minna suusatama, eks, või, või võtta välja oma matka nodi ja minna perega matkama või võtta välja tõesti oma oma fotonodi ja teha pilte ümber jõululaua mis tundub ju ka väga-väga ilus, ilus mõte. Aga on sul meeles kõik see oluline nodi, mida sul on õnnestunud elu jooksul jõulude aegu kokku korjata endale, kas, kas oskad teha spontaanselt praegu oma top neli top neliku lõulunud lemmik jõululadist, mis, mida sa elu jooksul oled? Oled kätte saanud? Sa mõtled siis, et mis on need nagu kõige lemmikumad kingid ja vähemalt need, mis meelde tulevad, eks ole? Seda väga raske teha, sest sest täna mu mälu ei ole piisavalt hea täna spetsiifiliselt olles siin, nagu sa ütlesid, vatine ele mu mälu isegi piisavalt head eilset väga hästi mäletada, aga aga kuna ma võin alustada näiteks sellest, et mul on seljas hetkel, sa näed selline hästi hästi ilus, stiilne, seksikas, jõulupusa. See oli esimene asi, mida ma täna nägin küla raadio stuudiosse jõudsin, ma nägin, et kehakuju järgi sain aru, et see iva ja siis kohe nägin, et mis asi see on. Et see okei, ära solvu, aga tegelikult puisa on mu suurim elamus täna Simmitused, sina jõudsid siia vaid just et see pusa jõudis täna siia stuudiosse Tallinnasse. No vot siin on peal siuksesse pixel art vormis super maarjasee kõige esimene, kõige tuntum Super Mario ja ja see alla kirjutatud how it's sam-i. Ja, ja siin on terve hulk siis lisaks nendele Super Mario mängust tuntud kuldmüntidel ja tähtedele siis sellist erinevat jõulu jõulugraafikat ka ümberringi tehtud ja selle kinkis mulle äkki eelmiste või üle-eelmiste jõulude ajal, vaata nüüd sa mälu hakkab juba petma mu vend ja see on väga-väga mõnus pusa. Mu kõht on küll võib-olla natuke liiga suureks läinud ja ta ei istu mul seljas enam ilusasti, aga sellegipoolest on tegu väga-väga ilusa pusaga ja, ja väga hea kingiga. Et see võiks olla küll üks üks võib-olla neljast sellisest väga meeldejäävast kingist. Ja see näeb nii värske välja ja ma arvasin, et sa tulid eputama oma uute uhkete brüsseli riietega, aga näed. Ei, mis uusi uhkeid riideid mul ikka mul ma just mõtlen, et sa oled nii selline värske, võib-olla välja sellepärast et jõuluda või ütleme, keset suve sellise pusa ka ringi käia, kus on, kus on nagu jõulud temaatika peale on natukene liiga, võib-olla mitte moekas ja ma ei julge, mul mul puudub selline enesekindlus, et, et näiteks juulikuus kõndida tänaval jõulupühaga Mul õnnestus väisata sellise Eesti IT-ettevõte nagu Pipedrive jõulupidu tänavu jaa, seal seal nagu paljudes tänapäeva sellistes nagu moodsates hipster ettevõtetes jõulu aegu tõmbavad inimesed kappidest või siis oma lemmik internetipoodidest välja nõmedad õudsed jõulukampsunid, mis on läbinisti irooniliselt kõik ja, ja käib selline võistlemine, kes tuleb kohale rohkem üle võlli kujundatud jõulukampsikuga või puisaga. Ja ma pean ütlema, pole elu sees näinud nii õnnestunud koledate jõulukampsunite Crescaudi täitmist. Nii palju nii kirevaid, segaseid koledaid jõulupusasid ja kampsuniga polnud kunagi varem toas koos näinud ja ka mulle visati üks selline kampsik selga, mida oli veel tuunitud spetsiaalselt sõbra õde oli, oli seda tuuninud ise, nii et seal oli peal sinna kootud peale sihuke lumememm, kellel oli siis niisugune päriselt kampsuni külge õmmeldud, sihuke kootud porgand oli siis ninaks pandud, eks alatsioneerit Ilbendas mu siin selles päikeses. Põimiku a ta oli isegi kolm kolme dimensiooni. Rinnust pärida näriselt kootud porgand Dilbendas niimoodi mu päikesepõimikust välja nagu sihuke oranž väike noku kampsun päriselt kootud, ilmselt kampsun oli ka ikka ja, aga, aga ma arvan, et seda ei teinud sõbra tankima. Nii kaugele ta vist ei pidanud minema, aga ta, ta oli sinna sisse veel integreerinud sinna väikestest nendest augukestest oli välja lükanud need jõulutulukesed olin nagu kõndiv sihuke jõulupuu natukene ka vilkusid, et need ei vilkunud õnneks, aga, aga igal juhul on, mul oli see Patarei Väike-Pakri, kui oli, oli siin kampsuni all peidus ja, ja siis ma sain sealt lülitist panna need tulukesed põlema ja ise vilgutada kohe ja nagu sellest kõigest olnuks veel vähe, olid mul siis õlgade peal mõlema õla peal olid sellised valge, punase siiruviiruline sihuksed nagu jalutuskepikujulised lutsukommid ka. Nendel päris, eks ole, need olid ka siis kuidagi mingist kangast tehtud, aga seal selliseid traadid, et saaksid nad jäädi püsti, pisikesed ka, nagu nad oleksid torgatud mulle niimoodi õlgadest ühe sõnaga. Fantastiline kardaan oli mul natukene nar varrukate ja kraega, et et seal oli näiteks ka elamus. Aga elamus tulenes väga konkreetsest asisest füüsilisest asjast, kes mulle selga Ma olen selles suhtes nüüd ise ka kuidagi väga, väga nagu pahviks löödud sellest, kui halja Loksal sina oled, et väisata selliseid suuri ettevõtteid ja nende jõulupidusid veel enam. Aga kas sul tuleb meelde mõni selline ääretult äge kingitus, kui sa oma oma Topnelja hakkaksid kokku panema? Enne kui ma selleni jõuan, ma lihtsalt tahaks avaldada oma kerget imestust selle üle, et et see on top neli, sest et me oleme harilikult harjunud, et on olemas top kolmed, onju ja siis, ja siis on võib-olla top kümned ja siis võib-olla top sajad või midagi sellist, aga see top neli vot see on nagu huvitav valik, et kas nad on seletanud ka, et miks just neli. Ma ei ole esimesest saatest alates kuulanud, võib-olla see neli oli kuidagi sihuke saate pikkuse mõttes parem. Kolm aga, aga ja top viis, sest toppis oleks liiga pikaks läinud top kolm ja läks nagu seda saatemahtu täis on, ma ei tea, vaata, tuleb teha ka igasuguseid selliseid tehnilisi ja, ja, ja muid selliseid. Kaalutlusi aga üks kingitus küll, mis mulle väga hästi meelde jäänud, on CD-pleier, ikka vidin, vidin vidin ja see oli, ma guugeldan selle kohe välja, et mis aastal see pidi olema, sest et ühtlasi ma mäletan, et selle CD-pleieri ka ma hakkasin kohe kuulama Missy Ellioti tol hetkel värskelt välja tulnud albumit Andrükinstraksin ja teine album oli, ronis says ja represent. Nende album. Pean googeldama albumi nimi Kõlab. Pärast Me muusikalist pausi. Aga see CD-pleier oli tõesti väga-väga oluline, ma sain sellega kaasa ka siuksed, suured kõrvaklapid, mis olid esimesed siuksed, mugavad, pehmed ja mõnusalt kokku volditud suured kõrvaklapid, nii et ma sain Käia. Sain sumbata lumes ja kuulata tol hetkel kõige värskemat trummi ja bassi ja hiphopi ja ma olin tõesti äge, väga õnnelik selle kingituse üle, sest et ma olin sellest kaua unistanud. Mõned jõukamad sõbrad, mul eakaaslased olid, olid juba mõned aastad olnud CD-pleieri omanikud. Ja see oli veel see aeg, kus nagu tõesti oli mõtet endale seda hankida. Sest et ei olnud MP3-pleieri veel olemas. Aga iga igatahes nagu ma arvan, et mul on vist. CD-pleier on mul siiamaani alles isegi kuskil. Ja ma ei ole seda raatsinud ära visata, aga tänane muusikaline külaline on üks üks kahest muusikalisest külalisest, on, on esiteks Chaldiskambino, kes pakkus mulle väga-väga suure elamuse, suvel kämbino pala testisime, Erika murdis internetti pooleks. Kui maikuus tuli välja selle loo video. Ma mäletan, kuidas Youtube'i algoritm söötis mulle pidevalt ette seda videot ja ma millegipärast ei tahtnud seda üldse vaadata, sest ma ei ole kuulanud Challiskan piinata, et siis ava selle tunnus pildikene kuidagi tundus mulle niisugune noh, et ah, mingi järjekordne räppida jälle, mingi räppar on särgi maha visanud ja kuidagi ma ei tea, tuu saab, on ju. Et see ei tundunud huvitav mulle, aga siis suve jooksul ikkagi hakkas nii palju igalt poolt tulema seda, mingi asi, mida peab praegu, lihtsalt sa pead nägema seda. Kuni lõpuks vist oligi jah, pretistanellise pood käest, mis on nagu meie kuulajad peavad minu lemmik pood ka seda, mida ma kuulan kõige pühendunum Alt üldse kõigist podcast idest, mida, mida muidu kuulan, et et seal siis kui pretistkümnellis ka kuidagi Läks süvitsi selle video analüüsimises siis ma sain aru, et okei, kui nüüd tõesti juba nagu, kui juba temaga räägib sellest kuidagi nii nii analüüsi valt ja, ja nii kuidagi huvi huvitatult siis seal peab midagi põnevat toimuma, nii et praegu raadio loomulikult pilti ei näita. Nii et selle video peab igaüks ise Youtube'ist üles otsime, me paneme selle ka oma saate märkmetesse popkulturistid punkt com. Kodulehele. Aga pala ise on ka üle prahi teisese merika. Jah ja ei jää. Ja jää amoki, ütleb. Olemagi, ütleb. Amptokollaie. Antod olla ei kakle olla. Chaldiskambino palaga teisese merika ja tegu on mulle isiklikult kõige olulisema looga 2018. aasta suvest, sest et see lugu muutis midagi minu jaoks ja see muutis nimelt seda, et ma hakkasin taas hindama kõrgelt muusikavideoid, muusikavideot kui, kui kunstivormi. Sest, et jällegi teema, mis on meie saatest läbi käinud, on see, et muusikavideot justkui on marginaliseerunud võinud pärast seda, kui muusikakanalid kaotasid oma ülemvõimu ja juut tulija tappis nad sisuliselt ja nad ise hakkasid siis keskenduma rohkem jäliti šõu sisule. Siis mulle hakkas tunduma, et noh, mis siin enam kellele, kellele üldse on vaja muusikavideoid, inimesed olid juba harjunud. Pigem paneme lihtsalt Youtube'ist muusikat endale taustaks mängima ja kui seal oli mingi videoga küljes. Okei, aga see nagu ei muutnud midagi väga oluliselt, vähemalt mulle tundus, nii. Kindlasti oli inimesi, kes endiselt huviga vaatasid, mida nende lemmikartistid seal pildis ka siis tegid. Aga testisime, Erika on jah, selline Palamis. Kuidagi esiteks video tõesti muudab selle loo väga-väga palju paremaks, sest et ma olen nõus, et see lugu ise muusikaliselt võib-olla poleks olnud midagi sellist, mis oleks mulle kuidagi kuidagi eriliselt kõrvu jäänud. See sellel lool pole midagi häda, aga, aga see ei ole ka midagi sellist, et mis asi see onlain. Aga vaadates seda koos selle videoga, ma ei tea, seal juhtub midagi nii erakordset, sest see, see on üks selline haruldane video, mida, mida saab vaadata ka 10 korda. Ja ikka kuidagi avastada sealt midagi uut. Ja väga huvitav oli ka näha, kuidas üsna pea pärast selle video ilmumist hakkasid juuberid tegema selliseid erisaateid, kus nad võtsid seda videot nagu pulkadeks lahti ja seletasid, et mida erinevad sümbolid ja märgid seal videos võiksid tähendada, kuidas tõlgendada selle video üldist sõnumit ja nii edasi. Et see kõik oli, noh, ma pole tükk aega näinud mingisuguse muusika vida ümber. Käiks mingisugune selline tants Jah, see on täitsa õige küll, ma mäletan ise ka ma ilmselt kui see video välja tuli Youtube'i algoritmid selle mulle kohe ette söötsid, siis siis ka suhteliselt kohe vaatasin selle ära, sest mulle Chaldiskem piina eelmine plaat väga meeldis. Aga, ja selline noh, ütleme mu esimene reaktsioon oli kuidagi võõrastav, sellepärast et ta oli oma stiililt muusika poolest läinud kuidagi väga teist teed võrreldes sellega, mis ta, mis ta oli, oli minu jaoks nagu relevantseks teinud, aga, aga tõesti, see muusikavideo lihtsalt tõmbab endasse ja läheb kokku ka väga hästi tänase jõulu jõuluma. Ei tea, kuidas, kas 23 on jõululaupäev või 23 detsember ju jõulupäevaga jõulupühaga pühaeelse päevaga päev. Et läheb hästi kokku ka meie jõulutemaatikaga, sellepärast et nii Ameerikas kust kus, millest see lugu on oma inspiratsiooni saanud kui ka ilmselt igal pool mujal maailmas on jõulud ju suurepärane aeg, kus istuda perega maha ja põlvkondadevahelist poliitilist diskussiooni pidada ja mõista, kui, kui kaugele erinevad põlvkonnad oma nägemuses maailmast Ja kahtlemata on see, mida kõik see on, see põhjus, miks kõik ootavad ja seal on see üks ja ainus põhjus, tegelikult isegi lubasin välja uurida, mis aasta see võis olla, kui ma selle CD-pleieri sai ja mis jäljed ja ronis Saisi seal. Palju kuulasin. Aga ma nüüd vaatan, et ranissaisid, album hindan, Maud ilmus aastal 2000 ja mis jäliti andricanstraction ilmus 2002. aasta buss, nii et järelikult see CD-pleieri kingitus ja elamus pidi jääma sinna sinna, noh, see oli see kõige hiljem seal siis oli 2002 jõul ja kõige parem järelikult siis 2000 jõul. Nii et võib-olla selle ühe CD ma sain siis enne või pärast, aga igal juhul need kuidagi lähevad kokku minu peas, et ma mäletan, et need olid vähemalt need kaks kõige olulisemat albumit võib-olla, mida ma seal seeder leeris keerutasin. Ja meenus veel üks väga oluline kingitus, aga Ivo, sinu kord, sinu top neli elu elu, elu, edetabelid, kingituste osas, jõulukingituste osas. Sa rääkisid, et Sa said suure elamuse sellest puisast, mis sul täna seljas on, kus kaheksa bitised Super Mariot hüppavad ringi müntide vahel ja kaunis jõulumotiiv jõulumuster. Aga veel. Lähen tagasi väga kaugele-kaugele ajalukku minu elust. Võtsid mu silme ette kangastub kohe sihuke Sõrmuste isanda aeglane mingisugune nagu müütiline aeg, selline väga, väga kauge. Kuulge, kui mina väike olin, siis nii oligi. Maailm oli maagiat täis nagu ka Sõrmuste isanda maailm, enne kui juhtusid kõik need koledad asjad, aga ühesõnaga. Ma sain kunagi lapsena ja siin ma ei suuda absoluutselt seda aastaarvu aega paika panna, aga ma mäletan, et meil oli koju ostetud, mitte nüüd CD-pleier, aga tead see seedemängija, mis oli osa sellest veosüsteemist ja see oli selline suur ja, ja, ja noh, ütleme kui keegi seda nüüd tahaks ette kujutada ja ta ei ole kunagi näinud ühtegi seedemängijat, siis umbes sama suur nagu vinüülplaadimängijad, aga lihtsalt seal oli niisugune nuppu vajutasid ja tuli see seedeplaadikoht välja, sinna panid siis selle plaadi sisse. Selline, kuhu sai kohe panna mingi 15 sinna ühe ühe CD sisse ei tulnud, see kandik ei tulnud välja, vaid tuli ikkagi seal pisike, elegantne, väike sahtleid. Täpselt nii ta, ta oli umbes sama paks ja suur kui üks tavaline VHS kasseti makkia. Ma jällegi sain aru, et ma sellega ei tee meie noorele kuulajale kuidagi selgemaks seda suurust, aga mul ei tule midagi, ta on oluliselt paksem kui tänapäevased DVD-mängijad. Ikka umbes DVD-sid vaadata, et äkki nüüd ma tean, ma tean, ta oli umbes sama suur kui esimene Xbox One mis välja tuli. Kas super? See toimib, aitäh. Ja meil oli sellele esialgu kuulata mingisugune üks CD, mis oli mingisugune klassikaline rokksümfooniaorkestriga või mingisugune instrumentaalne plaat. Ja, ja väga palju rohkem ei olnud. Mina tahtsin jõuludeks CD-plaat tikas hobi halvi Anttila kataloogist, ma ei ole nüüd kindel kummasta müüdia, kas oli Elvis Presley jõululaulud ja siis ma sain selle kingituseks ja ma kuulasin seda ääretult ääretult pall ja mis veel kõige parem, kui mina seda enam väga ei kuulanud. Kui ma olin kodust välja kolinud, siis minu vanaema, ma ei tea, kas ta äkki tänini veel seda kuulama, nii et see on, see on olnud väga hästi teeninud plaat. Ja, ja kindlasti üks, üks kaugemaid mälestusi sellisest jõulukingitusest, mis on, on siiani jäänud alles. Väga lahe, väga lahe. Elvis. Eldon. Elvis on üllatavalt vähe meie saatest läbi käinud. Ja järgmine aasta me tegime vaata Queeni biitlite eri. Et võib-olla peaks Elvise Elvise eri tegema, nüüd mul hakkas natuke hirmus. Aga, aga lähme, lähme seda, võtame selle hirmu ja lähme sinu kolmanda kohani. Aa, ma ei oska niimoodi öelda, et nagu, et mis järjekorras nad oma kuidagi headuselt on või erilisuselt, seda ma ei oska öelda, nii et need ei ole paremusjärjestus, aga, aga järgmisena mulle meenub see, kuidas ma, et kui see CD-pleier oli, siis kuskil seal keskkoolis on ju, et kas keskkooli lõpus või kuskil, kes oli keskel, siis järgmisena meenub mulle ikkagi selline lapsepõlv, kus mul õnnestus, võib olla võib-olla 11 aastaselt või, või kuskil seal kandis saada jõuludeks siis piraatkonsool, mis oli paljudel meil kodudes olemas, kellel ei olnud ema ja isa nii jõukad, et sakslaste originaal Nintendo Nessi või siis znessi koju, eks ole, et teised pidid rahulduma nende kuskil seal ida pool toodetud võltsingute ka mis kandsid erinevaid nimesid ja neist kuidagi see kõige ametlikum või kuidagi kõige nagu peenem tundus olevat tendi. Millal oli selline elevandikenaalidele tunnus? Maskott seal või siuke logo, aga mina, isand, isegi tendid, vaid ma sain silitada toni silitongi mille üle mõned varupuldid ja, ja need valguspüstolid. Ma hiljuti annetasin siis sellele. Tänavu avatud leve lap-nimelisele videomängumuuseumile ja ma ei ole kindel, kas nad isegi enam töötavad, aga igal juhul nad olid seal hea meelega, võtsid vastu, ütles, et noh, me vaatame, et ei tööta, võib-olla riputavad kuskile seinale või midagi, aga see just see võimalus, et ma sain hakata lõpuks ometi oma kodus kineskoop teleri taga ööd ja päevad mängima kollaste kassettide pealt. Videomänge oli elumuutev, elu elumuutev võimalus ja, ja siiamaani suure heldimusega vaatan tagasi sellele ajale, kus tõesti sai mängitud nii pikalt, et see, see ebakvaliteetne plastkorpus, mis sellel konsoolil oli ja, ja, ja seal adapter kuidagi, kuidas nad läksid nii tuliseks või just see adapter läks nagunii kuumaks, et mingi hetk hakkas see plastkorpus seal alla Tatteril nagu vaikselt sulama muutuse kuule ülituliseks kõigepealt hakkas kest kirbet, plastik plastiku siukest sulamise lõhna tulema, ees natuke puudutada, seda isegi tundsid näpuotsaga, kuidas, nagu korpus hakkas nagu vajuma natukene sulašokolaad. Aga see oli väga-väga oluline, et sai hakata mängima seal takk hanti ja, ja ühesõnaga kõiki neid vapustavaid mänge, mida, mida tol ajal veel sai pidada nagu videomäng videomängutööstuse nagu tippsaavutusteks praegu me oleme praeguseks, me oleme väga-väga kaugele. Et arvestades, et praegu lõppema 2018 aasta võib-olla tippmäng või nagu suurim suurim pauk ikkagi on? Üldjoontes ma arvan, et laiem üldsus on nõus, et see on Vetted siin kaks. Et kui võrrelda veedeed kahte, siis nüüd nagu nende mängudega, mida me On nagu võrdlematu, peaaegu, eks ole. Võrrelda Takantiga, noh ei saa võrreldamisemine, lihtsalt me võrdleme nagu liiga erinevaid asju. Mulle meeldib, et väga paljudes modernsetes mängudes on sellise väikese Omaašina peaaegu nagu pandud neid neid mänge, mida meie lapsena mängisime sinna mängu sisse, kui mingisugune nagu et noh, avastada, et kuskil on mingi vana arvuti ja sa saad selle käima panna ja mängida seal mängu sees, et see on nagu peaaegu nagu tausta tausta niisugune nagu kaunistus, see, mis oli tol hetkel nagu tippklass mängudes, et selles suhtes on päris päris äge Ja, ja no näiteks praegu praegu see seni veel kõige uuem tuum näiteks, mis näeb ka lihtsalt nagu super hea välja ja on lihtsalt nii lõbus mäng, seal on võimalik koguda siukseid tuumi, lelusid tuumi mehikesel elusid, esiteks mingitest salakohtadest ja siis seal on võimalik ka avada klassikalisi tuumi kaarte. Mul ei ole see kunagi õnnestunud, aga ma olen aru saanud, et sa kuidagimoodi saad nagu minna ka siis ajas nagu kõvasti tagasi nagu kuidagi kogeda ka seda vanatuumi ja samamoodi meenub Nintendo Switchi üks siukseid tähtteoseid. Nii lühike kui selle konsooli eluiga praeguseks pole olnud, siis ikkagi juba võib lugeda näiteks Super Mario odistsit üheks Switch'i tähtteoseks ja seal on üks mu lemmik, see on omadus ja selle mängu juures võiks lemmikvõimalusi oli see, et seal sai ka minna. Teatud kohtades sai sellest kolm teemaailmast minna järsku kaks teemaailma ja mängidagi selles vanas noh, peaaegu sellest kaheksa bitiivses graafikas, tegelikult ilmselgelt seal kõrgema resolutsiooniga ja kuidagi enam saad seda vaadata erinevate nurkade alt. Aga seal kolm teemaailmas saad minna kaks teemaailma ja olla korraks kandiline Maarjo ja teha seal mingeid täita mingeid ülesandeid, see on nagunii nii väga nunnu. Ja minule veel meenub, neljast minul kahjuks ei olnud, ei olnud seda konsooli, ega mul ei tule praegu ühtegi kingitust meelde, mis oleks seotud olnud telekaga arvutimängudega. Aga mul tuleb meelde üks vidin, küll ma sain, see oli hiljem ja meie perede tihtilugu väga praktilisi kingitusi, et noh, et on asjad, mida niikuinii vaja, need siis kingime juba need asjad. Ja, ja mul oli, oligi just aeg mobiiltelefon välja vahetada. See oli veel nokkijate aeg, kui, kui kõigil olid nokkijad ja ja mul oli, oli aeg telefon välja vahetada, ema ihalesin väga sihukest juba oluliselt nutisemat telefoni, kui tol hetkel levinud olid. Ja sain kingiks, ma peangi välja vaatama kohest selle numbri Nokia kuus, 6210 62 10. Navigator, mis oli siis niisugune telefon, kuhu oli GPS sisseehitatud GPS kaardid ja mulle sellepärast nii helgelt meeles, et vidin sa pead kohe hakkama katsetama, proovima, torkima ja ma mäletan väga selgelt oli väga Ta külm ja talvine ja ma olin õues, üritasin seda GPS signaali niimoodi ma kõndisin mööda tänavat ringi, seal pimedas üritasin GPS signaali kätte saada, et siis nagu näha, kas see kõik ka töötab ja, ja Seli oli väga armas-lise aastas olla või et ma tõesti ei tea, see Nokia 62 10 ise tuli turule turule Vikipeedia andmete järgi. Kaks ei, see oli ikka hiljem Simsoni mingi varasem versioon lastel 2000. Miks, miks Vikipeedia kohe esimese asjana kirjuta A tuli 2008 aastal müügil, nii et ilmselt see oli 2008 aasta lõpp, siis nüüd juba 10 aastat tagasi. 10 aastat tagasi ja mul on kaks kingitust jäänud ja ma räägin neist põgusamalt kui eelnevatest, aga üllataval kombel nii palju, kui ma oma mälust ka praegu ei sobra. Mulle tuleb meelde üks kingitus, mis tegelikult oli nagu tol hetkel suurim pettumus. Aga mis nüüd tagantjärele mõeldes praegu nüüd tagasi vaadates, sellel ajal on olnud lihtsalt nii väärtuslik kogemus, elamus jällegi ma sain ühel aastal ja see oli enne selle CD-pleieri saamist, siis ilmselgelt ma sain jõuludeks distanis Sharpi toodetud. Kassetid leieri, kus oli ka raadio ja probleem seisnes selles, miks ma nii pettunud olin. Olin, oli sellepärast, et ma tahtsin tegelikult ühte, teistsugust teist marki, tahtsin. Solid soni vol2 vanni vä? No seal see oleks olnud vist liiga kõrg kõrgliiga nagu hinnaklassi poolest ka, aga, aga midagi muud ja mu põhiline probleem oli see, et samasugune pleier oli ühel mu klassivennal, kes ei olnud klassis väga populaarne, keda natukene nagu kes oli nagu kergelt nagu kuidagi kõrvale tõrjutud. Ja, ja ma ei tahtnud olla nagu, ma ei tahtnud, et mul oleks samasugune niisugune nagu nii-öelda nagu luuseri meier on ju. Ja see nüüd tagantjärele tundub mulle, et see on nagunii väärtuslik asi, mida mäletada, sest ma mäletan seda emotsiooni. Aga, aga nüüd, kus ma olen sellest nagu kõvasti välja kasvanud ma lihtsalt, see on nagu oluline meenutus sellest, et kui väiklased ja õudsed võivad lapsed olla tegelikult et kuidas sai üldse nagu kuidagi niimoodi suhtuda, kuidas saab olla nagunii tänamatu, et mul oli vaja kassetipleierit, ma sain selle. Ja ma pidasin seda nagu kuidagi halvaks pleieriks noh, osaliselt sellepärast, et mul on lihtsalt võib-olla ei meeldinud seal disain ka aga, aga suures osas sellepärast et see kuulus inimesele, kes ei olnud populaarne, keda natuke kiusati, et ma ei tahtnud nagu, et minuga, et mind samastatakse selle inimesega, kuigi mul tegelikult ei olnud mitte midagi selle klassivenna vastu ja isegi käisin tal külas nagu mingit telekamängu ragistada meeldis mulle isegi. Ja ma ei mäleta, et ma oleksin ise teda kiusanud näiteks aga see on lihtsalt oluline meeldetuletus, et elus on võimalik areneda, kasvada ja et lapsed ei ole täiuslikud olendid, pigem nagu väga-väga kaugel sellest ja, ja, ja kui hea on kasvada, kui hea on areneda ja kuidagi ja kui vajalik on tegelikult ennast järjepidevalt kuidagi. Liigutada mingisuguse nagu liigutada nagu paremasse suunda paremasse kohta on hea olla, laps on hea, mitte olla laps. Ja lõpetuseks on ikkagi läbivalt jõuludel olnud ja see puudutab rohkem lapsepõlve ja teismee. Aga ikkagi vanaema jõulutoidud. Ma pean ütlema, et see ei ole kingitus kui selline aga üks olulisi jõululugusid Youtube'is on, mulle meeldivad jõulud, otsige üles mulle, mulle meeldivad jõulud ja seal tuleb vaevatega ja vanaema toidud ja see on nii tõsi. Nii tõsi kui üldse olla saab. Et vanaema toidud. See peaaegu lõi minu listi lõpetamise täiesti sassi, aga ma ikkagi lõpetan oma listi sellega, et minu abikaasa on, on üks nendest inimestest, kellel on suurepärased oskused, mis on väga väärtuslikud kõigile ja ta on mulle teinud väga ilusaid asju jõuludeks. Jaa, jaa. Ma väga loodan, et see oli jõulukingitus, mitte näiteks sünnipäeva kingitus, mis mul kipub aasta lõpupoole olema. Aga ta mulle teinud ühe suurepärase, ilusa, ilusa, ilusa erksinise salli, kudunud mulle, see on mulle üks üks ilusamaid asju, mis mul riiete riideesemetest on. Aga vanaema, vanaema ja ema toidud kindlasti ka sinna kõrvale sobib sobivat. Saigi 14. Sai 14 tuli meelde. Tuli meelde isegi näed ikkagi need asjad, mis läbi selle magamatuse vatti isegi meelde tulevad. Need põhilised vaikselt, super aasta lõpuks. Saad sina olla, jõuate sina ärk ärkveloleku seisundisse, mis on väga tore, see on väga tore, siis sa jääd ilma ilusast aasta lõpust näiteks. Võib-olla jääb sealt ka midagi meelde. Aga rahulik kui pühade aega, armsad kuulajad. Meie saadet jääb lõpetama leidiga, sest jah, ütleme nii, et see ei ole niisama praegu, vaid seal ka väikest viisi kingitus. Ivo. Sa oled nii palju rääkinud sellest loost, nii et juhatajal, see lugu nüüd majesteetlik kult uhkelt sisse. No mis siin ikka juhatada, see räägib ise enda eest ja ma lihtsalt ütlen pigem seda, et ma tahtsin selle loo ikkagi ära mängida, mis siis, et see ei olnud sel aastal lugu, aga ma kuulasin seda lugu see aasta piisavalt palju, et sattusime Spotify 2018. aasta playlisti ja ja ma rääkisin sellest piisavalt palju, et lõpuks teilase ära mängida.