Tere päevast, kallid raadiokuulajad. Aitäh, et kuulata rännusaadet reispass MINA, OLEN, Berkin. Täna oleme jälle stuudioseinte vahelt väljas, aga siiski siiski veel Eestimaal. Olen tulnud siia tao keskusesse, kus Rotermanni kvartalis, kus sõber, rännukaaslane Tiit Trofimov tulnud rääkima paalisaarest. Ja nagu reis passil kombeks, siis ei räägime ainult templitest, kirikutest või loodusest, vaid võtame vaatluse alla erinevad erinevad reisimise stiilid. Ja Tiit korraldab Paalil juba aastaid reise mida ta nimetab lae reisiks. Tiiduga oleme tegelikult varasemalt kaareispassis jutustanud, kui soovite, saate järgi kuulata. 22. oktoobril 2017 eetris olnud reispassi sarnasel teemal, aga aga täna tulin siia selleks, et et kuulata, mida räägib, kiita inimestele, kes võib-olla soovivad temaga Paalile minna ja mida räägivad inimesed, kes on kiiduga Paalil sellel reisil käinud. Et mis sellel sellel reisil siis siis toimub ja erilist on. Ja ongi siinkohal oma mikrofoni liidule üle. Ja istun vaikselt nurgas nuppude taga. Nonii tere õhtust kõigile, tore teid näha, siin. Ja täna on meil plaanis, sest niisugune eriline saade teha siis Tao keskuse joogasaalis, kus me siis räägime sellest, mis me eelnevatel aastatel teinud oleme. Ja me oleme siia külla kutsunud inimesed, kes on käinud eelmise aasta reisil ja hea meelega kuulaksime ka nende kogemusi ja siis uued inimesed, kes veel ei ole otsustanud, kas tulla või mitte, kes on tulnud meid kuulama siia siis nemad saavad ka niukseid asjakohaseid küsimusi küsida ja võib-olla see teeb selle reisi veel selgemaks kõigile ja annab niukse parema ülevaate. Kogu asjast on siin tegelikult palju-palju rohkem, nii et saal on rahvast täis ja hea meelega siis. Alustaks selle vestlusõhtuga. Et kõigepealt oleks hea meel tutvustada iseennast, et mina olen siis Tiit Trofimov teinud seda Bali väereisi juba kuus aastat. Et see nüüd saabki olema, siis seitsmes juba. Panin ennast hirmsasti väetama, minna sinna, vali reisile ja mulle meeldib plaane teha ja siis mind ajas kergelt närvi see, et üldse asjad ei läinud plaanipäraselt meil. Ja, ja, ja nüüd aasta või tegelikult ütleme kaheksa koodi hiljem. Tähendab Tiit sulle öelda, et kõik läks täpselt plaanipäraselt, et plaanib, äratus, oli ka osa plaani. Ja sest, et tegelikult ütleme, see Pali reis, kui mina läksin ja kuulasin ka Tiitu eelmine aasta ja mõtlesin, et lähen joogatan, õpin kõiki neid kümmet erinevat joogat, mis mul oli kõik välja vaadata, mida ma tahan siin teha seal ja ja kõike nii ja, ja siis, kui me selge vahepeal haigeks jäime kõik ja, ja kõik muud plaanid, iga päev oli plaanimuutused, siis see oli minu jaoks nagu päris raske sihuke olukord enda jaoks nagu lahti saada nagu lahti mõtestada. Aga kui sa tuled tagasi sealt, siis päris vägi alles hakkab töötama, mida sa sealt kokku korjad. Ja, ja ma arvan, et see ongi selle pali nagu selline imeline kunst või omapära, et sa ei lähe siin selles hetkes seda ammutama, mis on ka väga imeline troopiline värvid, lõhnad lähed lennujaama igas igas kultuuriruumis ja, ja maal on selle lennujaam oli oma lõhn ja ja Itaalias on kohvi ja piitsa, eksi, kohe, lähed sinna Balile hinnangud WC's on nagu hästi paksult täis viirukeid. Või noh, igal pool, aga ka et, et see oli nagu minu jaoks niisugune esimene, see noh, tõkkei ma olen täiesti teises kultuuriruumis ja, ja see samas täiesti teine tunnetus hakkabki sinust siis mänglema, kui sealt tagasi tuled siiasamasse oma vanasse rutiini ei saa enam tagasi minna, samamoodi ei saa, et su maailmapilt on nagu niimoodi moondunud ja sõida ise arugi, et see niimoodi käib, see käib kuidagi väeliselt seal või niimoodi salakavalalt. Vingud ja käid ja mõtled, miks ei ole nii, nagu mina olen mõelnud planeerinud, eks et ja, ja mis minu kogemus ka oli see, et et kõik, need, tihtilugu see nii, aga, aga kõik need mured või mõtted, et noh, jagamisel tubasid, et kuidas mulle see ikka väga meeldib, et tahaks privaatsust ja kuidas mulle ikka see meeldib idee, et need kõik, need mõtted olid nagunii tühised. Et need polnud üldse need probleemid, mis, nagu tegelikult väljendusid või välja tulid, et et see, kui me seal vahepeal mingisuguse ei teagi, miks me kõik seal haigeksime järjest. Et siis kõik need mõtted läbi käivad, et miks me siia troopikas tulin haigeks jääma ja et selline baasbaasvajadused täita, et see raputab ikka korralikult ja sealt tulles välja, siis tõesti oskad ennast hinnata hoopis teistmoodi. Vahesse haigeks jäämine on ka vajalik selleks, et Balil käib nii tugev puhastus, vaata ta hakkab hästi tugevalt Murname taasprogramme ja baasmustreid, mis meil nii tugevalt sisse on programmeeritud, et ise olen kogunenud elus päris mitu korda, et mingitel hetkedel, kui sa justkui nagu mingis osas hakkad vastu testima hammustatele, siis juhtus see, et siis võetakse sind jõuga korraks rajalt maha, et sa tahaks, oled aru saanud. Et tegelikult on ju hästi pikali. No eks me kõik seal järjest läksime ja, ja meditsiiniharidusega, eks siis hakkad guugeldama kõiksugu sümptomeid ja mõtlema, et no vot, mis nüüd vihmeid nüüd siis valvab ja valda pea iga päev saad aru, et ei, see ikka ei ole see, mis ma eile mõtlesin, et mul on iga vähem muutus diagnoos, muutus igav. Aga ei tahaks ära hirmutada. Jutt ei tegelikult seda juhtub harva, aga seda iga-aastaselt, sest mul ei ole. Temperatuurimuutused, olid lihtsalt nii järsud ja. Jah, jah, ja jah, seesama see hirm oli hirm aega raisata. Tõesti huvitav, huvitavad hirmud, eks ju. Ja, ja seal see aeg võtab hoopis teise dimensiooni, et selle lepid kokku midagi vaata, ütlesite, võib-olla juhtub ja võib-olla ei juhtu, võib-olla juhtub kaks tundi hiljematut joogat, klassid või kõik, et et aja nagu see, millises ajaruumis mehe siin tegutseme hommikust õhtuni. Seal nagu pallil on oma aeg. Ja sellega võtab aega harjumist. See samade ajadimensiooni muutus, nõuabki sinu sees ka muutust. Ja, ja ma arvan, et sellest muutusest sa saadki aru siis kui sa oled tagasi, püüad ennast tagasi blogida siia sisse sellesse süsteemi, eks ju. Siis sa näed, närviline keskkond, kõik tormavad, ei saa aru, kuhu, eks närvid läbi ja kõigil on kiire, kogu aeg. Pallil on noh, praktiliselt no ega esimene aastal endalegi harjumatu, et kui sa nagu mingi kohalikuga midagi kokkulepped, siis on täpselt seal Remose jutuse pilkonnastat umbes. No ma hakkan nüüd vaikselt mõtlema ja vaikselt liigun ja mai tea. Lähme kohale. Sest tuleb tund aega hiljem. No ma nüüd jõudsin kohale, kus te tahtsite. Seda juhtuda ja sellega sa lihtsalt pead arvestama ja sa harjud ära ja teistpidi ta ikkagi sa näed, kui kui palju sa endas hakkab muutma, et kõik ongi elu ongi tegelikult nagu sill ja lõbus ja ega ise teeme, elame nii keeruliseks, kiirelt kiireks, oma elu, et. Absoluutselt, ja see, kui palju meie jala käisime ja füüsiliselt tegelikult ikkagi ennast vormi saada, on ju teada, et tõesti sa mainisid ennem, et toit on hästi puhas ja, ja õhkub, ma ei tea, kuidas õhukaga tundus nagu siuke hästi-hästi nagu Okdideerimi mõnus, värskendav ja, ja vedeliku tarbimine ka hästi palju värskeid mahlasid ja kukkus ja igal pool. Iga päev pärast võtta nii, et fookus on kohustused, joomine. Just nii, et füüsiline keha ka ikkagi kõiki neid templeid ja kus me käisime ringi, siis hakkad tunnetama, et see ei ole noh. Et selleks, et vaimseks muutuda, peab su füüsis ka selleks loa andma. Ja see võib-olla ongi see nende haigused on ja muutused, onju. Aga kindlasti sellest saab ka Tarmo rääkida. Et sinul olid ka seal füüsilised muutused ja alguses tuli esimene joogatund, mäletan, et esimesel päeval küsis, kas nii hakkabki olema. Et, et joogatamist ja füüsiliste poolt, et sellega tuleb ka silma pista. Valija ei ole eestlastele ja üldse mitte võõras, et seal saab hästi palju. Hästi, paljud inimesed lähevad sinna. Sa mainisid ka vihmareisija niimoodi, et et kuidas sulle tundub, kas oleks. Kuidas võrdleksite seda ütleme seda stiidu reisi sellega ma läheks igal juhul kiidureisile uuesti, mitte lihtsalt turismireisile. Mis ta seal teeb, siis? On jah, ja teine asi, mis ma tahtsin võib-olla küsida, oli see et mis seal on, mida ei saaks teha näiteks näiteks mõnes majas kitsal lükkal basseiniga villa rentida. Mis valida teisiti? Energia on seal täiesti ühinema, pole seal käinud, aga see energia tõi mind niimoodi kohale. Ma olin nagu uus inimene. Rahustas mu maha nagu mu meeled. Seda ma kartsin ka muidugi rääkida, et mis juhtus. Et muidu jube arveerija ja muretseja seal olid nii chill julge, otseselt ei. Midagi. Ema on õnnelik, sellepärast on kõik hästi. Sest mina olen ja Bremoline. Aga nüüd olen, pean püsti ja tahan ise teha. Aga see on ka sind, nagu olen märganud, et sa oled ka hakanud rohkem iseendaga tegelema hakanud aega võtma. Ja ma ei, jah, inimesena muretsemine teiste pärast rohkem sa tahad, nagu perel oleks hea ka. Perele ei saa hea olla, kui mul endal ei ole hea. Tänan. Noh, ma pühendun rohkem, ma ei, ma ei valva neid ja idee nendest asju ära, sest ma tegelen Lindaga. Ja nad on õnnelikumad. Minu mees ütles mulle kohe oma, valid, tulin, et tal on uus naine. Ta mõtles mind ja ma arvan, et ma. Ei tundnud ära, oli rahulik, niukene sind täiesti nagu lahe. Aga kusjuures oli hull, hirm oli, minu jaoks oli see väga hirmude ületamine, see oli nagu. Sa mäletad ka, kuidas verd jooksis? See oli nagu nii hull. Ja mina ei jäänud haigeks, aga mul oli teistmoodi nagu. Ma julgen meestega rääkida, sinuga rääkisin, hakkas ninast veri välja. Tarmo olin seal paar, siis ma eksisin ära Tarmoga, mis oli minu jaoks jumala kohutav, päriselt ei tundnud, võib-olla isegi. Siis ma mõtlesin, et ma ei oska keelt hästi ja siis ma järsku mingi võõra mehega rolleriga vihma sajab. Jumalik olen, raha jäi ka toidu. Ja eksisime ära ja see oli nii. Kõik asjad, mis mul oli nagu kartsin, tulid täiega. Tantsida ma ei julgenud ja seda ma pidin kohe esimesel õhtul tegema. Ilma olgu ilma alkoholi ja ilma viinud iiliti enam ei taha veini ja ma käin seal üks. Ma ei hüppa selline hullult, aga ma käin seal. Ja see oligi esimene maitseprooviks daatilise tantsule ka just. Ega mul on ka alati tehtud, nagu ikkagi mingisugune kondikava, et kuidas võiks asjad joosta. Mitu korda oli ikka nii, et minema. Mingist hetkest hakkab niimoodi lappama ja vaatad, et lihtsalt tuleb nagu kõik asjad, kõik, mis oli plaadilt lõppu, see tuleb äkki keegi alguses siis mingid inimesed hakkavad sisse imbuma, kes, kes nagu kuskilt tulevad, kellega sa saad tuttavaks, kes on muusik või tuleb neile kontserdi andma sinna ja ja niimoodi seal käib kogu aeg saatnud, mitte väga põnevate inimestega hakkama ja siis ise kogu aeg seal seal ballil. Need juhtumised on aga siis pigem nagu moodson, heas mõttes muutused, et tegelikult ma tean, Kerli, räägid äkki paari sõnaga sellest muusikalistest meditatsioonidest ka, kus me siis osa võtsime, et me käisime seal mõnega muusiksiiling meditsiinital ka seal laata, kus kitarriga mängite ja ja hästi kõrge vibratsiooniga nihukeste hääletoonidega ja et need on ka ju hästi ja siis ekstaatilise tantsukogemusest, et kuidas sul need mulje enam Ja siin oligi küsimuse või mõte sellest, et et miks minna Tiiduga reisile ja kui sa ise ka minna nagu turistina või vaadata, et noh, viidi sinna, jooga palun ise ka minna seda kogema või nii, aga tegelikult selles on teistsugune vägi või on asi, mida sa ikkagi üksinda ei tee ja ei saa kogeda, et ja et need joogatunnid, millest sa räägid, tiitel nii et muidugi, et need on nagu need, millega pärast paljud inimesed kasin upudisse lähevad. Aga näiteks mida kindlasti üksinda ei tohigi teha ja isa idee on need kosed, mille all me käisime, lihtsalt läksime nende vägevate, ma ei tea, kui kõrged need kosed ja ikka väga-väga suure väega. No ta on kunagi ei vaata, et ma ütlen, et ma olen sinna alla ja siis mõtlesimegi koske, vaatame mis te vaatate, siis lähme ujuma. Ja see ongi see, et nagu ta ei saagi sinna üksinda minna, sul peabki olema nagu meelte vägigi sind kinni hoiab ja laseb sellel nagu koseväel lihtsalt enda peale nagu langed ained, et need on need asjad, mida sa ei tee üksinda kunagi inimesi üksinda, reisid on ju, selleks peabki olema selline tugigrupp või selline inimeste grupp kaasat, kellega sa tõesti usaldad. Ja usaldad elu jah. Et neid erinevaid meetodeid, kuidas seal nagu ennast avada ja kuidas, mis sinu juurde tulevad, kas siis ongi, mingi tund on ära vahetatud või mingi muusikateraapia, mingi muusika peab olema, eksju, seal saun hiilinguini. Aga ütlesime, sellele ei jõua või mingi nagu mingi asi juhtub, siis hiljem sa hakkad nagu laskma kõigest sellest tõesti lahti, et kõik, mis juurde tuleb, on tegelikult kindlasti vajalik. Ja võtma seda kogemust kogemuse pärast mitte sellepärast, et sinul oli mingi plaan kogeda, aga lihtsalt teda kogemust nagu tõesti nagu tunneb. Okei, selline õhtul sai. Ja, ja ma arvan, et see ongi see grupigrupiga koos mineku suured plussid, et sa lähed kohtadesse, kus üksinda ei läheks, ei tohikski minna. Ja ja samas sulle nagu sihuke tugi muidugi olemas, et nagu siin sina mainisid, ained sinu oma hirmudest ülesaamiseks oli ikka Sult armunud vajagi sind ära eksiga. Et ära eksiks? Naeraegseks olla. Võib-olla kaarti vaadanud või ilgelt nagu on ju olnud, et siis need kõik see on vajalik ja siis seal on alati üks ja sama koht. Minule nagu väga meeldis see, et me olime ühes ja samas kohas ööbimed, et said paki lahti ja kinni lahti kinni, et sul nagu seda muret üldse ei ole, et tead, kuhu ööbima lähedased. Lähmegi ära siis ikkagi see jääb alati staabiks, võtame alati nii palju asju on vaja ja ja eks ikkagi tegelikult, kui ma nagu, mis me, miks see grupel vajalik on, et usute või ei usu universumil ja inglitel on päris ja huumorisoon alati mingil põhjusel ta komplekteerib selle grupi alati nii hästi ära, et seal väga head peegeldajad tulevad meile gruppi, kes, kus hakkad ennast päris hästi nägema ja, ja, või siis niukseid inimesi, kes tulevad ja teevad selle korra sõrmega ribide vahele ja utsitavatsu nagu sellisest nagu nullpunktist üle, et sa pigem hakkaks hakkaks värvilisemalt selgemalt asju elus nägema ja lihtsamalt, et, et iga aasta on see nii olnud. Ja, ja ma arvan, et see peab nii hästi paika, et, et selles grupis on nagu kõik igasugused nagu persooni heas mõttes, et ei ole õnneks kuna ta ikkagi on niisugune Bali väereis, siis siuksed lihtsalt uudistajaid sinna kunagi ei satu, et kes noh, võib-olla tulekski. Oi, ma tahan Niukest lihtsalt näha ja turismiga, et üldiselt on ikka nii olnud, et ikka, kes juba selle vääreisi otsustab liituda, siis sellel inimesel on kindel soov juba sisemine soov enda elus midagi teistmoodi teha ja, ja muuta enda sees midagi nii tugevalt ja sügavalt, et see on juba suur asi, et see sellest hakkab ju kõik see komplekteerimine pihta. Nii et mul on ainult hea meel. Aga Tiit, et ma küsiksin selle, sina oled kuuendat korda minema, see on ju, et noh, seda üllatusmomenti nagu väga nagunii palju enam ei ole. Ütleme, kui vajutan kohtade koha pealt küll võib-olla, aga vaata samas on iga aasta tekkinudki mingid üllatuskohad juurde endale, samamoodi et vau, et noh, lihtsalt kuidagi universum suunab sind niisugusesse kohta, kus võib-olla endal nagu me ütleme, ei olnudki plaanideks, mingi kondikava on ikka alati, aga ma jätan ennast kahvatuks oma üllatuste suhteliselt, et kas see saab siis olema tõesti mingi väga põnevate inimestega kohtumise näol või siis mõne niukse õpetaja, kes tuleb ja võib-olla heas mõttes raputab neid korra seal või siis selles mõttes ei saada kunagi ühtemoodi olla, sest grupp on alati uute inimeste uute energiatega ja see hakkab juba omamoodi seda kõike reguleerima, nii et ma arvan, et Ivo, isegi kui sa oled ka neid reise hästi palju juba oma elus teinud, et sa oled käinud nendes samades kohtades ka ülipalju, aga sa iga kord on midagi teistmoodi seal, värskelt, isegi Peruust praegu suga koos tulime, et sa ütlesid ka, et see oli jälle midagi täiesti teistmoodi, raputas siin samamoodi. Meeldib alati mõelda ja öelda, et sama oluline, kui see sihtkoht on need inimesed kellega sa seda emotsiooni jagada. Aga ma tahtsin küsida selle koha kohta ikkagi, et räägite siin villast ja, ja nendest paikadest, et mujale Paalil küll käinud, aga nii palju ma tean, et sa söö, palveta, armasta, meka aed, selle linna nimi on Ubud. Et rääkige võib-olla natukene sellest sellest kohast, milline see on teie jaoks. Puhas, kui teie nägite erilist tundmist, nagu tunnin, linn tekitas sulle kodutunde, ei tekitanud sulle, kui suur tal seal Ja kui suur ta on? Väike on ja mingi hetk tal on nagu omamoodi vaimsus, ma arvan, mida mujal vist vist ei ole, mina pole seal mujal, ega me väga ei vaata, mujal ei käinudki siis meie jaoks Paline kungi, Ubud on ju Ubud, ongi palju siis niipidi, eks ju. Et et kindlasti on see vaimsus ja need inimesed, kes seal olid, need hästi hästi teretulnud, kuigi vate on hästi palju turiste, sellesamase iitpreyend, mis lill? Et kindlasti on muutnud Bali ja seda turismi, seda kõik inimesed alati räägivad, et, et oleks kaheksa aastat tagasi või millal see enne, kui see raamat välja tuli või see film, et, et siis see vaimsus ja see muutus seal. Aga meie jaoks kindlasti Ubudis oli nagu selline oma surm või, või hästi turvaline tunne ka muidugi. Et seal õhtul käia, jalutada ka üksinda on täiesti täiesti okei, mis sest, et sa oled võõras linnas on ju, või, või sellises. Täiesti kottpimedas ikka minna. Ja ja et hüppa, hüppa, hüppa, aga nopib. Keegi ütleb, et tule sõideained. Selles nagu meie põhistaabipesas, siis, et kuidas sa seal tundsid või kuidas see sulle nagu ses otseselt mõjusa tundus, olid seal nagu selle kohaga. Ja mina olin rahul, mulle meeldis, see oli niuke džunglis, ta ei olnud kuskil külas. Džunglihääled ja siis õhtul oli seal nagu ja ja need ja need loodushääled, nii mõnus. Aa, see oli minu jaoks hästi põnev, et päiksetervitusi ju kogu aeg teinud, ma ei tea, 15 aastat vä? Iga hommikut, et väiksed olid ja seal ma sain harjumus, esimene äikesetervitus, kui sa teed seda tõesti hommikul, päike tõuseb, see ongi väikesed vaatanud džungli peale ja sellele siis lähed ujuma, pärast seda bastioni oled oma selle esimese nagu päikesetervitused ära teinud. Et see oli nagu hästi äge tunne. Ja, ja vot see ongi, et tõuseb sealt üles see päikeselt läänega selle linnakese või nagu selle riisipõldude džungli, et vot see ongi see päikesetervitus, millest nad räägivad kogu aeg. Et see oli nagu hästi mõnus äratundmine, et sul on töökoht, on hästi toetav, et sa võid ka kui see, kui ei kõneta siin näiteks mingisugune ettevõtmine, mida Grupi grupp otsustab teha, et siis see võib ka väga vabalt jääda sinnapaika ja olla ja teha nagu oma rituaali või oma soovi järgi, et tihti ei kohusta sind küll mitte millegi siiski et ainult soovitab, aga olen alati vabadus valida. Et kui sa tahad lihtsalt puhataja ja vaikuses omaette olla, siis on sul see alati seal ka võimalus. Ja et sa selle vaikuse veel võtsid praegu jutuks, et tegelikult üks, üks osa, üks päev kindlasti sellel reisil saab olema vaikuse päev kus me lähmegi hästi mõnusalt iseenda sisse ja vaatame, võib-olla mingit protsessi või mingit juba asjad on meil seal käima lükatud ja Bali on meid oma oma embusesse võtnud, siis on mingi üks päev, me teeme kindlasti niimoodi, et vaikuse päev, sellepärast ma olen nagu ühel hetkel veel nagu jäänud truuks ka sellele kohale, et et lihtsalt seal seal kohas toimuvad nii positiivsed muutused inimestes, et ma ei ole raatsinud raatsinud seda nagu vahetada ka, kuigi selle ajaga, mis Palin praegu toimub, see populaarsus, mis on nagu on ja kui palju inimesi sinna reisida tahab isegi noh. Et tunnen inimest, kes aukonsul pallil on ja tema ütleb, et see on iga aasta nagu üle 100 protsendi, tõuseb rahvastiku nagu see arv, kes külastavad paljud, et see, need numbrid ei ole isegi täna enam võimalik ennustada, mis toimub. Ja sellega seoses loomulikult muutuvad ka hinnad kogu aeg, et vaatamata sellele, et sellesamast Me nagu pesa hind kogu aeg tõuseb, aga ikkagi ikkagi mulle on, ta on nii armas ja, ja mõnus koht, et ma ei raatsi sellest kuidagi loobuda ka. No ikkagi olen hoidnud ja eks see üks osa ka, et iga aasta ma mõtlen küll, et kuna endal on nagu kuidagi nii palju käidud ja eks see pealegi grupi iga grupiga TÖÖ Ta on koosolemist on ka, et sa tunnen ise ka, et ma vajan nagu oma ruumi pärast seda ikka vähemalt kaks nädalat, et olla nagu ennast koguda uuesti ja et seda energiat, mis ma ise seal välja annan ja jagan ja ja ikkagi see vastutus kogu grupi eest, mis seal grupijuhil on, et vaatamata sellele ma nagu tagasi tulles, et mingi aeg, kui läheb mööda, mõtlesin okei, et vist aitab küll sellest pallist, aga siis ma nagu tunnen neid inimesi, tunnen tunnen tegelikult hästi suurt Niukest tänutunnet rõõmu, et kui vähese nagu Ajaga vähese tegemisega selles mõttes saab inimeste elustele anda uut nagu jõudu uut suunda ja ja kuidas need inimesed hakkavad muutuma, et siis ta nagu ikkagi tundub, et et ühtepidi on võib-olla antud mulle see missioonitöö või see mingi võimalus, et kuidas ma saan Enda tänutunnet universumile inimeste tagasi anda, siis läbi selle Bali reisi ma saangi anda nagu seda omapoolset siis panust tagasi. Et niuke jah, aga võib-olla on tulnud küsimusi, häkkisid inimestelt kaak hakkasid kohe. Ei taha rääkida avalik. Et kas tõesti ei ole tulla nii, nii põhjalikult oleme rääkinud selle peale 39. sinna niimoodi kassasse turismivoog on ja kas tuleb päev ka ise mõtlen, et äkki ei lähe enam? Ei tea, vaata, praegu on hetkel ma ikkagi ühtepidi, see on jama, et noh, ütleme peatänavatel kuskil on tajutav, et autosid on juurde, kohalikud rikastavad ju tegelikult iga päevaga, autosid tuleb juurde ja aga samas nad on alati niuksed, kahepoolsed muutused, et see näitab ka, et nendel tuleb palju selles osas häid võimalusi, et niukseid enesearenguvõimalusi, enesearengukohti häid söögikohti. Seda poolt tuleb ka hästi palju juurde uusi ova klubisid ja võimalusi, nagu samamoodi laiavõimalused. Samamoodi laienevad kogu aeg, et mida seal rohkemat teha ja see pool on ka nagu see, mis selle võib-olla sedapidi negatiivse poolega nagu kaasneb, samas on alati, igal, minu arust pole oma plusspool ka nii et hetkel ma ei tea, hetkel ma, eks see sisetunne tuleb alati õigel ajal, et kas nüüd tuleb uus kohta, olid, aga täna olen ise ka nagu maailmas hästi palju ringi reisinud ja et tegelikult, kui ma nagu vaatan selle koha pealt, kui sa tahad nagu tõesti, et kui sa tahad nagu hästi palju just saada nagu seda visuaalset kogemust täitsa hästi palju näed ja hästi palju korraga nagu ta tatsas ringi, siis siis on kohti küll, kus käia, kui sa tahad tõesti nagu leida seda aega ja tahet iseendaga tegeleda, leida iseenda jaoks tööriistu, leida iseenda jaoks aega ja tahet ja ja avada iseennast, et siis paremat kohta tänaseks kahjuks leidnud ei ole, nii et ma olen käinud just eelmine aasta, käisin ka veel Sri Lankal, et uurida seal võimalusi, aga Frank on väga ilus koht, aga kui sa tahad nagu enesearengu mõttes, siis siukest kompaksus, nagu on Balil Ubudis ja kogu see keskkond, mis seal on, ja see energia, mis seal on, on nii palju teistsugune. Ja kindlasti ma arvan, et ise see ongi seotud sellega, et Ubud on nagu palli süda ja ta on ka võetud Unesco kaitse alla, et kui sa tahad näha ja tunda ja saada tõeliselt nagu osa sellest, mis tegelikult palju on, et siis on see ainuke nagu kohta ongi Ubud, kus tajuda ja kogeda selles mõttes on, on see jäänud ka nagu minu jaoks niukseks nagu südame kohakse lemmikkohaks, sellepärast et mujal pole midagi teha, on kahjuks nii, et juba vaikselt turism võtab hästi tugevalt üle ja pigem eelistatakse suuri hotelle, kui seda ehedat palli maja, nagu et kõik, nagu ikka maailmas on muutumises koga paljudest Nuinudes kohtades saab mingi hetke pärast turismikas ja siis ta ei ole enam niuke adraga. Teine koht. Täpselt nii palju, kui sa tahad. Et sa võid olla nagu oma turvatsoonist, nagu nii-öelda seal staabis on ja teha oma joogasse või sa võid, kui sa jalutad sealt välja, nüüd kohe saad suhtlema hakata tegelikult kohalike inimestega, nad võtavad su, nad näevad, et neid iga päev seal samaseni tähendab mopi peale või pakuvad midagi või et nad on hästi sõbralikud ja ja kohe valmis suhtlema sinuga, et et ma ei tea sealt paar kilomeetrit kaugemal üks käsitööline tegi selliseid nahkkotte, onju. Mõtlesin hästi, suure koti siukse mõnusa noh, me enda tehtud tal seal hakkas vihma sadama, iga päev sajab vihma, korraks sellega saared, kaera. Jah, see see aeg oli, oli, ma ütlesin, et eelmine aasta natukene nihkesse, nüüd me elame isegi kaks nädalat hiljem, vaata pärast läks suht paika, said mõnusasti selle kaasa, nii kaks tundi vihma ja siis on läbi. Mind ära viime selle siin selle koti nagu lihtsalt hüppas mopi peale, pani poe kinni, on ja viis mul nagu põhimõtteliselt siin ära tulin tagasi, nii et neid kohalikke inimesi on kindlasti võimalik tundma õppida, kui sa ise oled selleks valmis ja nüüd selleks võimaluse. Samas, nad ei ole sellised tüütud. Sa lähed poodi, nad ei hinda sulle kohe peale, nad lasevad seal seal rahulik ja, ja nüüd on hästi sõbralik, lihtsalt sõbralikult ja. Seda, seda agressiivsust ei ole, mis on tõesti kuskil muudel soojadel maadel, et seal nagu iga hinna eest üritatakse kogu aeg midagi maha müüa, et see pigem on hästi chill ja keegi ei tülita. Ainukesed võib-olla kes korra aga lisada, et kui rahule on taksojuhtidest, kes koera, käsi püsti, takso takso tahaks ajas ja siis vaatad otsa, naeratas ta ise ka juba aru. Et tal ei lähe üleval visega naerma. Aga võib-olla see on jahvate ennem ka Kerli tegelikult väga hea asja välja. Kindlasti see vabadus on kogu aeg olemas, et ei ole üldse ühtegi asja kohustus teha. Ja me ei ole isegi noh, et kas toiduvalikus on nagu 100 protsenti see, et igaüks ise otsustab, mida ta sööb. Et ei ole sellist asja, et kõik peavad sajaprotsendiliselt selle kaks nädalat taimetoitlased olema ja see pigem. Ma võin seda öelda, et sul endal lihtsalt organism hakkab ise pigem reguleerima, et mis seal sinu jaoks õige ja mida sa soovid süüa ja ja samamoodi on see oma aja ja vabadusega, et kus sa tunned, et täna tahaks täiesti omi asju teha, et see on ka nagu hea, et see ongi see, mida me seal nagu üritame. Noh, selles osas nagu ongi tasakaal elusat, sa kuula iseennast kogu aeg, et eks ma üritan ka tajuda seda, et vahest ma pean sekkuma selles osas, kui ma näen, et mõnel inimesel on just see mingisugune protsess hakanud tööle, mida ta nagu ei taha võib-olla otseselt sealt läbi minna, otse siis ma üritan alati võib-olla oma tunnetuse suunata või, või vähemalt oma nõu anda ja siis on ka võimalik, kui inimesele endale otsustada, kas ta siis võtab, vaatab asjadele otsa või võtabki vaba päeva ja puhkadki rahulikult, et mingit nagu sihukest surumistega jõuga tegema, sest see mulle väga ei meeldinud, et seda on liiga palju Eestis niigi, et pigem üritan ise ka sellest mustrist võimalikult rohkem ja rohkem välja saada, et ja jääda alati iseenda energia juurde, sest paraku selles elus, mis me siin praegu elame, et on nii palju seda seda kiirustamist ja seda pealesurumist inimestele, seda nagu siukses kiirustamis ja tormis energia. Kas tegemist, et pigem ma tahaks, et see elu oleks teistmoodi rahulik ja usaldav usaldav just, et sa näed, et usaldusega hakkavad kõik asjad nagunii või naa tööle ja positiivselt tõele. Et see pool on hästi oluline ja kindlasti me käime seal veel mägedes matkamas. Öine matk, see oli käekellani. Siis aga see oli väga lahe ja meil olid kõik mehed ju haiged, et me olime ju mitu tüdrukut, Me olime üheksa tüdrukut üheksa naist plekitöödel matkamas, kui ennem oli juttu niimoodi, et ei tea, kas meist keegi läheb kaasa, aga juhtus lihtsalt nii, et te kõik olite nii kütud. Ja see oli nii äge, et et mis kell kell kaks startisime. Kaks öösel on start ja kell neli oleme kohal. Aga kell kolm on mingi üllatus, pannkoogid kuskil suvalises metsas. Asi siis juhatatakse siin läbi nagu sellise. Noh, ma ei tea onnikesed, onju ja siis ütlesin, pannkoogid ei läinud. Ja siis kell neli hakkasime astuma ülesse. Ka kuskil kaks tundi, poolteist tundi. Me läksime kiiremini. Kapsatee, läksite pooleteist. Ja siis meie oleme kõik eesrindlikud eesti naised ja mõtlesime, et me jõuame tekstid kõigist ette, panime nagu tempot ilge ilge minema üldse ei oleks vaja olnud, aga me tegime seda. Ja siis me jõudsime need nahad märjad ülesse. Isenesest õppinud tark ei torma. Nii rahulik. Ei, meil on kõik hästi kiiresti vaja ja siis seal üleval pakuti keedumuna. Mida siis ahvi ahvad, jookseb, ära varastanud. Üllatusena, ja kuna me olime gruppe kas seitse või üheksa naist mitu meid oli? Kõik need tõid, mitmed oli üheksandaid gruppe üheksane Eestis, meie grupi juht nägi kuldset võimalust. Ehk küsis, mäletate, tuli mulle küsima, et, et kas kõik naised on võetud. Ja kas mõnigi on saadaval, et tema tahab kogu aeg, kohalik noormees tema on hästi töökad ja koristab ja aitab ja, ja kõike teeb, et kui ainult üks neist üheksast võtaks ta ära. Ja siis oli selline kohalikuga kokkupuude. Ta oli hästi-hästi-hästi armas, siiras ja selline hästi abivalmis, et igal iga käänaku pakkus kätt ja, ja Iggy olnud, nii et, et see oli selline hästi huvitav kogemus. Hoideli nipet. Ei võtnud, õrn, oi kui kahju. Kus sinul oli koju jõuda, siis sul ei öelnud mees, et on uue naisi saada. Te olete, sellel oli nii hästi kodus, et ma tundsime ennast kergelt, nagu et me tulime tegama, et nendel olid omad rütmid tekkinud ja omad mustrid siin. Et vaata, ma olingi nii palju nende eest kõiki asju ära teinud, et siis ma koju tulin, vaatasin, et mul ei olegi vaja teha, et nad saavad ise kõik tehtud. Et ajus, kui sinus mingeid muutusi taara muretut sind teadis, olete paari kuu pärast läinud. Aga ma ei tea, et kui ma nüüd panin fakti, et näed, et lähen jälle, siis mis mul siin vastu vaielda, nii on? Et jah, et kindlasti muidugi see muutus kannab sind edasi, jaa. Jaa. Ta on niisugune nagu kuidagi nagu seeneniidistik, kuna ma mõtlen, mõtlen, et on nagu kuidagi hästi, salapäraselt käib see, et ei ole midagigi näpuga katsutavat alati, et võib küll öelda ja tegime seda, tegin seda, seda aga, see energia nagu hoopis hoopis teistsugune või kuidagi see seob inimesi sinu ellu siis tuli ja ma olen seal käinud ja ma olen seda teinud. Ja see, see, see Palilõhn, jah, palliloni oma lõhn, eks ju. Et tunned kuidagi kaugelt ära kellelegi, kes on Balil käinud. Nagu Perugia sama, aga ma just praegu nagu räägime, räägime siis vaadates kaks nädalat ei ole nagu väga pikk aeg. Ja võib-olla seal tundub, et noh, see aeg lendab ja seal nii ruttu, eks ühtepidi teistpidi nagu et Balil aeg seisab. Päev on nagu nädal. Muidugi on, praegu veel räägime, kui vaatad, noh, vaatasime pilte ja jõudsime palju teha, ütlesin, nii palju. Jõudsime teha seal. Kuigi samas vaatad, et nagu noh, palli rütm oli, see energia on üldse niimoodi, et seal tundub, et nagu, nagu kogu aeg oleks nagu vaikse marihuaana, seesia tõmmandu sihuke chill on olla köögile niukene, nii mõnus tunne, et see pesu kuskil jõu jõu ja samas nagu kogu aeg, mingisugune tegevus ja protsess käib, et see on hästi lahe, seal. Mul on, ma küsin vahele tiited, räägime siin mõnust ja, ja tšillist ägedusest, aga samas sa ütlesid ennem, et noh, et pärast seda reisija nad ikkagi väsinud ja sa oled ennast palju andnud ja rääkisid ka grupi vastutusest ja kui me ennem rääkisime, enne rääkisime siin ka, et noh, selline gruppisid grupi reisimise või grupi reisimise dünaamikat natukene nagu torgiks veel. Et kui sa räägid protsessidest, inimesel mingitest protsess, et kas võiksid mõne konkreetse näite tuua või kas sa võiksid öelda, kas sul on millalgi nagu raske ka olnud, et mis on nagu mingisugune niisugune raske hetk või hull hetk, mida sa saaksid jagada, et sa võtad minu enda ega ei, ma mõtlen võib-olla reisijatega just et mida sa näed, et, et mida inimesed sellisel reisil läbi elavad, kogevad, mis, mis ei pruugi olla kõige lihtsam sinu või, või kaasnenud? Seal seal, mis seal üks asi, mis seal on läbivalt alati käinud, et mida me mis tegelikult kõige rohkem inimeste energiat pärsib, on see, et tegelikult me oleme ausad iseenda suhtes. Ja miks me siis ausad iseenda suhtes ei ole, sellepärast et me hästi palju oma kanname maske et meeldida kellegile olla nagu kellelegi meele järgi ja tihti inimesed ei julge ennast väljendada, sest kardetakse, kardetakse haiget saada, kardetakse ebameeldivat emotsiooni nagu vastu saada ja mida me seal teeme, on see, et me loome nagu tegelikult tõesti turvalise keskkonna, et inimesel on nagu hästi turvaline olla see, kes ta tegelikult on tema ise. Ja me teeme iga päev nagu jagamisringe ka, kus me saame nagu selles suhtes tagasisidet, et missis kellelegil parasjagu käimas on ja võib-olla kui esimestel päevadel inimesed ikkagi vaatavad, kui palju keegi siis jagada julgeb ja palju siis keegi nagu aus iseendaga on. Siis tegelikult noh, võin öelda, et mingist kolmandast päevast juba umbes on nii, et kõik on suht ikkagi ausad iseenda suhtes ja teiste suhtes ka ja ei häbene enam ennast avada. Aga mida üks avamine ette toob inimesega, on see, et kui sa hakkad nagu südant avama, et siis sul hakkavad nagu tulema emotsionaal kehallab lahti, mida me kõige rohkem oma elus väldime, väldime nagu emotsioone, eks, et nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone, kurbus, viha ja seal teeme isegi see palienergia on ise nii, et hakkab sind nagu väga tihti tooma üles neid asju, mida sa oled üliosavalt enda kehas ära pakkinud. Ja kui sa oled midagi enda kehas ära pakkinud, siis sa enamus ütleme, mingi suur osa sinu energiast tegeleb sellega, et seda pakitud pakki siis hoida oma kehas ilusti vaka all, eks vaata, kui palju energiat, suud elus kulub, selle, et mitte seda välja elada ja näidata, mis seal sees toimub, vaid pigem hoida, tegeleda selle pakihoidmisega, onju. Ja kui sa sees seal hakkab nagu liikuma, sa saad endasse nalja, sa saad turvalises keskkonnas inimestele nagu väljendada ennast. Siis vaata, kui palju energiat seal vabanema hakkab, kui õnnelikuks selle ühe inimese teeb, aga vahest nende emotsioonid võivad olla kurbus või siis mõnikord tuleb mõnede viha üles. Mina olen selleks seal olengi, et mul on endal ise hästi palju oma kehaga tööd teinud, iseenda emotsioone hästi palju vabastanud ja ma oskan selles osas hästi tugevalt olla nagu toeks ka niisugustel hetkedel, kui need asjad nagu tulevad päevakorda meeste jaoks vist eriti on see niuke nagu enda tõelise pale näitamine tegelikult hästi raske ja ma arvan, et Tarmo sul ka vist oli niuke esmased kogemused ja siuke turvatunne, kus sa tundsid tegelikult ma saan ju ennast lubada tulla välja näha. Sa ütlesid ise ka, et sa olid nii üllatunud, kuidas ma julgesin praegu enda emotsioone näidata ja, ja oma südant avada ja. Ja tegelikult on see minu jaoks toimunud üsna ruttu juba kolmandal-neljandal päeval tekkis võib-olla siukene niisugune peretunne või niisugune niikuinii juba kodune tunne või kõik olid niikuinii armsad, omad juba kuskil. Ja need õhtused jagamised olid, need olid nii vahvad, et mina isegi hakkasin neid ootama. Ja, ja ühel hetkel tuli jah läbi igasuguse tähendab ilma igasuguse filtrita. Et tagantjärgi mõeldes ja isegi meditatsiooniga niukseid asju kunagi ei räägi ja seal oli muidugi üks asi abiks, et ei olnud ühtegi tuttavat. See on selles mõttes, et vahest jälle paljudel annab turvatunnet, aga tegelikult võib-olla mingi meeste jaoks on see oluline, et ei oleks ühtegi tuttavat. Mine tea, äkki vale hetkel. Ühestki asjast, millest me ei ole rääkinud, on tegelikult need massaažid ja need kehatöö, millest mis on seal ka hästi kõrgel tasemel tasemel ja igapäevaselt ja hästi soodne plussis. Kuidas tema nimi oli, kes meil käis teeva tervendaja teemani, ravitseja, kes käis iga päev peamiselt või kui me olime seal staabis tuleb sulle sinna sammastest jaotleja teedki, siis riba sessioone, nii palju siis või kui tema ette näeb või tunnetab, et sul on vaja või kutsub sind tagasi või mitte. Et, et selliseid tervendajad ka üksinda ei leia, et kui sa ringi käid, eks ju, et et lähed, lähed satud ikka mingi suga suvalisse massaažisalongi või, või, või sellisesse turistile suunatud vormi. Aga et need tervendajad, keda siis Tiit on usaldab ja on kogem kogemustega ja kutsub sinna villasse, siis see on ka niisugune hästi-hästi väestav ja vägev kogemus. Teema on väga võimas tõesti ja tema energeetikaga tema tunnetus, et ta paneb ikkagi inimestel jälle mingisugused kanalite lahti ja ja kui vaja on, siis siis ütleb ka, et sinul oleks vaja nüüd teised siin olen nagu selle koha pealt ütleb hästi ausalt ära. Ja eks siis inimene ise otsustab, et kas tema tunnetab, et ta võiks veel ühe seansi temaga teha, et ütlesime alati tagamisele võimalused, et see oleks nagu võimalik inimestel saada, et, et see on nii oluline, üks üks osa kindlasti jah, sellest, et et tema meiega kohtub jaa. Jaa. Eks neid vähe inimesi ka tutades tuleb juurde ja mõnikord mõned on, on läinud juba maailma reisile, üks näiteks nendest ravitsejates käis oligi eelmine aasta kahjuks ei olnud, et oli Euroopa üldse maailma reisile läinud, et idareisi, kes käisid nüüd Eestisse, sügised, tuli, maailmaturneed tuli korra Eestist ka läbi, tegi siin Eestis lausa niukse pali nädalalõpu, et kus ta tegi oma rituaale ja meditatsioon ja see oli ka hästi huvitav oli kogeda, et kui ma muidu olin harjunud seda kõike palli võtmes kogema, siis et justkui häkil nii, nii nonsense ajas vähe errorisse. Äkki valib omale siin Eestis sedasama asjadest, et et see oli nagu päris huvitav äge kogemus. Ja tegelikult on ja massaažid, et need on ka. Et ega seal salonge on ju tuhandeid ja kohti on tuhandeid, aga eks ma oma, kuna ma ise teen hästi, palju on igapäevaselt ka nagu massaazi tööd ja siis hästi palju olen käinud erinevates kohtades ise kogemus, ma olen nagu enda jaoks kapeilinud välja niuksed kohad, et kes on nagu kvaliteetsemalt kohad ja kus ma soovitan ja mõnikord me isegi oleme kutsunud oma koju sinna nagu massööri tegema hundipilt selline päev ja keegi ei viitsi kuskile, siis saab kokku leppida selleta. Tulge meile koju ja tehke täna meil siin igalühel, kuidas, kellele sobib toas või, või siis joogasaalis ja kuidas ta ennast hästi tunnete. Seal on ka päris äge. Ja siis on sul üks hea tuttav reflektor loog, kes kellele meeldivad eestlased väga. Eestlased on tema lemmik. Kuna ta, tema, ta töötab ühe või tema nagu niisugune, nagu siis nii-öelda jutumärgid, off-is on, siis On siukses ööbimisavatud ööbimiskohas, kus, mis oli seotud, see on siiamaani ühe eestlasega siis siis me nagu oleme seal saavutanud siukse mõnusa populaarsuse. Ta juba lausa ootab, et teeb jalgade refleks analoogiat, siis siukse mõnusa mõnuga, et kui sealt läbi käid, siis võid öelda küll, et kõik tšakrad lahti. Kõve naudid seda tööd, et mõnikord ei ole esialgu kõige meeldivam, aga, aga ülihästi näed sa selle ära, et kui sul võib olla reisi alguses, kui sa läheksid, Sa tunneksid trummel kõikas mõnda terved kohta ka jalatalla alla, et mingi asi, mis valuta ka. Ja kui sa lähed, siis kahe nädala pärast, kui sa oled juba enda seest nagu teinud korraliku puhastuse ära ja saanud sihukse energia nagu üli kõrgeks ülipuhtaks lähed siis ta juurde. Siis ta ütleb, et kuule, ma ei tea, mine nüüd vist aitab küll sulle, et mul on suga igaveseks, aga see oli hästi kõik, et mul ei ole üldse põlev santi teha. Sul ei ole ühtegi haiget kohta, et ma naudin seda, kui endale peab hingama hakkama ja sa näed, et ta higiseks muutuvate ja tema oleks nagu fan. Muidugi ei ole sa tervete kala eriti ei viitsi tööd teha. Aga siin omal ajal täna elavad. Üldiselt vaata, see, mul ei tule meelde see Bryan lovi filmised, Kesse, ravitseja, Nimikke, tutta, getod liiar on nimi, kohalikud kutsuvadki tot laiali. Kuna ta teeb ikka konveierid, noh, ütleme nagu igal pool, kes kuulsaks ikka nagu selles mõttes kellegi silmi on kuulsaks saanud, siis. Tema ohvrist näeb siis välja niimoodi, et sa pead sinna nagu minema, noh, a'la nagu see panka võtma nagu järjekorra numbri istuma seal üks, kaks tundi, kolm tundi järjekorras ja siis ta jõuab ette, ta on ise juba nii vana, sest suht noh, nii sa näed seda komöödiat, nagu sealt kõrvalt kogu aeg toimub, enam-vähem kõigil räägib sama juttu, et sa saad õnnelikuks terveks ja abiellud. Ja enam-vähem niimoodi varem on ju noh, see on lihtsalt tegevus väethani pärast ära käia. Aga ta küsib, ravitsus kõige rohkem. Nii et nii ongi, et iga asi mingist hetkest muutub nagu ekre kooriks ja inimesed tajuvad ära pea eriti vaeva nägema, tuli kohe kärtsu taga ja siis ma pigem ei soovita. Ma olen ise läbi kogenud, seal komöödia oli tõsine tegevus. Aja mõttes võin otsad kokku tõmmata, tiit, sigala. Aeg lendab, nagu öeldakse. Palju seda lubada ei saa. Aga mina ei tea, eks näis, igal juhul kõik, kes seda saadet kuulata ja kuidagi tundsite, et see jutt ja need kogemused tõid inspireerivad, siis olete väga teretulnud ja oodatud, et ta oli väga tore. Kõikidel inimestel seda kogemust jagada ja koos jälle meenutada seda tükikest alist, et aitäh, et te kõik saite osavõtt julgesite tulla jagama. Aitäh. Saadet reispass eetrisse läksime. Kao keskusest Rotermanni. Värske vabal raadio kaks saab. Ega muudkui kauni kohtumiseni.