Tere kuulama saadet elu edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare ja tervitan teid siit Tallinnast raadiomajast viiendalt korruselt, raadio kahe punast värvi stuudiost. Ja nagu paljud teist ilmselt teavad, ei ole ma siin taaskord üksi või aimata seda. Vaid minuga on kas tuntud melomaan, kes on võtnud kaasas ja siia saatesse lugusid, muusikapalu, laule, mis talle elu jooksul ühel või teisel moel tähtsad või olulised on olnud. Ja täna on mul siin hea meel tervitada absoluutset eesti popi rokilegendi. Tere tulemast elu edetabelid. Tõnu Aare. Tere päevast kõigile. Tõnu Aare, kuidas on tulnud sinule sügis 2018? Noh, see suvi oli haruldaselt ilus, soe ja pikk. Ja neid õnneks ikka maa, mida rohkem veel sellist, mitte lörtsi siis väga tore. Naudin. Päevast sul oli sel nädalal ilmselt ka mõni apelsini mängida? Oli, oli, te olete ikkagi hämmastavalt tegusad, et ütleme, elu ja saatus on Rasinud teie bändi päris kõvasti, aga see ei ole võtnud teilt teid nii-öelda rööpast maha bändina. No ikkagi varsti läheb ette 45 aastat, see on ikkagi juba aukartustväärt bändi iga algul oli mõeldud, et viieks aastaks nagu kõik mõtlevad ja nii see aeg on läinud, aeg ei peatu. Aeg läheb kiirelt. Ja ongi näeds jõutud sinnamaani välja. Et ise ka imestunud Seda, kuidas sinu elu läbi muusika kulgenud on, kuuleme läbi tänase saate, aga hakkame kohe otsast pihta mängima muusikat, mis ma palusin sul kaasa võtta ja alustame päris lapsepõlvest, kus sinu lapsepõlv möödus. Ma olen sündinud Tallinnas möödus isa kodus terve tänaval. Sama on sündinud seal, me tegime bändi ka hiljem, siis alustasime apelsini ka seal. Ja ma mäletan ilus raadiolampidega, roheline tuli säras. Ja see on nagu esimene kokkupuude muusikaga õudselt raadiost. Ja üks eriti tähelepanu tähelepanuväärne lugu mis sul siiamaani ilmselt kummitab. Ma ei tea, kas heas või halvas mõttes, aga igal juhul täna me kuulame seda veel korra on Eesti Raadio meeskvarteti sisse lauldud siinsamas üle üle hoovi raadiomajas Vanas-Roomas. Kirp pointi rahulolevaid ja hüppajal parajad rauad laadee. Mis aasta see ei määra? Mu ees seisis saata. Kaks teil on ärberis, pall näeks tantsiks, kuid rauad on kuulunud all o. Kõik naljad ja ei olnud meil aega. Trigar. Vankrile rehvi, sälk triga. Te kuulate raadio kahte saade on elu edetabelid, kus on külastajana Tõnu Aare ja me alustasime eesti estraadimuusikaklassikaga eri klass Kalju terasmaa, Uno Loop, Arved Haug, ehk siis kokkuvõtvalt Eesti raadio meeskvartett ja sepa jutustus, mis muide ei ole sugugi kaver, nagu nii mõnigi võib arvata vaid vaid Arved haugi omalooming. Ja ma vaatan teksti, Ülo Ülo hallinud on kirjutanud teksti. Igal juhul tankla väga ja säte ja ja ma imestan, miks mu see lugu meeldib, sest et siin on igal pool selles loos tunda svingiollust, ma tean, nad kõik on kõvad jutumehed. Siis eriklass ja hauge meie edasi. Mulle meeldib siia poetatud märkamatult üht, kui teist korraldaks ja kuidas sina mängima õppisid ja mis pill esimene oli? Kõigepealt oli äärmiselt suur huvi, esimene pill oli, palusime Tizaustas kitarr, kitarr müüdud, ostis mulle Kaherealise karmoška ja siis ei olnud midagi teha. Õppisin selle peal, siis läks poodi kitarri tooma. Tuula karmoška mäletan hästi ja õppisin niukse noorse kallakuga pill, nii et Katjuša sellised lood said päris kiirelt vene lugude mängimiseks just huviga kadus kiirelt, ütlen selle pilliga. Mis edasi sai. Edasi sai see, et et ikkagi tarindus sitab ajaloos minema edasi ikka biitlite juurde, sest et ema sai, neil tädi, elas Ameerikas, saatis biitli plaadid ja siis osaliselt osteti ka esimene korralik stereo grammofon. Stereofooniline kaan, kes ära ja. Ja siis siis kodus mängiti Nepid liblad. See oli väge, aga enne biitleid, siis mängisid õhukitarri. Enne biitlid sain vaimustuse kui kogemata televiisorist seal telekas tuli ka, alles hiljem nägin must-valge, ma mäletan, nägin iluuisutamisvõistlusi, vaatasime ja siis seal esimest korda siis kõlaski Pill, Helje kommertspill, helikella rokk, eesti rahvakeeles, rock clock ja vaat see oli seal juba. See oli niukene. See köitis küll rohkem kui iluuisutamine, hea iluuisutamine sobis kokku seal hea lugu ja hästi tantsitud iluuisutamine oli ka kõrgel tasemel. Nüüd aga lähemegi biitlite juurde. Me kuulame biitlitelt praegu lugu assohwest. Anning. Ja miks sa seda elu seal ma valisin, ma tean, et pikki lugusid on käiatud, noh siis nii palju mängitud, et et valisin selle just, ma ise mõtlesin ka, mille pärast on see lugu meeldinud juba rütmi pärast ja mulle meeldib, kuidas Pieter, väike punt ikkagi, kui võtta neli meest, kuidas see asi kokku töötab. See on fenomenaalne. Lugu saanud. Hea tantsulugu väge. Kuulasin klappidega praegu nelja mehe saundi tehast. Kaua sul endal aega läks, siis nendest esimestest biitlite plaatidest, mis välismaalt said bändi formeerimiseni. No siin sealt läks ikka aega, see oli seal siis 60.-te alguses ja hakkas tekkima veel suurem huvi bluusi vastu. Ja järgmine samm oligi see, et sain siis esimese piraatplaadi mis oli, see tehti röntgenipildi röntgeni filmima islami peale, jah, siis nii-öelda need kileplaadid, kileplaadid ja see oli mul siis nokkadega kinni pandud. Suuremal kiirusel lugu oli Chuck Berry Berliin ja siis vaat siis oli juba selleks ajaks ma juba olin saaginud kitarre välja ja kõik kõigega jõudnud tegeleda oma kätega oma kätega, nii et millega prototüübiks võtsid, kas keegi tõi sulle näidise laenuks? Ma käisin ka vaatamas, vanemalt kolleegid siis, kui omal ajal mängis, mismoodi kõik ühenduse pillid ja kõik on see ring on läbi käidud põhjalikult ja selge see, et näiteks kas või tiitli pillide valik on ka selline, mis, mida ma arvan maailmas peeritud, et peaaegu vist kõige rohkem, sest ikkagi see viiulipass ja ja neidki õitsigitrid ja rikke Baker kittel need olid noh lootusetult mitte kättesaadavad nõukogude inimesele, aga need on siis, need on siis järgi teinud nii Olana tsehhi firma ja siis Ida-Saksa silma jääma. Jah, aga mitu pilli sa isenesest saaginud oled? Saaginud olen ma siis kõigepealt alustame, kõigepealt oli tädi saatis ameeriklastel ei vea. Helivea, mis, mille sai siis panna akustilise pilli peale. Mäletan küll neid Leningradi pille, neid oli üksjagu. Ehitasime meid ringi, need olid seitsmekeelselt läks tükk aega aega, enne kui tuli kuuekeelne kitarr müügile, tulid hinnangu tsehhi omad, vot nende baasil siis üks keel ära ja kõik see timmimine käis telefoniputka siis magnetid ja need kõlbasid kalevipeadeks ja noorte tehnikute ring töötas hästi. Sellel ajal, kui ei saa, siis kuidagi ikka saab, see on vana tuntud tõde ja siis klaverikeeled passi peale ja, ja nii edasi. Ja esimene punt oli, kus mängisin, baskid, tarri, see oli siis lõunaklubis on tänapäeval pagaripoisid sihveri kultuurima, seal vineeris vineeris, jah, ja mina mängisin bassi, Andres Põldre mängis kitleid ja ja siis Boriss männik mängis trumme, see oli, aga sa oled ise õppinud täiesti või, ja siis kes sel ajal õpetas niukseid asju, keegi vanemad kolleegid, ei vanemaid kolleege polnudki siis isegi muusikakooli, kui ma astusin, siis see 1975 isegi siis polnud veel kitarri eriala. Pidin valima kontrabassi, saagisin seda, seal, sealt läks siis selline, aga see ennem seda On ikka käisid vaatamas, kuidas vanemad kolleegid mängisid ja ise naeran, et siis oli sellel ajal kuuekümnendat, siis oli soolokitarri viiekeelne ja kõik olid isetehtud pillid juba sellel ajal. Kust otsast ükski pudeli alumisest alumist ja e-keelt ei olnud raha? Kuulame chackberit, tema ikka mängis kuue keelega. No sellest, et Chuck Berry üks suuri lemmikuid on, Sa ei ole väga saladust teinud. Just tema on see põhisüüdlane ja kasvõi see kitarrisoolo, mis seal vahepeal. No see on ikka praegugi, kuulates svingi, nii et vähe pole ja, ja egas ilmaasjata ei ole see rütm ja kõik. Aga siis Chuck Berry ma. Me vaatasime vennapojaga, see lugu on siis maailma esimeseks rock n rolli looks välja kuulutatud siis kriitikute poolt, nii et täiesti õigel teel. Ise pean silmas iseennast. Me kuulasime praegu sisuliselt Aadamat ja Eevat ühe ja ja, ja siis Chuck Berry vaieldamatult on ikka, kui võib öelda nii, et Louis Armstrong protsessi isa siis check perioodika rokiisa, siin pole kahtlustki. Räägi see lõunaklubi punt trio, siis sellel oli nimi ka lihtsalt tantsu. Kas ei olnud nii vähe, siis? Ei olnud kultuurimaja ansambel mis, mis edasi sai. Siis kõik algas, siukene, otsese tõsine muusiku karjäär algas peale ikkagi krõpsi nimelisest kultuuripaleest ehk vanad, nagu seda siis nimetati pikal tänaval seal linna kõige kuumem koht seal seal oli rahvast paksult täis. Seal mängisid optimistid ja kristallid ja Tallinna parimad pundid. Ola Mursi juhatusel oli Baltika orkester ja seal ma niimoodi jalad alla sain. Noh, tulemus oli see, et siis aastal 1072 käisime Kaunases džässifestivalil ja oleme laureaadid, nii et selle festivali laureaadid, isegi medal on kodus seina peal, ma sain kuskilt tummfilmi. Et kes seal laval siis olid, kaks. Siis passi mängis Jaak Joala, trumme mängis Gunnar Graps, mina mängisin kitlit. Siis naiskvartett Marju kuudi juhatusel lage aldused ja nii edasi. Ja siis täistorude rühm ja pluss veel üks neeger ka kalakoolist kilukoolist, nagu öeldi oma akadeemiast mängiscongad. Aga mäletan hästi, seal olid Tiit Paulus oli seal ja ma veel mängisin Tiit Pauluse Voxiga, mis seal suur haruldus. Box lampvõim, siis tal pisar silmis oli hirmul kogu aeg, et mängin valjukad, õhtale tal ja nii edasi ei hakka, kõik läks õnneks hästi. Me kuulame, vahepeal Gridendasid ja lugu on Traveli bänd. Ma ei tea, kas sellest võib öelda, et sellest Balticast ja Lätis-käigust hakkas ka sinu siis reisiva bändimehe elu. Ja mõnes mõnes mõttes kindlasti. Te kuulate Raadio kahte on saade, on elu edetabeleid, kus on külas Tõnu Aare. Noh, meil on üle poole saate juba läbi ja me apelsini ei olegi veel veel jõudnud. Aga mul on tunne, et kohe varsti jõuame. Kas selle supergrupi Baltika ja apelsini vahele jäi veel midagi? Noh, isegi mul on au olnud käia Gruusias sellise koosseisuga. Jaan Arder mängis bassi, laulis ka Paap Kõlar, mängis trumme ja mina mängisin kitlit. Ja Ella Rae restoranist mängis klaverit, meelitati Gruusiasse, tulete sealt tagasi, luksuslimusiinid. Ja sisse vaid see väljakutse vastu ja kohapeal selgus, et sealgi kehtis Nõukogude võim. Nälgisime tükk aega, pidime lõpuks, kus Taavi filharmoonia alla minema. Ja siis tegime seal ülevaatuse, siis saime õiguse Gruusias esineda, siis anti gruusia solist ka Enriko ja, ja ansambli nimi olin Meko proba ehk siis sõprus ja siiski tõmbasime gruusia maja, sellest ei viitsi rohkem. Sellest. Sellest saab täiesti, elasid seal, nii et. Nüüd hakkame kuulama Santonat. Ja see on hoiaku mova. Santana ja Hoie Komova. See väga huvitav oli just see, et, et me vaatasime vennapojaga siis kuidas loo autor, seda lugu esitas Puerto Rico päritoluga New Yorgis sündinud väga huvitav, eks ole, ja siis juba siis olid need kõik need rütmika elemendid ja kõik need, need neetud tropid, nagu öeldakse, kõik see oli olemas. Ja Santana variant võrrand too. Ja just sellest rääkima. Peab rääkima kuulstoki festivali festivalist, kus siis mis seal ikka siiamaani maailma kõige suurem festival, mis on olnud ja seal siis astusid ju kõik üles ka siis Santana, ise olen näinud. Vapustav etteaste ja Santana kallason, tänan minu silmis tänase päevani ikka suur novaator. Ta sponsoreerib siin nooli, noori soliste ja otsib kogu aeg, pidevalt tegutseb. Mina ütlen tema kohta, mees, kes oma noodi leidnud, noh, pea. Ohtlik. Sellepärast ma eriti Santana lugusid ei ole tahtnud, koba hakkab külge, on oht, on olemas, Veemaloidki hea kuulata, niisama. Nonii kui saabusite Gruusiast tagasi ei jäänud gruusia filharmoonia alla, mis perspektiivid siis Tallinnas avanesid? No siis me mängisime prae restoranis kõik see oli siis võidu väljakul sellel ajal ehk siis vabaduse Vabaduse väljak, kui see on siis täitevkomitee linnakomitee maja vist tänapäeval ja seal all nurgas seal midagi muud, praegu oli siis restoran ka kuum koht, saba oli kogu aeg ukse taga ja siis meie noored muusikud. Harri Kõrvits käis seal trummi mängimas juba siis mina, Jaan Arder, Ants Nuut ja kõik seal siis see Rein linn ja siis ma seal nagu kohtusime ja pärasnik gruusia reise juba hakkas juba pilt selgeks saama, kuidas pundi tegemine kellega ja mismoodi ja vot sealt saigi alguse siis apelsiniansambel ja esimene etteaste oli siis aastal 1974 11. Mai. Eesti televisioonis Mati Talvik kutsus esinema tema hüüdnimi, hiljem oli meie pundi leivaisa. Ikkagi oli see mees, kes kutsus ja, ja järgmine päev võeti mind sõjaväkke ja saadeti Siberisse, nii et siis oli vahepeal paus selline aastal, nii et ma isegi seda telesaadet. Me kuulame nüüd, Priit Mäggi Ja lugu on muidugi albatross, mis vähemalt mulle tundub, on kõvasti hilisemat apelsini mõjutanud. Priit vud mäkke aastast 75 apelsini ka ja sinu kirjutatud päris mitu sellist väga mõtliku, isegi kurvapoolset instrumentaallugu, aga üldiselt teie bändi kuvand oli ikkagi selline pullibänd, et mis see sisemine bändi elu oli, et kas seal oli rohkem sellist pulli või, või tõsidust? Ei mõlemaid siis. Ma mäletan, kui olid niuksed, väga tähtsad etteasted. Eks Me mõtlesime pulje välja, siis me ikka proovis, naersime ennast ise tühjaks, hea pulju. Ja siis see oligi väga tähtis, et kui läks tõeliseks etteasteks, siis ikka head naljad tulevad välja väga tõsiste nägudega Hennoste ja ühtsel äärmaga. Seda rohkem kõik teised naeravad. Ja no ma ütleksin seda, et juba selleks ajaks ma olin ikkagi isegi Gunnar Grapsiga ornamendis pärast Andres Põldroo lahkumist mängisin ka seal, nii et igalt poolt juba. Gunnar Grapsiga isegi mängisin motoklubis. Ornamendiga salvestasid ka, käin kontserditel, kahjuks läks nii, et tegin hirmsat, käisin proovides Kohilas. Rongiga sõitsin ikka huvi muusika vastu niivõrd suur ja trio ajaga, krapsiloodia ja instrumentaallood veel üldse mitte, lihtsalt vahelduvad taktimõõdud ja kõik nii ja naa, nii et ühe mängu mängisin seal. Andres Põldroo käest, ma küsin. Tuleta meelde, millal see täpselt oli? Tema vastus oli emale. Me kuuleme ratsiooni, vinterite, Ja ühte just live versiooni loost puunima ruuni. Selline sai tänane elu edetabelite saadet, kus oli külas Tõnu Aare, meile oi-oi-oi-oi kui palju rääkimata. Aga ma loodan, et me saame mõnes teises formaadis neid väga põnevaid momente hoopis pikemalt käsitleda. Apelsin, sa ütled, varsti saab 45, kuidas need bändi meeste omavahelised suhted selle aja jooksul on olnud, kas on tulnud ka suurim madalseis või või noh, teil on üldse nii palju muusikuid sealt läbi käinud, et kas on olnud hetki, kui mööda Eestit või ma ei tea nagu liiton tuuritanud 200 kolme apelsini. Selge on see, et ajad muutuvad, iga päev on eriline, see, mis seal eile seda enam täna ei pruugi ollagi, kõik. Vaat, kui vaadata siin kas või Eesti riiki, nüüd siis. Mitu raha on siin. Viimasel ajal on läbi läbi käinud ja kõik, kõik see asi kokku. See on tõsi, et sellise aja jooksul on kõike nagu meri, ega siis torm on ja siis on vaikne ja, ja see on niivõrd pikk aeg ikkagi 45 aastat ja selle aja jooksul on tõesti väga palju muusikuid ansamblist läbi käinud, suurimad tänud kõigile, sest kõik on olnud head mehed, siiamaani oleme sõbrad, kui näeme, surume kätt ja naerame ja ikka vahel teeme ikka koosviibimisi ka ja sellised kokkutulekuid need, et ma arvan, et igaüks, kes siin puldis mänginud on, kahju, ta küll sellest pole saanud. Sinu elusana periood, kui sa nii-öelda siis Eestimaa tolmu pühkisid ja, ja siirdusid tuba tuurina välismaale toni Arena van man bänd ja bänd ka veel eksisteerib. Ega seegi olukord polnud sugugi mitte lihtne, sest et 1981 olid ma abiellusin soomlannaga ja minema sain alles 88, nii et hiljem sain teada, mis ka põhjuslazare teenid, fil harmooniat, puldil või hästi, rahvatuled, sa oled filharmoonia lüpsile. Ja ikka saalides täis suured saalid. 4000 oli kuskilt keskeltläbi selline. Ja siis selge see siis on kõhnemad ajad, seda apelsin tegevust nagu ära ei lõpetanud. Absoluutselt mitte, sest et mina ja Ants Nuut ja Jaan Arder ikka me tegime sellist kolmest punti sellel segasel ajal, kui olis kõikide riigikordade vahetus ja ja seesama olukord oli ka teistel muusikutel, et see, mis seal eile see enam töötanud tuli, midagi muud, kes läks laeva mängima ja kõik. Nii ja naa. 88 sain siis lõpuks minema. Vedas ka alati, kui keegi väidab, oh ma ise siis hästi ja sain hakkama, üksi ei usu. Alati peab olema häid sõpru, kes ikka aitavad ja õnneks mul sellised on ja siis suured tänud neile. Niimoodi samm sammu haaval olingi juba Soome korralikus tantsu Huldis sõber Raivo Parinud Võrumaapoiss, kes omal ajal hüppas ära Rootsi, siis tema viimasel päeval, enne kui ta ära kadus, kus mina teadsin, oli veel, andsin talle, kuna Võrumaa miis andsin talle öömaja siin Tallinnas ja vaatame, mismoodi elule saates tema võttis mind oma punti mängima ja, ja nii ma sinna Rootsi laevade peale sattusingi. 90. mängisin juba Marellas rootsi päevas, enne seda uhketes Helsingi suurtes tantsukohtades vana maestro nihukesed toredad kohad. Ja siis seal Rootsi laeva peal amorellalise laev, Viking Line, Turu ja Stockholmi vahet. Tehti mulle pakkumine, et kuna üks inglise trubaduuriks tulemata ataki oleksin nõus. Ja siis see otsus, ma ikka mõtlesin võtta mõtlemisaega, sest ma teadsin. Ma teadsin, mis mind ees ootab, sellisel juhul, kui ma ütlen jah, mõtlesin lõpuks mõtlesin. Tegin otsuse, et kaotada ei ole midagi. Jah, ja läks kohutav tuupima, umbes teadsin, mis lugusid seal pubis küsitakse, ma ju orgestandina kogu aeg nägi, mis, mida seal pubis siis, milliseid lugusid ja võtsin selle vastu ja ei kahetse sellel ajal. Väga hea kool ikkagi päevas. Neli, viis tee üksi kannab ikka nühkida, noormees peavad vastu. Ja kõik see, see oli selline, kuidas öelda häälekoolile ja kõigile oli väga. Tutvusin põhjalikult maailmarepertuaari. Nii, aga sa tänapäeval teed veel seda? Ei tee, ei tee siis alati on ikka meeldin pundiga mänginud, ma tahtsingi just sotsiooni Winter realise, mõtlesin, et vaat kui tore on ikka mitt. Vanasti öeldi, keevitamine ikka korralik keevitus, mine käib laval. Bass tunneb mõnutrumm, tuleb mõnusalt, see kokkumäng? Kokkumäng on punt on punt, mulle on alati meeldinud ikka bändiga mängida. Ja meie saadet jätka lõpetama, punt streitz, jah. Ja sa oled valinud loo Sultan of Swing. Peapõhjus lihtne, vot kui see lugu välja tuli, siis 78 kuskil nii. Vot see oli selline. Mina ise juba kitarristide mõtlesin, et miks mina ei ole, jõudis ennem kui mul olid, ma olin sama samas suunas teel nii-öelda, aga jõuti enne mind ja otse loomulikult ikkagi väga hea artist ja väga hea punt ja, ja siiamaani ikka vahel väga heaks looks väga heaks pundiks väga Markmofferriga omamoodi Novaator TA ja seda lugu, lugu ka küll ma kuulasin ja kõik sõnadki kitarririfid ja kõiki neid sealt korralikult maha võtnud, õppinud ja isegi sain ikka looga maha, sest see on väga raske lukuga laulda seal nii palju fraseerimist, et ega seal ei ole esimese löögi peale, seal on vaba work. Aitäh Tõnu Aare saatesse tulemast. Tänu mina olin Kristo Rajasaare ja kohtun teiega nädala pärast.