Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Lõppeva aasta oktoobris möödus 35 aastat, kui inimkond alustas kooselu esimese põlvkonna ehk ükski mobiiltelefoniga. 13. oktoobril 1983 alustas USA-s Chicago ümbruses tööd esimene avaliku sideteenust pakub mobiilsidevõrk. Esimene mobiiltelefon Motorola, tainetak Valmis. 10 aastat varem, aga see oli prototüüp. Olukorda põis võrrelda muna ja kana dilemma na ehk kumba olnuks enne vaja kastele? Pani või sideteenust. Nüüd teame, et telefon valmis enne teenust kui lind nimel olgu mainitud, et ennast ennast hakati arendama viis aastat enne esimest telefoni aga ometi kulus teenuse arengule telefonist veel juba mainitud 10 aastat. Teise põlvkonna ehk kaks G tehnoloogia kuulutati välja 1991. aastal. Kolmgee sünnipäevaks peetakse 1990 kaheksandat aastat ja neljanda põlvkonna mobiilside alguseks oli aasta 2009. Mainin, et umbes üheksa kuni kümneaastaste sammude rütmiga kooskõlas lubavad need mõned sideteenuse pakkujad viiskee võimalustega harjutamist alustada juba järgmisel aastal. Mobiiltelefoni esmakasutusest möödunud 30 viit aastat võib pidada üsna tormiliseks eriti kui võrrelda traadi külge ühendatud kaugekõneseadme ajalooga. Võrdlusandmeteks olgu USA-s toimunu, kust telefonil kulus 10 protsendi populatsiooni kasutusse jõudmiseks 25 aastat 10-st 40-ni ehk turuküpsuse faasi saavutamiseni kulus veel umbes 39 aastat ja sealt edasi küllastumiseni ehk 75 protsendi populatsiooni kättejõudmisele. Medus veel umbes 17 aastat. Kokku, seega ligemale 80 aastat. Mobiilsed telefoni omad aga arenenud riikides juba 95 protsenti elanikkonnast. Ja nutitelefonid saavutasid USA Strugi lastatuse taseme. Aastal 2011. Toodud arvnäitajad võivad kellessegi süstida optimismi ja lootust, et tulevikus saab uus Jaak kasulikuks. Peetavaid asju veelgi kiiremini. Teisalt võiks aga igasugune tormamine ja muud ettevaatlikuks ja tõstatada küsimuse, kas oleme ikka õigel teel. Kiirustamisega kaasnevate riskide teemal on avaldatud palju aforisme. Siia sobiks ilmselt kirjaniku ning pilosoofi Henry David Roo tähelepanek, et kiirustamisest endast ei piisa. Seda teevad ka sipelgad. Küsimus on, mille nimel kiirustada. Siin paistab. Oleme jätnud midagi hoomamata ja see hakkab nüüd tasapisi endast märku andma. Olgu ühe vihjena ühinenud kuningriigis tegutseva 250 söögiasutusega restoraniketi nädala pikkune eksperiment, mille käigus pakuti lastega peredele võimalust einestada tasuta. Protsess oli lihtne. Toitlustusasutuse ukse peal pidid lapsevanemad loovutama oma telefonid. Söök oligi prii. Kedagi selleks ei sunnitud. Kes tahtis, võis telefoni endale jätta saada osa siis jutumärkides sellest normaalsest elust. Restoranipidajate eesmärgiks oli nimetatud normaalsust taga tuunida ja tuua ellu tagasi laste ning vanemate vahelist vestlust. Nad olid varem 1500 lapse ja nende vanema käest teeninduse kohta. Ta soove uurides avastanud laste seas levinud soovi, et nende vanemad ei oleks söömise ajal nii palju oma telefonis. Väidetavalt. Ta oli umbes iga 10. laps püüdnud suhtluse nimel isa või ema telefoni isegi ära peita. Iga neljas vanem tunnistas söögi ajal tele. Vanni kasutamise patu ja umbes sama paljud nüansid, et on olnud keskendunud telefonile ajal, kui laps rääkis neile oma päevast. Kirjeldatud eksperiment lõppes seitsmendal detsembril. Järelanalüüsi tulemusi ei ole veel teada. Arvata võib, et telefon võitis analoogse, kuid raskema väljakutse pakkus äsja välja teatud marki. Karastusjooki turustab ette võtta lubades 100000 dollarit isikule, kes suudab olla terve aasta ilma nutitelefonita. Motiveeriva vahepalana on võimalik võita 10000 dollarit, pidades väljakutsele vastu vähemalt pool aastat. Tegemist on konkursiga, mille käigus valitakse välja telefonipuuduse käes piisavalt piinlev kandidaat. See tähendab, et inimene peab olema regulaarne telefoni ja sotsiaalmeediatarbija. Testi ajal ei tohi kasutada ühtegi tahvelarvutitega kellegi teise telefone. Isikule antakse. 1996.-st aastast pärit telefon helistamiseks hädaolukordades. Ettevõtte eesmärgiks lisaks ilmsele reklaamile on aidata kaasa nutitelefonisõltuvusest vabanemisele. Mõnedel hinnangutel. Esineb mainitud probleem umbes 40-l protsendil telefoni omanikel. Inimkonnale. Kulus sellise staadioni saavutamisele alla 35 aasta.