Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 20.-st detsembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teadlased, kevadel seatud eesmärk saada juurde vaat uut geenidoonorit toona saavutatud järgmise aasta eelarve valemas kogume vähemalt 50 tahabki juurde. Riigikogus ei leidnud toetust valitsuse algatatud keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamise seaduseelnõu langes menetlusest välja. Täna oli võib-olla loogiline, et see katse eelnõu vastu võtta kukkus läbi, kuna oli vaja koosseisu häälteenamust. Alates eile õhtust droonide lendamise tõttu suletud ühendkuningriigis teise Londoni Gatwicki lennujaama lennurada. Prantsusmaa jätab oma sõjaväelased Süüria põhjaossa. Kaitseminister Buransperly sõnul tuleb terrorirühmituse ISIS anda lõplik hoop. Narva linnavolikogu kärpis Euroopa kultuuripealinna taotluse eelarved kahe kolmandiku võrra. Narva linnapea Tarmo Tammiste on volinikke pettunud. Öösel pilvisus tiheneb ja saartelt algav lumesadu levib mandrile, kohati on pinnatuisku. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 12 kraadi, saartel miinus kaks kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja on pinnatuisku. Õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus üheksa kraadi, saarte rannikul miinus üks kuni miinus kolm kraadi. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teatas, et kevadel seatud eesmärk saada juurde 100000 uut geenidoonorit. Toona saavutatud järgmisel aastal eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50-l 1000-l inimesel, jätkab Evelyn Villers. Täna hommikuks oli oma geeniproovi andnud 100895 uut geenidoonorit, mis tähendab, et Eestis on nüüdseks oma geeniinfo andnud teaduse ja tervishoiukasutusse enam kui 152000 inimest. Geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu ütles, et hoolimata vähemalt 100000 uue geenidoonorisaamise eesmärgi täitmisest sel aastal pole geeniproovide kogumine kaugeltki lõppenud, vaid jätkub seitsmendal jaanuaril. Järgmise aasta eelarve on juba olemas, koguneme vähemalt 50000 geenidoonorit juurde ja järgmisel aastal sellel ajal on meil juba 200 pluss 1000 kinno üle 20 protsendi. Arvan, et selleks, et teha kõik need teaduslikud tööd mis on vaja ennem teha, kui saaks personaalset meditsiini juurutada üle terve riigi, sellesse täitsa jätkub ja ma arvan, et siis kandub üle juba kliinikutesse perearstikeskustesse, kus teadustöö on loonud eeltingimused, vaadake, siin on selline uuriva suure osa populatsioonist, ennem kui me saame ühele inimesele midagi ütelda. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes, et naised on olnud aktiivsemad, geenidoonoriks hakkama kui mehed, mistõttu julgustab Sikkut just mehi hakkama geenidoonoriks. Selleks on võimalus juba uuel aastal, sest 2019.-ks aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50-l 1000-l inimesel. Professor Metspalu ütles, et projekti järgmise etapi jooksul aastal 2020 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiiniosaks. Aga see läheks meditsiini, selleks on nüüd järgmise aasta plaanitud sotsiaalministeeriumi ettevõttel terve rida infotehnoloogilisi lahendusi on vaja muuta natukene reegleid ja korda ja haigekassa tõenäoliselt peab ka looma mingi uue koodi selle teenuse jaoks ja siis ma arvan, et tervishoiuteenuse osutajad juba 20 20 ja sealt edasi võtad seal üle sisse, läheb nagu geiman paisu tagant inimesed tahavad teada saada ja seda ei saa enam ignoreerida. Kui 200000 inimest on nagu öeldakse ootel, siis kõik ülejäänud peavad pingutama, et nad saaksid oma ootustele vastuse ja see on ainult 200000, meil on 800000 inimest, kes ei ole geenidoonorid ja nemad tahavad ka teada saada. Nendele tuleb ka mõelda. Danske panga rahapesuskandaali üks võtmeisikuid, Aivar Rehe ei soovinud ka täna mitte mingeid kommentaare jagada. Rehe jäi pärastlõunal juhuslikult Aktuaalse kaamera võttegrupi kaamera aitäh Tallinnas Maakri kvartalis, kuid ei soovinud endiselt mitte midagi öelda. Postimehes kirjutas täna, et eelmise aasta suvel Bigbanki nõunikuna tööle asunud Rehe lahkus eelmisel kuul ametist. Bigbanki nõukogu esimees parvel pruunsild, ütlased Ühe lahkus ametist omal soovil. Küsimusele, kas lahkumine oli seotud Danske pangas toimunud väidetava rahapesu uurimisega, vastas Pruunsild, et absoluutselt mitte. Välisuudised võtab kokku Reene Leas. USA presidendi otsus tuua USA sõdurid Süüriast välja võib ohustada edusamme, mis on tehtud võitluses äärmusrühmitusega islamiriik, ütles Saksa välisminister Haiko Maasi sõnul on äärmusrühmitus suruda tagasi, kuid oht ei ole veel möödas. Prantsusmaa lubas, et jätab oma väed Süüriasse, sest äärmusrühmituse islamiriik ei ole täielikult purustatud ning kujutab endast endiselt Prantsusmaale ohtu. Prantsusmaal on seni USA juhitud ISISe vastases koalitsioonis olnud kandev roll ning riigil on Iraagis ja Süürias umbes 1000 meest. Prantsusmaa diplomaadid ütlesid täna, et USA otsus viia väed välja tuli partnerile täieliku üllatusena. USA põhjendas sammu sellega, et ISIS on purustatud. Prantsusmaa Euroopa minister Nathalie ilvasoo ütles intervjuus, et islamiriik ei ole kaugeltki võidetud. Olles Sõhnud ressurssi. Loomulikult jääme me praegu Süüriasse, sest võitlus äärmusrühmitusega islamiriik on ülioluline. Igal riigil on oma prioriteedid, on oluline teada enda oma ja otsida vahendeid vastavalt sellele tegutsemiseks. Rootsi politsei uurib riigi lõunaosas ühes SL holmi omavalitsuse koolimajas toimunud plahvatust kui võimalikku terroriakti. Täna hommikul kella kaheksa paiku teatati Rootsi võimudele. Koolis toimus võimas plahvatus. Keegi plahvatuses viga ei saanud, kuid kõik inimesed evakueeriti hoonest. Politsei kinnitusel peeti sündmuskohal kinni 20 aastane meesterahvas. Seal Holmi koolis on umbes 1000 õpilast. Kui suur hulk neist plahvatuse ajal hoones viibis, pole teada. Reisijad Londoni Gatwicki lennujaamas peavad olema valmis lennuliikluse häirete eks veel vähemalt 24 tunni jooksul. Lennud peatati eile hilisõhtul seoses kahe drooni tuvastamisega lennuvälja juures. Lennujaama tegevjuht Chris Woodrow ütles BBC-le, et nende soov on lennujaam taasavada, aga seda saab teha siis, kui politsei esindaja sõnul tegelevad nad olukorraga ja selle lahendamiseks on välja pandud lisajõude. Oleme intsidendi lahendamise pannud kohutavalt palju ressurssi. Ilmselgelt on kõige tähtsam ohutus ja seetõttu on ka kujunenud olukord just selline, nagu ta on ning lennukid õhku ei tõuse. Praegu ei saa spekuleerida, kas tegemist on tahtliku teoga või mitte. Mida ma saan öelda, on see, et uurimine käib ning seadustest on üle astutud. Gatwicki lennujaam asub Londoni kesklinnast umbes 47 kilomeetri kaugusele. Tegu on reisijate arvult Ühendkuningriigi teise lennujaamaga Heathrow järel. Vene president Vladimir Putin andis Moskvas traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi, mis kestis mitu tundi. Jutuks tulid ka mitmed rahvusvahelised teemad. Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Esimese rahvusvahelise teemana puudutas president Putin tuumarelva hirmu öeldes, et uue tuumavõidurelvastumise risk on suurenenud. Ühtlasi kritiseeris ta USA administratsiooni plaanide pärast väljuda keskmaa tuumarakette keelustavast leppest. Edasi tuli mitu küsimust Ukrainas, näiteks millal vabastatakse vangis olevad Ukraina meremehed, kes võeti kinni Kertši väina sündmuste ajal. President Putin, vastased sellega tegeletakse, kuid see ei juhtu enne, kui kriminaalasi on lõpetatud. Üks Ukraina ajakirjanik küsis Putinilt otse, kas ta ei arva, et enne Venemaa ja Ukraina suhted ei parane, kui tema ametit vahetab. Putin vastas, et asi pole inimestes. Katsed lahendada poliitilisi küsimusi jõuga, nagu Kiievi juhtkond seda teeb, on määratud läbi kukkuma. Meie tahame, et kogu Ukrainas ka Donbassis valitseks rahu ja õitseng. Aga kuni Kiievi võimukoridorides liiguvad russofoobiat, jätkub ka praegune ebanormaalne olukord ja see ei sõltu üldse sellest, kes on võimul Kremlis, ütles Putin. Mõistagi küsiti Venemaa presidendilt vene-vastaste sanktsioonide kohta. Presidendi sõnul pole sanktsioonide aluseks midagi tegelikku ja kui poleks olnud näiteks Skripal, oleks leitud midagi muud. Venemaa praktiliselt kogu oma ajaloo kestel ühel või teisel moel elanud mingite piirangute ja sanktsioonide tingimustes ja see on seotud Venemaa võimsuse kasvuga. Konkurentsivõime suurenemisega on ilmunud tugev mängija, kellega tuleb arvestada, aga ei tahaks nagu. Meil on 160 miljonit ja me kaitseme oma huve, mõõde korralikult, ilma igasuguse matslikkused, aga edaspidi, ütles Putin. Pressikonverentsil viibis ka meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kellelt küsisime, mida tema saalis tähelepanu ja mis sel aastal teistmoodi oli. Huvitavaid tänasel pressikonverentsil Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov peaaegu ignoreerisid kõik Euroopa meedia on tavaliselt Saksa ajakirjanikud ja üldse Euroopa ajakirjanikud, slaidid ka võimalused esitada oma küsimusi. Täna oli see võimalus antud ainult EuroNewsi telekanalile. Ja tagasi Eestisse tjah varraku lahkumine haridus ja teadusministeeriumi kantsleri ametikohalt tõi kaasa selle, et novembris ootamatult asekantsleri ametist lahkumisest teatanud Indrek Reimand otsustas ümber ja jätkab senisel ametikohal. Minister Mailis Reps ei välista, et on veel ametnikke, kes plaanisid töölt lahkuda, ainult otsustavad nüüd tööle jääda. Need viimased päevad on olnud üsna rasked, inimesed on olnud üsna suures ärevuses ikka keegi ei taha, et vastutusest räägitakse nii negatiivses võtmes sest tegelikult tehakse ju suurepärast tööd ja inimesed on pigem sellisele sihile ja eesmärgile orienteeritud. Kas te kohtusite varrakuga ja millest te rääkisite? Tea varraku ka, tõepoolest oli kohtumine ülipõgus, mul oli aega 10 15 minutit ja see oli pigem selline isiklik kohtumine, aga pikem jutuajamine tuleviku eesmärkides pidi olema täna. Aga enne seda jõudis ta teha avalduse, kes teda siis ikkagi survestas? Ta tundis, et nii asutus ise, kui ta isiklikult on sattunud nii tugevate rünnakute alla, et tal on õigem astuda siin kõrvale. Samas te maksite talle novembrikuu lõpus preemiat kahe kuupalga ulatuses tema kvaliteetse töö eest, et see ei lähe kuidagi kokku sellega, mis on nüüd siin eilse päeva jooksul toimunud. No kui me võtame ministeeriumi töökava ja seda, mida oodatakse, siis asutuselt, ku selliselt, mille juht on ta siis ma olen veendunud endiselt, et haridus ja teadusministeerium on teinud väga head tööd, meil on väga ambitsioonikad plaanid ka järgmiseks aastaks ka selle aasta tulemusena, kui me võtame suured paketid alates kõrgharidusest suus kutsehariduse seadus, uus põhikooli gümnaasiumiseadusalused. Meil on olnud sadade-sadade partneritega arutelu, kuhu me läheme edasi aastal 20 35 ja kõikide nende tegevuste eesotsas on loomulikult maja juht, kantsler isiklikud suhted ja sellised üsna teravad noodid, mis nüüd on välja tulnud. Tol hetkel, kui me määrasime novembri seisuga neid kokkuvõtteid ei olnud sellisel kujul teada. Noodid tulid maja seest pidurid. Seekord tulid nad pigem ajakirjanduse vahendusel, aga lõpuks jõudsid nad ka maja sisse, et kui alguses olid eeskõnelejad pigem lahkunud töötajad, siis viimaste tundide ja päevadega laienes ka see ring, kes tulid maja seest. Tallinnas toimus arutelu, mille teemaks oli balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine. Kesk-Euroopa sagedusalaga jätkab Kadri Põlendik. Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga tähendab sisuliselt seda, et Eesti, Läti ja Leedu energiavõrku ühendatakse lahti Venemaast Valgevenest ning liidetakse ülejäänud Euroopaga. Aastakümneid kestnud töö aitab tagada energiajulgeoleku ja ühenduse stabiilsuse, samuti alandab tarbija jaoks elektri hinda. Projekti kitsaskohtadest rääkinud Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et peamised murekohad on tööde suur maht ja selguse loomine, kuidas täpselt mingeid küsimusi lahendada. Samal ajal oodatakse rahastust Euroopa Liidult, sest riigid ise ei suuda kõigi tööde eest tasuda. Esimeseks etapiks me võtsime need investeeringud, mille kohta juba on selles mõttes teadmine olemas, et need on niikuinii vajalikud suvalise sünkroniseerimise tehnilise lahenduse korral. Ja siis ülejäänud investeeringud, mis selguvad nii-öelda uuringute käigus, need tulevad siis järgmistes faasides juba teadaolevad investeeringud nende osas on tehtud rahastustaotlus ja see on praegu läbivaatamisel, et selle osas me loodame saada rahastusotsuse, siis tõenäoliselt millalgi järgmise aasta alguses. Eesti osa rahataotluses on 188 miljonit eurot, kui on selge, millise osa sellest asub Euroopa Liit, selgub ka Eesti panus. Ümarlaual tuli jutuga uuringust, kus analüüsiti, kuidas täpselt Balti riike ülejäänud Euroopaga sünkroniseerida. Uuringut tutvustanud Aleksander Mondovitš ütles, et selline ühendus on võimalik soovi. Kression, redelid, Rubina uurisime, kas sellest piisab, kui on üks vahelduvvoolukaabel Leedu ja Poola vahel. Me leidsime, et see on võimalik, sest seda toetavad juba olemasolevad ühendused, millest kolm on balti riikide ja Põhjamaade vahel ning veel üks veealune kaabel, mis ehitatakse Leedu ja Poola vahele, ütles Mondovitš. Uuringus analüüsiti ka võimalik kohta ja Mondo vitš kinnitas, et ühendus on igal juhul tagatud. Eestis esiling. Seni kuni see Leedu-Poola ühendus on olemas, sisuliselt mitte midagi ei saa Balti riikides valesti minna. Kui me peaks selle ühenduse kaotama, mis oleks väga eba tõenäoline siis sel juhul me kasutame väga kiirete kõrgepingeühenduste tuge. Seega meil pole kahtlust, et kui ka selline haruldane olukord juhtub, siis Balti riikides püsib ühtlane sagedus, ütles Aleksander. Mondovitš 2025 on praeguste plaanide järgi see aasta, kui Baltikumi energiavõrgu saab lahti ühendada Venemaa ja Valgevenevõrgust. Kalle Kilk kinnitas, et kõigi plaanide õnnestumise korral nii ka läheb. Selliste tegevustega, mis kahandavad meie sõltuvust Vene osapoolest, on juba alustatud 25 aastat tagasi ja, ja ka ülejäänud asjad on samamoodi, et lõpuks, kui me oleme kõik teinud, siis on meil täielik kindlus, aga see kindlus tegelikult kasvab iga aasta tehtavate asjadega, et isegi kui tegelikult peaks olema vajadus kuidagi midagi varem ette võtta, siis me kindlasti ei ütle seda, et kui peaks olema vaja midagi varem teha, et, et siis see oleks meile fataalne. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere allkirjastasid koostöölepingu, millega ministeerium toetab riigiõiguse sihtkapitali moodustamist. Valitsus eraldab sihtkapitali jaoks püsivalt 300000 eurot aastas. Sihtkapitali sisulist tegevust hakkab suunama nõukoda, mida juhib riigikohtu endine esimees Uno Lõhmus. Marju Himma küsis justiitsminister Urmas Reinsalult, miks selline sihtkapital luuakse. Selle sihtkapitali mõte on üks ja selge, et edendada meie rahvusliku riigiõiguslikku mõtet ja teadustegevust. Eesti vabariik sai sellel aastal sajaaastaseks ja see on justiitsministeeriumi kingitus Eesti vabariigile. Et Eestigi rahvusriik, Eesti õigusriik kestaks üle aegade k muutuvas keerukamaks muutuvas rahvusvaheliste suhete kontekstis. Me saaksime aru Eesti riigi suveräänsusest, me saaksime aru, millises suunas arenevad inimeste põhiõigused ja me annaksime selle teadmise edasi meie rahvuslikule juristkondadele. Aga miks see sihtkapital trad Teaduste Akadeemia ja mitte näiteks ülikoolide juurde? No kindlasti ülikoolide ülikoolides olevat teadlased ongi põhiline sihtrühm nende erinevate teadustegevust artiklite ka õppejõudude tegevuse toetamise näol. Aga mõte on üks ja selge, et kõigil Eesti vabariigiga sõltumatutel, riigiõiguse uurijatel kui ka erinevates ülikoolides toetava töötavatel teadlastel oleks võrdne tasakaalustatud võimalus sellest sihtkapitalist taodelda erinevateks projektideks toetust. Aga enamik riigiõigusest on Tartu ülikoolist, miks ei võiks raha anda näiteks otse Tartu ülikoolile? Selle sihtkapitali mõte on püstitada Se sõltumatu nägemus, mis valdkonda puudutavad küsimused vajavad tegelikult uurimist. Ja see mõte on selline, et kindlasti kõikide ülikoolide teadlased ka väljastpoolt Eestit, teadlased, kui neid huvitab Eesti riikluse mõte, Eesti riigi õigusmõte. Et nemad annaksid oma panuse balletiliigani lihtsalt omavahel kokkuleppele, kelle juures raha peaks olema. Eesti keeles on üks ilus mõte, eriti jõuluajal. Kirik keset küla. Riigikogus ei leidnud toetust valitsuse algatatud keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamise seaduspärast, istungit käis riigikogu liikmeid rõõmustamas jõuluvana Toompeal jälgis sündmusi Uku Toom. Eelnõu keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamisest oli põhjustanud vaidlusi juba esimesel ja teisel lugemisel. Üleeile ei saanud ettepanek teine lugemine katkestada toetust. Ja täna oli võib-olla loogiline, et see katse eelnõu vastu võtta kukkus läbi, kuna oli vaja koosseisu häälteenamust ehk viitekümmend ühte poolthäält. Eelnõu poolt oli aga 49 saadikud, kuigi isegi ka mõni reformierakondlane. Aga vastu oli 16 hääletas 65 ikka kogu liiget, mitmed ei hääletanud. Kohale oli ennast registreerinud 78, nii et kõigega tuleb otsast peale alustada. Aga siis tuli jõuluvana ja kuulame mõningaid tema mõtteid. Teil oli kõva tööpäev, nägin ja eks selle keskkonnad ongi selline asi, et temaga kipub teinekord tulema emotsionaalne side. Ja võib-olla kui on veel, saab äkki äkki ühe seaduse veel panna. Päevakorda võib-olla peaks võtma vastu seadusekeskkonnaga emotsionaalse sideme lõpetamise kohta. Sellepärast et see kütab kirgi, ajab segadusse ja tekitab ka inimestes võib-olla asjatud. Sellist poleemikat. Järgnesid salmide kingitused enamikus loetigi luuletusi, siiski keskerakonnalt oli ka laul ja vabaerakonnalt filosoofiline etteaste lavastusest Kodood oodates kingitustest EKRE sai näiteks sangpommi, et nad ikka püsiksid. Sotsid said mikrofoni, et nad ei peaks seda teiste käest ära rebima Isamaa raamatu Eesti lindude rändest, et nad õpiksid paremini selgeks ränderaamistiku reeglid. Vabaerakond sai oma filosoofilise etteaste järel ajakapsliga. Praegu neid ei mõisteta ja ei saada aru, mida nad ütlevad. Ehk juhtub see tulevikus. Keskerakonnale anud tee muuhulgas tasuta transpordi eest Üle-Eestiline roheline kaart ja igaks juhuks ka üks kokkupandav tool. Ning Reformierakond sai koristaja varustuse, sest nad kordavad kogu aeg, et peavad valitsuse järel koristama. Ja siis nad said ka vitamiini korvi, et nad koristajaks ei jääkski. Narva kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks on tekkinud esimene tõrge. Narva volikogu kärpis tugevalt kultuuripealinna taotluse eelarvet. Armastaja jätkab Jüri Nikolajev. Narva tuleva aasta eelarve on 89 miljonit eurot. Kultuuripealinnaks kandideerimise kuludeks küsis linnavalitsus volinikelt 210000. Volinikud soostusid andma vaid kolmandiku ehk sama palju kui eelmisel aastal, kuigi seekord tuleb koostada palju põhjalikum taotlus, lisaks korraldada kultuuriüritusi ja teha uuringuid. Volikogu eelarvekomisjoni esimehe Larissa Holeerina sõnul tahaksid volinikud saada paremat ülevaadet, kuidas kultuuripealinnaks taotlemisel raha kulutama hakatakse. Washingtoni mängakse sterling paketis, tegevust me pole veel aru saanud, kuidas on taotluse eelarve koostatud. Ta peaks olema põhjalikum ja põhjendused peaksid olema tõsisemad. Eelarve on koostatud formaalselt. Sooviksime põhjalikumaid selgitusi ja näha, milliseid reaalseid samme hakatakse tegema. Larissa Olerina väidab, et paanikaks pole põhjust ja Narva jätkab kandideerimist ja. Loomulikult ja täna eraldatud rahast jätkub selleks, et kuulutada välja riigihange ja saada pakkumised taotluse koostamiseks. Juhul kui vajatakse lisavahendeid, siis võib need eraldada lisaeelarvest. Teises klassis üks krundid. Narva linnapea Tarmo Tammiste on volinikke pettunud. Mul ei ole nagu mingit mõtet siin midagi lisada või üle kommentaaridega, see mitte midagi ei muuda, on nii nagu on ja, ja noh, ega siis ütleme elu elu seisma. Kahju, aga nii on kui põrsast seab ohtu üldse Narva kandideerimisel pealinnaks. Noh vaadake, see on umbes samasugune küsimus, et, et kas te saate ehitada maja, kui teil on vundamendi raha? Nad lubavad ju pärast juurde anda. Noh, see on selline omaette omaette küsimus. Lotos on võimalik ka 100 miljonit, kas see on mainekahju narmonen praegu? Loomulikult, absoluutselt, ma ei kahtle selles. Narva kultuuripealinna põhjaliku taotluse koostamiseks aega seitse kuud Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Viimased räägib sünoptik Eva-Maria Sula. Meie ilma on kujunemas läänepoolne ulatuslik madalrõhuala. Mööda selle pöörise serva jõuavad oleval ööl Lääne-Eesti saartel uued lumepilved. Viimaseid levivad sealt öösel mandrile edasi. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Külma on seitse kuni 12, saartel kaks kuni kuus kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool lund. Ida- ja kagutuul on mõõdukas, rannikul ulatuvad puhangud ennelõunal 14 meetrini sekundis. Külma on neli kuni üheksa, saartel rannikul üks kuni kolm kraadi. Saabuv nädalavahetus möödub Poola kohalt itta liikuva osatsükloni mõjualas. Mitmel pool on oodata lumelisa. Tuul on nõrk või mõõdukas ning külmakraadid langevad öösiti sisemaal selgimiste korral miinus 10 kraadini. Saarte rannikul on samal ajal vaid paar kraadi. Külmapäeviti jääb õhutemperatuur miinus kahe ja miinus üheksa kraadi vahele. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Täna alanud lühiraja ujumise Eesti meistrivõistlustel on selgunud juba esimesed medalivõitjad. Naiste 100 meetrit rinnuli võitis võimsa Eesti rekordiga minuti ja 6,72 sekundiga Maria romanjuk. Vana rekord sai purustatud 23 sajandikuga. Meestest oli sellel distantsil parim Martin Allikvee 58 koma 76-ga. Naiste 50 meetri vabaltujumise distantsi võitis Kerttu liialgnek ajaga 25,58. Meestest oli parim Daniel Zaitsev, kelle aeg 22,12 oli vaid 18 sajandikku halvem. 10 aastat tagasi püstitatud Eesti rekordist. 200 meetri seliliujumises võidutses naistest Laura-Liis Valdajaga kaks 13,65. Meestest võitis sama distantsi Armin Evert Lelle üks 58 koma null-viiega. Maailma kuulsaim mootorispordiportaal Autosport avalikustas täna 2018. aasta parimate esikümne. Oodatult sai esimese koha vormel üks sarjas oma karjääri viienda MM-tiitli võitnud Lewis Hamilton. Ott Tänak sai kõrge neljanda koha ja edestas teiste hulgas oma rivaali Sebastian Nošeed, kes jäi seitsmendaks ja vormel üks sarjas teise koha saanud Sebastian fettelit, kes sai kaheksanda koha. Tänakut edestasid veel Fernando Alonso, kes vormel üks sarjas sai küll 11. koha, kuid võidutses moni 24 tunni sõidus ja vormelimaailmameister Jean-Eric Wern sai kolmanda koha. Esiviiekümne hulka mahtus eestlastest veel ka vormel kolm sarja neljas koht, Jüri Vips paiknedes edetabelis 40. real. Täna selgusid Eesti jalgpallikoondise 2019. aasta esimesed vastased. 11. jaanuaril minnakse vastamisi Soomega ja neli päeva hiljem Islandiga. Mõlemad mängud toimuvad Katari pealinnas Dohas. Mäesuusatamise maailmakarikasarja seitsmekordne üldvõitja Marcel Hircher tõusis täna etapivõitude poolest kõigi aegade edukaimaks Austria mäesuusataja jaks. Kirsser võitis hooaja viienda ja karjääri 63. võistluse maailmakarikasarjas kodupubliku silme all Austrias. Nüüd aga on põhjust lülitada oma telekas ETV kahe peale, kuna mõned minutid tagasi algas Nove meeste laskesuusatamise MK-etapp, meeste 10 kilomeetri sprindiga. Eestit esindavad Kalev Ermits, Rene Zahkna ja Martin Remmelg. Stardinumbrid on neil vastavalt 56 66 ja 103. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.