Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Keskkriminaalpolitsei pidas seoses Danske rahapesu kriminaalasjaga kinni 10 inimest. Need on need inimesed, kes on olnud peamiselt kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud muidu ära neid rahapesujuhtu, näid nendest teada anda, suhelda klientidega. ÜRO peaassamblee hääletab täna ränderaamistiku üle. Kuidas Eesti hääletama peaks, pole valitsus kokku leppinud. Mina suursaadikule juhistandes lähtusin riigikogu poolt heaks kiidetud avaldusest. Olen teinud selge ühemõttelise ettepaneku välisministrile, et Eesti esindaja täna ei hääletaks selle leppe poolt. Majanduskasv aeglustub, vaba tööjõudu napib, töötajate põud kütab palgakasvu ja see omakorda tõstab hindu. Nii selgub Eesti panga koostatud hinnangust majandusele. Haridusminister Mailis Reps tahab lähipäevil kohtade kantsler tea varrakuga, et lahendada ministeeriumis kerkinud pinged ning riigihalduse minister Janek Mägi tahaks kolida Kadrioru kunstimuuseumi rüütelkonna hoonesse, et vabariigi president saaks kolida ajaloolises lossi. Muuseumi ise peab ideed vastuvõetamatuks. Selliseid uudiseid lugeda on kotimoose minema usa kogu kultuurirahvale kummastased, kas meie Eesti vabariigi president peab fariinlastist endale kodu saama? Ja ilm on homme olulise sajuta ning külmakraade on kahest seitsme kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Keskkriminaalpolitsei pidas eile ja täna seoses Danske rahapesu kriminaalasjaga kinni kokku 10 inimest, kellel on esitatud ka esialgsed kahtlustused. Eile varahommikust on läbi viidud esimesed menetlustoimingud ning tehtud läbiotsimisi. Prokuratuur andis täna ülevaate, kuhu menetlusega jõutud on. Margitta otsmaa, vahendab. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kriminaalmenetlus Danske rahapesu juhtumiga on kestnud aasta, seda pole saadud varem avaldada, aga menetlust alustati juba novembris 2017. Kinni on peetud 10 inimest. Neid kõiki kahtlustatakse rahapesus. Otse öelduna on tegemist nii-öelda esimese kaitse valliga rahapesuvastases võitluses. Need on need inimesed, kes on olnud peamiselt siis kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud muid ära vaid rahapesujuhtu. Näid nendest teada anda, suhelda klientidega. Perlingu sõnul võib kahtlustatavate hulk veelgi suureneda ja eelkõige ootab prokuratuur, et juhtumiga seotud inimesed võtaksid ise ühendust. Riigiprokurör Marek Vahing ütleb, et esmalt tuleb mõista keskkonda, kus me olime rahapesuga aastatel 2007 kuni 2011. Et teatavasti oli meil tagasilööke ja, ja need tagasilöögid tulenesid peamiselt siis sellest, et me ei suutnud ära tõendada eelkuritegu Oma roll oli uurival ajakirjandusel, tunnistas Vahing. Meelehakkas laekuma informatsiooni, mida meil varem ei olnud kõige olulisemaks informatsiooni tillukeseks, mida meil võib-olla varem ei olnud, oli siis see, et meile laekus vihjeid, et tegevus Danskes oli süstemaatiline ja et seda testi raha eest ja vot sellest hetkest alates. Me nägime selles asjas võimalust hakata asja lähemalt uurima. Me ei kartnud enam seda tagasilööki selle näol, et meil või veel kuritegu ära kaduda. Kinnipeetud töötasid Danske panga, välis- ja privaatpanganduse üksustes. Ja kuivõrd siis on kahtlus, siis seisneb selles, et need inimesed on siis oma tegevuse eest võtnud, tasu on saanud kuritulu siis selle võimaliku kuritalu ulatuses olema ka meie arestimistaotlused kohtule esitanud, see küünib ligikaudu 1,5 miljoni euroni. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütleb, et kahtlustatavad töötasid võrgustik, kuna Taani pool on nimelt teavitanud 7500 kliendi ja 25 miljardi euro ulatuses toimunud tehingutest. Tänaste tõendite pinnalt tuleb tõdeda, et sisuline kontroll oli, oli väga puudulik ja seal aastatepikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane. Ja nagu alati eesmärgiga teenida tulu. Tunni aja eest algas ÜRO peaassamblee istungjärk, kus on kõne all globaalne ränderaamistik. Tõenäoliselt toimub selle üle ka hääletus, mis juhul hääletab Eesti esindaja ränderaamistiku poolt. Mall Mälberg jätkab. Eestit esindab peaassamblee istungjärgul suursaadik Sven Jürgenson, kes on saanud välisministrilt volituse hääletada dokumendi poolt riigikogus vastu võetud avalduse põhjal. Valitsus ei ole ränderaamistiku asjus otsust teinud ja kuna valitsus pole otsust teinud, siis pole Eesti suursaadikul ka mandaat ränderaamistiku poolt hääletada. Palusime välisminister Sven Mikseril, kes suursaadikule sellise volituse siiski andis asjaolusid selgitada. Tõepoolest on kahetsusväärne, et valitsus ei jõudnud ei üht ega teistpidi otsuseni, mitu mina suursaadikule juhistandes lähtusin riigikogu poolt heaks kiidetud avaldusest, milles on öeldud, et Eesti vabariigi seadusandja toetab globaalset ränderaamistikku. Loomulikult ei muuda ka see Parlamendi deklaratsioon ega Eesti toetushääl juhul kui lähetustena Eesti aja järgi hilistel õhtutundidel aset leiab. Seda dokumenti meie jaoks õiguslikult siduvaks ei muuda. Tavalis lepinguks. Me oleme endiselt vabad suveräänsed kujundama ise oma sisserändepoliitika ikka, et oma piiripoliitikat. Justiitsminister Urmas Reinsalu on teistsugusel seisukohal, tema arvates tekitab leppe Eestile kohustusi ja ta on saatnud välisministrile ka selle kohta kirja. Minu seisukoht on selge ja ühemõtteline, et see lepe tekitab Eesti riigile kohustusi. Ma olen juurde lisanud mitmete autoriteetsete, maailma rahvusvahelise õiguse ekspertide analüüsid ja olen teinud selge ühemõttelise ettepaneku välisministrile, et Eesti esindaja täna ei hääletaks selle leppe poolt ning tegin ka välisministrile ettepaneku, et justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi juhtimisel tuleks kokku panna ekspertide komisjon, kes üldse hendab selle leppe võimalik mõjusid Eesti riigile nii õiguslikust kui ka poliitiliste kohustuste raames. Tänases peaministritunnis vikerraadios ütles Jürilo. Ta Zeta usaldab ränderaamistiku asjus välisministeeriumi ja õiguskantsleri hinnangut. Ja mõlemad on öelnud, et tegemist pole õiguslikult siduva dokumendiga ning see ei too Eestile uusi kohustusi, mille peale saatejuhid küsisid. Kas sel juhul justiitsminister eksib, kui ütleb, et ei ole mandaat Te ei välisministril ega suursaadikul? No siin on küsimus selles, et on kaks eriarvamust, aga ma arvan, et ikkagi õiguskantsleri hinnangut antud küsimuses tasub usaldada. Aga justiitsministri oma kindlasti tasub ka usaldada, aga ma toetun enda hinnangust täna. Õiguskantsleri hinnangul. Euroopa Liit võttis vastu varuplaani, et kaitsta kaubandus, transportija rahandust juhuks, kui Suurbritannia peaks 100 päeva pärast ühendusest leppeta lahkuma. London andnud sel nädalal ka ise mõista, et selleks peaks valmis olema. Brüsselist on meil nüüd ühendus korrespondent Epp Ehandiga, Epp, kas see leppeta niinimetatud kõva Brexit on nüüd tõesti see peamine stsenaarium, mille järgi toimetatakse? Tere õhtust, siiski veel mitte õnneks jätkuvalt ma arvan, et nii Brüsselis kui Londonis elab, osutus, et leppeta Brexiti nii jõuta samas ettevalmistusi teha muidugi tuleb. Ja teiselt poolt on ka selliste teavituste tegemine või teadaandmine, et meie valmistume, me oleme valmis. Ja meetmete üles lugemine ka omamoodi osa sellest läbirääkimiste strateegiast, et seda võib võib ka nii võtta, et nii London kui Brüssel annavad aeg-ajalt teada, kui hästi nad on valmis ka leppeta Brexit, eks. Ja need tänased teated Euroopa komisjonist siis puudutasid päris mitmeid valdkondi ja võib-olla oluline on silmas pidada seda, et kõik need tegevused on nii-öelda ühepoolsed otsused, Euroopa Liidu poolsed otsused, eeldades et Suurbritannia vastab siis enam-vähem sama ka, et see ei tähenda mingisuguseid väikseid läbirääkimisi ja need otsused on siis tehtud selleks, et ära hoida täielikku katastroofi, aga samas mitte luua kuidagi pehmet maandumist või sellist mugavat ülemineku aega. Ja kui püüda neid tänaseid teateid siis kokku võtta, siis kõigepealt, mis puudutab kodanike õigusi, siis Euroopa komisjon kutsub liikmesriike üles tagama ja siis Euroopa Liidu riikides elavate Suurbritannia kodanike õigused ja nende sotsiaalsed tagatised, lootes et Suurbritannia vastab sama lahkelt meie kodanikele. Siis on seal sellised põhimõtted, mis peaksid hoidma käigus nii-öelda põhilise liikluse meie vahel Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel, näiteks mis puudutab lennundust, mis, millest on ka päris palju tulnud siis lennunduses antakse selline teine periood, mille jooksul tohivad Suurbritannia lennufirmad lennata Euroopa liitu ühte punkti, aga mitte näiteks teha siis lende Euroopa liidu siseselt, ehk et näiteks kui tuua Eesti näide, siis Easyjet võib lennata jätkuvalt Tallinna Londoni vahel, aga ei või enam lennata pärast seda Brexit'i kuupäeva näit. Eks Tallinna ja Berliini vahel. Finantsteenuste osas on ka tehtud teatud erandid, üleminekuajad, eelkõige puudutavad need Need tehinguid derivatiividega. Tolliprotseduuride son, teatud väiksed vastutulekud, aga mitte eriti palju. Ehk et võib öelda, et see leppeta Brexit on ikkagi äärmiselt ebamugav jätkuvalt, et suurt vastutulekut siin ei ole ja ka paljude teemade kohta näiteks andmed, liikumine, ravimite liikumine. Et nende kohta ei ole tegelikult ka veel selliseid juhiseid või tegevusplaane avaldatud. Et ilmselt neid siis veel tulevad, jääme neid ootama. Aitäh selle ülevaate eest, et. Jätkame kodumaalt. Eesti pank tutvustas täna majanduskasvu väljavaateid ja Eesti majanduse konkurentsivõimet. Just konkurentsivõimega langeb, mis tähendab probleeme tulevikus. Margitta otsmaa võtab räägitu kokku. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõdes, et viimastel kvartalites on Euroopa majanduse kohal mitmeid murepilvi, mistõttu on majanduse kasvutempot pidevalt allapoole korrigeeritud. Olgu, need Brexit'iga seonduvad ebakindlus USA, Hiina vaheline kemplus kaubavahetustingimuste üle või tärkavate turgude erinevad probleemid, et tegelikult väga paljud riskid on mustvalged, kas läheb hästi või läheb halvasti. Palju kõneainet on sel sügisel pakkunud heitlik nafta hind. Eesti ekspordiedukus sõltub kahest tegurist. Kui hästi läheb meie kaubanduspartneritel ja kui edukad oleme ise? Et Eestis on hinnapõhine konkurentsivõime Eesti eksportööridele, kulud on kiiremini kasvanud kui meie konkurentidel mujal. Tööjõu olukord on läbi aegade parim. Kõiki, kes soovivad tööl käia, saavad seda praegu teha. Eesti Panka teeb aga murelikuks, et avaliku sektori palgad kasvavad kiiremini kui erasektori palgad. Siin loodetavasti on tegu selliste ajutiste ühekordsete teguritega, mis on selle palgakasvu just käel sel aastal üles lükanud, olgu selleks siis haldusreformi tagajärjed või olgu selleks ka tulumaksureformiga seotud palgamaksete nihutamised kuude lõikes, mis on võib-olla kajastava statistikas teatud kuudel olulise palgakasvuna. Päris kõike ilmselt ei suuda ära seletada ja seetõttu on murettekitav see, kui avalik sektor väga kiiresti palku tõstab ja loodetavasti see on ajutine Kamado siin lähitulevikus siiski erasektor suudab ka palku tõsta piisavalt kiiresti, et kui nad ei suuda, siis seab ohtu see konkurentsivõime välisturgudelt. Seal juba näeme võib-olla mingisuguseid tagasilööke. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul peab valitsus, kuni majandus on tugev, hoidma eelarve mõõdukas ülejäägis. Tervitame seda, et eelarve, mis võeti vastu mõni päev tagasi, sellega teeb eelarve üldnäitajad on umbes sellised, millised võiksid olla eelsed. Puhvrite kogumine on ikka väga mõistlik, räägime siis Brexitist või teistest teemadest. Kui riskid on, on suured, siis, kui mingisugune tagasilöök lisaks toimuvad, siis hoiab ära seda vajadust hakata siis just väga keerulisel ajal otsima neid täiendavaid kärpevõimalusi. Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsendi võrra ja 2020.-ks aastaks aeglustub kasv juba kahe protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on just selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks on ettevõtete konkurentsivõime. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et haridus ja teadusminister Mailis Reps peab taastama töörahu ministeeriumis ning võtma kontrolli alla kantsler. Tea varraku käitumise. Reps lubab lähipäevil varrakuga kohtuda. Kadri Põlendik jätkab. Eile tuli avalikuks, et haridus ja teadusministeeriumist on lahkunud suur osa tippjuhtkonda. Lahkumise põhjusena viidatakse ministeeriumi kantslerile tea varrakule, kellele heidavad endised ametnikud ette kehva juhtimist. Peaminister Jüri Ratas ütles täna, et olukorda haridusministeeriumi seisa normaalseks pidada. Kindlasti haridus ja teadusministeeriumi tabanud kriitika on murettekitav. Ja oluline on siin see, et ministeerium saavutaks sellise töörahu ja koostöö kantsleriga on alati see, mis on ministri otsustada. Sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Ja minister peab silmas Ma ministeeriumi juhtimise, sealhulgas suhtluse, kuidas kantsler suhtub allapoole või oma ametikaaslastest väga tõsiselt kontrolli alla. Meil eile sellel teemal tõsine vestlus oli ka Mailis oli selles osas murelik. Minister Mailis Reps on seni öelnud, et haridusministeeriumi töötajad on väga kompetentsed ja teevad oma tööd hästi. Eile õhtul antud kommentaaris tunnistas Reps, et tea Varrak on reljeefse juhtimisstiiliga, kuid saab oma tööga hakkama. Täna, teatas Reps. Tahab kantsleriga lähiajal kohtuda, et tekkinud pingeid kiiremas korras arutada. Kuna kahjuks ministri päevakord tänaseks on kokku lepitud presidendiga ja rektoritega, et mu tänane päeva fookus endiselt on halduslepingud ja teadusrahastuse kokkulepe, siis ma püüan leida kas täna selleks aega või homme, et loomulikult need asjad ei saa pikalt venida, et me peame siin tegema vastastega sellise tõsise jutuajamise ja siis sellest tulenevalt otsusega. Seda, et ministeeriumis on olnud konflikte, teadis minister Mailis Reps juba varem. Kas nüüd sellise tundlikusega, nagu ta nüüd viimastel päevadel välja tulnud, aga et ühel või teisel inimesel on tekkinud konflikt ja ja mõni inimene on läinud sellepärast töölt ära, jah, see, see teadmine on olnud ka siis, kui seda rahvusvaheliste suhete osakonda Tallinnas koliti ja asekantsler lahkus selle peale, kes on nüüd ka sõna võtnud, et jah, ma olin teadlik, selles olete selle probleemi lahendamiseks teinud. Meil on olnud mitmeid jutuajamisi, näiteks selles osas, et anda kindlustunnet, tartus, ministeeriumit ära ei kolita, et selliseid kindlaid otsuseid on sellest tehtud. Aga jah, ütleme, et ega kõiki neid väga tundlike isiklikke konflikte ei ole minuni jõudnud. Kohtla-Järve volikogus ei läinud läbi umbusalduse avaldamine keskerakondlasest linna peale Ljudmilla Janšecole umbusaldamise vastu oli 16 ja pool kaheksa inimest, nende seas ka kaks Keskerakonna ridades. Volikokku pääsenud saadikud jätkab Rene Kundla. Viimati umbusaldati Kohtla-Järvel linnapead kolm aastat ja kolm päeva tagasi, kui esimese astme kohtus oli süüdi mõistetud tollane linnapea Jevgeni Solovjov. Täna umbusaldati tema mantlipärijat Ljudmilla Jantšenko, põhjuseks suutmatus endiselt linnapealt välja nõuda linnale tekitatud kahju. Mõlemal korral oli umbusaldajate seas Saurabassav, kes valimistele läks nii tol korral kui ka nüüd Keskerakonna värvides. Habassovi sõnul talle keskerakondlikud vaated meeldivad, kuid ta hääletas täna praeguse linnapea vastu, kuna tema arvates on kahjutasu tagasinõudmisel valitud venitamistaktika. Üldiselt Keskerakonna poolt ma täiesti pooldan kõiki neid tegevused, aga mõnikord on olemas mõningaid situatsiooni, mille peal on oma arvamus ja antud hetkel me oleme oma arvamust. Mulle ei meeldi, kuidas see oli tehtud, et ma vaevalt usun, et selle kohtuasjaga, mis oli sealjuures nad ei olnud nii kursis kõikide aspektidega. On kaks varianti, et kas oli kiiresti vaja teha või siis mitte üldse teha. Ja, ja olla sellega vait. Volikogu esimees Riina Ivanova ei heitnud fraktsioonikaaslastele linnapea umbusaldamist ette sarnaselt volikogu esimehega pole nende näol tegu Keskerakonna liikmetega. Riina Ivanova sõnul saavad Kohtla-Järvel Keskerakonna fraktsiooni saadikud hääletada oma südametunnistuse järgi. Ja seda me alati teeme. Meil ei ole nii rangelt öeldud, kui suled, fraktsiooni liige, siis sa pead niimoodi täitsa just niimoodi hääletada. Ei, aga igaühel on õigus umbusalduse avaldada ja see on nende tahtmine seda show'd teha. See, et inimesed tulevad kohale, meil on läbidamatud linnapea pilt rinnal, mida see näitab? Mina mõtlen, et see ei ole poliitline hea tava, see on, ma jälle ütlen, tsirkust, mängime. Riigihalduse minister Janek Mägi teatas, et valitsus tahab lähiajal leida kasvatust rüütelkonna hoonele ning üks idee kolida sinna Kadrioru kunstimuuseum nii, et president saaks kolida ajaloolises lossi. Kadrioru kunstimuuseum on mõttelaga vastu. Erle loonurme lugu. Ajaloolisele rüütelkonna hoonele on otsitud kasutust juba pikka aega. Viimaste plaanide kohaselt plaaniti renoveerida Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks. See jäi aga tegemata, kuna renoveerimine osutus kallimaks kui arvatud ja Brexit tõi eesistumisaja ettepoole. Janek Mägi küsitles Indrek Kiisler. Urmas Reinsalu me seda arutasime, ütles, et ma sinna võiks tulla ka väliKunstimuuseum vabalt, ka see on võimalik, et sinna tuleb näiteks muuseum, natukene vara on öelda, et mis sinna täpselt tuleb nendest see võimalus, maja, kuidas on vara öelda, kunstimuuseum kolis sealt välja juba 15 aastat tagasi ja, aga noh, ma võin öelda, et tegelikult on üks võimalus ka see, et Kadrioru lossist seened, Urmase mõte, mis mulle väga meeldib. Et Kadrioru lossist kolime kunstimuuseumi rüütelkonna hoonesse ja presidendi kolime tagasi sinna ajaloolises Kadrioru lossi. Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra murrem ütles, et rüütelkonna hoone on algselt mõeldud esindushooneks ja selleks peaks see ka jääma. Ehitusajalooliselt tunduv esindusse residentsi rajamine rüütelkonna hoonesse oluliselt sobilikum mõte kui kunstimuuseumi väljatõstmine oma hoonest. Et selliseid uudiseid lugeda, on kotimuuseumina mausa kogu kultuurirahvale ilmselt suhteliselt kummastav, et kas meie, Eesti vabariigi president peab. Mure sõnul ei ole ka rüütelkonna hoone ruumid kunsti eksponeerimiseks sobilikud. Kadrioru lossis on väga keeruline kunstiteoste säilitamiseks mõeldud kliimasüsteem mis on ehitatud pööningule, vahelagedele ja osaliselt ka maa alla. Rüütelkonna hoones ei ole ühtegi sellist teeni, et see ei ole nii, et teeme geena remondi. Sabsin nael seina ja on ongi näiteks valmis, et kunstimuuseumi toimimiseks on vaja oluliselt teistsuguseid ja keerulisi süsteeme, mis on ka väga kallihinnalised. Nii et see nõuaks ka lisainvesteeringuid Tänapäeva standarditele on sellised, et kunstimuuseumi ühest kohast teise tõsta tähendab selle hoone turuväärtusest mitmekordselt. Siis selles suurusjärgus olevat investeeringut. Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas aga sotsiaalmeedias ette, luges riigihalduse ministri avaldust üllatusena. Tema sõnul oli ta vaid soovitanud Janek Mägil mõelda rüütelkonna hoone erinevatele kasutusotstarvetel, nagu näiteks Kunstimuuseum. Ilmast räägib sünoptik Sirle Kangur. Homme kujundab Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala kauge idaserv. Kuna kõrgemates õhukihtides on meie kohal niiskust kesiselt, siis olulist sadu Ta ei ole. Eeloleval ööl tuleb pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vähest lund. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel kuus kuni 11, varahommikul Lääne-Eesti saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on saartel miinus üks kuni miinus kuus, mandril miinus viis kuni miinus 10, pikemaajaliste selgimiste korral paiguti kuni miinus 13 kraadi. Päeval on ilm küll pilves, kuid olulise sajuta. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb miinus kahe ja miinus seitsme kraadi vahele. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Teisipäeval José Mourinho vallandanud Inglismaa jalgpalli suurklubi Manchester Unitedit nimetas ajutiseks peatreeneriks klubi ründelegendi Ole Gunnar Surcheri. 45 aastane surgher mängis Unitedis aastatel 96 kuni 2007, lüües 366 mänguga 126 väravat. Treeneriametit peab norralane 2008.-st aastast. Selle aja jooksul on ta juhendanud Unitedi reservmeeskonda Norra meisterklubi Mulder ja inglise kõrgliiga klubi kaadiks. Setid. Unitediga lõi surgher käed kuni käesoleva hooaja lõpuni. Esimese mängu ju näiteid juhendajana peab ta laupäeval just kaardefi vastu. Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustel Araabia ühendemiraatides selgub täna teine finalist, kui vastamisi lähevad tiitlikaitsja Madridi Real ja Cashima Antlers. Kell pool seitse algava mängu otseülekannet saab vaadata ERRi spordiportaalist. Finaalikoha on juba taganud ühendemiraatide meeskonda Alayin, kes alistas poolfinaalis üllatuslikult Lõuna-Ameerika meistri Plati penaltiseerias viis neli. Eelmisel nädalal Gran Canaria korvpallimeeskonnaga liitunud Siim-Sander Vene käis uue koduklubi eest esimest korda väljakule, kui Gran Canaria kaotas euroliigas koduväljakul Baskonia-le 71 84. Vene mängis viimasel veerandil kokku neli ja pool minutit ning viskas selle ajaga kolm punkti ja võttis kaks lauapalli. 13-st mängust viis võitnud Gran Canaria on liigatabelis 12.. Mäesuusatamise maailmakarikaetapil Itaalias Valgardeinas võitis ülisuurslaalomis Sloveenil ka suured. Eile ka kiirlaskumise võitnud ste Uhetse edestas täna teise koha saanud Lichtensteini mäesuusatajat Tiina Vairaaterit 0,0, viie sekundiga. Mairaatoriga, sama aja sai kirja austerlannanikkolshmid ohver. Eesti spordiajakirjanike selts valis aasta sportlasteks epeevehkleja Katrina lehise ja odaviskaja Magnus Kirdi lehisele järgmised ajakirjanike hääletusel kiiruisutaja Saskia Alusalu ja tennisist Anett Kontaveit. Meessportlase arvestuses järgnesid kirdile rallisõitja Ott Tänak ja kümnevõistleja Maicel Uibo. Aasta võistkonnaks tunnistasid spordiajakirjanikud rallipaari Ott Tänak, Martin Järveoja aasta treeneriks Katrina lehise juhendaja Helen Nelis-Naukas. Selline oli Päevakaja kolmapäeval, 19. detsembril. Ilusat õhtut.