Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku laupäeva, 22. detsembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Tartus tähistatakse Jaan Tõnissoni 100 viiekümnendat sünniaastapäeva. Mulle tundubki, et ajakirjaniku saatuseks võib-olla ongi jääda natukene unustuseloori sisse ka, sest ajakirjanduse ise ongi midagi väga ajalistakse jälg sinust võib-olla mingil varjatumal kujul. Otepääst sai 20 teist korda talvepealinna. Tulekul on suusatamist, saunatamist, öölaulu ja mida kõike veel. Otepää ümbrus on rahvast tulvil, lund sajab ja aastavahetuseks saabub siia külalisi veel. Londoni Gatwicki lennujaam loodab lennud tänasest täies mahus taastada. Itaalia siseminister teatas, et riigi sadamad on Liibüa ranniku lähedal päästetud migrantidele suletud. Ka Malta on üha Tõrksa abilaevu võõrustama. Laskesuusatamise MK-etapile Nove Mestos võitis meeste jälitussõidu norralane Johannes Thingnes Bö. Head suusakiirust näidanud Kalev Ermits sai 33. koha. Eeloleval ööl ja homme sajab kerget lund. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa, öösel põhjarannikul kuni 12 meetrit sekundis. Öösel on külmakraade kuni 11, homme päeval kuni viis. Ja nüüd kõigest järgemööda. Täna tähistatakse Tartus omaaegse tuntud riigimehe ja Postimehe väljaandja Jaan Tõnissoni 100 viiekümnendat sünniaastapäeva. Tõnissoni jaoks on päeva jooksul külastatud nii tema kui ka tema perekonnaga seotud. Tartu Ülikoolis peeti konverentsi Jaani kood ning päeva lõpetab pidulik kontsertaktus. Jane Saluorg jätkab. Jaan Tõnissoniga seostub ühele inimesele tema tegevuse ajaleht Postimehe eestvedajana. Teine seostab Tõnissoni nime eelkõige poliitikaga. Ajaleht Postimees peatoimetaja Lauri Hussar ütles Tõnissoni meenutades aga, et. Ja tema panus on ühelt poolt seotud Eesti rahvusliku eneseteadvuse tõstmise kasvatamise arendamisega ja ta tegi seda läbi Postimehe. Muuseas, Jaan Tõnisson tõi Eesti ajakirjandusse ka pealkirjad, enne seda pealkirju ei olnud enne seda olid kas lühikesed esile tõstetud laused või mingid märksõnad sellest artiklist. Jaan Tõnisson tõi sisse pealkirjad ja sellega oli võimalik juba palju rohkem öelda. Jaan Tõnissoni Seltsi esimehe Krista Aru sõnul oli tegemist väga mitmekülgse ja otsustusvõimelise inimesega, kes lisaks eelpool nimetatud rollidele oli ka suurepärane professor ülikoolis. Alati kirjutas ja neid on ka arhiivis alles sellised toetuskirjad tudengitele, kes tahtsid näiteks saadav õppelaenu võtta üldse tollel ajal oli ju ühistegevuspank, kust võeti laenu Tartu linna pankust võeti laenu, vot sellised toetuskirju andis ta täpselt samamoodi tudengitele välja, nagu ta oli andnud leid, raha, toetus palveid ja ka lihtsalt raha paberilipaka vastu. 20. sajandi alguses Postimehes. Kassast teleajakirjanik Joonas Hellerma ütleb, et Jaan Tõnisson on üks nimi, mis inimeste teadvuses on olemas, kuid tugevad Tikoonilisust talle omistada siiski ei saa. Mulle tundubki, et ajakirjaniku saatuseks võib-olla ongi jääda natukene unustuseloori sisse ka, sest ajakirjanduse isa ongi midagi väga ajalist käib kaasas nende igapäevaste sündmustega Igapäevaste uudistega, et ajalehed ei moodusta nagu sellist suurt testamenti või mingisugust koondteost, nii et see on see, millega oled nagu arvestama, et see jälg sinust võib-olla jääb mingil varjatumal kujul, sa oled kusagil oma ajastu nii-öelda nende kihtide vahel, aga sinu endaga võib-olla lõpuks ei seostugi mingit väga kindlat sellist tugevat ühte märki. Siiski on oru sõnul Tõnissoni tegevusele tagasi vaadates meil praeguse ühiskonnana palju õppida. Kui on ikkagi idee, Aade, see suur siht on näha, mida tahetakse saavutada siis ei ole mõtet takerduda väikestesse asjadesse, selline suure üldsuse heaks hoitava mõtte- ja teguviisi nimel unustada ära seened, väikesed nääklused, mida meil on kahjuks liiga palju. Kui see isiklik nina hakkab segama suurt eesmärki siis see suur eesmärk võib lihtsalt vahepeal ära. Jane Saluorg Tartu. Otepääst ja sai 20 teist korda talvepealinn. Tänavu tundub see tiitel end õigustavad, sest lund on Otepääl palju ning palju spordi- ja kultuuriüritusi ees. Ragnar Kond jätkab Otepäält. Valla populeeridati taaderi. Keeleti riidega. Niisugune jõuluvanade ühislaul või ka manitsus haldusreformi järel veel suuremaks saanud Otepää vallale avas talvepealinna tiitli üleandmise tseremoonia. Tallinna kõrval on ju Eestis hulk hooajalise pealinnu veel ja kõigi nende esindajad tulidki Otepääle talvepealinna saua üle andma tulekule suusatamist, saunatamist, öölaulu ja mida kõike veel. Otepää ümbrus rahvast tulvil, lund sajab ja aastavahetuseks saabub siia külalisi veel Otepää loomejuht, Merilin Kirbits. Meil on olemas ka isegi valgustatud uisuväljak, meil on suusarajad, meil on nõudubingu rajamine, on kelgurada, meelselt lumelauaga sõita, meil seal näe, suuskadega sõita ja neil saab isegi sõita tõukekelguga jää peal ja matkata. Kas kontserte ka tuleb midagi ilusat hingele kõrvale ja meil on nõuni kultuurimajas, hinge helinat kontsert ja meil on elavat muusikat, nii mõneski kohas tuleb lihtsalt see koht ise üles leida ka otepää kodulehed on kõik info olemas ja muidugi meie turismiinfonaised on väga abivalmid, alati. Külaliste seas oli täna ka tšetšeeni vabariigi turismiminister muslim paita Siiev, kes koos Otepää vallavanema Kaido Tambergi kavas Otepää turismiinfokeskuses Tšetšeenia tutvustava stendi. Eestit kajastav väljapanek avatakse mõne kuu pärast kroosneis. Kuigi Eesti välisministeerium soovitab Tsetseeniasse mitte sõita, kinnitab sealne minister paita Siiev, et kõik on siiski teretulnud. Soovime, et eestlased ja teie külalised saaksid teada tšetšeeni vabariik areneb kiiresti ja meil on palju põnevat turistidele pakkuda. Turistide hulk meie kandis ka üha kasvab, rääkis tšetšeeni vabariigi turismiminister. Muslim paita Siiev. Tallinnas remonditakse algaval aastal mitut kooli, mis tähendab, et õpilastel tuleb kolida ajutiselt asenduspindadele. Kaua on oodatud reaalkooli juurdeehitust, kuid on ka teisi koole, mis saavad uue näo Kadri põlendikule, rääkis lähemalt Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Reaalkoolis on siis detailplaneering pärast pikki-pikki-pikki aastaid valmis valmis arhitektuurikonkursi sead pärast arhitektuurikonkursi saab siis alustada projekteerimist ja pärast projekteerimist ehitamist, nüüd selleks, et arhitektuurikonkurss läbi viia, on siis vaja täpselt kokku leppida siis see lähteülesande tingimused ja siis konkurss ka saab välja kuulutatud, kui selleks on siis ka vastavad rohelised vahendite linna eelarvesse eraldatud. Kui palju, siis linn peaks sellesse projekti panustama, millistest summadest? Arhitektuurikonkursi ei ole, võib-olla oma olemuselt mitte kallis konkurss, aga kindlasti on seal vaja täpselt teada, kuidas auhinnad ja kõik muu jaguneb nii, et vajab vaid teatud ettevalmistusaega ja kui need asjad kõik on selgelt küllap siis võimalik 10-lt küsida teenrid vahel. Mis seis on Westholmi Gümnaasiumi laiendusega? Seal käib detailplaneering, ma arvan, et järgmise aasta lõpuks peaks olema detailplaneering valmis, aga kõik need kooskõlastused, menetlused, kõik need võtavad aega, nii et me saame järgmistest etappidest üldse rääkida. Pärast seda, kui detailplaneering on valmis Kui rääkida nüüd laiemalt Tallinna koolidest, et kas on veel kuskil mingisuguseid suuremaid muudatusi plaanis? Võib-olla kõige olulisem jah, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi ehitushange on läbi ja lapsed siis järgmisest õppeveerandist ajutiselt töötavad siis spindel Tallinna, Saksa gümnaasium läheb remonti ja järgmise aasta lõpuks siis peaks ta valmis olema. Pärast seda peaks minema siis remont, Tartu gümnaasium ja täna on ka asenduspinnal siis Tallinna tondi põhikooli lapsed ja ka siis Tondil, tegelikult see kool läheb renoveerimisele ja kohe-kohe hakatakse ehitama, samal ajal kui me oleme ette valmistamas ka must ja gümnaasiumi renoveerimisprojekti. Et kuidas see asenduspindade seis on, et jagub neile seda kõigile või käivad nad mitmes vahetuses või kuidas sellega on? Eks see sõltub nüüd koolist muidugi siiamaani oleme kasvanud Tallinna 30 30 seitsmendas keskkooli asenduspindadena, aga täna on seal nagu kaks kooli ja ja eks me kasutame erinevate koolide pindu ja ega siis tõesti see õppetöö on häiritud ja kaks vahetus on täiesti OK sel perioodil, nii et okei, aga, aga seda tuleb kasutada ikkagi selleks, et pärast seda parematele pindadele kolida. Ja edasi välismaalt. Briti politsei on seoses Gatwicki lennuväljal droonihäirega kinni võtnud ühe mehe ja ühe naise. Politsei teatas ette droonide kuritegeliku kasutamise. Uurimine jätkub ning palus reisijat veel ja ümberkaudsetele elanikele oma tähelepanekutest teada anda. 36 tunni jooksul jäi stardirajale lennutatud droonide jutu ära üle 1000 lennu, see puudutas rohkem kui 100 40 tuhandet reisijat. Londoni Gatwicki lennujaam loodab lennud tänasega täies mahus taastada. Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles, et riigi sadamad on Liibüa ranniku lähedal päästetud sadadele migrantidele. Hispaania vabaühendus pöördus palvega Itaalia poole, et see lubaks viimase ööpäevaga päästetud kolme seal migrandid Itaalias maale tulla, kuna Malta oli samasugusest palvest keeldunud. Liibüa rannikupiirkond veel on olnud Euroopasse pürgivatele migrantidele kõige ohtlikum. Üle 1300 migrandi on rahvusvahelise rändeorganisatsiooni andmeil saanud aasta algusest surmakatsel jõuda Itaaliasse või Maltale. Abiorganisatsioonid on saatnud neisse vetesse laevu hoolimata Itaalia siseministri vastuseisust. Salvini on süüdistanud vabaühendusi migrantidele taksoteenuse pakkumises ja keeldunud endale laevu Itaalia sadamatesse lubamast. Malta on olnud samuti üha Tõrksa abilaevu võõrustama. Ja tuleme tagasi Eestisse Lääne-Virumaal mädapea külas peeti täna kõigile huvilistele mõeldud viieetapilise talverallide sarja avavõistlus. Ükse rallid eesmärk on parandada liikluskultuuri ja tõsta liiklusohutust, jätkab Rene Kundla. Talverallide sarja võistlused on avatud nii meestele, naistele kui ka noortele, räägib sarja peakorraldaja ja ralliraja omanik Vello Tiitus. Siin on üle Eesti neid kohal ja siin on ka niimoodi olnud neil üritus, et inimene on tulnud Rootsist Eestisse, eestlane Jaan tulnudki, sellepärast saab võistelda. Üks naisterahvas siin üks aasta. Kui räägime sellest, rajas, siis miks te hoiate teda üleval, see on ju tegelikult kulukas. Ta hakkas niimoodi ühtset, millele omal pere suvi ja niimoodi läks ja eks ta ongi kulukas ja selline nagu heategevus, aga pal jooksma lastud, et tuleb edasi minna, ei saa seisma jättena. Väga populaarne on nõukogude liidus valmistatud autode masinaklass. Vello Tiitus. Tegelikult siin teevad ka imet need vene Žigulid ja siin isegi osad BMWd ei saa neile, vastad seal on ikkagi noh, auto ikkagi tähendab tasemel. Korraldajate sõnul saavad kiirust armastavad autojuhid tänu sellistele võistlustele võimaluse end välja elada ohutumates tingimustes. Sellega oli nõus Kaharjumalt poega toetama tulnud Aivar. Ma arvan küll jah, et sõidavad siin ennast välja ja, ja täna sõidab rahulikult poisist ta 16, praegu loodetad, troporallime suid, tahate lihtsalt, et oleks hea sõita, ma arvan, et oleks hea sõitja, võib-olla tuleb ka rallimas, kes sõudja. Kuni kevadeni toimuvate talverallide eesmärk on tõsta liiklusohutust ja rada saab kasutada ka võistlusvälisel ajal. Võistluse peakorraldaja Vello Tiitus See on liikluses, annab väga palju juurde, et see ongi see, et kui kevadel ta tuleb talvel, siis ongi nüüd lume sulamise asjad, tulebki need libedus. Ootamatult tähendab liiklus kohe niimoodi, et sa oskad autoga käituda. Sellisel ohtlikele olukorrale ei löö nagu käed risti lastes vabalt minna, aga sa tootele. Olukorrast välja. Tänasest on lubatud minna jalgsi Peipsi järvel Jääle. Politsei ja piirivalveameti teatel on Peipsil jääkate viie kuni 20 sentimeetri paksune ja kaldast võib minna kuni kolme kilomeetri kaugusele ja liikudes tuleb siiski olla tähelepanelik, sest jääolud on paiguti ebaühtlased. Tänasest tohib jalgsi liikuda ka Lämmijärve, Pihkva vaniku paiku. Tina Griiva ja Pabra järvejääl. Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits tuletab meelde, et kindlasti peaks jäälemine ja kaasa võtma laetud mobiiltelefoni, navigatsiooniseadme ja jää naasklid ning teavitama ka oma lähedasi järvele minekust. Piirivalvurid soovitavad järve jääle mineku ja tagasitulekuga lähimas kordonis registreerida. Ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Ilma määrab täna piki Poola rannikut itta liikuv ja veel süvenev tsüklon. Tsükloniga seotud tihedam sadu ja soojem õhk jäävad Poola, Leedu ja Valgevene kohale. Ööseks liigub tsükloni kese Valgevene kohale. Tuul pöördub põhjakaarde ja jääb tsükloni täitudes vähehaaval nõrgemaks. Lund peaks rohkem tulema, tema ja õhutemperatuur möödunud ööst pisut leebem jääb miinus kolme miinus kaheksa kraadi vahele. Vaid selgimiste korral on võimalik miinus 11. Ka päev tuleb homme lumine, sadu on rohkem rannikualadel ja Lõuna-Eestis. Puhub põhjakaare tuul kiirusega kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühe miinus seitsme kraadi piires. Päeva olulisematest spordisõnumites teeb ülevaate Juhan Kilumets, palun. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Nove meestos võitis meeste jälitussõidu esimesena rajale pääsenud norralane Johannes Thingnes Bö, kellele see oli hooaja viies etapivõit edestas venelast Aleksander Loginovi 6,2 sekundiga. Mõlemad tegid nelja tiiru peale kokku neli möödalasku. Kolmanda koha sai vaid korra lasketiirus eksinud Johannes Thingnes Vend Tarjeib, kes kaotas nooremale vennale 23,9 sekundiga. 43.-lt kohalt startinud prantslane Martin Fourcade ei teinud täna ainsana ühtegi möödalasku ja kerkis lõpuks viiendaks, kaotades võitjale finišis vähem kui minutiga. Kalev Ermits eksis tiirudes kokku seitse korda, kuid näitas head suusakiirust ja langes lõpuks 25.-lt kohalt 33.-ks. Kaotus tööle kogunes kolm minutit ja 38 sekundit. Kalev Ermits. Päris kohutav võistlused praegu tagasi vaatad, siis pakuti kuradima hea toitnud täna teha, et lihtsalt ole mees, lase hästi ära ja ei saanud üldse hakkama, et et tuli tänaseks tegelik tase välja. Ütleme nii, et toru ots kõigub päris korralikult, et vahepeal otsisid seal mingi talgu, kus ära lasta. Aga, ja ei teagi, ei oskagi üldse mingit selgitust tuua mööda raskusele, et oleks nagu pidanud ära laskma küll. Praegu käib naiste jälitussõit, kus teeb kaasa ka Regina Oja. Otseülekannet näeb ETV-st ja ERR-i spordiportaalist. Eesti võrkpalli karikavõistluste finaalis on Kuressaares vastamisi mullune võitja Saaremaa ja Pärnu. Pärnu võitis avageimi 25 23, kuid saarlased võitsid kaks järgmist 25 17 ja 25 21. Neljanda geimi kallutas Pärnu enda kasuks 26 24, praegu käib otsustav viies geim. Naiste karikavõitjaks tuli teist aastat järjest Tartu Ülikool Bigbank, kes alistas finaalis kolm. Üks Taltectreithausi. Kalev Cramo teenis korvpalli VTB ühisliigas hooaja viienda võidu, kui alistas võõrsil Krasnojarski Jenissei 88 80. Avapoolaja võitis Kalev 20 punktiga ja kuigi viimasel veerandil jõudsid vastased vähem kui 10 punkti kaugusele, kalevlased jutu maha ei mänginud. Šovon Lewis viskas Kalevi parimana 25 punkti. Liigatabelis tõusis Kalev viie võidu ja kuue kaotusega seitsmendaks. Araabia ühendemiraatides toimuvate jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste finaalis kohtuvad Madridi Real ning ühendemiraatide meeskond Alayin. Kell pool seitse algava mängu otseülekannet saab vaadata rahvusringhäälingu spordi. Taolist aitäh sporditoimetusele, te kuulsite Päevakaja ilusat õhtut ja kuulmiseni.