Missuguse ajalehe eelmisel nädalal ka lahti ei löönud, igal pool kiidetakse uut loodusfilmi tuulte tahutud maa. See on juba saanud tiitli, et sajandi loodusfilm ja see film on pälvinud Matsalu loodusfilmide festivalil parima operaatoritöö auhinna. Filmioperaator ja režissöör Joosep Matjus on võtnud vastu kutse tulla kaja loosimisele. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Joosep, rääkige meile palun oma vanaisast Harry Põldsamist. No minu vanaisa siis kui veel fotoaparaate polnud leiutatud, oli tema väga kirglik jahimees. Ja hiljem ma arvan, ta oli üks esimesi eestlasi, kes läks Moskvasse õppima jahindusbioloogiat. Ja sel ajal oli veel võimalik olla elukutseline jahimees, nii et tema amet oli olla metsas igapäevaselt umbes aastal. Noh, ei oskagi nüüd öelda, no kuuekümnendatel ma arvan, et see oli niimoodi. Ja hiljem kui tekkisid fotoaparaadid, muutust, aga väga kirglikuks loodusfotograafiks lisaks veel hästi palju pildistas ta oma perekonda. Kas need loodusfotod on alles, need loodusfotod on alles ja mida te näete, kui neid praegu vaatate? Ma näen, et tollal oli metsloomi palju rohkem. Näiteks põtru oli vähemalt kaks-kolm korda rohkem kui täna. Kas põtrade arvukus on kahanenud intensiivse jahipidamise või liiga intensiivse metsade majandamisega? Seda on raske öelda, eks me vanaisaga ka arutasime seda teemat ta otsest põhjendust ei oskanud ka tuua, kindlasti kütiti neid ka üle. Ja kindlasti olid sel ajal ka päris ulatuslikud metsakahjustused. Tänu millele nende küttimist siis intensiidistati, et noh, kindlasti ikkagi kütiti ikkagi lõpuks seal nii-öelda meile optimaalse arukuseni. Tuleme teie vanaisa juurde tagasi. Kui väike te olite, kui ta teid esimest korda metsa kaasa võttis? No ma arvan, et ma mai kõndinudki veel, kui ta mind kaasa vedas, et see ma arvan, et ta pidas metsas käimist ja selle metsaeluga kursis olemist hästi tähtsaks. Ja meil on pildialbumites fotot, kus ma olen, ma arvan, mingi kahe kolme aastane juba mingi sihukesed metsariided seljas ja vanaisa süles ja ja istume Willisesse, hakkame metsa poole sõitma. Et see muutus hiljem me meie pere traditsiooniks, et alati, kui ma käisin vanaisal vanaemal külas, siis me läksime kindlasti korra vanaisaga metsa, see oli metsaskäik, oli selline püha toiming alati. Ja tagantjärgi olen mõelnud, et ta tegi seda niivõrd peenelt. Ta viis mind selle loodusega kokku, et ta kunagi ei ei sundinud peale salati, oli vabatahtlik, salati oli huvitav ja põnev. Alati mäed metsa sõites hakkasid, hakkasid need jutud pihta midagi 10 seal võime näha väga tihti me ei näinud pooltki seda, mida vanaisa tee peal kokku rääkis, aga see oli põnev, et meil on võimalusi ilvest näha. Hundid võivad liikvel olla. Siin on ka kerge karu võimalus ja noh, nii nii see põnev Mulleri metsa jõudis juba juba nii põnevus, nii suur, suur, et ma juba nägin kõikjal neid loomi, mida tegelikult seal polnud. Jaa. Aga minule seostus see metsas käimine ikkagi ainult vanaisaga, et ma käisin seal metsas ainult siis, kui kui ma siis vanaisal külas käisin. Aga muidu muidu ma olin huvitatud väga sporditegemisest ja kuni 15. eluaastani oli minu kindel plaan ja soov saada profijalgrattur, yks tegime hingega sporti ja ma kunagi poleks arvanud, et ma võiksin hakata millegi sellisega tegelema. Aga ühel hetkel Treenisin haigest peast, aga mul tekkis südamega probleeme, et ja ma pidin selle spordikatki jätma. Ja siis ma olin kuskil 15 aastane ja sel hetkel täpselt vana kirjutas mulle kirja, mille oli kirjavahetus ja ütles, et nüüd poiss on aeg asjad pakkida ja lähme safarile. Et mul on sulle fotoaparaat välja vaadatud ja hakkame pilti tegema. Kuni selle ajani olid kogu aeg fotoaparaadid minu ümber. Aga ta polnud mitte kunagi mulle pakkunud, et võtta teiega pilti proovi ja mul polnud mitte kunagi tulnud pähe, et mina võiksin ka pilti teha. Aga see murdepunkt, mida ta tajus nagu nii hästi ära, et selle õigel hetkel, kus oli minu elus teatav selline teelahkmel olek või suur muutus, et ma pidin selle spordikatki jätma. Ja ta kohe pakkus mulle uue võimaluse ja ja sellest ma enam siis lahti ei saanud. Oma esimest fotoaparaati mäletate ja väga hästi, mul on see siiamaani alles ja siiamaani pildistan filmilindi peal, et see oli niisugune film, filmikaamera. See oli Minolta X 700, see oli. See oli jah, kunagi 80.-te lõpus vanaisa sai selle turistide kaudu kuidagi, et see oli niisugune väga suur varandus ja ma mäletan, et fototehnikakapi juurde ei tohtinud üldse vaadatagi, et see oli. Sest see oli kõik nii kallis ja nii õrn ja tundlik teema. Aga ikka ilmutati paberi peale ka. Alguses kindlasti jah, vana ise ilmutus paberi peale, aga mina kui mina alustasin, siis olid ikkagi juba värvipildid ja diapositiivid. Aga hiljem ma olen ka proovinud muidugi ise ilmutada mustvalgeid fotosid, mida ta alguses pildistasid. Esimene pildistamisobjekt oli aias koduaias näete neid kannikesi, pildistasime tegime makrovõtteid. Ja siis siis edasi, loomulikult läksime ikkagi põdra peale. Põder oli ikkagi üks esimesi modelle loomariigist. Ma vaatasin Eesti filmi andmebaasist, et Harri Põldsam on olnud konsultant vähemalt kolme filmi juures Jaht Eesti moodi, põdra kuningriik ja põder Eestis need on siis jäävad seitsmeteistkümne 18 aasta taha, et tal oli siis tutvusringkonnas inimesi, kes tegid loodusfilmi. Ja tegelikult ma lisan, lisan veel siia ka Rein Marani varasemad filmid näiteks ta on vähemalt kahes filmis, ma tean ta lausa pildi peal esimese filmi ja hetkel ei tule meelde. Teine film on ilvese lugu. Ja seal on see film, algab kohe kaadritega minu vanaisast kus räägitakse, et et see mees tunneb metsaradu paremini kui mõni mees oma linnatänavaid väiksest peale, kui mäletan, tõesti uhke tunne oli vaadata oma vanaisa sealt filmist, et seal oli küll suhteliselt lühikesed, aga ikkagi see siiamaani on hästi meeles. Ja teie olite ka siis teine operaator, mitme Rein Marani loodusfilmi juures. Nii jah, jah, et esimene film oli põdra kuningriik, mida me koos tegema hakkasime ja tegelikult selle filmiga saigi siis nagu minu filmitegija teekond alguse. Sest jah, vanaisa tundis Rain, ma arvan, et juba varasemalt ja ja tema lüke kinnisidee oli ikkagi põdrafilm kogu aeg. Ja siis ta rääkis sellest ideest Rein Maranile ja Maran, nähes meid ja nähes meie entusiasm ja ja teadmisi selle liigi kohta oli nõus alustama sellist filmi nagu põdra kuningriik. Nii et siis selle raames meile anti esimene kaamera kätte ja ja nii ta läks, et alguses oli muidugi täiesti uskumatu oma videokaamera ka. No selle filmi tegemise käigus ma mäletan, et Rein Maran paks välja, et kuna ma olin just natuke aega tagasi lõpetanud gümnaasiumi ja tegin plaan, et mida siis edasi minna õppima ja siis ma arvan, pakkused, proovi seda filmikooli, et et sulle see asi tundub, et istub. Läheme nüüd kiiresti teie magistritöö juurde, mis räägibki teie vanaisast pealkirjaga vanamees ja põder. Tuletan kuulajale meelde, film on pärit aastast 2009, see valiti kohe ka kinoliidu liikmete salajasel hääletusel 2009. aasta aasta filmiks. Nii hea film oli. Ja selle sisu on see, et te räägite selles filmis oma vanaisast, kes väga oskuslikult matkib põtrade häälitsusi ja tal on unistus kehastuda põdraks. Jah, et enne selle filmi tegemist ma sain just isaks ja meie perre sündis väike poeg ja see kuidagi muud, siis minu ma ei tea minu nägemust maailmast. Ja ma sain aru, et muutus järjest olulisemaks jäädvustada oma pere ja esivanemaid. Ja vanaisa kandis endas ikkagi sellist väga võimsat lugu mis tuli üles filmida ja filmiks luua. Selle üle mul on hea meel, et see õnnestus, et peale filmi valmimist enam vanaisa luhta minna ei jõudnud, et tervis läks kehvaks ja ja aga noh, see, et Ta tahtis põdraks kehastuda, võib-olla ta ise seda niimoodi ei mõelnud, et see on ikkagi minu võsuke, minu omalooming, et minu nägemus sellest minu kunstiline nägemus. Aga, aga selle filmiga ma tahtsin jäädvustada seda, seda täiesti omapärast maailma, mida vanaisa enda ümber kogu aeg lõi just looduses käies ja ja selle loodusega suhestudes. Et see oli juba väiksest peale ikkagi väga sügava jälje jättis siiamaani sellest ammutan inspiratsiooni. See oli kõik alati nii põnev, et see et see film selles suhtes sündis ka peaaegu nagu iseenesest, et kõik jooksis kokku, kõik oli õige ja toimis. Kas te olete veel kohanud elus inimesi, kes tahavad nii väga olla loodusega üks kui teie vanaisa tahtis? No nii, lähedalt ei ole kedagi küll tundnud, et et kindlasti on kihvt loodusemehi, aga aga teist sellist kindlasti heale kohaneda. Ma arvan, ta oligi väga erandlik vanamees ja põder selle põdral oli pandud nimi. Vana suur üks kõrv. Olin üks põder oli vana suur ja teine oli üks kõrv ja siis oli meil veel üks põder, keda kutsusime Limbaks. Sellepärast et me ühel aastal kohtusime ühe põdraga, kes oli kummalisel kombel tagakintsu haavata saanud, et me ise ei leidnud head seletust, miks, et kas, kas ta oli kakelnud mõne teise pulliga või oli äkki jahis saanud haavata? Ei teadnud, aga ta lonkas. Ja vanaisal oli alati kombeks panna sihukeste selliste iseloomulike tunnusjoontega põtradele nimesid siis meile endale on ka hiljem kergem nendest rääkida ja ja paljud kohad põõsa tukad said nende loomade järgi ka veel omakorda nimed. Aga see oli tema, välistasime Limbaks ja teda me nägime ka, järgmisel aastal oli küll maru kehvaks jäänud, aga lonkas vapralt edasi, et et väga palju põtru oli meil, keda me nägime mitu aastat järjest. See vana suur seal oli suur kühvelsarvedega põdrapull, keda me kohtasime viis-kuus aastat järjest tundsime ära ja noh, muidugi ka sarvekuju järgi, aga talongi kõrva ühes kõrvas oli selline iseloomulik sälk. Et siis ma olin alati nii rõõmsad, kui me teda jälle nägime, et et. Kas teie kõige uuem film tuulte tahutud maa kui selle avakaader ongi põdrakõrv, et kas see on nagu terekäsi teie kõige esimesele oma loodusfilmile ja see on nagu terekäsi teie vanaisale? No miks mitte, võib nii ka mõelda, et põder seostub mulle ja väga paljuski ikkagi vanaisaga, et kui kus iganes looduses seda põtra kohtan ikka tulevad vanad ajad meelde. Kas teie elus on veel mõni inimene, kes on teie elukäiku nii palju mõjutanud kui teie vanaisa? Nonoh tõenäoliselt mitte, tõenäoliselt mitte, et vanaisaga ja mulle hästi eriline suhe ja ja ongi täiesti ime, imeline. Olime juba, ma arvan, et juba kui ma sündisin, Me olime kohe parimad sõbrad, et ja ja lõpuni välja ja ja tihti mai kui käisime metsas, ei rääkinudki palju. Me võisime ju päev otsa sõnagi lausumata koos olla. Oma õpetajatest te olete nimetanud Jüri Sillartite, Rein Maran, et tahate nendest rääkida? Noh, kui mina filmikooli läksin, siis Rein Maran ei olnud enam õppetooli juht, et tema asemele oli tema enda õpilane Jüri sillalt. Ja Jüri Sillart on mulle jätnud ikkagi ka väga-väga sügava jälje, et see viis, kuidas tema filmisuhtluse mulle väga meeldib. Ja ma kirjutan kõigele alla, mis ta on, on öelnud. Tema oligi see mees, kes uskus, et õige film on mängufilm. Aga mina olin küll dokumentaalfilmi poole peal ja siis veel tegin veel seda loodusfilmi. Mulle tundus, et ta ei, väga ei arva sellest midagi sellest loodusfilmist, et aga mul on väga selgelt meeles, kui kui vanamees ja põder valmis sai, et siis ta tuli järgmisel päeval koridoris minu juurde, ütles, et tubli töö, Joosep, et poleks küll sinust seda uskunud. Et siis ma sain aru, et või, või no ma tõestasin talle, et ka ka loodusfilmiga või dokumentaalfilmiga võib kinomaagiat luua. Nii see on. Te olete käinud mitmel pool maailmas loodust filmimas. Rääkige palun oma erilistest elamustest. Mul üks nooruspõlve suur unistus oli saada kunagi Siberi taigasse. Ja see mul ka suht suht varsti õnnestus koos Riho Västrik uga kui me tegime filmi Leena Leena lättel. Et mul on hästi selgelt meeles, kuidas mööda seda Siberi jõge kolm päeva sõitsime ülesvoolu ja siis järsku teatati mulle, et nii, Joosep, sina jääd siia sellesse talionni üks väike niisugune palk, onnike. Me ülejäänud meeskonnaga liigume edasi pärast, et kahte kaamerameest ei ole ju mõtet ühes kohas hoida. Ja see tuli täiesti üllatusena, ma jäin lihtsalt üksi keset suurt lõputut Siberit aidata 10-ks päevaks. Et see oli mulle üks suur suur katsumus, et ma esimesed päevad tegelesin lihtsalt sellega, et mitte hulluks minna, et see oli mulle päris üllatav. Et see mõjus ikkagi päris raskelt. Aga ma sain hakkama ja sai väga erilise kontakti selle selle paiga loodusega. Ma ei mäleta sellest filmist muudkui lagedat, vetevälja. Ma ei tea, kas see pole vist see silm, seal on kaks filmi Leena lättele ükson Leena delta äkise vete väljalisel deltas. Juba hakkavad. Mälus segunema, kas taiga vastaste juurde? Üritustele siis on kindlasti ja kindlasti ta vastas ja ma sain aru, mul üks selle aja lemmikkirjanik oli Nikolai batuurine, alati unistasin sellest kütti elust seal üksinda, seal taigas ja ma sain aru, kui, kui karm värk see tegelikult on, et seal üksi see talv üle elada. Et nii mõnedki asjad, et said palju selgemaks ja 10 päeva piirdus 10 päevaga, ei veninud kolmeks nädalaks. Ei, kogu reis oli muidugi pikem, aga see minu üksioleku aeg siis oli 10 päeva, et see oli sihuke siiamaani meeles elamus. Kuidas siis Ameerikas oli? Ja Ameerikas, Põhja-Ameerikasse ma sattusin tänu oma heale sõbrale Oliver kantslerile, kes on üks, üks ägedamaid loodusfilmirežissööre Euroopas ja ameeriklased tellisid sakslastelt Nende rahvusparkidest niuksed dokumentaalfilmid, et igast rahvuspargist üks film ja mina sattusin kose Soome operaatori Janne Hendrik soniga Jossemiti rahvusparki. Käisime Jelosooni pargis. Et see oli jälle hoopis teist laadi loodusfilmikogemus, kuna kuna Ameerikas ju kõike tehakse, niukseks meelelahutuseks muudetakse ja need rahvuspargid on ka nagu siuksed kuidas öelda, nagu suured lõbustuspargid, et seal on meeletult inimesi, seal on meeletu bürokraatia ja kogu aeg peab tegelema sellega, et et kogemata mõni inimene kaadrisse ei satuks või kui auto, et aga kogu see põnev metsaelu toimub seal nende inimeste keskel. Enamus neist ei pane tähelegi, näiteks filmisime seal väga kihvt Tseene ilvesest kes jahtis sealsamas Jossemiti Vällis. See üks suur ürgorg, kus ta käis läbi, aga ta liikus läbi nagu nähtamatu vaim. Et esimese esimesel aastal me ei näinud seda ilvest kordagi. Alles teisel aastal hakkasime märkama. Aga ta käib kogu aeg sealt läbi inimeste vahel, nii et inimesed ei näe, et see oli üks täiesti omalaadne loodusfilmide kogemus. Et kiskja, kes muidu on öise ja väga varjatud eluviisiga, on pidanud ellujäämiseks harjutama ennast inimühiskonnaga Jah, et ta eksisteerib seal paralleelselt, et see viis, kuidas ta oma jahti peab, liigub ringis on lihtsalt hämmastav, kui nähtamatu ta võib-olla oli olukordi, kus vaatame jälgimist, heinamaad juba 10 minutit, mitte kedagi, näe, järsku tõuseb 10 meetri pealt ilves püsti. Et see on uskumatu, kui märkamatuks nad suudavad jääda. Ja nad teavad seda ise ja nad teavad ka, et inimesed on siuksed suht toitud, et ei saa aru, ei tülita ka väga ja neil ei lähe väga korda see, et ma panin seal tähele just et mis on Eesti looduses teistmoodi, et Eestis ikkagi loomad. Linnud kardavad inimest nagu tulla, aga seal rahvusparkides jahti veeta juba väga pikka aega. Ja loomad mitme põlvkonna vältel on ära harjunud selle inimesega inimene ei ole enam ohtlik. Neile ei tundu vähemalt. Ja nad ei karda, ajavad oma asju. Kanada Arktikas, Kanada Arktika oli nüüd ka. Kas oli siis üle-eelmisel suvel jällegi Oliver körtselile tegime filmi Arktika huntidest. See oli jällegi täiesti omalaadne kogemus, et olla 10 nädalat seal umbes 500 kilomeetrit põhja poolusest kus ei ole muud tsivilisatsiooni kui ainult üks ilmajaam. Eureka ilmajaam, kus esimese haigu, kui me sinna saabusime, loeti meile sõnad peale, et üle viie minuti ei tohi dushi all olla. Magamistoad olid ainult siuksed narridega ühiselamud. Ja kõik, kes inimesed seal olid, seal olid inimesed olid vahetuste kaupa niimoodi kuus kuud korraga ühes selles väikses ilmajaamas. Ja kõik olid sinna ei sattunud mitte ühtegi juhuslikku inimest, et kõik olid ainult oma ala professionaalid. Kas meteoroloogid, arheoloogid, liustike uurijad ja siis mõned filmi tegijad, et et see oli hästi põnev. Ja muidugi see kogemus arktika huntidega järjekordset seal loomad ei ole kunagi olnud jahitud? Jaa, absoluutselt, nad ei karda inimest, et põhikunst on leida üles hundiurud, kus nende urud on, kus nende kutsikad on. Ja siis võid lihtsalt hommikust õhtu unistada seal urgude juures ja jälgida, kuidas nad oma igapäeva tegemisi ajavad. Ja kogu see loodus on sul peo peal nii-öelda. Et sa saad jälgida täpselt seda hundi käitumist, seda hundiühiskonda hierarhiat. Ja kuna selliseid välivaatlusi tehakse ikkagi väga harva, et tänapäeva teadus on nii üles ehitatud raadiosaatjatele ja teadlased istuvad oma läp toppide taga ja vaatavad lihtsalt mingeid aktiivseid punktikesi, et kuidas need liiguvad. Aga mis päriselt toimub, seda tegelikult ei tea, et näiteks selle 10 nädala jooksul me nägime asju, mida teadus veel ei teagi, näiteks. Näiteks seda, kuidas igal karjal on oma territoorium. Kõrval territooriumilt ilmus järsku kari selle pesakonna juurde, keda parasjagu filmisime, tulid kolm hunti ilmusid järsku ulusid, kaugelt. Ei saanud aru, mis nüüd toimub, et kas need on sedasama karja liikmed. Tulid järjest lähemale siis me nägime, et et meie karja liikmed põgenevad siis me saime aru, et seal rünnak. Et rivaal, kari tuli põhimõtteliselt ta tuli teist karja hävitama ja meie silme all murti kõik viis väikest veel pimedat kutsikat kõrvalkarja poolt maha. Ja me saime seda filmida, et see on esmakordselt üldse seda filmitud. Miks emahunt oma kutsikaid ei kaitsnud, sest ta, meie karjala liikmeid oli ainult kaks, neid oli kolm. Ja kui on üks hunt enamuses, on kohe selge, kes on üle, et seal on väga-väga lihtne asi. Ja väga huvitav oli jälgida, et kuidas tulidki urgude juurde alfaemane alfaisane ja siis üks eelmise aasta kutsikas. Kõik kolmekesi tulid urgude juurde, siis peatasid ja lasid alfaemase ette siis alfaemane ampsu siis kõik kutsikad? Jah, surnuks. Et sihuke sihuke on see Arktika loodus ja veel nägime olukordi, kus kogu aeg juhtus midagi kummalist. Hundiühiskond on niivõrd keeruline, hundid on nii intelligentsed loomad, seal on, see on ainult üllatusi täis, kuidas nad mõtlevad ja kuidas nad käituvad. Olime tunnistajaks, kuidas öelda, siis lapsevargusele? Et järjekordselt olime ühe järgmise hundipesakonna juures, kus tükk aega ei olnud kedagi peale peale ühe ühe hundi, kes oli kuidagi nagu ärevil ja natuke kartis meid. Siis läks urgu ja vedas enda järel välja selt viis kutsikat, kaks neist olid suuremad ja kolm väiksemat. Ja kõndis minema. Mingi aja pärast tulid kolm nooremat kutsikat tagasi, aga kaks suuremat jäid tolle hundiga. Ei osanud midagi arvata, arvasime, et äkki on kaks pesakonda kuidagi segamini läinud või mis toimub. Aga kuna üks inglise filmigrupp oli meist kuskil paarikümne kilomeetri kaugusel eemal filmis oma urgude juures siis me niimoodi voki dokkidega või ma ei tea, raadiosaatjatega saime suheldud. Ja nad ütlesid, järsku ilmus üks hunt selle karja liige ühe kutsikaga kes siis seal, kui ta siis nende kõrvalkarja territooriumile sattus, kohe murti maha. Ja siis me saime aru, et see tõenäoliselt oligi siukene selle kutsika vargus või et see on järjekordselt registreerimata, et seda, seda vist pole kuskil teaduses kirjeldatud, et siukest käitumist võib esile tulla. Ja ühesõnaga jah, neid lugusid on lõputult, mis seal toimub. Kui need kanad arktika, hundid, inimest ei karda, siis kas see tähendab, et ei pea kuidagi mingis varies filmima? Jah, et seal ei pea varjet olema küll jah, aga hundid tulevad teinekord väga lähedale, et minu, mul on isegi pilt, kui ma, kuna seal polaarpäev, et siis me saame filmida, praegu käivad 24 tundi päevas vahepeal vahetustega magame. Et on pilt, kus ma magan magamismati peal ja hunt tuleb, nuusutab mu pead. Et, et ei paku talle mingit huvi, mitte mingit huvi. Et nii kerge oleks tal ühe, ühe ühe ampsuga maha murded. Aga ei, kordagi ei seostu hundile, inimene seal saagiga. No tava ettekujutus loodusfotograafist või loodusdokument Taal filmitegijast on see, et ta istub päevade viisi võib-olla nädalaid niisuguses ebamugavas varje seisa ennast keerata, jalgu sirutada, ei tea, millal ta magab, kas ta peaks kogu aeg olema nagu valvel, et millal loom tuleb, teadmata, kas ta üleüldse tuleb. Mis on teie rekord niisuguses varies passimise juures? Ma ma isegi väga pikalt ei ole, et ma arvan, et kaks päeva kaks päeva olen olnud ühes, varjas aga just varjetega töö seostub väga meie põhjamaa loodusega ja veel eriti eesti loodusega, seepärast Eestis loomi linde pildile saada, see nõuab ikka väga palju tööd. Ja ikkagi kordades rohkem passimist ja ootamist ja varitsevist kui nii mõneski muus kohas tehtud. Loodusfilmil, nagu Aafrika loodusfilmide tehes sõidetakse autodega loomadele järgi nii lähedale tarvis loomade olemas sealsamas Arktikas ka, noh muidugi suur kunst on neid hundid üles leida, aga kui sa oled nad üles leidnud, siis ainult filmi. Kuidas sa tahad, aga Eestis üldse hunti näha või? See võib-olla kord elus näed, et kui hästi läheb. Et selles suhtes on see meie enda Eesti loodusfilmi ikkagi väga-väga eriline. Et need elukad üldse pildi peal tähendab Eestis loomad kardavad inimest ja see on see jahipidamise tulemus? Jah, kindlasti midagi muud seal kindlasti ei ole. Kas Soomes on teisiti, ei ole soome sedasama? Te olete Soomes käinud filmimas? Natukene mitte väga, et otseselt nagu ei olegi neid loomi seal filmimas käinud. Kuidas te seal varjas ennast ärksana, hoiate 48 tundi pidevalt valves olla? Ei ole eriti mugav. Jah, aga kuna ümberringi toimub midagi huvitavat ja, ja saad alati valmis reageerima, siis ongi, et ei tohi lasta ennast nii-öelda lõdvaks ja ja uinutada sellest istumisest, et tuleb endale leida kogu aeg midagi huvitavat, millega tegeleda. Näiteks kui mul midagi muud teha pole, siis ma lihtsalt mängin kaameraga või proovin võimalikke variante, et kui miski kuskilt tuleb, kuidas ma siis käituma, et kasvad, suumin kutsuva fookuse, sätin juba kuskile paika. Kui midagi juhtub, et ma hakkan hästi kiiresti valmis sellepärast. Ja et teinekord on jah, magad õige hetke maha ja oledki ongi need kaks istutud päeva nagu aia taha läinud. Kaja loodimisel on täna, Joosep Matjus. Teie esimene loodusfilm, vanamees ja põder ligi 10 aastat tagasi sai kohe kinoliidu liikmete salajasel hääletusel aasta filmi tiitli ja seni viimast filmi äsjalinastunud tuulte tahutud maa on nimetatud juba sajandi loodusfilmiks. Te olete juba jõudnud mitmes intervjuus öelnud, et selle viimase filmil ideede saite Ameerikas. Kast jah, et. Sest oli maru põnev näha, et ameeriklased väga tahavad enda rahvusparkidest filmi teha. Ja nad isegi paluvad selleks eurooplasi, sest nad tahavad näha seda kõrvalpilku. Et kuidas siis läbi eurooplast, silmade, nende loodus võiks välja näha. Et see oli neile, mulle tundus, et see oli neil ikkagi nagu väga tähtis, millegipärast küll ma mõtlesin ka, et miks see nii võiks olla. Aga üsna pea jõudsin ka järeldusele, et see on ikkagi. Et saadakse aru, et see seal kodumaa loodus või see on mingisugune eriline väärtus, see on nagu kvaliteedimärk. Noh, tihti on ta ka ressurss, mida tahetakse eksponeerida. Aga noh, Ameerikal on ikkagi väga oluline näidata, et neil on ikka kõige kõrgemad ja võimsamad kosed võimsad kaljud, jõed ja meeletult loomi ja linde. Nende loodus on puhas ja elujõuline. Ja, ja sealsamas kõrvale see, seda projekti kutsuti. Metsik Ameerika. Sealsamas kõrval toimusid metsik skandinaavia, metsik Jaapan, metsik Saksamaa ega metsik Holland, isegi niuksed riigid, keda me teame, et seal ei olegi enam metsikut loodust, nagu Hollandis on, on teinud filmi metsik Holland. Ja see on nagu niisugune ülemaailmne trend, et tahetakse riigist teha loodusfilmi ja läbi looduse ja liigirikkuse ennast eksponeerida. Ja tekkiski mõte, et oota, aga miks Eestil oleks ka siukest filmi tarvis, et miks Eestil veel sellist ei ole, et seda peaks kohe tegema hakkama. Et see on ikkagi väga tähtis ja väga oluline olla kaardil, et olla läbi looduse kaardil. Ja, ja sealt hakkas idee idanema ja kui tekkis Eesti vabariik 100 programmi raames võimalus kandideerida dokumentaalfilmi ideele siis ma sain aru, et vot see on nüüd õige koht, et siia ta sobib valatult. See on väga ilus, ta on esteetiliselt puhas ja nauditav. Aga teisest küljest mulle tundub, et vaataja on justkui nagu mingis paralleelmaailmas. Me ei näe selles filmis ühtegi inimest, autot, raudteed, maanteed, mobiilimasti töötavat harvesteri, lagedat, raie, lanki, ühesõnaga kõike seda, mida ma näen. Kui ma sõidan ühest maakonnast teise, seda ma seal filmis ei näe. Ma näen ilusat, puhast puutumatut, loodust. Jah, see on olnud kindlasti taotlus ütleme, väga lihtne põhjendus on see, et loodusfilmis traditsiooniliselt ei olegi inimest, et see on niukene tegemist niisuguse žanri eripäraga ja et kuna filmi eesmärk on luua luua uus reaalsus, luua uus maailm, siis seda maailma luua on olnud väga oluline, et just need inimtegevus noh, teed ja raudteede mastid välja jätta, et need noh, tõenäoliselt lõhuksid selle selle omapärase maailma seal ära. Kui te mõtlete selle liigintensiivse metsamajanduse peale ja kui te loete arutelusid selle üle, et kas kuusikute raievanust on vaja alandada ja seda tehakse ja puidutöösturid suhtuvad teistesse partnerites jõupositsioonilt, mis putetaja tunne, ega ta seda arutelu, mis praegu ühiskonnas käib, jälgida? No mulle tundub, et see on üldse globaalne probleem, et siin ükskõik kus maailma nurgas ei elaks, et kõik me oleme selle selle süsteemiga või selle heaoluga Selle tarbimisühiskonnaga seotud noh, kui ma nüüd otse ütlen, siis ma arvan, et me lihtsalt praegu müüme hästi odavalt oma põhiväärtuse maha. Mis iganes selle metsa hind ka praegu ei ole, see on nagu väga-väga odav ja minu meelest on täielik rumalus seda niimoodi maha müüa, et täita mingi riigikassa puudujääke või mis iganes, et see on ikkagi väga nii-öelda odav raha vä odavalt ära antud, et mul on sellest kahju, et me oleme ikkagi minu meelest Eestis nii ühiskonna nii kõrgelt arenenud, et meid ei peaks, kui nii kuidas öelda primitiivselt raha teenima, et teil on selle filmi juures Belgiast pärit assistent, kui ma õigesti mäletan, Belgias ei olegi eriti mets enam nagu Hollandist. Et minu Belgia sõber Johannes pruuks temalegi oma bakalaureusetööks ka loodusfilmi sihukese eksperimentaalse. Ja tal on ka seal üks kaader metsast, et selles filmis ja ta rääkis, kui pikalt ta seda seda kaadrit otsis, et igal pool oli mingisugune jalgrada või post või mingi muu tsivilisatsiooni märk leidis terve Belgia peale ühe koha, kus oli võimalik teha üks kaader metsast, mis tunduks, et nagu oleks puutumata ja Eesti on sinnapoole teel. Nojah, et kui sellise suhtumisega jätkame, et siis siis on see kurb ja, ja järgmised põlvkonnad on meie peale väga pahased. Et ma arvan, et tulevased põlvkonnad ei suuda mõista, et miks, et metsad niimoodi mõttetult maha võtsime. Seal ei ole ühtegi head põhjendust. Tuleme uuesti teie loodusfilmi tuulte hallatud maa juurde tagasi. Kriitikud on rõhutanud, et see on filmikeele mõttes täiesti uus tase. Kui ma vaatan seda filmi ja seal tuleb ette see konnade kudemisaeg, kus 100 isast lämmatavad ühte konna prouat või kui ma näen seda kevadist rästikute sasipundart siis mul tuleb ette, et ma olen seda kõike juba kuskil näinud, kontrollisin pärast järgi, jah, ma olen näinud sarnast stseeni Rein Marani filmis tavaline rästik ja tema filmis nõialoom, mis rääkis kärnkonnast. Ma arvan, et kui meil läheb hästi ja kui inimkonnal on õnne siis. Me näeme samasugust konnade kudemist ka 400 ja 4000 aasta pärast. Aga milles seisneb teie filmikeele eripära, mis mis lahutab samast stseeni loodusest? Rein Marani filmis, mis on tehtud 40 aastat tagasi. Milles on see teie? Põlvkondlikus. Jah, hea küsimus, et ma arvan, kui väga lihtsalt öelda, siis minu põlvkond saabki maailmast täiesti teistmoodi aru ja panebki seda maailma täiesti teistmoodi kokku. Kuidas? Kuidas see on nagu raske küsimus, et see käib alateadlikult, ma arvan, et see, ega, ega mina või meie paneme seda filmi kokku selliselt, et meile tundub see õige lihtsalt tundub see õige. See loo jutustamise viis tundub meile arusaadav. Ja Me kõnetamegi eelkõige enda põlvkonda ja uuema aja inimesi. Ja loomulikult on ju ka muudab tehnoloogia väga palju seda, kuidas neid uue aja filmid, loodusfilmid on kokku monteeritud. Sellepärast et noh, juba see, et kaamerad on väiksemaks muutunud kaameraid saab panna vee alla, kaameraid õhku tõsta, kaamerat saab erinevat moodi liigutada, objektiivid on pikemad, suuremad suumiulatusega, kõik see loob uued võimalused loo jutustamiseks. Ja teisalt, kui me mõtleme sel ajal, kui Rein Maran tegi oma filme siis monteeriti filmilinti ja see Monteerimis viis on totaalselt erinev kui see, mida meie täna teeme arvutis. Me saame kõike ümber tõsta, ümber organiseerida väga intuitiivset olla, aga Rein Rein Maran pidi omal ajal ikkagi juba ette paberi peal suutma selle filmi ära monteerida. Sest film siis ikkagi lõigati katki. Et seal seal oli, muutus ikkagi väga keeruline teha ja, ja see mõtlemise viis juba oli niivõrd erinev, et. Ma kahtlustasin seda siis, kui ma kuulasin selles uues filmis Veljo Runneli salvestatud loodushääli, ma sain aru, et need loodushääled ei ole salvestatud samal ajal kui see pilt, et need on lihtsalt hiljem sobivasse kohta peale või juurde mängida. Just, ja just sellepärast, et sünkroonheli lindistamine on üks harukordne nähtus, et seda tehakse, aga tulemus ei ole kunagi nii hea, et seda võiks ka filmis kasutada. Mõned erandid on aga sellepärast, et sel ajal, kui sa filmid võib olla suur tuul võib-olla lennuk lendab üle, võib-olla sa ise liigutad kaamerat või krabistad et see helikvaliteet on tihtipeale kehva ja sellepärast sellised foonid ja erinevad liigid on eraldi lindistatud, et et oleks parem, parem kvaliteet. See film on väga puhas, tema heli on väga puhas, pilt on kuidagi väga puhas ja puhastatud. Kui te võrdlete näiteks tänavuse Matsalu loodusfilmide festivali Grand Prix saanud sakslase TÖÖ norra fjordi lest. Mille poolest see parem oli kui tuulte tallatud maa? Raske öelda, et mina arvan, et Eesti loodusfilm on, on igatipidi parim. Jah, kas loodusfilmide maailmas on olemas ka niisugune asi nagu Ameerika filmiakadeemia Oscari võistlus või või jah, on, Inglismaal on üks maailma kõige suurem loodusfilmifestival, et Inglismaal Bristolis Valts screen ja seda kutsutakse neid, neid auhindu seal kutsutakse nii-öelda loodusfilmimaailma Oscareid näiteks, et et seal on siis kõik maailma vägevad koos ja eesotsas BBC ja Disney, näitcher ja Animal Planet ja ja saksa saksa loodusfilmitegijad ja tõenäoliselt nendel on rohkem raha, kuidas nad seda kasutavad. Et saada head loodusfilmi. Nad kasutavad seda väga nutikalt. Neil on, noh, kui me räägime BBC-st. Välja töötatud süsteem, millel on pikad traditsioonid ja seal on need taustajõud, on juba niivõrd võimsad. Et kui operaator läheb võttepaika, siis on talle kõik eeltöö ära tehtud ja need loomad, linnud, keda sinna filmima läheb on juba seal olemas, et ta ei lähe otsima neid. Aga kui me toome võrdluseks, et meie Eestis, et me ikkagi poolaeg otsime neid liike ja, ja siis teine pool võib-olla saame filmida. Meie võtte meeskonnad on hästi pisikesed, aga viiv siis on inimesi, meeskonnad on suured ja, ja võimsad ja hästi professionaalsed. Ja ma olen kuulnud ühte juhtumit, kui minu hea sõber Janne Hendrikson filmis kuskil Venemaal Magadanis koos BBC operaatoriga rändlinde ja talle anti ülesanne, rändlinnud peavad lendama vasakult paremale kaadris. Aga ta sattus peale olukorrale, kus rändlinnud lendasid paremalt vasakule ja siis ta helistas sealt kaugelt Venemaalt Inglismaale BBC peakorterisse ja küsis, et mis ma nüüd teen. Et nad lendavad paremalt vasakule, et kus on filmile ja talle öeldi, et ei, Ervini. Et sellega nende suurte võimalustega kaasneb ka tihti nagu üleregulatsioon. Et nad ei saa olla nii loomingulised, võib-olla, kui on ülejäänud Euroopa filmitegijad nagu sakslased, näiteks. Et neil on ikka väga kindlalt stsenaarium ees. Nii peab filmima, nii suur, peab olema plaan ja midagi muud, kui midagi muud huvitavat näed, siis pole vaja võtta. Ja mõtle, et eile sattus ette Eestis viiepealine hundikari, ilma et keegi oleks seda teileta ajanud. Jah, see on suur, suur ime ja veel suurem ime on see, et meil olid kaamerad olemas, sel hetkel. Ja ma mäletan, et kui pärast selle stseeni filmimist ma ikka vaatasin mitu korda neid kaadreid üle ja olin ikka väga imestunud, et oh, need ongi siis need eesti hundid kellest kogu aeg olen unistanud. Teil on selles mõttes ka ilus film, et ükski loom ei murra teist, et kõige julmem kaader oli võib-olla see, kui saarmas jääs jõe alt sai ühe külmunud konna kätte, et see oli peaaegu, et ma mõtlesin, et teab, mis seal filmis veel tuleb, aga ei tulnud midagi. Te tahtsitegi teha niisugust ilusat filmi. Ja kindlasti ma tahtsin teha ilusat filmi, aga ei vältinud nagu mitte mingil juhul murdmist, et kui ma oleks näinud, kuidas hundid või Ilves murrab metskitse maha, et ma oleks hea meelega, mina arvan, et see on ikkagi nii. Nii harukordne, nii huvitav, et kuidas murdmine täpselt käib? Looduses murdmine on igapäevane nähtus, toimub kogu aeg, lihtsalt me pole seda näinud. Ja noh, küsimus ongi selles, et et kuidas seda näidata, et mitte liiga brutaalselt, et näidata seda kui ühte elu osa, et minu meelest siuksed murdmisstseenid on väga kõnekad, mäletan ühte stseeni BBC-st, kus hunt murdis ühe noore piisoni maha ja nad koos võitlesid seal nõrkemiseni. Ja minu meelest oli see nii võimas kujund, et kuidas hunt ja see piison, nad olid nagu üheväärsed ja kuidagi mõlemad olid kohkunud või õnnetud. Et loodus on neid selliseks loonud, et siis mulle tundus, et nagu hunt on niisugune kurb, et ta on loodud murdjaks. Aga see on, need on sellised rollid looduses neile antud üks on saakloom, teine murdja kumbki pole hea ega halb, nad on lihtsalt selle maailma osa seal veebis siis ongi hästi palju niisuguseid Äksin või ai niisuguseid hästi konfliktseid suurt emotsiooni kandvaid kaadreid jahidki, et tundub, et nemad on selle peale oma loomingu üles ehitanud ja hästi, väga meisterlikult. Võimsad stseenid on neil, Joosep Matjus, mis siis nüüd edasi. Kas loodusdokk, kas inimühiskonna? Kas mängufilm? Meeles mõlgub ikkagi loodusdokk, et ka selle filmi puhul tuulte tahutud maa puhul, et mul annab nii palju jõudu, inimeste tagasiside, et see film meeldib inimestele, Eestimaa loodus läheb väga hästi väga nagu korda inimestele ja ma näen, kui õnnelikud on inimesed, kui nad saalist välja tulevad. Selle üle endala meie kodumaa loodusele. Ja see annab mulle nii palju jõudu, et et jätkata ja ja uusi lugusi loodusest vaatajateni tuua. Kuid oma esimese loodusfilmi vanamees ja põder pühendasite oma pisipojale tõmbatile. Sellest saab juba 10 aastat varsti. Kes praegu pahvati metsa kaasa võtta, teda loodusega sõbraks teeb? Kas mina ikka teen, et oleme suviti oleme kogu suve ikkagi maal ja loodusega ninapidi ja otsime nastikud ja igasuguseid põrnikad ja kes keda me seal leiame. Ja vahetevahel õnnestub ka põtra näha. Et ikkagi hästi oluline on, et olla, olla selles loomulikus maakeskkonnas. Nii et uus põlvkond looduse hindajaid, talletajaid kasvatajale, no loodame, ega seda, seda ei tea kunagi, et kellest saab suur loodusemees või looduse austajad. Või jah, et ei tea, et see ongi seesama jagu nagu minu vanaisa mulle kunagi seda ei, ei sundinud peale või ei, ei propageerinud nagu avalikult, et see oli lihtsalt üks, üks võimalus, üks üks variant. Oma vaba aega veeta. Ja vahelduseks käia natuke teistlaadi kohtades kui igapäevaselt. Ma ei usu, et ta kunagi arvas, et minust peaks saama mingisugune loodusfotograaf või võifilmideks. Te käite oma kõige uuema lapseetuulte tahutud maa ka kohtumas filmi vaatajatega. Jah, et olen juba mõnel linastusel käinud, et ja mulle väga väga meeldib käia vaatajatega kohtumas ja nende küsimustele vastata, et seal ma tajun, et kui väga seda filmi on tegelikult vaja. Jääme siis uusi filme ootama. Aitäh pika intervjuu eest, Joosep Matjus, aitäh. Saatekülaline kaja loodimisel jälle nädala pärast kuulmiseni.