Kuula. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula. Rändajat kuulete avalikku salvestust, mis toimus 30. oktoobril uudistemaja esimeses stuudios ja mis oli pühendatud Austraalia mandrile, loodusele ja inimestele. Tere, armsad raadiokuulajad. Tere, on mõeldud nüüd nii nendele, kes kuulavad seda saadet juba läbi raadio kui ka nendele, kes te praegu istute siin raadiomaja saalis saate salvestusel. Aitäh, et saite aega tulla ja läheme koos siis mõtterännakutele Austraaliasse. Ja tänaseks teemaks on Austraalia manner, no ikka kohe terve manner koos kõigega, mis seal sees on, nii looduse kui inimestega. Ja, ja siin ma räägin hästi palju omaenda arusaamu, mõtisklusi, neid lugusid, mida me seal kuulsin ja mida ma ise seal läbi elasin. Ma olen käinud Austraalias tegelikult kolmel korral ükskord küll põgusalt, aga kaks korda ikka täitsa põhjalikult ja siis olen käinud nii kõige idapoolsemas lõunapoolsemas, põhjapoolses omas nurgas ja samuti seal keskel. Nii et, et kõik see, mis nüüd tuleb, selles on hästi palju sellist isiklikku nii nagu mina olen seda mandrit siis nagu mõtestanud ja ja ise kogenud. See oli siis võib-olla kõige isaralikum ja kõige iseloomulik on Pill Austraalia aborigeenide ja selle nimi on kitseridu. Seda mängitakse ringhingamisega nii et ninast hingatakse sisse ja suust puhutakse välja ja üldse mingit pause ei ole, tundide kaupa niimoodi joriseb. Ja teistpidi on ta siis mõnikord kaks meetrit pikk ja ta on tehtud eukalüptitüvest, mille sipelgad on seest tühjaks õõnestanud ja siis tehakse ta veel viimistletakse ära. Ja niimoodi siis sinna tüve sisse see heli tekib ja see muusika, mis oli, selle nimi, oli vareste tants niukene, väga metsik, väga hoogne. Ja see on hala, vares on tegelikult selle varese nimi on üsna meie varase moodi aga natukene siiski suurem. Ja kõik, mis on Austraalias, on teistmoodi, kui on meil noh, kasvõi see, et kui ma nägin seal seda maakaart tähtsal Austraalias Sydney raamatupoes siis seal Austraalia oli üleval ja hästi suur ja ülejäänud maailm oli kuskil seal maailma ääre peal ja ma arvan, et selliselt nemad seda maailma just näevadki nende kõige lähem manner on tegelikult taas ja ja see meie armas Euroopa on nende jaoks täiesti maailma äärel ja siis see ütleme Baltimaad, istun nii väike, see ei tule kõne allagi, kõik Baltimaad kokku on selline pisikene tibla no täiesti maailma ääre peal, nii et iga hetk kukub üle ääre alla või teistpidi enam-vähem Arktikas, et vahet pole, kas Arktika või Baltimaad, see kõik on seal kuskil täiesti täiesti mõttetult kaugel. Ja tegelikult see oli aus katse, mulle meeldis, et ta oli siis just nii nagu austraallane tegelikult maailmatunnet, kui ta seal elab. Aga teistmoodi on see maaga mitmes teises mõttes. Huvitav on see, et kuidas Euroopa maadeavastajad talle üldse nime panid? See, et nimi pandi sellele maale juba tohutult ammu enne seda, kui Austraalia üldse oli avastatud valgete inimeste poolt. Ja õieti selle algus läheb isegi väga kaugesse antiikaega. Vanas Kreekas oli selline veendumus või isegi teadlaste sihukene loogiline järeldus. Et maakeral peab kõik olema tasakaalus või maailmas peab kõik olema tasakaalus. Ja siis, kui juba saadi selgeks, et kajaid on olemas põhjapoolkera ja lõunapoolkera sajandeid hiljem siis oldi ka sellesama põhimõtte järgi veendunud, et, et põhja poolkeral peab olema sama palju maismaad kui lõunapoolkeral. Aga põhja pool kena mandrid olid juba suhteliselt ammu avastatud lõuna poolkeral algul letti Ameerika, eks ole, seal oli siis Lõuna-Ameerika. Aga siis niipalju kui ringi sõideti laial ookeanil, no mitte mingit maad ei ole igal pool, ainult üks tühi ookean. Aga oldi veendunud, et kuskil peab olema ja see peab olema enam-vähem sama suur nagu kõik põhjapoolkera maismaad kokkupäratult, suur manner peab olema, kuna ta asub lõunapoolkeral, siis pandi talle nimi, enne kui seda teati, nimeks pandi terror Austraalias ehk siis lõunamanner. Ja siis, kui siis lõpuks kuskil 16. sajandil tehti üldse esimene maailmakaart, siis ka veel ei oldud Austraaliat avastatud siis selle kaardi peale oli hästi selgelt kirjutatud umbes praeguse Antarktika kohale terra Austraaliasse, et siis on nagu õige siis vastavalt loodusseadustele reeglitele. No ja siis veel mõni sajand hiljem siis tõesti juba seal hollandlased ja inglased hakkasid seda mandrit nagu avastama ja siis lõpuks, kui talle tiir peale tehti, siis oldi üllatunud, et polegi teine nii suur nagu ta justkui peaks selle teooria järgi olema. No ütleme ausalt, üks manner oli veel avastamata. See oli Antarktise manner, see avastati veel hiljem. Aga reaalsuses on ikkagi nii, et kui me paneme kokku Antarktise mandri ja Austraalia mandri, siis nende maismaa pindala on tohutult palju väiksem. Paneme juurde Lõuna-Ameerika, ikka on palju väiksem, kui on põhjapoolkera maismaa, nii et antiikteadlaste väga loogiline teooria tegelikkuses ikka paika ei pea. Aga mis on sealmaal veel teistmoodi, on loodus. No väga eriline loodus, väga kummalised elukad. Elukad, keda ligilähedastki Nende sugulasi praegusaja maakeral ei ole. Noh, loodusteadlased ütlevad nende kohta näiteks ühed on ainupilulised, kõlab kuidagi arusaamatult, Nad on imetajad, ainult ilulised imetajad on need, kes ainsatena kogu maakeral munevad mune. Noh, nii nagu sisalikud või, või nagu linnud. Ja neid on ainult kaks liiki seal ja neid siis nimetatakse ainupilulisteks, mujal maailmas neid kusagil ei ole. No üks lihtsalt näitena toon on sipelgasiil, ma olen teda mitu korda otseselt näinud, ta meie stiilist natukene suurem okkad täpselt nagu meie siilil. Aga nina on ta niisugune imelik nagu pliiats nagu harilik pliiats, 10 sentimeetri pikk hobune tohutult kõva ja sellega ta puurib siis termiidipesadesse auke ja õngitseb sealt systermitte väljas on tema põhitoit. Aga tema näiteks siis on see, kes muneb ja munadest siis kooruvad alles pojad ja see teine täiesti mujal maailmas tundmatu no ütleme, Lõuna-Ameerikas neid natukene siiski ka on, need on siis need kukkurloomad kukkurlooma definitsioon. Ma ütlen nüüd lihtsalt ja otse ei hakka siin keeruliseks asja ajama. Väga lihtne kukkurloomad on kõik imetajad kellel on kukkur kõhu peal ja see on üsna täpne tegelikult ja loodus on siis need elukad loonud umbes sellise mõttega, et nende kukkurloomade pojad sünnivad tohutult palju väiksemana, kui on tavaliste imetajate pojad ja kohe lähevad sinna kukrusse elama ja elavad seal nii kaua, kuni nad muutuvad juba nii suureks, et suudavad iseseisvalt toimida. Vanasti arvati, et nad on kuidagi primitiivsemad, kui need meile tuntud imetajad praegu kaheldakse selles lihtsalt loodus on sel puhul valinud teise tee, kumb on primitiivsem, kumb mitte. Selle üle võib pikalt vaielda. Peale loomade on ka seal väga palju taimi, keda mujal maailmas ei ole, ütleme üle kolmveerandi taimeliikidest on niisugused, keda mujal maailmas ei ole. Ja väga kummaline on seal see, et sa võid tohutult Alt minna sellega, et kui sa vaatad seda puud ja mõtled, et see on okaspuu siis tegelikult On see lehtpuu. Ja kui sa vaatad teist puud ja mõtled, et see lehtpuu, siis see on tegelikult hoopiski okaspuutoon, näite kauripuu. Tohutult vägev puu, hästi, jäme, hästi kaua elab. Suur võimas puu ja sa vaatate ta, tal võras lehed on raudselt lehed, noh nii nagu meie pajulehed on tal küljes. Aga siis korjad sealt maast üles selle. Noh, see ei ole vili, vaid see on käbi ja see on okaspuu, kuna okaspuudel on käbid, ühe nendest tõin, maga sealt koju. Praktiliselt ainus suveniir loodusest, mida me sealt olen toonud ja teine, mis on siis nagu okaspuu, aga tegelikult on hoopiski lehtpuu, on siis kasvariin, Gazoriin on pealt vaadates noh, nagu mingid pikad pehmed okkad, ripuksid okste küljes, vaatad lähemalt, need ei ole okkad, need on võib-olla teate osi Eesti looduses, selline lüliline taim. Ja need ongi tegelikult hoopiski tema võrsed, mitte lehed, vaid võrsed näevad välja nagu pikad okkad, nad koosnevad lülidest, neid saab ühekaupa, neid lülisid, sealt nagu ära tõmmata ja tegelikult nende lülidega tema siis toodab seda elusainet, ehk siis need lülid on tal sama, mis on meie lehtpuudel lehed. Nii et äärmiselt kummaline ja, aga lisaks ka loodusele muidugi see inimkultuurse on minule väga lummav olnud. Ikka tahaks rohkem teada sellest koti midagi, ma olen seal kohapeal kogenud palju lugenud. Esimene asi on kummaline. Teate olema nõus, sest niimoodi ütlevad teadlased, et Austraalia manner asustati inimese poolt varem, kui Euroopa. Nii see päriselt on, jõudsid sinna praegustel andmetel kuskil üle 60000 aasta tagasi. Ja Aafrikast nad tulid, kuidas nad nii kiiresti sinna said? Ega keegi kuidagi väga täpselt ei oskagi seda öelda. Kindel on see, et sel ajal maismaa oli rohkem maailma merepind oli 100 meetrit madalamal. Austraalia oli maismaa sildadega ühendatud praeguse Aasiaga kuidagi niimoodi tulid. Aga nad on elanud seal põlisemalt, kui, kui on elanud Euroopas inimene ja enne valge inimese tulekut. Nende kultuur kujunes tohutult mitmekesiseks väga erinevaks, sajad erinevad rahvad, 100-l erinevad keeled, ka see inimene seal arenes hoopiski oma kultuuriga mingis muus suunas võrreldes muude mandritega. Valge inimene muidugi sinna jõudes leidis, et nad on primitiivsed, Nad ei oska isegi rauda kasutada, neil on kiviriistad, nad kütivad, kalastavad ei pea, põldu, ei pea koduloomi. Praegusel ajal jällegi antropoloogid ütlevad, et tooted hakkan nüüd mõtlema, et see on ju selline manner mis on kõige kuivem, kus on kõige vähem rohelust. Ja see loodus ei pakugi võimalust õieti D põldu harida sellisel moel, nagu muistsel ajal seda teha sai. Ja et, et need inimesed valisid tegelikult parima viisi elus püsimiseks nad vastavalt loodusele, kus midagi looduses tekkis, söödavad, selle järgi nad rändasid rändasid ringi ja tegelikult said nad kõik eluks vajaliku loodusest kätte. Nii et nende, ütleme, niukene, materiaalne kultuur oli suhteliselt askeetlik, aga mis sellest, nende vaimne maailm on selline, et seda siiamaani imetletakse. Näiteks üks ilus sõna on, selle kohta öeldakse uneaeg või siis ennemuistne aeg või minu meelest. Ma ise olen mõelnud niisuguse sõna nagu muinasuni. Et nende nagu veendumuse järgi loodi maailm siis sellel muinasuneaegadel, et olid sellised tohutu hiiglaslikud fantastilised olendid, kes siis omavahel suheldes, vahel võideldes, vahel üksteisega sõpradeks saades tekitasid kogu selle maastiku, mis Austraalias on olemas ja selle muinasuneaegsete loomise lugusid on meeletud, palju austraallaste lõputult. Ja teine on niisugune tohutu mõjuv veendumus, minu jaoks on see, et see maailm, see une ajal loodud maailm kaob ära, kui me ise seda uueks ei loo. Ja siis nad laulavad igal aastal maailma uuesti nagu algusest peale. Ja nad liiguvad teatud joon, nimed on, mõjub nagu ulmeraamat, eks ole. Aga selle kohta on üks väga tore raamat eesti keeles laulujooned, soovitan seda lugeda, see on, see on väga asjalik, asjalik raamat, meelt kesest, nii kaua seda asja uuris ja tegelikult neid laulujooni mööda kõndides vahetpidamata lauldes ühelt hõimult teisele laulu edasi andes. Nad lõid kogu aeg maailma uuesti, kõik need aastatuhanded, see on täiesti kummaline võrreldes selle kultuuriga, milles meie oleme, on kasvanud. Ja kui sa sellesse juba natukene süvened, siis lummab sind täielikult. See on nüüd linnulaul, tema nimi on lüürasaba, lüürasaba on umbes väikese kalkunisuurune ja siis tal on taga on niisugune väga pikk saba, mis meenutab lüürat. Väga kummaline lind. Ja ta on maailma üks kõige paremaid lauljaid, ta oskab kõike. Ma olen kuulnud teda metsas vilistamas nagu flööt. Aga ta võib vilistada, aga teistmoodi vaheldusrikkalt. Laul kostab kilomeetrite kaugusele. Aga ta on võimeline ka jäljendama teisi hääli ja see, kes meile nüüd esines, tema elab loomaaias ja kui ta seal oma loomaaias oli, siis ta kuulis hääli, siin oli ju kuulda akutrelli siis haamri kopsimist, käsisaega saagimist ja täiuslikult jäljendab neid lüürasabad, ma olen näinud mitmetes kohtades, aga, aga ka näiteks sinimägedes. Sinimäed on üks niisugune koht, et kui sa lähed Austraaliasse ja sul on tohutult vähe aega ja sind loodus huvitab. Kindlasti saab maandud Sydney's, see on kõige tüüpilisem rahvusvaheline lennu liin, mis maandub alates Sydneys ja sealt ühe tunni autosõidutee kaugusel. Sa jõuad tohutu suurele alale, mis on mitu korda suurem, kui on meie Lahemaa rahvuspark, kõige suurem rahvuspark Eestis. Ja seal sa saad olla täiesti loodusega isekeskis. Fantastiline paik. Mäed metsad, joad tohutu palju radasid, tähistatud radasid. Ma pean küll hoiatama mõned kohad sinimägedes, absoluutselt turistilõksud, seal on massimat voogamas ja palju kära ja palju lõbustusi. Aga sinimägedes leiad tiga kohaks, sa saad täiesti omaette olla seal kindel ja vot seal näiteks nüüd just viimasel käigul 2016. Mööda rada minnes järsku kuuled põõsaste vahel mingit sahinat ja sealt põõsaste vahelt tulebki lüürasaba oma uhke sabaga välja, siblib seal niimoodi ta ei viitsi eriti lennata, suur lind. Ja siis läheb nagu siblide sedasi, et seal ta mingit häält ei teinud. Aga kui sa õhtul näiteks oled metsas ja oled vait ja siis kuskilt kaugelt kaugelt kuuled sellist tohutu vaheldusrikast flöödimuusikat. Ja üldse nüüd ma tahaksin kõnelda kahest piirkonnast Nende loodusest, need on siis Ida-Austraalia ja Lõuna-Austraalia nende eripära võrreldes muu Austraaliaga on see, et seal on kõige rohkem metsi kõige vaheldusrikkamalt. Ja need metsad on tohutult võimsad, kõige võimsamad metsad, mida ma Austraalias olen näinud. Austraalia kõige tüüpilisem puu on igal juhul eukalüpti eukalüpti, no kui te muidu ei tea, siis bensiinijaamas on eukalüpti vihad sauna minekuks. Eukalüptilehtedel on tohutu tugev lõhna. Kui sa oled seal eukalüptimetsas, siis sa tunned sedasama lõhna enda ümber hästi, tugevalt, hästi võimsalt ja eukalüpti liike on tohutu, palju üle 100. Aga mujal maailmas neid praktiliselt ei ole, kõik on ainult Austraalias ja näiteks sellist sinimägedes on ka võimsad eukalüptimetsad. Aga kõige võimsamat eukalüptimetsa, mis ma üldse olen näinud, oli just Melbourne'i lähedal Melchiorist natukene põhja poole. Selle metsanimi oli Jarra ringis ja Reinsi mets. Ta on lehtpuu, mets. Puud on mitte väga jämedad, Aganud ulatad, astuvad üles välja taevasse, vaatavad üles ja lattu ei paista ja nad kasvavad väga lähestikku, kõik on ilma nihukeste kõrval oksteta, ainult seal kõrgel üleval on suur ladvatutt Vapustav mets ja selle all veel siis puukujulised sõnajalad, mis on viis korda kõrgemad kui inimesed. Ja selles metsas otsisin ma muidugi suure pingutusega üles, aga ma alati otsin selle kandi kõige suurema eukalüpti. Ja selle ümbermõõdu mõõtsin kaeras oli 13 meetrit peaaegu kaks korda rohkem kui meie Eesti kõige jämedam Tamme-Lauri tamm ja kõrgust oli tal peaaegu 100 meetrit, aga varem oli ta olnud kõrgem ta latvali tormiga ära murdunud. Nii et praegu maailma kõige suurem lehtpuu, kõige kõrgem lehtpuu ongi eukalüpti ja kõige kõrgem eukalüpti on üle 100 meetri kõrgune. Ja vot selles samas Melbourne'i lähistel seal Lõuna-eukalüptimetsades jälitasin maa siis nokkloomanokkloom on selline loom, et kui toodi esimesed topised Euroopa teadlastele, nokkloomatopised, saad kuskilt aasia kandist meremehed tõid siis teadlased uurisid eest ja tagant ja ütlesid, sellist looma ei ole olemas, teda ei saa olemas olla, see on võltsing. Ja siis läks väga kaua aega mööda, enne kui siis ikka selgus, et ei ole võltsing, ta on võib-olla selline noh, väikese pra suurune loom elab vees, koon on tal nagu pargil saba taga, nagu meie, kopra on niisugune lame ja ta on täiesti müstiline loom, ta kuulub nende ainupiluliste hulka, see tähendab seda, et ta siis muneb enne munemist ta iseenda müürib sisse kaldaäärses koopas, ehitab ise endale seina ette ja seal taga Ta siis muneb ja on niikaua, kuni pojad kooruvad. Ja siis tuleb koos poegadega välja. Ja tal on mingisuguseid kummalisi võimeid, mida teistel ei ole, et noh, rääkimata sellest, et tal on niisugused nii-öelda lokaatorid, millega ta tajub enda ümbrust. Aga ta on ka võimeline andma elektrilööke enda ümbrusesse. Ja tal on ka üks küünis kummaline küünis tagumise jala juures, mis on mürgine sellega, ta võib täitsa ohtlikult isegi vigastada neid, kes teda ründavad. Ülimalt kummaline. Ja nüüd olin näinud teda akvaariumis Austraalia loomaaias, seal ta ujus suures akvaariumis ja ujus tohutu kiiresti meeletu kiirusega, tohutu osavalt seal niimoodi ringi ja edasi-tagasi. Ja vahepealt sukeldus põhja, otsis sealt mingit söödavat loodusest teda näha. Noh, see on tohutu, peaaegu võimatu, sest ta öine elukas ja peale selle põhiliselt elab vee all. Aga me siis ikkagi võtsime lihtsalt kinnismõtteks, et me peame teda looduses nägema. Ja siis me läksime kohta, mida soovitati, et see on kindla peale, kui seal olete kannatlikult, näete, olime päeva, olime öö tegelikult öösel, Me isegi nägime teda kuuvalgel, aga see oli nii viivuks, et noh, et see ei olnud mingi õige nägemine. Ja mina muidugi tahtsin pilti teha cademastel, noh, kujutad ette ja siis siis sai veel otsitud siit ja sealt. Ja siis ühes kohas asi niimoodi, et üks farmer, kohalik farmer oli pannud külatänavale välja kuulutuse tahad näha nokklooma looduses, tule meie järve juurde. Maksa selle nägemise eest 20 dollarit. Kui sa nokklooma ei näe, siis ma maksan raha tagasi. Ja see oli niivõrd hea reklaam, läksime kohale, passisime, vihma 100., igavene vastik ilm oli, aga kannatasime ja kannatasime ja siis tõesti ta õpetas ka, et kuidas näha, et algul tuleb mulje rida vee all ja siis mulli rea lõpus ilmuv nokkloom välja ja nii oligi. Ja ma sain tast pilti teha. Ta on umbes 10 sekundit vee peal ja siis umbes kolm-neli viis 10 minutit vee all. Et see on väga suur vedamine, kui seda niimoodi pildi peale saad. Aga Me nägime ta siis looduses ka tõesti ära. Need on siis need ida- ja Lõuna-Austraalia suured eukalüptimetsad. Aga seal keskel on see, millest põhiline austraalia koosneb lõputud kõrbed üle poole kogu Austraaliast on kaetud kõrbetega. Kui sa tahad tunda Austraalia olemust, sest sa pead minema sinna keskele. Ja selle viimase reisiga me olime seal keskel päris südamest kaua aega. Seal me nägime näiteks siis sellist kängurud, kelle nimi punakängurud on suuruse poolest kõige suurem känguru üldse maailmas, hallkänguru on peaaegu sama suur. Ja see oli väga suur juhus, sest ma olen käinud jällegi ühel teisel korral ja me ei näinud mitte ühtegi kängurud, kuigi teoreetiliselt võiks olla, aga see alati looma nägemine on juhus. Aga me nägime ära ja see oli selles mõttes kummaline. Ta poeg oli nii suur, et ta ei mahtunud enam kukrusse ära, aga välja raatsinud tulla, ta oli nii ära harjunud sellega ja siis tema ülakeha voolisid kukrust väljas ja iga kord, kui ema siis laskus neljale jalale, kata rohtu sööma, siis poeg sealt kukru seest sirutas oma kaela välja ja sõi ka rohtu. Et see oli päris päris meeldejääv elamus, aga muidugi võiks öelda, et, et selle kõrber võib-olla siis nagu tunnusmaamärk on need fantastilised kuppelmäed seal keset kõrbe. Ja ühe nimi on siis Uluru ja teise nimi on kata, teata nad on mõlemad väga võimsad, aga Uluru on vist kuulsam ja, ja Uluru. Ma käisin teda pildistamas õhtul hommikul, päeval. Tahtsin saada head pilti, kui te olete interneti lahti, siis tavaliselt te näete Niukest pilti, hullurusteta olnuks täiesti punane mägi keset tühjust hiigel Mägi reaalsuses leidsin, et kuidas seda tehakse. Tegelikult ütlen ausalt, hommikul ja õhtul umbes pool minutit, Sa võid ainult sellise pildi saada, ülejäänud ajal on ta teist värvi pimedamal ajal siis hall või must ja päeval on ta hoopiski niukene igavalt. Pruunikashall ei ole üldse punane. Aga see on just see lühikesed hetked ja kõik need kuulsad pildid on, on sel ajal tehtud ja see Uluru on siis nüüd selline mägi, mis on olnud aborigeenid jälle üks kõige pühamaid paiku üldse. Ja praegu On ta absoluutne turistimagnet, kui te lähete Ulurusse, siis valmistuge turistimassideks. Valmistuge selleks, et päikesetõusu pildistamas on teiega koos sajad inimesed. Suurem osa teevad neid muidugi Mublaga neid, et mina jahu luuruv niimoodi ja seal voogab neid tohutul hulgal. Ja nendel aborigeeni del oli koguni niukene vilets aeg seal kusagil viiekümnendatel kui nad ei tohtinud üleüldse seda Olurut niimoodi austada, nagu tuhandeid aastaid olid teinud, eksis rituaale, korraldada seal praegu nad tohivad neid teha ja vist kogu aeg, nende õigused lähevad aina paremaks, nii et praegu on ka näiteks luure ümber väga palju kohti, kus on ka sildid väljas ära pildista. See on püha paik. Aborigeenid paluvad härra seda pildistada. Ja siis on juba oma asi, kas sa seda pildistad või mitte. Aga ikkagi, siiamaani on see sügav vastuolu, et valge inimene näeb sellest nagu väga vahvat sellist vaatamisväärsust, mis on väga huvitava kujuga aborigeeni idele on ta ülimalt sügavalt tabuline paik kus on hästi ranged käsud ja keelud. Mida sa seal tohid ja mida ei. Selle ma salvestasin ise olin troopilises metsas, Põhja-Austraalias, käenzis, linnast põhja pool, seal on üks suur rahvuspark, Teintrii rahvuspark ja see on üle 100 miljoni katkestusteta arenenud mets mis on küll kogu aeg muutunud üle 100 miljoni aasta jooksul, aga seal on alati mingi mets olnud ja seal elab väga kummalisi olendeid. Väga nõiduslik mets ja, ja see hääl, mille ma salvestasin, tulime metsast ja minu öömaja juures. Me elasime metsas, oli see hääl ja suutsin siis kiiresti Eli salvestaja ka välja minna ja natukene seda häält püüda. Ma ei tea, kes ta oli. Mulle ta meenutab kõige rohkem meie lindudest peoleod, aga tegelikult ma ei julge öelda, sest seal on üle 300 erineva linnuliigi selles metsas päratult rikas mets. Ja seal metsas me oleme teinud ka igasuguretke, aga noh, võib-olla see kõige meeldejäävam üks oli nendest jõereisidest, kui me paadiga sõitsime mööda jõe kaldaid, et näha, siis elu nende puude otsas ja seal sellel ühel korral meil siis tõeliselt vedas, teisel korral me midagi. Aga ühel korral oli siis niimoodi, nägime neid harikrokodill, kes on siis võivad kasvada kuni kuue meetri pikkuseks ja nende selja peal nagu harjad, selle järgi on nime saanud kes suudavad elada ainsana korkodellidest ka ookeanides ja soolases vees. Ja siis nägin ka seda Austraalia suurimat madu, me olime tema all paadiga, see oli längus puu peal, meie pea kohal kuskil, võib-olla 10 meetri kõrgusel ja ta oli seal puuharude vahel keras. Ei saa aru, kui pikk, sest ta oli keras pead sabajunud näha. Aga meie teejuht ütles, et see on nüüd see ametüst püüton, kõige suurem madu Austraalias võib kasvada viie meetri pikkuseks. Ja võib-olla teine niisugune hirmus tähtis elukas seal Teintrii troopilises metsas, kellega ma olen kohtunud, on sisse kaasuar, Kasar on peaaegu jaanalinnusuurune, aga ta on niisugune, noh, kuidagi massiivsem, jämedate jalgadega sihukene ümaram nagu raskekaalu jaanalind, ütleme niimoodi. Ja tema elab metsas, teda on tohutult vähe järel ja teda on väga raske näha, sest metsaelukaid saju ei näe. Noh, puud on ees. Kahel korral on mul õnneks läinud teda näha, ükskord oli varahommikul päike ei olnud veel tõusnud, aga juba oli valgeks hakanud minema ja ta lihtsalt jalutas metsast välja, ei teinud must üldse vilja, nokkis maast mingisuguseid seemneid ja vilju läks sealt niimoodi edasi ja siis läks metsa tagasi ta. Noh, ütleme, kui võrrelda jaanalinnuga, siis ta suled on tumedad ja tema pea on väga värviline, kael on täiesti sinine, lõua alla niuksed punased Lotid naha Lotid ja peas on sinine kiiversugune, noh nagu punkarihari umbes väga värviline kummaline elukas. Ja teisel korral ma nägin teda niimoodi, et ma nägin teda, aga ta läks kohe, kui ta mind nägi, läks sinna nagu metsa peitu ja ma teadsin, et ta ei karda inimest, aga, aga ta ka ühesõnaga ei taha temaga eriti suhelda. Ja et ta võib minna näiteks lähima põõsa varju. Suur põõsas varjab ta ära ja ta kaugemale ei viitsi minna. Ja kui sina oled nii rumal, et sa lähed sinna metsa, nüüd teda vaatama siis kui ta näeb, et sa tuled liiga lähedal seda lehest ära, vaid annab sulle jalahoobi ette suunda ja see on nii tugev, et see võib olla surmav. Selliseid lugusid on sealt üsna palju teada Austraaliast. Ja nüüd oli niimoodi, et kui ma siis lähenesin sellele metsamüürile siis ma väga pingsalt printsesin lihtsalt seda metsakardinat ja siis mul õnnestus näha, et seal midagi on sinist. Ma sain aru, et see on see kaasari kael. Ta on täiesti liikumatult, ta ei lähe mitte kuskile. Ja kui sina lähemale lähed, siis saad hoobi, nii et ma ei läinud lähemale. Nii et väga eriline on see rikas troopiline metsseal Austraalia põhjaosas. Sellesarnast troopilist, metsa ma ei ole mujal näinud, kuigi neid troopilisi metsi oleme näinud teistel mandritel, oi kui. Nii see oli Austraalia aborigeene. Meie, eestlased, oleme ka muide aborigeenid aborigeeni kui see tõlkida ümber, see tähendab mitte midagi muud kui põliselanik. Kõik rahvad, kes on oma maal põliselanikud, on aborigeenid, meie oleme samasugused aborigeenid nagu teised põlisrahvad. Aga see, mis siit kostis, oli praegu Austraalia aborigeenide pidu. Nad nimetavad seda korroboreks, seda korraldatakse juhuslikult, seda ei teatud ette. Ja kui sa sinna lähed, siis sa satud sinna juhuslikult ja me lihtsalt kuidagi ei kuulsime, et midagi toimub. Sõitsime üle 100 kilomeetri, jõudsime kohale, Corboral juba käimus kestis kolm ööd ja päeva vahetpidamata ja, ja seal me saime siis näha neid aborigeeni tants kuulda neid laule, näha seda, kuidas mehed õpetavad oma poegadele bumerangiheitmist ja vanu värvimiskombed, keha värvitakse kokku saviga halli saviga, sellega tehakse endale peale igasuguseid mustreid. Ja see korru poore on tohutult võimsalt energiaga pingestatud. Ta on väga võimas jõuline eneseväljendamine. Aga kui sa oled muidu Austraalias, ükskõik, kus sa oled ja kui sa näed mõnda aborigeeni, siis tal on tavalised silmad maas. Ta ei räägi eriti kellegagi. Ja ta on ülimalt endasse tõmbunud. No selleks on ka põhjust. Aborigeene Austraalias on väga kaua, uskumatult kaua ahistatud. Nii et kui siin keegi räägib mustanahaliste ahistamisest all kuskil Ameerikas, siis Austraalia aborigeenide ahistamine selle kõrval on kordades hullem olnud ja uskuge või mitte, aborigeenid said Austraalias kodanikuõigused alles seitsmekümnendatel aastatel. Ja nad on jah, sellised endasse tõmbunud ja selleks, et jällegi neist aru saada, nendega suhelda, olema väga täpne teadmine, kuhu minna, keda otsida, kellega rääkida, etamast avaks, kui sa just ei satu korroboorele ja ja ma räägin lihtsalt paarist juhtumist, kui need inimesed olid, üks nendest oli sealsamas. Intriig andis seal, kus troopiline mets. Ja seal ma olin juba käinud siis 2000. aastal pere juures, kelle nimeks sõid voolkerit, Volkerite peres oli seitse õde ja kuus venda. Ja see isa oli võtnud endale südameasjaks, et ta tutvustab valgele inimesele aborigeeni vaimset maailma ja pärimust. Ja seda ta tegi ja nüüd, kui ma seal esimest korda olin, siis oli tema, eks tütardest Agnes näitas mulle nende ühte väga pühapaika, see on siis selline, mille nimi on vudinal Vutšal tõlkes tähendab jugajuga ehk siis palju jugasid ehk siis suur juga, see on siis nende emakeeles, need kõnelevad, kuku jalansi keelt, neid on kuskil paarkümmend 1000 kokku ja nad peavad ennast krokodillirahvaks, sest nad on veendunud, et nende sugulased on krokodillid. Sellepärast nad krokodilliküti tema liha ei söö. Ja et nad pärinevad krokodillide ja inimeste suhtest. Ja siis seesama viimane kord, kui ma seal käisin 16 aastat hiljem, siis jällegi oli see Francis Agnese õde kes rääkis mulle seal neid lugusid. Ta rääkis, no võib-olla põhiliselt seda, et me oleme valge inimese mõistes puupaljad meeletult vaesed, meil ei ole raha. Sest meil ei ole tööd, sest valget inimesed on hästi haritud, et nad saavad teha töid, milleks on vaja eriala. Aga meie saame need tööotsad, mis üle jääb, mis teistelt üle jääb ja millest väga vähe makstakse. Raha meil mitte kunagi praktiliselt ei ole, aga sellest pole midagi, sest me saame poole toidust loodusest ja nad tõesti mehed käivad küttimas seal krokodille ja muid loomi. Naised näiteks püüavad kala, korjavad juurikaid ja siiamaani üle poole toidust saavad nad loodusest. Niimoodi see Francis rääkis ja ütles siis, et noh, et kui üldse mingit saaki ei ole, siis lähen poodi, ostan natukene riisi, et noh, et hing sees seisaks. Ja siis ta ütles ka seda, et aga tegelikult meil see meeldib, me ei tahagi tööd rügada, me ei taha olla hommikust õhtuni kellegi teenistuses. Me tahame olla vabad. Mis sest, et me oleme vaesed. Ja siis ta seletas mulle ühte niisugust ilusat põhimõtet. Ta ütles, et meie põhimõte on selline, et mitte maa ei saa kuuluda inimestele, vaid inimene kuulub maale. Kõlab võib-olla poeetiliselt teistpidi, noh, me kõik teame, iga maa peab olema kellegi omand. Loomulikult ja sellest Mahtas omakasu ja igal maal peab olema omanik ja võtame sealt kõike vajalikku. Et see on täiesti teistmoodi aborigeenide, nende veendumus on niimoodi, et inimene kuulub maal, see tähendab seda, et inimene üks osa maast, inimene on üks osa maailmast, inimene üks osa maailmaolenditest ja ta lihtsalt teiste olendite hulgas keegi, kes peab vaatama, et ka teised olendid elus püsiksid ja ka ise elus püsima see nende veendumus. Ja see teine kohtumine võib olla, mis mulle hinge on läinud, oli seal kõrberahva juures, need on siis anaagu rahvad, kes elavadki just seal Uluru ümbruses ja nendel on hoopis teistmoodi kultuur. Nad on kaunud nomaadid, praegusel ajal enam ei saa olla. Ja seal nemad korraldavad neid rituaale ega seal oma mäe ümbruses, kuhu valged ei lubatud. Ja seal me nägime ka nende koopamaalinguid väga paljudes kohtades, nad ei luba valgel inimesel tulla sinna koobastesse, sest need, nende rituaali paigad. Aga siis mõned on avatud ka valgetele. Ja siis vot see maaling, ta on niisugune Mulla värvidega tehtud, sellised pastelsed toonid, kollased, punakad, pruunid toonid, seont, sina vaatad, et, et see on mingisugune abstraktne kunst, mingisugused ringid, mingisugused täpid, mingisugused u tähed ja muud. Ja siis see oli siis niisugune koht, just see koobas, kus siis selleta, et näiteks need täpid tähendavad kellelegi teed kellelegi teekonda. Need kontsentrilised ringid, need tähendavad, et seal on kas vesi või inimeste kogunemise koht. Kui näiteks üks kriips, püstine kriips, siis tähendab naist, sest naise kõige tähtsam töövahend on kaevekett puust kaevekepp, sellega maalsest kühveldatakse välja endale söödavat. Ja kui on niisugune püstine kriips, mis ülevalt läheb jämedamaks, siis tähistab oda ja see tähendab, et saan mees ja siis on nagu meeste kogunemiskohad, naiste kogunemiskohad, mingid rajad, mingisugused tähtsad märgid, mingid olendid. Ühesõnaga, see on tegelikult lugu, aga kummaline on see, et see lugu ei ole mõeldud selleks, et see seal oleks ja säiliks, et seda pärast vaadatakse. Tema ainus väärtus on selles, et sel ajal, kui seda teha kaks, toimub tegelikult rituaal ja selle joonistamine, selle maalimine on üks osa rituaalist. Kohe kui rituaal lõpeb, kaotab kõik see maaling igasuguse tähtsuse. Lihtsalt unustatakse ära ja tehakse järgmine kord. Uus. Ja huvitav on see, et samas Uluru ümbrus on praegu kõige tüüpilisem aborigeene kusagil nende turistilõksude juures kes istub teetolmus maas, tema alla on laotatud niisugune lai palakas, ta istub seal selle palaka peal ja ta ees on siis maalid, need on tehtud kas siis lõuendile või ka paberile. Ja nüüd on tohutult efektsed täie Stiina, nagu mingisugune eriline, lummav kunst, millest sa mitte midagi aru ei saa. Ja neid nad siis loodavad müüa. Ja kummaline on see, et, et kuidas nad üldse selle peale tulid, et neid raha eest müüa, sest nende kas ei ole sellisel maalimisel joonistamisel mitte mingisugust väärtust, kui sellega ei kaasne rituaali? Rituaali järel on see täiesti mõttetu, see unustatakse. Aga tuli üks mees, see oli kuskil alles eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel tema nimi Johvri pardal ja tema oli noor, selline hästi karismaatiline mees, ta tuli sinna kõige kaugemasse külakolkasse õpetama aborigeenide-le kirja ja muud algelist, kust ja tema oli niivõrd lummatud nendest rituaalides sündinud maalidest. Ja samas ta nägijat, kui uskumatult vaesed olid need aborigeenid, neil ei olnud mitte mingil kombel võimalik endale üldse raha teenida. Siis ta andis neile vihje, et tehke paberi peale või lõuendi peale ja ärge võtke nüüd muldvärve, võtke krõll värvid, need akrüülvärvid on hästi kirkad ja tehke nendega ja tehke sinna neid oma lugusid sinna peale. Ja kui valge inimene tuleb, siis pakkuge, et tahad seda saada. Anna mulle raha. Nojaa, muidugi aborigeenid, mõtlesin, et hulluks läinud, miks, miks ta peaks raha andma. Aga siis nad ikkagi tegid ja tuli välja, et valge inimene anski raha. Siis tuli järgmine ja korraga algas niisugune raha sissetulek, millest nad ei osanud undki näha. Ja niimoodi sündis aborigeeni kunst, mis on kunst? Kunst on see, mille eest saab raha, mida tehakse selleks, et panna seina peale ja et ta säiliks, see on see. Ja tänapäeval on ju aborigeenide kunstiteosed, mis on rahvusvahelisel kunstiturul pööraselt kallid sest nad on niivõrd teistsugused algusest peale teistsugused kui mis tahes muu maailma rahvaste kultuurijoonised või maalid. Aga igal juhul on nendes alati lugu ja nüüd mina seal Uluru juures muidugi põhimõtteliselt mõtlesin, et ühe sellise ma sealt ostan. Ja kuna mulle meeldib loodus, siis mu üks vana aborigeeni naine istus oma palaka peal seal oma maalidega, tema maalides, mulle meeldis see, et seal olid putukad, igasugused erinevad imelikud putukad, ma ei tundnud kamis putukad, need on aga pilke peale ja siis ma valisin sealt välja, ütlesin, et ma võtan selle palju maksab siiski Austraalia dollarit, noh, mingi 30 eurot võtan ära. Aga enne, kui ma võtan, räägi, mis lugu see on, siis ta kirjeldas, seal on niimoodi, et neljast kandist tulevad need tibla teed ja siis need saavad seal keskel kokku kokku ja seal tibla teid mööda tulevad niisugused imelikud putukad, kellel on tagumine kehaosa nagu ümmargune pall, mis on läbipaistev, kollast värvi. Ja siis seal keskel, kus nad kõik kokku saavad, seal on siis need mingisugused U-kujuline märk ja mingid täpid ja muud asjad. Ja siis ta rääkis, et no see on tegelikult nüüd selline, kuis siin naised omavahel tegid selgeks, kust saab Me sipelgaid, meie sipelgad on need, kes vihma ajal koguvad oma tagakehasse hästi palju Nestet. Et siis põua ajal elada selle toiduvaruga toidupuuduse üle. Ja loomulikult rannad maitsvad nagu. Me kommid või midagi taolist ja nüüd seal niisugune koht, kuhu siis mees sipelgate teed tulid erinevatest suundadest kokku, seal keskel oli sissekogunemise märk ja siis olid seal need püstkriipsud, et naised, tulge siia. Et korjake siit sipelgaid. Ja siis ta kirjutas sinna taha veel. Palusin, palun kirjuta oma nime nii sihukese hästi lapselik, suurte konarlik tähtedega kirjutas roos Marii Armstrong. Ja see on mul siis kodus seina peal ja ja see on üks väga väikene kild sellest fantastilisest aborigeenide vaimsest maailmast. No niimoodi see muusika tegelikult kestis kolm ööd-päeva järjest aga nüüd nende hoogsate korrub voore helidega saab tänane saade otsa kus sai siis vahet, kellel on arutatud seda Austraalia mandri ja looduse ja põlisrahvaste asju ja sellega on see meie tänane saadega lõppemas. Aitäh teile, et kaasa mõtlesite. Ja aitäh paljudele, kes siin kaasa aitasid, keda näha, ei olnud need head haldjad, kes aitasid sellel saatel eetrisse jõuda. Ja järgmine saade on omamoodi jätk sellele tänasele, sest see saab olema siis niisugune dialoog meie ja siin saalis istunud inimeste vahel. Ja küsimuste ja vastuste vormis tuleb see järgmine austraalia saade. Kuulsite avalikku salvestust, mis toimus 30. oktoobril uudistemaja esimeses stuudios ja oli pühendatud Austraalia mandrile. Loodusele ja inimestele.