Läti rahvuslik ärkamisaeg on tänase saate teema, aga tuletame meelde mõned kuupäevad ja aastaarvud Eesti ajaloost. 1857. aastal ilmus Pärnu Postimehe esimene number. Kalevipoja lõplik versioon ilmus 1862. aastal. Aasta hiljem hakati mõtlema Eesti Aleksandrikooli asutamist. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia. 1869. aastal. Tuleval aastal 150 aastat tagasi peeti Tartus esimene üldlaulupidu. Aga mis toimus samal ajal Lätis? Räägid Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg? Saatejuht on Piret Kriivan. Rahvuslik ärkamisaeg on meil mõlemal rahval üsna üheaegne ja üsna ühepikkune ka umbes veerandsada aastat. Üldjoontes jah, on meie arengus kõik need etapid üpris üpris sarnased ja ajaliseltki on kokkulangevusi väga-väga palju. Aga nii nagu meie siin räägime ka eelärkamisajast, võib seda ka lätlaste puhul kasutada. Ja see sai alguse siis 19. sajandi alguses kohe see üldiselt laiema suunitlusega arengu üks ilminguid siin see on siis ju romantismiajastule omane rahvusluse tõus muude ideeliste, selliste ja kultuuriliste hariduslike voolude seas, mis mõjutas väga olulisel määral siis ka, ütleme, siinseid balti kubermang. Ja nii, kui me räägime meie Eesti ajaloo puhul Estofiiliast, siis sama paralleel termin oleks ju leto fiilia, mis käib siis ütleme, läti olude kohta ja sai siis alguse suuresti just päris 19. sajandi alguses. Ja selle taga on eeskätt muidugi haritud baltisakslaste see kiht, keda on nimetatud ka Literaatide seisvuseks mille olulisemad figuurid olid siis vaimulikud, luteri usu vaimulikud, aga ka siis pedagoogid, õppejõud, arstid, farmatseudid, apteekrid ja teised. Ja muidugi oma vara on kaasa mänginud ka Tartu ülikool, kus siis 1802. aastal. D see ja esimesena siis kohalikest talupojarahvustest üliõpilaste esindaja oligi just lätlane mitte eestlane, sest eestlasi selles kohe alguses naha peaaegu me ei leia. Ja see lätlane, kes on ka teada Gustav Petersen õppis juurat, Ta pidas siis lätikeelse kõne avaaktusel, hiljem kujunes temast too ökonoomia ja kreisi fiskaalja Liivimaa kubermangu prokurör, need tõusis ta siis päris päris kõrgele. Ja üldse Läti alal pärit üliõpilased on siin Tartu Ülikoolis vähemalt esimese poolsajandi jooksul etendanud vaata et olulisemad rollid, neid oli arvuliselt, et rohkem kui eestlasi ja eestlaste jaoks hakkab Tartu Ülikool noh, nagu olulisemaks saama alles 19. sajandigi keskpaigast ja ka Läti rahvusliku liikumise ajastu või ärkamisaja, mida nemad siis Admoodaks kutsuvad, selline termin kohe taga ongi just need debatid EKi ehk lätlastest Tartu ülikooli üliõpilased, keda siin oli oli siis 1850.-te aastate algul päris palju noh, 30 aktiivse ennast lätlaseks pidava üliõpilase lisaks sellele õppis kümmekond või enamgi noort lätlast siin ka Tartu Õpetajate seminaris valmistudes siis pedagoogikutseks ja veel ka siis ülikooli juures, pedagoogilises seminaris. Ja just sellest ringist siis 50.-te aastate keskpaiku hakkasidki siis aktiivsed Läti ärkamisaja tegelased, noh nagu nagu kujunema ja üheks kandvaimaks figuuriks nende derbat neetide hulgas oli siis Krišjānis Valdemars üks Läti rahvusliku liikumise, ütleme suurkujusid, et ta praegu ju üks sarja kesksemaid tänavaid kannab tema nime, Valdemars oli pärit siis kuramaalt, nii nagu õige mitmed teisedki juhtfiguurid just Kuramaa oli, ütleme, jalal nagu selliseks arenenumaks piirkonnaks. Selle juuri võime muidugi natuke niimoodi varasemast ajast juba otsima hakata, aga nii see oli. Ja tuletan meelde, kurama keskus ehk selle kreisipealinn või kubermangu pealinn oli ju Taavi ehk Jelgava, mis ju algul koos Tartuga pretendeeris ka selle kohaliku ülikooli avamise aule. Nii et Kuramaa on üks väga oluline kantse. Nii nagu meil on ärkamisaja olulisemaid tegelasi, ütleme need mulgi pärit Loe sealtkandist Viljandi, Pärnu, Al, siis Läti puhul on selliseks taimelavaks just kurama. Ja Valdemarss oli siis talurentniku poeg, tuli siia õppima majandust ja mitmed teisedki Läti üliõpilased mõtlesid just just ütleme majandusteadusi noh, mõned ka siis filoloogiat ja teoloogiat. Ja Walden Marss on siis ka esimene sellise selgema rahvusliku, ütleme väljaastumise ka hakkama saanud. Kuna talle tundus, et Tartus on liiga saksik kond siis ta oma korteri toa uksele pani üles sildi Krišjānis Valdemar lane, mille pärast ta koguni rektori juurde välja kutsutanud, kus ta siis miks ta siis selliselt tegijad lane, kes valdab hästi saksa, inglise ja prantsuse keelt ei saa olla korraga ju sakslane, inglane, prantslane vaid jääb ikkagi lätlaseks, kas sellega leppida? Sellega muidugi lepiti ja Krišjānis ümber kujunes veel teistegi Siislejad lastest kaasvõitlejate ring hakkasid pidama lätiõhtuid ja sealt kasvas siis hiljem noh siis kui Valdemar juba läinud, aga lätlasi jätkus siin ju ju kuni sarja lõpuni. Õigemini kuni selle ajani, kui neil endil siis oma ülikool Lätis Läti vabariigi algul tekkis ja sellest kasvas 1870. aastal välja siis Läti üliõpilaste kork, Boratsioon, letonia, kust said nii nagu meil Eesti üliõpilaste seltsist ka alguse Läti rahvusvärvid. Sest üks selle seltskonna liikmeid avastas siis Läti Henriku kroonikat lugedes et lätlased on siis kasutanud seda puna-valge-punast värvi ja sellest tehti siis algul letonia ja hiljem tuli sellest siis juba juba tee rahvuslipp ka siis, kui lätlased neli aastat hiljem, kui eestlased oma esimese üldlaulupeo Riias korraldasid 1873. aastal, siis lehvisid seal juba need punatume punavõi, selline kirsipuna-valge-punased lipud ja lindid. Selliselt siis on Tartu Ülikool ja tark lätlaste jaoks väga-väga oluline kants. Aga peatselt muidugi kandus siit siis noh, seemned mitmele poole mujale ja ja algul siis Peterburi, kuhu siis Valdemars, 1859. aastal, kui ta lõpetas Tartu ülikooli, siis teenistuskoha leidis muide Valttemarssi teine suur kirg peale lätlaseks olemise ja merendus, millesse ta küll ütleme, kuramalt merest kaugel olles oli siis alles 24 aastasena esimest korda pärinud, sellesse armunud aga merendus ja siis laevanduse edendamine saidki siis tema nagu professionaalseks tegevusväljaks. Peterburi üritas kokku puutuda merendusega ja merega muidugi, ja seal juba siis kujunes ta sellise tol ajal loodud Venemaa kaubalaevanduse edendamise seltsi üheks tegevjõuks. Ja kuna seal eesotsas seisis üks suur vorstidest Konstantin Nikolajevitš üks Venemaa, noh, tolle aja ütleme liberaalsemaid tegelasi eliidi hulgas siis tagas talle ka, ütleme, sellise kõrgemalt poolt soosingu ja, ja, ja soodustas tema edasist karjääri. Ja Peterburis tekkis nii nagu Peterburi Eesti sõprade selts ringkond ka ütleme, lätlaste taoline ja seal avaneski siis Valde marsil võimalus hakata välja andma siin baltisakslase, ütleme, tsensuurist vaba ajalehte Peterburgi saamises Peterburi teataja mis ilmus kolm aastat 1862 65 ja oli siis suhteliselt Vaba nahillen, võib võrrelda Jakobsonile Sakala ka, mis küll hiljem ilmuda saab kus avaldati siis palju sellist väga kriitilist materjali balti olude kohta ja ja siis siis baltisakslaste ülemvõimu vastu ja lõpuks siis noh, nagu õnnestuski neil oma lobi kasutades ka see leht sulgeda. Aga Peterburis on siis Valde Marsil ka lähemalt sidemed tekkinud eesti noorte rahvuslikult meelestatud. Et lastega eriti just Köleriga kunstnik Johann Köler, kes oli Peterburi Eesti sõpradel, ütleme seltskonna liidriks ka, aga Jakobson iga ja paldemars, kes siis küll kuuekümnendad teisest poolest juba Moskvas ümber asus, tänu siis ametikohale selles laevanduse edendamise seltsis on, siis on väga tihedas kirjavahetuses olnud peaelu lõpuni ka Köleriga. Muide, lätlased on avaldanud mahuka kogumikku Valdemar siin kirjavahetuses ja seal näiteks on ka 114 Köleri kirja Valdemar sile all demarši kirju Kölerile on küll, ütleme, läheb säilinud ja üle tosina kirjaga Jakobsoni-iga ja mitme teisegi tegelasega ja hiljem on Voldemar nagu püüdnud ka aidata siis oma tutvusi kasutades Jakobsoni näiteks Sakala väljaandmiseks luba saada ja, ja muidu, nii et tihedalt Või ajad kirja, et see näitab, et suhted olid tihedad. 11, hästi ja, ja siis suhtlesid ja muidugi Valdemar silla on oluline osa siis ka ütleme meie jaoks seoses siis merenduse laevandusega, sest ametikoha järgselt oli siis nagu tema üheks mureks ka merehariduse edendamine Venemaal ja selleks ta siis algatas merekoolide asutamisel ja esimene oli siis 1864 Heinaste merekool. See on siis Eesti-Läti piiril kohe Einaste ja Ain asi, mis praegu on meile ju hästi tuntud tänu sellisele lahkuli rallile ja seejärel Eestis Paldiski ja, ja mitmed teisedki ja oma Läti alal suutis Valdemar siis kokku siin ütleme, balti mere rannikul 10 merekooli käima aidata. Ja tema kirjutisi siis, milles ta propageeris, merendus neid siis avaldas näiteks Jakobson tõlkis ühe brošüüri meie kaubalaeva Läänemerel ja muidugi mõtlesin nii et, et siin on Valdemarsi jälg ja muidugi Valdemarss kaant Läti tegelane, vaid ta on ka näiteks leedulaste rahvusliku liikumisele oluliselt kaasa aidanud, siis kui ta juba Moskvas oli siis kujunes tema ümber jälle seal. Palju õppinud kui eestlaste jaoks Tartu kõrval nagu olulisemaks kõrgema hariduse omandamise keskuseks kujunes Peterburis lätlaste ja leedulaste jaoks oli see Moskva. Ühest küljest on see kommunikatsiooniliinide raudtee viis ju otse Moskvasse ja, ja niimoodi siis seal teeõhtute korraldamine tõmbas kaasa ka seal õppivaid leedu üliõpilasi. Ja need on siis Valde Marsilt suurt innustust saanud ja hilisem leedu rahvusliku ärkamisaja suurkuju doktor Jonas Pasonavitsus on just ütleme Valttemarsi mõju tunnistanud ja mitmed teisedki siis leedu haritlased, kes Moskva ülikoolis õppisid Vahepeal küsingi leedulaste kohta, et kas siis Leedus toimus rahvuslik ärkamine, samal ajal umbes kui Eestis ja Lätis ja samamoodi. No Leedus olid muidugi olud märkimisväärselt teist sugusemad kui Eestis ja Lätis aga ajaliselt ja võime võime rääkida, ehkki vahe ajaline distants on siis kümmekond aastat vähemalt. Ja leedulaste rahvusliku ärkamise meie selle ärkamisajaga võrreldav aeg langeb ikkagi 19. sajandi viimasesse veerandis. Aga olgem siis tagasi Läti juurde ja siis tahaks veel õige mitmest värvikast derbat netist ja siis siin on õppinud ja siis lähed. Ärkamisajal mängisid olulist rolli. Muidugi eelärkamisaega jääb üks esimesi, Kaspars bee Spardis, Pespaarts nagu tollal siis kirjuta, alati on olnud, et siis isegi mingi aja Riias Kristjani Petersoni õpilane. Aga ta on siis olnud siin Viljandis, Tartu Ülikoolis, kes ja, ja siis siin ka õpetaja kutse sai ja on siis töötanud Viljandis sealse kreiskooli õpetaja ja inspektorina üle 20 aasta 1833 53. Ja mõjutanud siis Johann Köleri ja Adam Petersoni ja teisigi, kes meie rahvuslikus liikumises on. Ja ka Eesti Aleksandrikooli idee kujunemises on tal oma osa osa mänginud hiljem Riias anda, siis tegutsenud õpetad Dajana ka kirjaniku ja tõlk Jana Volkova ristina on Läti talupoegade petitsiooni kampaaniate üks toetajaid. Nii et tema on siis ka siit tegutsenud. Aga Viljandis on veel, õigemini siin õpetajana töötanud veel üks Tartu Ülikooli kasvandik, derbad nii, eks see on siis attis kroonwaldis attis, koroon, valts oli üks tulisemaid, et siis Läti rahvusliku liikumise tegelasi kuramaalt Rätsepa perest pärit, kes algul Saksastus ja mis alles siis selgeks või uuesti selgeks läti keele oli siis mitmete uudissõnade väljamõtleja, läti keelele on ta andnud sõna näiteks ajalugu, vähesture, Daile, kunst, teevia, isa oma. Ja on siis töötanud Beuna Tartu Õpetajate seminaris 1867 73. Kus ta on suhelnud aktiivselt näiteks Jakob murdaga, kes oli ka sel ajal pärast ülikooli lõpetamist siin siis gümnaasiumi õpetaja ja just Kroon vald oli siis Läti üliõpilasseltsi letonia või korporatsiooni eestvedaja. Ja hiljem on ta siis olnud rahvakooli õpetaja ühes lätlaste sellise rahvusliku liikumise kohalikus kantsis Pierre palgas, Vääts bee palgas, palgas aga suri siis noorelt, on siis ka luuletaja olnud? Siin õppisid veel siis jurisAlunans, kes ka majandust õppis, Valdemar temaga Peterburi kaasa. Üks saigi temast just selle Peterburi Läti ajalehe toimetaja, aga ka tema suri noorelt, 64. aastal jõudis enne seda küll siis ATK kirjamehena ja olulise panuse anda. Ja kolmas mees, kes siis Valdemarsi tuules liikus, oli Krišjānis paarons kapura maalane, kes siis õppis ka Tartu Ülikoolis, võttis osa läti õhtu protest, aga tema siin noh, nagu oma stuudiumi päriselt lõpetada ei jõudnud, aga läksis Valdemar siga kaasa Peterburi ja hiljem Moskvas oli seal üle 30 aasta koduõpetaja, aga tagasi tee naastes alustas tema suurejoonelist rahvalaulude kogumist ja teda võib pidada lätlaste Jako bordaks. Kes siis hakkas neid läti rahvalaule tainasid, Need on siis sellised enamasti neljarealised laulud ja kaasates siis ütleme, teisi inimesi anda siis üle 200000. Aina avaldanud ja need kaheksaköitelise kogumikus avaldanud Taali päine lauluisa, kes nägi ära ka siis Läti vabariigi sünni ja on siis surnud Riias maetud, nii nagu ALDE mars, kes Moskvas suri Gertrud kalmistule kõrvu, siis Valdemar seal paar olnud ja ka paar on, see tänav on Riias üks suur suuri. Nii et selliseid tegelasi on siis ütleme, Läti rahvuslikust liikumisest meil tuua. Ja kui nüüd, kui vaadata siis neid suuri rahvusliku liikumise üritusi, siis meil kujunes üheks selliseks suurt hulka ka kaasa tõmmanud liikumises võitlus Eesti Aleksandrikooli eestikeelse kõrgema õppeasutuse aardlamees. Ka lätlastel oli sellise kooli asutamise soov. Nii näiteks on siis lätlaste jaoks selliseks kesksemaks ürituseks saanud Läti selts, Riia Läti Seltsi asutamine, kus siis lähtus õige rohkesti mitmesuguseid üritusi. Ja see selts tekkis jälle siis ütleme teatud mõttes tänu eestlastele, õigemini sellele näljahädale, mis 1008 67.-st aastast paari aasta jooksul siis eeskätt Eestimaa kubermangu ehk Põhja-Eestit ja saari puudutas ja, ja milleks siis nagu organiseerusi, laialdane liikumine puudust, kannatada eestlaste toetamiseks ja tänu sellele siis ka lätlased mõtlesid asutamise Riia sellise seltsi ja selleks saadi luba, ehkki varem oli taotletud oma Läti seltsi asutamiseks juba kümmekond aastat, aga luba polnud saadud, nüüdse saadi ja algul tekkiski selts, mis kandis nimi ja abiandmise selts puudust kannatavatele eestlastele. Mis siis kinnitati siis 1868. aasta märtsist varsti pärast siis muutus lihtsalt Riia seltsiks. Ja see siis sai ka oma oma maja ja kujunes tähtsaimaks ja olulisemaks läti rahvuslikuks organisatsiooniks, mida lätlased ise ka niimoodi memmekesed maa mullaks kutsuvad. Ja praeguseni on sellel seltsil imposantne maja miskil Nõukogude okupatsiooni aegu oli balti sõjaväeringkonna staabi käsutuses ja sealt saavad siis alguse sai ka siis selle toel ka Läti laulupidu üle Lätiline laulupidude kaheksa, 73, mille hingeks oli jälle Siimse seminari ja Tartu Ülikooli kasvandik Holmari lähedase tikkli pastor jurist Neicents kes on ka selline algupärane jutukirjanik lätlastele oluline tegelane. Ja seal kõlas ka esmakordselt lätlaste selliseks hümniks kujunenud kaarest Laumanise laul, Diers veeti balti ju, mis hiljem siis sai siis sõna balti asemel Läti lati. Sest algul ei lubatud sõna läti kasutada muide. Ja sõna tähistamaks siis maad on saanud alguse saadandma najal. Kui, kui meile Janssen andis sõna Eesti ja eestlased seda siis just kasutati siis 1856. aastal ilmuma hakanud siis ajalehe mis on võrreldav meie, ütleme Pärnu Postimehe ja hilisema Eesti Postimehega selle veergudel tähistamaks siis kogused ala, kus elavad lätlased noh, enne seda ju üldiselt käibis ütleme identifitseerimine kas Kuramaa või, või Liivima järgi Latgallased Madoniga siis Latgale mõiste on nagu hilisem aga selliselt siis on see ärkamisaeg, lätlastel nende tegelased ja muide, kui me siis Läti rahvusliku liikumise tegelastest räägime, siis muidugi tuleb öelda, et ka nendel ei kulgenud mitte sugugi niimoodi üheskoos sõbralikult kõik koos, vaid ka siin eristuvad nagu kaks sellist tiiba. Vana lätlased ja siis noorlätlased Halds Alt, Lathieshi ja Jauladesi päts, laadeesi ja Jamladesi. Ühed olid siis valmis vana lätlased siis koostööle, eriti hariduse vallas, baltisakslastega. Muidugi, nõudes samasuguseid õigusi, kui oli baltisakslastel siin muidugi märksa radikaalsemad olid siis need noorlätlased, kelle liidriks olidki juba need eelnimetatud tegelased, valdavalt see suund siis muidugi prevaleeris Läti rahvuslikus liikumises kuni siis sajandi lõpuni, kus siis 90.-test aastatest pilt hakkab oluliselt muutuma, uued põlvkonnad, keda mõjutas juba rohkem ütleme sellised sotsiaalpoliitilised eesmärgid, ideed, uus vool, Jaunastraaba, mis on mõjutanud juba sotsiaaldemokraatiast ja, ja seab teisi sihte. Varasem ärkamisaegne läti rahvuslus on eeskätt kultuuri line rahvuslus milles on ka küll väga tugev sotsiaalne külg, aga eeskätt on siis just hariduse edendamine. Ja kui ongi siis küsitud, mida lätlaste on esijoones vaja ütleme kolme olulisim asja siis vastati, et koole, koole ja koole. Nii et hariduse edendamine on siis ka, ütleme Läti rahvusliku liikumise jaoks väga-väga oluline. Jäipuski ilmus, eepos on jäänud mainimata. EPAs muidugi on siis meie eeskuju on ilmselt siin siis lätlastel rohkem kui, kui meie jaoks ütleme, lätlased on selliseid impulsi saanud. Sest see siis sünnib ikkagi oma 15 aastat hiljem ilmub alles 1888 laads plee, siis nende nende kangelane, kelle siis selle autor Andrei Spo Bors laseb ka, ütleme, eestlaste kangelase kale poisiga ütleme võidelda. Aga lõpp Täpse võitlus leppimisega ja ja asumisega ühise vaenlase, siis pimeduse, musta rüütli vastu, mis siis, kui võtab siis baltisakslast? Aga ütleme nii, et Kalevipoeg oli sunnitud leppima No ja sõbralik viik, lätlaste eeskuju. Estofiilidele võiks ka ära märkida siis eelärkamisaja asi nimelt asutasid siis 14 Lätti sõbraliku pastorid 1824. aastal siis Riias Läti Kirjanduse Seltsi letis Literaalisse želshart mida siis ka läti sõprade seltsiks nimetatud ja selle sihiks oli siis läti keele ja kultuuri uurimine. Ja alles siis 15 aastat hiljem Luuakse analoogne seltsi estofiilid poolt õpetatud Eesti selts, mis siis seadis eesmärgiks ütleme, eesti keele ja eestlaste asustatud maa ning selle kultuuri uurimise ja see on väga olulist osa, ütleme mänginud siis keele ajaloo, kultuuri uurimisel lätlastel siis meil õpetatud Eesti selts, millest meil sündis siis mille raames sündis meie kalevipoeg mahlati epos pigem sellest Riia, Läti Seltsi. Noh, mõju, aga paralleele leiame õige õige paljudest asjadest. Nii et selles mõttes Läti ajalugu on meie jaoks kris lähedane ja mõistetav, ehkki nendel on siin omasid selliseid lehekülgi, mida, mida meil ei ole noh, nagu näiteks Kuramaa hertsogiriik ja veel mäleta, aga meil jälle leidub ka selliseid, mida lätlastele Aga kas näiteks noor lätlastest oli juttu, meil on 20. sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, kas, kas siin on eestlased võtnud lätlastelt meeste nime, pole see? Et ütleme, nimeline kogu kokkulangevuse ja siin ei saa, sest ideelised alused ja ajastu, milles tegutsetakse, hoopis hoopis teine muide baltisakslased, ütleme, on eestlaste kohta seda nooreestlast Ta ütleb nime kasutanud ka ärkamise ajal tähistamaks siis eesti rahvusradikaale Jakobsoni suunaja, selliseid, keda on siis analoogselt siis selle noor lätlastega siis nooreestlasteks nimetada, aga see ei ole ikkagi see, mis, mis siis 20. sajandi algul sündis Noor-Eesti. Kui Eesti rahvusliku liikumise puhul üks niisuguseid küsimusi, milles olid eriarvamused, oli ikkagi vene küsimus Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, et kas, kuidas Lätis oli, mida Valdemars arvas? Siin on just see noorlätlaste puhul saame rääkida just sellest vene-orientatsioonist, nii nagu siin ütleme, Jakobsoni Köleri puhul, kes nagu taktikaliselt otsisid tuge, ütleme, vene liberaalselt Rinkondadelt nii on ka lätlased eeskätt Valdemar siis nagu leidnud, et et olulisimaks toeks ütleme rahvuslikele sihtide saavutamisel võivad olla, ütleme Vene tegelased eeskätt Slaofiilid, kes olid ju tema head tuttavad sealsamas laevandus edendamise seltsis katkov ja Samaarini oksaga juhtivad vene slaavi iilid, kes siis on ju ka kuuekümnendatel aastatel ju balti küsimusega päris aktiivselt tegelenud ja Balti erikorda siis rünnanud. Valdamas jah, on, on, on üks nagu selle ene orientatsiooni tähtsamaid esindajaid siin Baltikumis ja eks ta sellepärast ju ka Köleri ja Jakobsoni ka paremini sobis, tegi ta ka Burdaga. Jaa, oodaga kirju, kirju vahetanud. Voldemar Soo on ju ka kaasa aidanud sele senaator Manaseni revisjonitulekule siinseid olusid kontrollima, mis nagu tõi, nagu teame, siis hiljem kaasa just selle administraator tiivse, kultuurilise venestussurve või selle siis aktiviseerumise ta venestust reda leiame juba palju varasemast ajast, aga, aga see, mis siis 80.-te aastate lõpust ütleme, toimima hakkas. Selline jõuline keskvõimu tugevdamine ja vene administratsiooni juurutamine ja muu käsikäes muidugi selliseid kultuurilise venestamise ka see on siis ja see, mida, mida pidasid Valdemar seal tema mõttekaaslased. Ning meil Jakobson siis paremaks. Nii et. Sellesse hääbus rahvuslik ärkamisel. Muidugi noh, jah, ajastul lihtsalt oli teine, tulevad teised teisiti teed teised sotsiaalsed kihid omavad suuremat rolli ja, ja see on üpris keerukad ilmingute koostoime tulemus. Nii et seda päris lihtsalt niimoodi käsitleda ei pea, käsitlema ei peaks. Ajalugu on ikkagi palju-palju rohkem toone sisaldav kui ainult musti, valge. Ja siis on ju veel kaks meest saksa valgustaja Herder ja Põltsamaa pastor Hupel, kes on lätlastest ja eestlastest rääkinud. No ja eks neid leiab teisigi, kes eestlastest ja lätlastest on rääkinud ja neid võrrelnud ja aga Herderi pool, kes on Läti jaoks muidugi palju olulisem figuur ja, ja ka ja tähtsustatud ja ja selliselt tema kohta tuleb öelda, et tema on ju ütleme rahvusluse isa üleeuroopalises või laiemas kontekstis kes aga on ka otseselt Lätiga seotud, kuna ta töötas siis 18. sajandi kuuekümnendatel aastatel oma viis aastat Riias ja seal siis oma ideed kujunemise ajastul just nii kaua on siis ka sel ajal läti rahvaluule rahvalaulude vastu huvi tundnud ja neid hiljem ka avaldanud, siis selle jaoks on ta muidugi lätlaste jaoks märgilise tähtsusega tegelane ja Herderi ideede mõjul ju hakatigi suurt tähelepanu pöörama rahvustele sealhulgas ka väikerahvastele, kellel igalühel on oma oma siis rahvuslik king ja mis väljendub rahvuslikus kultuuris ja sealt tulenes juga nii Letu kui ka Estofiilide püüdlus, siis hakata ta siis noh, nagu seda kirjeldama, tundma ja ka siis talletama. Sest arvati, et rahvustena muidugi nad paratamatult mingis tulevikus surevad välja, õigemini sakslast tooda omandavad kõrgema kultuuri ja Herberi nime kandvaid asutusi, kuigi on, on Riias või Lätis olnud õige mitmeid. Nii tegutses seal Herderi instituut, baltisakslaste eraülikool Lätis kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel. Ja praegugi on siis üks baltisakslaste kesksemaid selliseid organisatsioone või asutusi Heather Instituut, Herderi nime kandev uurimisasutus, mis küll tegeleb mitte ainult baltlastega Baltimaade lavastajaga, vaid juba laiemalt Ida-Euroopa ütleme rahvaste uurimisega. Nii et jah, Riias Herderi mälestusmärke ja peaks vist täna olema ja et ta on siin nii lätlaste kui ka baltisakslaste jaoks sellise märgilise tähtsusega tegelane, figuur. Järgmises saates nädala pärast räägibki professor Tiit Rosenberg lätlaste ja eestlaste ja balti aadlisuhetest läbi 19. ja 20. sajandi. Läti ja Eesti koorilaulu ja laulupeoarmastusele. Pühendame saate viimased minutid. Riias oli Läti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva auks suur laulupidu mullu suvel. Eestis tähistatakse laulupeo 100 viiekümnendat aastat tuleval suvel. Varamu lõik pärineb aga poole sajandi tagusest ajast ja on sild Läti ja Eesti vahel. Nimelt Gustav Ernesaksa 60. sünnipäeva eel oli Läti raadio palunud muusikateadlasel Ophelia tuisul intervjueerida juubilari nende juubelisaate jaoks. Eesti raadiovaramus säilisid Gustav Ernesaksa vastused helilindil ja küsimused paberkandjal. 2001. aastal oli see intervjuu esimest korda eetris ka klassikaraadios. Ofelia Tuisu küsimused loeb Helve võsamäe. Maestro vastab arhiivilindilt, mis on salvestatud seitsmeteistkümnendal novembril 1968. aastal. Esimene mis te võtaksite kaasa üksikule saarele, kui on võimalik kaasa võtta ainult üks teos igast kunstijalalt. Hea oleks muidugi, kui saaks kaasa võtta kas või vana paadi või kas kast naelu. Kui aga just raamatut pakute, sihroman Rolani kola, Planon ehk teiste sõnadega, elame veel. Kui ruumi oleks, riputas kuhugile ülesse Eduard Wiiralti krabüri virve. Keda te laseksite laeva, kui oleksite noa osas? Võtaks laevale häid inimesi, ilma küünarnukid, et hea oleks, kui mõni neist oleks vaimu ja võimuga hästi läbi kasvanud, sest laeval on vaja ka head korda. Kus sünniksite uuesti, kui see oleks enda valida? Sündimise koht pole eluline, seda ise ei pane tähele, aga kus edasi elada on vist küll tähtis. Olen omaga rahul, selle, kellega saab isegi killudesse laulda. Karge suvi, sügis, talv ja kevad. Kõik on kontimööda. Vahetevahel kasutaksin aga, millelt iga välispassi. Et koduhüvesid veelgi paremini hinnata. Mida te maailmas muudaksite, kui oleksite jumal? Andke andeks, aga seda ma ju olen iga viie aasta järel oma käega 30 tuhandese kuuriga muusikat teha, müristada ja head ilme anda tuult ja tormi, tõsta ja põletada. Seda kõike võib laulupeojuhi puldis Vanal taadil, aga seda võimalust vist küll ei ole. Kuulakuvaid, kui inimlaps laulab. Aga mulle näib, et vanajumal on kehvemaks jäänud. Muidu ei sünniks maailmas nii palju mitte jumalikke asju. Lubage mul oma luuaga oma kodutare ukseesist pühkima jääda. Mis on inimese kõige sümpaatsem omadus? Küll on võluv, kui keegi inimese kombel vaikselt südamlikult kõneleb ja kui tema sõnadel on olemas tegude kate ja kes suudaks mõista, aru saada ja kui vaja, ka andestada. Tahaks kuulata õiguse tõe häält, südame häält. Mille kaudu te puhkate muusikast kõige põhjalikumalt? Lipata tuleb otsemaid metsa või mere äärde kõigepealt puu otsast maha lüüa, valjult häälde vaikima panna. Transistorid, võta kaasa hea raamat või luulekogu. See poleks paha. Mõnikord tahaks kokku koguda salga parajaid väikeseid varragrate ja teha nendega võimas demonstratsioon. Loosungi all andke tagasi meile täis ehitatud luuplatsid, metsikud pargisopid, ära veetud, liivamäed. Mida on kõige raskem saavutada oma töös? Kõige raskem on leida võlumütsi, mille alla paneks kogu koori korraga mõtlema, tundma, kujutlema. Usun seda, et soodsatel asjaoludel võib siis kogu saali ära nõiduda või ratsahobustele kihutama panna. Muuseas, kõige raskem on praegu veel Volgale sumbuti ja klaasipuhastaja leidmine. Kellega, missuguse koori või dirigendiga tahate võistelda? Võistelda ei tahaks kellegagi, ainult ühega tahaks alatasa rinda pista. See on su oma koor ja sa ise küll on hea, kui mõnikord võidumees oled. Aga tahtma peab seda alati. Käisite hiljuti Saksamaal, millised on Saksamaa muljed? Oleme viimasel ajal ainult läbisõidul Tallinnas, selja taga on kontsert, mad demokraatlikule Saksamaal. Olime seal teist korda. Seal näikse nüüd meeskoril avanevat eksportturg pikemaks ajaks. Kontsert Berliinis oli isegi seesugune nagu kunagi varem Riias. Korrus saime naisele vaid tere öelda. Ja matk läks otse teisele poole, usbeki. Järgmisel aastal on ette näha. Välisreis see on kontsert nakkuma kodus, seal hinna me armastame ja kardame tema pikkade raskete rõõmsate kontserdite pärast. Ja mida tahaksite öelda lätlastele? Lätlastega on minul eri Rehnung. Siit sai riiklik akadeemiline meeskoor oma esimesed matkaristsed. Siin on alanud meie põnevamad paljuvamad romantilised kontserdid. Ja kui me nüüd esineme oma 100. kontserdil Riias, siis on selles rohkesti sügavat südamest tulevad tänu nii pikaajalise tähelepanu ja poolehoidu veest. Ise mõtleksin ka pärast oma viimast kontserti veel veerand tundi istuda ülikooli aula trepil ja meenutada oma elu kaunimat matku. Kus on toimunud kõige meeldivamad esinemised? Küll on hea, et ei pruugi valetada. Kõige meeldivamad esinemised on olnud meil tõesti Riias, julgen seda isegi Tallinnas ja mujal kinnitada. Säravad silmad, südamlikud roosid. Kõike, mida vajab üks edevavõitu kunstnik. Ja nüüd kuulame vahelduseks laulu, olgu see siis seekord läti laul, jaanis vihtolsi, Metsajärv, rammi juhatab Gustav Ernesaks.