Tänase sukeldub kajalood kõigepealt rahvusringhäälingu arhiivisügavustesse, et kuulda tänast saatekülalist lugemas oma luuletust. Meri siin seisma jäi. Keegi peatas, ta, kallas veest jagu, sai kaldast, algas maa. Tasane, kullane, kivine mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Peagi siin kokku said esimemm ja taat vaevaga kodu, lõid, lapsed majja, tõid? Oli õnn, oli rõõm. Oli naer, oli nutt, oli töö, oli vaev sellel maal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kuduma. Tulega mõõgaga tuli võõras mees. Häda tõi, valu, tõi võõrast leiba, sõi. Langes staat, memmeke lapseeas vennake pisaraist märjaks sai koguma. Eestimaa, Eestimaa. Oled mu kodumaa. Oled mu hingele lähedal. Isa meelt, emakeelt, hoian sellel maal taadima memme maa. Endiselt on ta tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa. Oled mu südames sügaval. Tere tulemast kaja loodimisele muusika ja teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateooria professor ja helilooja René Eesperekirst. Mul oli juba meelest ära läinud, et selle laulu sõnad on samuti teie kirjutatud, siis klassikaline küsimus, kumb sündis enne, kas viis või sõnad? Puhul viis oli ennem ja siis tulid sõnad. Ma usun, et te olete elu jooksul kordi ja kordi kuulnud selle laulu esitust kodumaal välismaal Estodel mitmetel laulupidudel mis oleksid kaks kõige meeldejäävamad esitust selle laulu puhul, kui te ise tundsite. See on nüüd täiuslik või et publik sai sellest täpselt nii aru, nagu te olite mõelnud. Nojah, kui ta sellest loost ikka räägite, siis siis need esitusi on tõepoolest olnud väga palju, väga erinevaid, väga erinevates paikades, väga erinevate kollektiivide poolt. Mingil määral näeks, iga esitus, mida ma kuulnud olen, on ju selles mõttes nagu meeldejääv. Aga kui nüüd tõesti niimoodi küsite, siis noh, kõige viimane ja tõepoolest väga, väga liigutav kogemus, kuulamise kogemus oli, oli nüüd augusti lõpus kujulise ühislaulmine lauluväljakul jääksid, et eks need laulupidudel ettekanded. Eks neil vist ole kõige kõige meeldejäävamad küll, kuigi on ka kontsertsaalis, on väga-väga häid, väga häid ja väga hingeminevaid ettekandeid. Üks väga naljakas juhtum meelde jäänud seal veel sügaval nõukogude ajal, kui mäletan seda selle Estonia kontsertsaalis, saal oli rahvast täis ja, ja laval oli, oli koorijuhtide ühendatud segakoor ja siis kui see laul kõlama hakkas, siis ma mäletan, et oli vasakul rõdul oli suur parteisekretär Rein Ristlaane, kui see lugu kõlama hakkas, siis ta läks demonstratiivselt ust paugutada igal juhul saalist välja, nii et see oli natuke naljakas, nii et mõnikord on ka sääraseid teistsuguseid reaktsioone sellele laulule, nii et ei ole alati kõiki Eesti inimesi see laul liigutanud. Aga kui tulla nüüd tänavu aasta augusti ühislaulmise hetkede juurde, kas ärkamise aeg, kui te seda kuulatakse, teeb teid õnnelikuks. Et sellel laulul on olnud nii pikk iga 35 aastat on kooritseda armastanud Ibublik. Mitte ainult selle looga, vaid üleüldse oma loominguga on säärane kummaline suhe, et kui lugu on valmis hakata elama täiesti omaette elu. Ma ei ütleks selle, et mul oleks, ütleme, mingi, kas uhke tunne või, või niimoodi, ma tunnen küll mingit nagu sidet, aga mitte mitte säärast sidemeid. Näiteks nagu oma lastega tavaliselt öeldakse, et noh, et looming on nii nagu, nagu sa omad lapsed ja teosed. Aga ei, päris säärast sidet ei ole ikka niimoodi, nii et tallab ikka oma elu kuidagi. Kas te märkate, et uued põlvkonnad, uued põlvkonnad, koorilauljaid, uued põlvkonnad, dirigente, publikut esitavad seda mõnevõrra teistmoodi kui siis, kui oli see kõige esimene, no ütleme, see ärkamisaeg, kuigi laul valmis varem, kas te märkate, kuidas muutub interpretatsioon ja vastavat? No ma märkan seda, et eakamad inimesed on emotsionaalsemad, elavad natuke teistmoodi üle ja elavad ka teistmoodi välja ennast nii-öelda, aga peab ütlema, et ega noored väga palju maha ja selles oma emotsioone siin ja see, see on tegelikult täitsa kummastav, et noh, et ka praegu vabaduse taas saanud Eestis, et see laul mõõka noortele päris positiivselt. Ei saa ju öelda, et see on imekspandav, eks ju teada, et võib-olla see on isegi loomulik säärase väikse rahva puhul, nii et, et aga, aga märkan küll, et noh, väike vahe all. Jah, sest et on asju, mida noored põlvkonnad ei saa mäletada seda küll. Siit tuleb kohe järgmine küsimus, mida te praegu oma üliõpilastele, muusika ja teatriakadeemias õpetate, kui palju on selles neid teadmisi, mida te ise omal ajal avaldasite Anatoli Karsnek käest Tallinna konservatooriumis varamadjad Doriani käest Moskva konservatooriumis ja kui palju on seda, mida nõuab looja natuurilt? 21. sajand. Mis puudutab. Koolis, ja siis on üldse tegelikult, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et mis oli see õpetus, mida ma koolis sain, siis ma võiks öelda niimoodi, et ma ega ma suurt seda õpetust ausalt öeldes ei mäletagi. Mul on säärane tunne, et kõik kõik need oskused, mida ma tegelikult omast arust mida ma saanud olen või, või mida ma nüüd arvan, et ma tean, ma arvan, need on need kogemused, mida ma tegelikult olen saanud lugude kirjutamise käigus, tähendab et elu ise on mind kogu aeg õpetanud. Ja muidugi kõige suurem õpetus on sellest, et kui ma olen mingi loo kirjutanud tähendab, heliloojad peab seda lugu kuulma, siis ta saab aru, mis ta tegelikult teinud on, et nii sisuliselt kui vormiliselt, eks ju, kui tehniliselt, siis ta saab nagu, nagu kinnituse sellele, et see, mis ta mõtles SR realiseerus just täpselt nii, nagu ta tahtis või vastupidi näiteks kas või tehnilise poole pealt kavatsesid küll hästi, aga, aga välja kukkus kehvasti. Et siis pead vaatamata, et milles lugu, anded või milles asi on, mis, milles see põhjus on ja juhul kui see teema ja juhul kui see lugu ütleme põhimõtteliselt on sulle oluline ja sa arvad, et noh, et see lugu võiks nagu nagu kõlada siis sa pead selle tehnilise poole uuesti üle vaatama ja mis seal salata, eriti algaastatel võin öelda pärast kooli ütleme oli mul tõesti, ma tahtsin kirjutada suurele orkestrile ja kõik muud, aga kogemusi oli okstratsioonis nii vähe. Et ma circa 10 aastat hiljem avanesid nagu silmad, et noh, et kui halvasti see kõik tehtud, on ema, enamik oma, oma orkestri lugusid lihtsalt Orgstreerisin ümber, nii et säärast asja on tulnud ette küll. Ja praeguste õpilastega, no mida ma oskan, mida ma oskan õpetada, tähendab, et fantaasiatele võimalik õpetada inimesele see, kas inimesel on, ei ole. Ma võin õpetada ja oma kogemustele toetudes kompositsioonitehnikat selles mõttes, et noh, et, et mismoodi seda asja tehnilise poole pealt teha. Aga täpselt samamoodi see tehnik ei ole mitte niimoodi, et noh, et, et umbes niimoodi, et miks sa kirjutad sellele noodile selle noodi järgi, et, et see on ikkagi, see kuulub nagu fantaasia valdkonda, see on õpilase valik, et ta just tahab niimoodi, et, et seda, seda ma tavaliselt ei muuda. Aga on soovitusi ja tähelepanekuid, nii, nii vormiliselt kui faktuurilised, mida teha on, on billi spetsiifiliselt, et noh, et, et kui sul on ikka pillimehed tulevad kohale, siis nad ei taha lihtsalt nii-öelda igavleda tooli peale mängida kas ühte nooti või vastupidi, terve lugu praktiliselt pauseerida ja mängida ühes taktis, et noh, et siis sa pead neile ka midagi kirjutama ja see peab kokku kõik, et noh, et kõik koos kui nad mängivad, et see annaks ka mingisuguse säärase esteetilise kena tulemuse see peab kõik koos toimima, vot vot nendel asjadel oma pööranud nagu selles mõttes nagu tähelepanu, juhul kui ma tegelen oma kompositsioonitudengid Aga kas loovust ei ole võimalik arendada? Ma kardan, et ei ole, jah, on võimalik vestlustes tudengiga kui noore inimesega tulevase kolleegiga vestelda maailma asjadest ja kombata temad tundlikkust teatud asjade suhtes ja niimoodi, et, et seda on võimalik võib-olla natukene kuidas ütelda, mitte mõjutada, aga, aga võib-olla ärgitada kas mõtlema või, või jama avama võib-olla silmi teatud asjade osas või ka julgustama, näiteks et see puudutab oma stiili, leidmist või midagi säärast. Seda on võimalik teha, aga, aga ma olen jah, siiamaani nii-öelda tänaseks ma olen veendumusele jõudnud, et fantaasiatele võimalik kellelegi lõpetada see kas on või ei ole. Mida te oma üliõpilaste lõpetate selles mõttes, et kui palju nad peavad arvestama oma looja tegevuses just praeguse ajaga praeguse auditooriumiga ja kui palju nad peaksid mõtlema sellele, et kuidas tema teos kõlab kauges tulevikus. Ehk kui palju on loojanatuur kinni omas ajas? Ma arvan, et see loojanatuur ongi just omas ajas kinni ja ma arvan, et selle üle tudeng vaevalt praegu südant valutab, et kuidas teos ütleme, mõjuks publikule 100 aasta pärast, eksju, ma arvan, et selle peale selle peale ei mõtle keegi, et näiteks mina ei mõtle selle peale, kuidas ta 100 aasta pärast. Sest ma noh, oma nii-öelda loomingule tagasi vaadates mul on tunne, et vähemalt võib-olla pool sellest nendest teostest, mida ma kirjutanud olen. Et see kõlab ka 100 aasta pärast. Samas võib öelda, et see teine pool võib ka vastupidi jääda nagu selles mõttes nagu esitamise repertuaarist nagu kõrvale, sest et noh, et, et võib-olla ei paku säärast huvi, tähendab, et aja elavad üle ikkagi need teosed, mis on nagu eredad ja selge, on see isegi geeniustel ei ole mitte kõik 100 protsenti kogu loomingust ei ole ere ja ei ole geniaalne. Noh, et juhul kui see läheb poole peale, ma arvan, see on väga hea tulemus. Märkasin, et te olete kirjutanud kõige muuhulgas ka üsna palju vaimulikku muusikat, et kas see tuli sellest, et Eesti ajaloos oli siin pikk periood viis 60 aastat, kus originaalvaimulikku muusikat ei saanud avalikult väga palju esitada ja siis, kui kui see võimalus avanes, siis selgus, et vahepeal on olnud suur tühik ja täitsid selle kas oli aja nõue või see tuli teie seest. Oleneb, mida te mõtlete nüüd vaimuliku muusikal, juhul kui te mõtlete säärast muusikat, et see, mis on seotud kirikuringkondade, kes võib öelda, et säärast muusikat ma tegelikult üldse kirjutanud ei ole. Ma olen ristimata inimene. Ja juhul, kui te näete, et mul on ladinakeelsed teosed, et need on välja arvatud üks erand, kus ma tegin nii-öelda patu ja, ja aga kõik ülejäänud on ilmalikud tekstid, need on küll valdavalt väga vanad tekstid, need on peaaegu juba 2000 aastat tagasi kirjutatud tekstid, mis ladinakeelsed ja kui te räägite vaimulikust ehk religioossest olekust, siis võib öelda küll, et ma olen. Ma olen religioosse inimene, sest aga selle sõnad ladinakeelsest tõlkimisest tähenduses, mis tähendab seda võiks tõlkida siis niimoodi, et noh, et ma olen kohusetruu inimene, ma olen ausameelne inimene ja ma olen kaastundlik inimene, seda see tõlkes tähendab, ja seda ma tahan olla. Ja selles mõttes võib öelda tõepoolest, et mu looming on, on mitte ainult et mõned üksikud teosed religioossed, võib öelda tegelikult terve mu looming on siis religioosne, sest et kõik, kõik need teosed tegelikult pürgivad selles suunas täpselt, just sellel nendel sama tõlkilise tähenduse nende kategooriate järgi, mida ma praegusest rääkida Seda ma pidasingi silmas seda ühte, mida te nimetate erandiks ehk siis Peterburi Jaani kiriku taasavamise pesitsemiseks kirjutatud kontsertetendus. Jah, see ei ole see erand tegelikult, sest et see tekst on tegelikult täiesti ilmalik ja see oli ekstra tellitud teks selle ladinakeelse teksti kirjutas Anne Lill kellega mul on olnud väga pikka aega väga-väga hea ja tulemusrikas koostöö, sest et ta on kirjutanud väga-väga paljudele minu lühematele ja pikematele teostele, kus ma olen kasutanud sõna- ja koori on ta kirjutanud originaal, ladinakeelsed tekstid, ma arvan, et ta vist ainuke inimene praegu Eestis, kes selleks võimeline on. Ja lisaks sellele on ta mul abiks olnud ka teiste ladinakeelsete tekstide tõlkimisel, sest et mul on näiteks terve rida seeria epigramme, mis on kirjutatud solistidele. Originaal on olnud klaveriga, aga, aga ma olen teinud neist peaaegu kõikides ka orkestratsioonid, nii et see on siis häälel orkestrile ta on kõik need tekstid tõlkinud eesti keelde ja pärast ka inglise keelde, niiet et see koostöö on temaga olnud väga tihe ja teos, millele te viitasite tõepoolest, et see telliti mult Eesti kontserdi poolt Jaani kiriku taasavamiseks Peterburis. Ja seda kasutati tõepoolest seal selles tseremoonias. Aga ma ütlen veel kord, et see tekst oli mitmetähenduslik, seda võis mõista ühelt poolt, mis hoopis sääraseks kiriklikuks tseremooniaks, aga vastupidiselt sisu oli tegelikult väga inimlik. See oli sildade ehitamiseks mitte säärast materiaalsete sildade ehitamisest, vaid vaimsete sildade ehitamiseks esitamisest ja see sobis väga hästi just sellesama Eesti ja eestlaste tegemiste vahel, mis oli siis Peterburis. Aga nüüd need on ikka kaks eri riiki praegu, et me ehitasime ka seda kultuurisilda praegu, nii et uuesti Eesti ja Vene vahel. See oli väga ilus ja poeetiline tekst väga sümbolistlik. Aga ma ütlen veel kord, see ei ole mitte see teos, mida ma tegelikult pidasin sellest, et ma olen, ma olen teinud pattu ja, ja kasutanud teksti, milleks võib-olla mul ei ole selles mõttes õigus, näiteks ma ei ole kirjutanud ühtegi Ave Maria või midagi säärast. Ma olen küll organiseerinud ava Riiasid, eks niimodi kooril, aga see on teine asi, et aga on teos Clarifikaatsio, mis tegelikult algab sõnaga halleluuja, eks ju. Et, et tegelikult mul põhimõtteliselt Mul ei oleks nagu õigus seda selles mõttes kasutada, sest et see ei ole tegelikult minust seestpoolt tuleb, ütleme, säärane sõnavara ja, ja see ei ole minus, sisemine tundmus. Peaksin tegelikult või tohiksin niimoodi kasutada. Aga kasutasin nii, et ma ütlen veelkord, tegin pattu. Lisaks tekstidele on teid inspireerinud ka interpreedid. Kitarrist Eikenetlik Fletist, Jaan Õun minevikus sopran Kaia Urb. See on tõsi ja mitte ainult nemad, sest et noh, et tõepoolest Heiki Mätlikuga. Me oleme üliheas kontaktis, noh, tänapäevani eilegi viisin temal ühe noodi, mis just Saksamaal ilmus Phelphincevel see ei ole küll temale pühendatud lugu, aga Kirill oga Rodnikovile pühendatud teos. Aga Heiki olid tõepoolest see persoon, kes tegelikult õhutas mind kirjutama kitarrile. Ja oligi esimene teos, mis ma kirjutasin, oli tegelikult kaamerata Tallinnale. See oli trio, flööt, viiul ja kitarr. Ja ennäe imet sellest teosest on saanud võib öelda rahvusvaheliselt kõige edukam teos, mul on endal kümmekond erinevat plaaditsust erinevate koosseisudega ja noh, paar korda aastas ma saan sääraseid emaile täiesti tundmatutest kohtadest ei taheta, et jälle on mingi trio kuskil selle avastanud ei mänginud ja niimoodi, nii et säärased eksootilised kohad olid näiteks nagu siin paar aastat tagasi Fääri saartelt tuli, et on trio seda mänginud ja, ja kõik muud asjad, et noh, et, aga seda tõesti mängitud väga-väga-väga palju ja võib-olla see põhjus on ka see, et, et väga suure südamevaluga kirjutatud teos teos on kirjutatud nimelt et minu isale pühendusega, kusjuures ta ei teadnudki seda emale pühendatud, sest et seal kirjutatud pärast seda ehmatust ja seda suurt traagikat, kus oli, oli teadati, et isal on melanoomi, et elada, on tal jäänud ainult võib-olla kõige rohkem pool aastat. Nii täpselt niimoodi tuli, ta oli teose esiettekandes oli Tallinna raekoja, sellest pärast tuli ütles, et hukkub kurb olema, teeb, eksju seal, nii et no kuidas ma sain talle ütelda, et kuidas ma küsin väga rõõmus sotse olla, tead välja on see, et isegi see kurb olek inimestele kuidagi mõjub ja ma ütlen veel kord, et seda teost mängitakse. Polli mis südamega on kirjutatud, see ikka südamesse läheb. Mooru mari on seal võib-olla küll, jah, ja me ei jõua kahjuks peatuda René Eespere, teie kogu sellel mahukal loomingul me leiame sealt ju nii lühioopereid, lühiballett-sümfoonia, oratooriumikoori, kammermuusikat, lastelaule, aga peatugem siis sellel teosel, mis täna, laupäeval Mustpeade maja valges saalis jõuab maailma esiettekande nii. Ja see on kontsertetendus, Augustus, see põhineb Herman Hesse jutustusel ja uurib, mis on armastus ja mis on õnn ja kumb on tähtsam, kas see, kui kõik inimesed sind armastavad. Aga sa selle eest pead andma ära võime ise armastada. Või on õigem, vastupidi, ma olen kuskilt lugenud, et te seda Herman Hesse lukku kandsite väga kaua mahinges. Enne kui ma hakkaks rääkima sellest Augustas modeks tegema väikse paranduse, ma ei ole kirjutanud mitte ühtegi sümfooniat, vaikuse sümfooniat, Kedasin see vaikuse sümfoonia on, on tegelikult oratoorium. Nii et ma ei ole suur sümfonist selles mõttes, et mul ei ole ühtegi sümfooniat, kuigi ma olen kasutanud sümfooniaorkestrit tõepoolest nii ooperis kui oma Omaratooriumites kui lühematel pikematest teostes, kas kooriga või ilma koorita. Mulle eriline lemmik on muidugi kammerorkester, ma olen, ma olen Tallinna kammerorkestrile kirjutanud küllalt palju teoseid ja, ja nüüd me saame ilusti selle augustuse juurde. Järjekordne koostöö Tallinna kammerorkestriga, nii et mul on selle üle väga hea meel. Kolmapäeval oli, oli esimene proov nendega kokkusaamine, nii et minu meelest selleks väga edukalt oli näha, et orkestriga selle teosega probleeme ei olnud. Ma veel küsisin ekstrakontsertmeister Harry Traks manilt, et kas seal mingeid trikke tuleks muuta või midagi tõsiselt pärast läbi mängu leidsime üks kolm-neli teksti viga, noh, sääraseid näpukaid võib öelda, parandasime ära, nii et, aga, aga muid probleeme ei olnud. Aga nüüd, mis puudutab seda Augustus, siis teil on õigus, ma ei tea, kus jumal selle ise välja öelnud, kes siis muu. Et seda Augustas, ma kandsin tõesti nagu endas küllalt kaua. Ma arvan, et ma ei eksi väga, et ma leidsin selle augustuse peale seda, kui ma olin lõpetanud ja oli ette kantud rahvusooperis Estonia mu esimene ooper gurmaanid. Ja nagu tavaliselt on, ikka, tekib säärane tunne noh, et, et nüüd on nagu käsi valge, et noh, et nüüd võiks kohe järgmise ooperi kallal asuda ja ja suvel oma suve nii-öelda paigas Võrumaal paganamaal raamaturiiulist sattus kätte mulle Herman Hesse jutustustekogu. Ma lugesin selle läbi ja millegipärast augustuse mind kohe nagu kuidagi kummitama. Ja ta hakkas mind häirima tavaliselt väga, väga tihti nende asjade puhul, et juhul kui ta sind häirima hakkab, siis seal on midagi, mis kuidagi imiteerib sind ja niimoodi, et noh, et, et sa ei saa ennem rahu, kui sa oled temaga midagi ette võtnud. Ja siis mul oligi säärane plaan, et vot vot sellest 16 võiks teha järgmise ooperi. Aga ooperist asja ei saanud. Aga praegune kontsert etes on peaaegu nagu ooper, nii et ja kuna on tegemist saateinstrumendiks, on Tallinna kammerorkester, siis tuli talle ka selles mõttes kirjutada ikka nagu orkestrimuusikat. Ja ta tõesti mõjub, mõjub nagu vähemalt etendus on igal juhul. Lugu on armastusest ja nagu te juba ütlesite tõepoolest, et noh, et hirmus lugu on siis, kui asjad on ühepoolsed, eks ju, just täpselt ükstaskõik, kas see on võluväel saadud nii, nagu see Herman Esson tegelikult ta nimetab seda muinasjutuks täiskasvanutele ja ta tõepoolest on, sest et seal on säärane võluri tegevus on nagu väliselt või faktiliselt on sees. Aga no need asjad võivad elus juhtuda ilma võluri sekkumiseta. Nii et tõepoolest kogu see traagika on tõepoolest selles, et, et juhul, kui ühte inimest hakatakse nii-öelda armastama ilma, et tal oleks võime, armastab neid sama inimesi, kes teda armastavad vastu. Et varem või hiljem lõpp, see asi ikkagi krahhiga ja krahhiga lõpp, see ka tegelikult augustuse jaoks. Ja võib-olla viimasel hetkel juhul, kui ta saab sellest aru tekitel nägemus, et, et tegelikult noh, see on ka siis, kui elu hakkab tasapisi nii-öelda lõpupoole jõudma. Et tegelikult on palju ilusam, on armastada teisi, olla ise palavalt armastatud. Eks see teema on võib-olla ütleme eriti noh, mitte ainult võib-olla kunstnikele on võib-olla isegi aktuaalne, sest et väga tihti on nii, et nii mõnigi persoon võib kalduda natsismile, eks ju, niimoodi, et noh, et see eneseimetlus on nii suur, et noh, et ta nagu arvabki, et noh, et, et see, mis ta kõik, ta teeb, et, et see on nii nii väga jumalik. Ma arvan, et lugu on didaktiliselt õpetlik. Ma loodan, et nii mõnigi saab endale kaasa säärase säärase iva, mida võib-olla elus enda ümber võib-olla natuke kas ümber hinnata või, või vähemalt natuke teise pilguga märgata, mis ümberringi toimub. Kui algse materjali truu on seda lugu täiustav muusikaline materjal, mida te olete loonud. Kas te olete võtnud kõiges omaks Herman Hesse põhimõtted või teil on mingi oma mõte, mida te olete saanud muusikaga lisada? Ma arvan, et tegelikult kuigi ma loen seda teksti, see, mida tema tegelikult mõtles seda teksti kirjutades ja see, mida mina tunnen ja mõtlen tegelikult seda teksti lugedes ma arvan, et juba need on erinevad, et see on põhimõtteliselt ikkagi minu lugu läbi Herman esse teksti ja mis puudutabki veel seda teksti, siis, siis võib öelda seda, et see tekst ei olegi väga lühike, tähendab, et juhul kui meil oli ette nähtud, et noh, et, et see peaks olema umbes tunnine etendus siis seda teksti oli võrratult palju rohkem, seda teksti on kõvasti kärbitud ja kes ei kärbi, olin, eks ikkagi mina. Sellepärast ma ütlengi veel rohkem, et ma jätsin sealt välja kõik säärase, mis mulle tundus, kas ebaoluline, liigne või minu mõttest natuke kõrvalekalduv. Aga ma ei ole muidugi juurde kirjutanud midagi, aga just nende ärajätmist, ega ma olen võib-olla suunanud seda teksti just säärasesse fookusesse see, mis on minul oluline. Võib-olla ma olen mingigi asja võib-olla ära jätnud, mis oli Hess selle väga oluline. Et ma seda ei oska öelda, aga esimese proovi esimese läbilugemise läbi mängu järel tundus see tekst päris sile olevat, selles mõttes, et noh, et, et seal pole ühtegi säärast olulist lünka noh, et nagu aru ei saaks selles mõttes public, et noh, et mis, mis vahepeal juhtus või, või miks, või niimoodi, et sest et tekst oli kirjutatud essee poolt ikkagi 1913 on ikka üle 100 aasta tagasi kirjutatud tekst ja selge on see, et tollal vaadati mõnelgi asjale teisiti ja vot needsamad needsamad, mis olid tol ajal võib-olla iseloomulikult säärased noh, kasvõi ütlemised või ütleme, säärase mingid sümbolid, et ma olen need sümbolid ära jätnud ja lugu, mõju pigem võib-olla mitte et isegi tänapäevaselt, aga ta mõjub, võib olla suurem üldistusega. See ajaline paigutus on isegi võib-olla suhteliselt hägusem, kuigi, kuna ta on etendus, meil on seal ka nüüd säärased nii-öelda vähesed rekvisiidid, mida me kasutame, kostüümid, mida siis tegelased kasutavad. Et Me paigutasime ta lihtsalt pildiliselt natukene või tahtsime paigutada aega esimese ja teise maailmasõja vahel, nii, me tõime ta natukene siiapoole. Aga ma ütlen ka veel kord, et noh, et, et see on suhteliselt säärane, noh ta nagu abstraktne, et ta ei ole ka noh, seal ei ole vihjet ka sellele ajale konkreetselt, et see võib vabalt olla juhtinud olnud võib-olla noh nädal tagasi või juhtub ta nädala pärast, nii et ega seal ta on ajaliselt piiritlemata Anton Hansen Tammsaarel on niisugune mõttekäik, et õnn on nii suur asi, et inimene tavaliselt ei saa sellest aru, kui see on käes, ta saab alles tagantjärele aru, et ta on olnud sel ajahetkel õnnelik. Ja samasugune asi, ütleb Tammsaare on noorusega tervisega ja vahel ka armastusega. Kas teie teate, kuidas tajuda ära hetke, et nüüd oma elus õnn ja nüüd on mu elus armastus selle asemel, et mõelda tagantjärgi, et siis see oli? Küllap on Tammsaare õigus selles mõttes, et väga paljudest asjadest me saame aru siis, kui möödas on. Aga ma millegipärast arvan, et, et mitte ainult mina, ma arvan, et me saame aru küll, mille me õnnelikud olema ja mu lühike vastus oleks võib-olla see, et, et ma saan aru siis, et kui ma olen õel ehk siis kui ma ei ole õnnetu. Nii et siis ma võin, siis ma võin öelda, et ma olen õnnelik, tead aga muidugi selle õnne ja õnnetuse vahel mõtlen, et, et seda ei olnud mina öelnud, et õnne ja õnnetuse vahel on tegelikult imeõhuke piir, et ma võin täna olla õnnelik. Ja homme ma võin olla õnnetu isegi sama asja üle, mille üle ma eelmisel päeval olin õnnelik. See on väga kiirelt, on see, kas kas mööduv või pöörduv, vähemalt ütleme niimoodi on jah, et ja mis seal salata, võib juhtuda ka armastusega. Elu on seda näidanud, nii et, aga noh, õnneks on, armastust, on erinevat, on armastada võib ka väikeseid asju, eks ju, mõned väga armsad materiaalsed asjad, eks ju, tead, need on võib-olla stabiilsemad, eks. Aga mis puutub, ütleme sääraste inimestevahelise ütleme sääraseid tundeid ja armastust täpselt samamoodi, ega see ei pruugi väga püsiv olla, kes, kes on armastuses olnud väga pikka aega ja tunneb, et, et see armastus on otsa saanud, ma arvan, et seal õnnelik inimene Ja seda juhtub elus väga harva. No vot ei oska öelda, millegipärast ma arvan, et noh, et, et kas ma olen väga harva juhtub, tead, eks ju, ainult tahet, et selge on see, et ega need õnnelikud päevad ei kesta igavesti. Seda küll. Kaja loodimisel on täna professor helilooja René eespere. Räägime veel sellest Augustusest, mille maailma esiettekanne nüüd täna lõuna ajal on. Selles teevad kaasa lisaks Tallinna kammerorkestrile sopran Aureelia Eespere ja bass Priit Volmer. Me hakkame rääkima nooremast põlvkonnast. Võib-olla peaks meelde tuletama teie linnu Tallinna muusikakeskkoolis? Seal olid Andres Mustonen, Rein Rannap, Paul Mägi, Urmas Ulm, Otsculg ja Rene eespere. Nüüd teie seda tänast maailma esiettekannet dirigeerib Tõnu Kaljuste, poeg Andres Kaljuste. Nüüd on ja teie tütar laulab, sopranipartiid on esile astunud uus põlvkond. Rääkige oma lastest, palun. Nad on ju muusikud. Nad on tõesti muusikud ja noh, küllap ma võin öelda, või peaksin ütlema, et, et nad on muusikud. Et ma olen selle üle õnnelik, noh küllap ma olengi, sest et noh, et ma tõepoolest, ma hindan vaimseid väärtusi rohkem kui materiaalseid. Kaasa Eeviga tegelikult Me kohtusime tõesti väga varases nooruses, võib öelda, et mina olin kaheksanda klassi õpilane, emal üheksandas klassis ja nii me tee algas ja siiamaani me oleme kokku jäänud. Ja ka lapsed sündisid meil suhteliselt nagu kiiresti. Ma sain vaevalt 20, kui sündis juba poeg Jorma. Poeg Jorma õppis muusikakeskkoolis klaverit, nii et aga tema tema eriliseks kireks pärast hiljem nagu kujunes džässmuusika, nii et ta on sees pianist ta on väga nõutud ja, ja ma arvan, ta on väga hea, mitte ainult ansamblipartner, aga ka ütleme, võimekas sooloesineja. Ja Alan, see rist võib öelda nii, et tema tegeleb tõepoolest tõsiselt muusikaga. Kolm aastat hiljem sündis tütar Heili. Tema on ka täpselt samamoodi lõpetas muusikakeskkooli Viola erialal ja peale seda siirdus tema edasiõpinguteks kohe Helsingisse Sibeliuse akadeemiasse. Lõpetas seal akadeemia ära ja mis seal salata, kui sa oled juba selles keskkonnas nagu olnud, siis ta tegelikult nagu maanduski Zoom orkestrites alguses ja, ja praegu on siis juba juba üle 10 aasta, võib öelda, et ta töötab Tamperes Tampere sümfooniaorkestris. Ta on abielus ja elab nüüd Tamperes, nii et meil on säärane nii-öelda ka väljaspool Eestit elav elav lapsuke. Ja suureks nii-öelda üllatuseks kingituseks oli siis tütar Aurelia, kes sündis siis peale Heili sündi veel üheksa aastat hiljem. Nii et, aga noh, temaga on nüüd juba üle kolmekümnene ja tema on õppinud alguses muusikakeskkoolis, õppis ka viiulit, lõpetas kooridirigeerimise erialal hoopis ja paralleelselt õppis natuke laulmist ja selle laulmise juurde on ta jäänud ka tänaseni. Oli samamoodi paar aastat Sibeliuse akadeemias, õppis ooperilaulu ja hetkel on siis on Eesti muusika ja teatriakadeemias on magistratuuri teisel teisel aastal ja tema juhendajaks on Juhan Tralla. Ja tõepoolest mul on hea meel, et ta, see muidugi tema roll seal selles koosluses on, on väga episoodiline, aga kuna Risto Joost, kes on hetkel Tallinna filharmoonia kunstiline juht ja kammerorkestri peadirigent et see oli Risto soo tegelikult, et mina tahtsin teha instrumentaalsete muusikat selles mõttes, et on ainult tekst, mida loetakse ja siis see on seotud nagu muusikaga. Aga Aristoteles, oioi ikka seal peaks olema ikka vokaali ka ja noh, et, et seal võiks olla ja peaks olema kindlasti üks, üks naistegelane ja tõepoolest naistegelen väga oluline, sest et tänu sellele naistegelasele tegelikult nagu pöördukese augustuse elu, sest et esimene kord esimene kord ta tunneb seda, et ta tahaks kedagi nagu tõeliselt armastada. Aga see armastus lükatakse tagasi ja see keerab selles mõttes nagu augustuse nagu säärase arusaam asjadest nagu pea peale ja selles mõttes, et noh, et ta käivitab nagu teistsugused tegutsemist ahela, selles loos, nii et ta on, sisuliselt on ta oluline tegelane. Ja täpselt samamoodi on siis jutustajal. Priit Volmer-il on lisaks sellele, et tema kanda on kogu tekst on tal ka kaks laulu, üks on koguni siis seotud nagu toetina selle naisterahvaga ehk Aureelia nii-öelda osalemisega ja dirigendina. Andres Kaljuste, see oli minu minu visioon ja valik selles mõttes, et kui Risto ütles, et noh, et kuna see on tegemist noorte filharmoonia projektiga, et noh, et, et ta tahab, et sealt noored astuvad üles dirigent oleks ka mitte tema, vaid et noor dirigent siis ma mõtlesin kohe, et ah, kõige parem variant oleks see, kui seda saaks teha Andres Kaljuste. Sest asi on selles, et dirigendina lisaks sellele dirigeerimise rollile pelga ta on tegelikult aktiivses sõnalises dialoogis selle jutustajaga ja, ja niimoodi, et Tal on nagu üks roll täita seal kogu aeg ja mis seal salata, Andres kaljustel nii-öelda geenide poolt soodumus on sääraseks näitlemiseks ja see sobib väga hästi, nii et, et ma arvan, et, et see oli ainuõige valik Vaadake, kuidas viiuldajad realiseerivad ennast dirigendina Paul Mägi, Andres Mustonen, Andres Kaljuste ja, ja hästi. Seda küll, Paul Mägi on lisaks sellele, et ta mängis väga hästi viiulit, ta mängis ka hästi trompetit. Nii et ma arvan, et võib-olla, et see ei ole põhjus, sest et noh, et Risto Joost ei ole viiulit mängida, eks ju, nii et seal on ka teisi näiteid ja niimoodi ei ole Arvo Volmer mänginud viiulit ja ei olnud Peterliei ole viiulit mänginud. Eri Klas sile viiulit mänginud ja Neeme Järvi ole viiulit mänginud, nii et neid näiteid lugematul hulgal, kes ei ole viiulit mänginud. Aga selge on see, et, et heaks dirigendiks saab ikka see, kelle muusika tajumise nivoo on väga kõrge. Ja selge on see, et muusikat peab õppima suhteliselt, nagu võib öelda, kaua ennem kui sa tegelikult nendesse muusika finessides tegelikult üldse hakkan neid nägema ja suudad süveneda, nendesse aru saada ja veel hullem on see, et teistele selgeks teha, mida sa tahad ja kuidas see peab olema. Ja ma ütlen, on see, et, et see algharidus dirigendiks saamiseks peab olema küllalt tugev. Et siis sa saad olla potentsiaalselt hea dirigent, sa pead väga palju teadma, sa pead lisaks sellele, sa pead ju suutma tervet seda suurt suurt kollektiiviga veel ohjata kuidagi nii et, et ma arvan, et see viiuli mängi rolli mängib see, mida sa oskad. Nii nagu kõikide muusikute puhul ikka, see tähendab Iluaegset pühendumist, et ei ole niimoodi, et täna ma proovin sellel alal natukene ja kui ei istu, siis õpin midagi muud, et siiski tuleb õppida kaua ja selle teadmisega, et seda ala sai, vaheta. Kui me räägime muusikast, ükskõik, kas ta õpib siis mingit instrumenti liigub edasi hiljem dirigeerimise, see on siin, meil kuulsad lauljabki on, on läinud edasi terrigeerimisele põhjusel või teisel aga ikkagi just see pühendumus ja see, et sa tead, et sealt rajalt tagasipöördumist ei ole. No ma arvan, et see, et seesama omadus, et, et sa pead asja hästi tegema, et see ei ole mitte ainult muusikutel, et, et seal on igal igal elualal tegelikult, kui sa tahad olla ikka hea kingsepp, sa pead seda, seda ala pead õppima väga kaua ja sa pead seda tööd tegema selles mõttes täie pühendumisega, et siis sa siis omandad teatud võtted, et noh, et, et sa ei tee lihtsalt mingi käkerdis kokku, vaid et noh, et, et need on tõesti, sa tead, miks see peab olema niimoodi, et noh, et kuidas teha ja kõike seda ma arvan, see on pigem võib-olla temas on elustiil, et noh, et püsida noh, teatud asjade juures ja muidugi vaata, asi on selles kingsepaks, võib ja heakskingsepaks võiks saada ka ütleme siis, kui sa oled juba täiskasvanud inimene, eks ju, tead niimoodi täiskasvanud inimene muusikuks enam naljalt õppida ei saa, sest see on kõik väga hiljaks jäänud. Muusikat hakatakse õppima väga varases nooruses. Näiteks minagi mind pandi nelja aastaselt, pandi klaverit mängimas ja teeksid ja mis seal nüüd peaks siis olema teeksid ja niimoodi. Nii et, aga enamik ju enamik muusikuid on alustanud ju tõepoolest väga vara, nii et noh, et, et kui minnakse seitsme aastaselt muusikat õppima tavaliselt on sellele eelnenud ikka kas aasta kaks või isegi kolm juba mingisuguseid õpinguid eraviisiliselt kellegi juures või niimoodi, et see on täitsa tavaline nähtus, nii et, et sellest ei pääse. Kas ma nägin teid eelmisel nädalal Juhan Tralla kontserdil Estonia kontserdisaalis just üht te käite üldse väga palju kontserdil. Ma peaks ütlema, et ma käin viimasel suhteliselt harva, kutsun teid. Ma olen väga valivaks hakanud, võiks ütelda niimoodi, et ma olen käinud väga-väga palju kontserdid. Ma mäletan seda kooli all muusikakeskkoolis, kui me käisime, praktiliselt ei olnud ühtegi kontserti, kus me ei käinud. Nii et Estonia kontsertsaal oli tervele selle meie sõpuskonnale. Te juba seal nimetasite meie klassiklassis nii-öelda olnud persoone. See Estonia kontsertsaal oli nagu sõpruskonna kokkusaamise koht ja tollal oli muidugi ka kontserdipilet oli, oli väga odav, nii et, et see ei olnud üldse probleem, et said tõesti väga palju käidud kontserditel. Peale seda, kui ma Tallinnas olin lõpetanud tol ajal nimetusega konservatooriumi ja ma olin kaks aastat Moskvas, siis oli täpselt samamoodi, et mul oli seal väga palju vaba aega. Ja praktiliselt võib öelda niimoodi, et noh, et, et mitte, et ma võib-olla iga õhtu oleks käinud kontserditel, aga seal iga õhtul tõepoolest seal on väga palju saal erinevaid kontsertsaale ja igaühes oli mingi väga kõrgetasemelised kontserdid. Nii et täpselt samamoodi kontserdipilet tudengile seal ei maksnud mitte midagi, see oli imeoda ja ma käisin seal proove kuulamas ja, ja kontserditel käisin tõesti igal, igal võimalikul hetkel. Nüüd ma võin öelda seda, et, et ma kuulan hea meelega väga head esitust ja kontserti, ma valin ikka niimoodi, et esiteks, et noh, et kes mängib loomulikult või ma vaatan seda, mis on programmis. Juhul kui üks või teine pool on mulle niivõrd suurt huvi ei paku, siis ma pigem kontserdile ei lähe. Nii et ma väga valin, kuhu ma lähen praegu võib-olla ka sellest, et noh, et vot viimasel ajal kuidagi tundub, et noh, et ajalimiit on kuidagi jäänud nagu vähemaks, et sa nagu ei raatsi. Võib-olla ütleme noh mitte et aega kulutada, vaid, et noh, et, et sul on ka teisi tegemisi, mida sa pead tegema ja sa pead nagu tegema omad valikud. Ja väga tihti on see, et, et see kontsert ei ole see valik. Sel puhul jääb see minemata. Nii et, aga, aga kui midagi põnevat on, siis ma üritan ikka kohal olla. Kui te vaatate Eesti interpreet või orkestreid, kas kontserdil viibides teil tiksub ka see mõte, et kirjutaks talle midagi, kas ta saab sellega hakkama, kas ta on seda väärt? Võib öelda, et ei ole selles mõttes, et noh, et ma olen pragmaatiline inimene, sest et noh, et ma muusikat kirjutan tavaliselt noh, võib öelda tõesti 99 protsenti nii-öelda tellimuse peale ja tellimise korral on mul juba teada, kellele ma seda kirjutan. Tähendab, tellimust vastu võttes. Ma küll selles mõttes noh see on ju oluline oluline seik see, et esiteks, et mille peale tellimuste Jakse millist teost tahetakse, millal on tähtaeg ja kes esitavad, need on need parameetrid, mis pakub muidugi huvi ja on võib-olla olulise tähtsusega otsustamisel, kas ma võtan selle tellimuse vastu või ei võta aga kontsertsaalis iialgi säärast tunnet. Nii et, et noh, et kirjutaks ühele või teisele, kui ma lähen sümfooniaorkestri kontserti kuulama, siis ma tean, et sümfooniat mina nagunii ei kirjuta, sest see pole nagu minu. See ei ole minu saanud nagu selles mõttes, et ma ei ole suuteline või selle noh, mul ei ole säärast oskust, võib-olla tunnistan ausalt, et kirjutada suurele sümfoonilise sümfoonilise arendusega teost, et ma kirjutan küll hea meelega, kasutan orkestrit, aga see on vormiliselt midagi muud kui sümfoonia ja mul ei teki seda tunnet, et noh, et ma peaksin siis nagu kirjutama ja täpselt samamoodi loomulikult kui ma kuulen mõnda põnevat interpreedid ja siis võib tekkida küll säärane tunnet, et vaat kui kui tema nagu, ütleme noh, mängiks ühte või teist, aga aga mis seal salata, neid huvitavaid interpreet on, tegelikult peaks olema igal kontserdil tegelikult kes on, pakuks nii palju huvi, et, et talle midagi kirjutada. Aga, aga eks mul on kujunenud oma mingisugune säärane ring, kellele ma nagu kirjutan või kui tänu kellele tulevad need tellimused või midagi säärast. Noh, ma võin siin nimetada näiteks ühte nime, see on Argentiina kitarrist Esteban kulutsi temale ma olen kirjutanud esiteks individuaalsed küllalt palju asju ja see, see tagasiside on selles mõttes ka fantastiline, võib öelda niimoodi. Et nüüd veel selle aasta lõpus Toob tema välja teise. Nii minu autoritseedee, minu kitarrimuusikaga ja kusjuures tal on tegelikult veel kolmandal plaadil on, on tegelikult minu ja Arvo Pärdi looming pooleks kusjuures mitteajalised pooleks vaid teose loetelud pooleks, sest et noh, et Pärdi teosed seal, mida ta on arranžeerinud, sest et Pärt ei ole kirjutanud kitarril ühtegi luu, et need araseeringud, mis ta on teinud, et need on suhteliselt lühikestest lugudest ning võib öelda see, et, et see on kolmas plaat, mis ta ikka nii-öelda mängib ja publitseerib minu kitarrimuusikat, võib öelda, et ta nagu, nagu minu ihumuusik võib öelda mõttes, et noh, et ja, ja muidugi see, et, et ta igal praktiliselt igal igal kontserdil, kus ta käib, ta mängib minuga minu lugusid, nii et noh, vot seal on, see on säärane tõeline kontakt, võib öelda nii, et. Enne jõule on teil ümmargune sünnipäev mis tähendab seda eelmisest juubelistel 15 aastat möödas ja järgmiseni on veel 10 aastat aega. Kuidas te ennast paigutate sellel ajateljel loomingulises mõttes, mis seal portfellis on? Missugused unistused veel on kirjutada? Kui nüüd vaadata nende nende arvude järgi, siis unistused loominguliseks tegevuseks on suhteliselt kuidas ütelda, väikeseks jäänud selles mõttes, et ajalimiiti natuke väheseks jäänud. Aga eks ma, eks ma tasapisi üritan midagi teha ja tõepoolest noh, ma tunnen rõõmu nendest asjadest, mis juba kirjutatud, need, mida ette kantakse, näiteks võib öelda, et noh, et kõige lähemad asjad ütleme, on on võib-olla kaks autorikontserti nüüd et minu juubeli nii-öelda selle mitte et ümmarguse pool ümmarguse kandilise juubeli tähistamiseks selle selle juubeli avastas. Üks Taani kitarriansambel, son Crash ansambel tegutseb Kopenhaagenis ja nad korraldavad mulle Kopenhaagenis autorikontserdi 13. detsembril. Ja tänu tänu Eesti saatkonna toele on kontserdile kutsutud ka autor koos abikaasaga nende nende kulul, nii et ma peaks olema 13. siis 13. detsembril on Kopenhaagenis, kus on siis mootorikontsert ja sama ansambel on tulemas ka 21, veebruar siis juba järgmisel aastal tuleb Tallinnasse sama kavaga. Nii et siis on see muusikaakadeemias on see jubilaate kontserdisari, et noh, et, et siis siis sedasama kontsert nagu toimub, toimub Tallinnas, nii et nende asjade üle mul on, mul on väga hea meel loomulikult ja noh, kõik need salvestused ja, ja muud asjad siin läinud nädalal just Indrek Vau lõpetas, lõpetas oma oma interpreedi, plaadi salvestuse ja viimase loona salvestas ka minu trompetikontserdi koos Tallinna kammerorkestri ja Risto joostiga. Ja see Esteban, kulutsiv plaat, kui tuleb aasta lõpus välja. Ehk need trükised, mis on Saksamaal ilmunud Ferlaagnoiemus riiki, eks need teevad ju kõik rõõmud ja nii et ja eks mingisugused loomingulised plaanid on ka, et maikuuks on tellitud, praegu on tellitud suurele festivalile, mis toimub Tallinnas nüüdismuusika festivalile on tellitud teos Ellerheina tütarlastekoorile, Hortus muusikusele, nii et ma pean nüüd hakkama seda tegema ja järjekordne koostöö, ma väga loodan anne lillega, sest et noh, et, et kuna see on säärane rahvusvaheline nüüdismuusika festival ja on tegemist siis vokaali sisaldava teosega, et noh, et, et seda nagu ei oodata nagu eestikeelsena ja ma selles mõttes, et see ladinakeelne tekst sobiks väga hästi ja võtsin jälle kontakti anne lillega ja tundub, et ta selle teksti teeb, nii et nagu on tekst valmis, nii, ma alustan sellega kohe. Te olete salvestusele kaasa võtnud kingituse vikerraadiole oma duubelplaadi respectus, mida me võiksime siit intervjuu lõpuks kuulata? No see oleneb selle, milline see emotsioon peab saate lõpuks nagu jääma, kas, kas säärane mõtlike melanhoolne või, või, või natuke agressiivsema, need, et, et siin on erineva erineva karakteriga, palub, võib öelda, nii et et see, see sõltub nüüd, see sõltub teie soovist praegu, nii et mida ma soovin. Eks ma pean ütlema, et oktoobrikuu laupäevad on olnud nii erilised. Mõni laupäev tagasi kogunesid kõik muusikud lohusallu Pärdi keskuse avamisel. Ja oli niisugune eriline, tõstetud hea meeleolu. Ja juba nädal hiljem kogunesid muusikud professor Venno laulu ära saatma toomkirikusse. Ja nüüd, sel laupäeval on teil teose maailma esiettekanne. Meeleolud vahelduvad käega nagu ilm. Siiski palun, et te valiksite. 27. oktoobril. Noh, see on küll raske, võiks tõepoolest, aga. Võib-olla võiks see olla mingisugune lõik, võib-olla tõepoolest siis Trievjumist. Et see on nii isiklik lugu ja tervet lugu vaevalt et seda jõudoteetuks ära kuulata. See on üle 10 minuti pikk kolmele pillile siis flööt, viiul ja kitarr. Aga see on mulle, esiteks mul on see mitte dance lugu on väga oluline, armas. Aga see esitus on mulle väga armas, on väga hea esitus. Fredil Neeme Bunder viiulil Harry Traksmann ja kitarril Tiit Peterson. Ülihea salvestus, nii et, et ma isiklikult arvan, et see on kõige parem salvestus üldse, mida ma, mida ma kuundule. Sellest teosest täname René Eespere pika intervjuu eest. Soovime edu tänasele ettekandele ja et muusika ikka oleks teiega ja leiaks tee kuulaja sõjamees. Suur tänu kutsumast. Ja saate lõpuminutitel kuulame katkendeid René Eespere äsjakõneldud Riost, triivium.