Tere ja kena kohtuda, see on vikerraadio ning järg on saata käbi ei kuku käes. Me veedame täna kvaliteetaega isa ja pojaga, kelle tegemisi teame kaunis hästi. On ju olümpiavõitja Eesti-suguses riigis haruldane liik ja säärase tiitlini jõudnud sportlased alati suurendusklaasi all. Nõnda on läinud ka Gerd Kanteriga, kes tunnistab, et mustvalge suhtumisega isa Jaani tunnustust võita ei ole kunagi liiga lihtne olnud. Enda unistuste elluviimise eest on tulnud võidelda lapsepõlvest peale, kus unistajaga ühel pool rindejoont kippus olema ikka ema, mitte isa. Aga stuudios on just isa ja poeg ja püüame teada saada, missugust jahu need kaks võrdlemisi erineva ellusuhtumisega kivi jahvatanud on. Lapsepõlvelood, kasvamine ja kasvatamine. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Jaan tere tulemast vikerraadiosse, tere hommikust, kaasas loomulikult poeg Kerd olümpiaadil aitäh, rõõm näha, Gerd, tervist. Kui palju sa iseendaga kaasas seda mõtet olümpiavõidust tänasel päeval veel kannad? Ega muidugi nüüd kujutage ette, et sa alustad igat hommikut niimoodi, et vaatad peeglisse, võtvuao siin valem. Aga no ikka, kui palju sul on põhjust mõelda oma karjääri kõige kirkama saavutuse peale? No kindlasti igapäevaselt ma selle peale ei mõtle, et aga selge see, et kas mingisuguseid erinevaid inimesi kohates siis mõni ikkagi alustab puhtalt sellest, et tere olümpiavõitja, eks see tiitel ikkagi nagu elab ja sportlikus mõttes kõige suurem saavutus ja kui ütleme siis maailmameistritiitlid kuidagi nagu muutuvad eksiks, siis siis olümpiavõit. Kui seesama olümpiavõit oleks jäänud saavutamata, oletame, kujutame stsenaariumi ette, siis oma isa, sa tead ju hästi, mida ta oleks sulle karjääri kokkuvõtteks öelnud või ütlemata jätnud, mis su isa suhtumine selles küsimuses oleks võinud olla, mis tüüpi meest on, milliseid kom elemendiga oleksin kostitanud? Ma ei tea, ma arvan, et eks ta on ju selle minu spordikarjääri jooksul, ma arvan ka päris suure muutuse läbi teinud, et ühtepidi on ta kogenud minu, minu erinevaid medalivõite. Ja eks algusaastatel selge see, et tema kriitika oli, oli selline suhteliselt otsekohene ja kuna ta on ise ikkagi mitte paljudel, aga ikkagi mõningatel tiitli võistel käinud. Ja ma arvan, et võib-olla siis selline kõige ütleme tema jaoks ikkagi sihuke võib-olla emotsionaalsem või üldse Ta ütles, tunnetada seda olümpiaõhustikus oli ikkagi Londoni olümpia ja seal, kus ta istus põhimõtteliselt teises reas vähemalt kvalifikatsioonis ja nägi seda rahvahulka, siis, siis ta ikkagi ütles ise küll, et kus nad ise seal võistlema siis, siis kindlasti oleks väga lihtne seda tulemust saavutada olnud, nii et et ma arvan, et, et ühtepidi nagu alati kodust tugitoolist on nagu võimalik nagu ühtemoodi asjadest arvata, aga kui sa oled koha peal nagu neid asju ise kogenud ja näinud, et siis siis tihtipeale see kuidagi see vaatenurk natukene muud. Jaan, kui sa mõtled tagasi nendele karjääriaastatele, siis mis on võib-olla kõige sapisem või kurjem või kriitilisem märkus, mille sa oled poisile tema spordiaastate jooksul teinud, meenub sulle see hetk ja olukord. Minule meenub kõige rohkem see oli kas Göteborg 2006, kui ma ei olnud ise veel, ma ise küll käisin pärast Peterburis ära, aga oli kvalifikatsioonivõistlus. Ja mina ei tea, kuidas see info nagu levis siin Eestis, et näen pois, sõidab seal pikkade pükstega. Ja see jõudis ajakirjandusse ja see oli päris niuke, noh päris päris suurte pealkirjadega oli see isa siin hullutab seal ju kvalifikatsioonis ja minu meelest oligi, et kui kelt püksid ära võttis, siis tuli dünamo öeldes. Mäletad ise seda veel vä? Ei, ma mäletan küll, aga ega noh, tegelikult sama asi oli ka finaalvõistlusele, et kuna ilm oli sombune ja siis siis tõesti ma pikki pükse ära ei võtnud, aga kui nad on sellised väga mugavad trennipüksid, siis jah, ma sain aru isa põhimõttest, et see see, ütleme siis nagu pükste ära võtma. Meil on ikkagi üks selline märk, et noh, ma olen 100 protsenti valmis ja ma lähen täiesti tulemust tegema, et et tõesti, et üks on nagu soojendus, teine on nagu niisugune põhivõistlus ja tema nagu väga selgelt väljendas seda, et, et kui sul on ikkagi soenduspüksid jalas, siis, siis sa ikka asja tõsiselt ei võta. Jaan Gerdil on ju noorem õde ka arusaadavatel põhjustel ei ole ta kunagi niimoodi avalikkuse huviorbiidis olnud kui Gerd ees, et kus on Ketlin, millega ta tegeleb? Tahan siinsamas naabermajas Hiltoni hotellis töötab. Kui lähedal või kaugel oli võimalus, et ka pere teine laps oleks sportlaskarjääri valinud. Tasin Eha rünne all trennis käis korraga aga noh, ütleme nii, et ega, ega sportlast vägisi ei tee, peab ikka sisemine tahtmine olema. Sai sellest ise ka aru ja. Mina ütleks, et mu kõrval, nii et kuna meil, nagu see üks suur projekt juba kodus oli, siis, siis kindlasti Maran õde tunnetas seda ka, et et kuidagi nagu sama sama plaati nagu teise nurga alt mängida pole vist mõtet. Pigem ajal olid teised väljakutsed küllalt keeruline on dolla kaheks, kui vend ees nii ägedalt teeb. Kindlasti keeruline ja teistpidi ongi see, et, et ega, eks ta ju sai aru ka, et ega kuna isa selles mõttes ei ole ka lihtne persoon ja seda tema tema heakskiitu saada, et et isegi kui sa nagu püüad, siis, siis noh, minul läks ka selle heakskiidu saamisega päris pikalt aega, nii et õel sellist kannatust ei olnud. Ühte asja spordiga seoses ja inimloomusega seoses tahaks klaarida veel siin alguses. Kas keret sulle endale jaan? Sulle ei tundu vahel, et mõnes mõttes on imelik, et Gerdil õnnestus sportlaskarjäär nii ägedalt, et ette võtta ja saavutada tõesti niisugusi tulemusi. Mida ma mõtlen, on see, et sa paistad olevat eluaeg olnud Gerd, niisugune rahulik, heatahtlik tippspordis läbilöömiseks natukene pehmo ära mõista valesti, eks, liiga leebe vend, aga ometi siis kui tegemiseks läheb, siis kusagilt sul mingise loom, millest spordis räägitakse, tuleb välja. Kas see mõttekäik jaan praegu kuulata on lihtsalt võhiku, selline nägemus ja arvamus Kerti nii hästi ei tunne või see on sinu peast tähelepanekuna ka läbi. Kus on ikka jah ja ma ütlengi selles suhtes, et kui siin Kerdi alguste algusaastatel, et noh, et ta ei leidnud treener, et noh, ega see oligi mina, kolest treener, ega ma ka väga nii oleks taga, võib olla koostööd tegema hakanud. Ta oligi liiga niuke noh sõbralik või ütleme, spordi jaoks spordis on kõik ju vaenlased omavahel ja selles et muidugi sisemuses ma näen, et Gerdil on see võitja, tahe on olemas, see on kõige olulisem asja juures ja, ja selle tahtmise teostamiseks on ta nõus ka noh, ühesõnaga tööd tegema. Gert sinu enda arvates ka, kui mõtlen näiteks siia kõrvale nime Erki Nool, kes on ka olümpiavõitja, siis te persoonidena natuurilt olete vist peaaegu üksteise vastandid, aga nagu näha, siis mõlemal puhul on mudel töötanud lõppkokkuvõttes. Ma olen alati olnud selline võib-olla mitte mitte vastanduja ja mitte selline võib-olla konfliktiotsija, et et Erki on alati selles mõttes jah olnud selline sisemiselt hästi tugevalt põlev ja, ja seda sihukest energeetikat ammutama, ütleme siis sellest vastasleerist väga tugevalt ja kui keegi endale põhimõtteliselt halba soovinud, siis see on olnud tema jaoks nagu selline vesi tema veskile ja, ja see on aidanud teda just edasi. Mulle konfliktid väga ei meeldi ja kui tõesti kellelegagi ei suju, siis ma pigem otsingi seda oma rada ja Ta ongi võib-olla siis ise nokitseda nagu edasi minna. Et see on võib-olla olnud selline nagu ütleme teatav erisus kindlasti teiste meie olümpiavõitjatega, aga, aga noh, samas ma arvan jah, et nagu isa ütles, et selline nagu võidu tahemus alati olnud, et selge see, et alati võib-olla pole neid oskusi kohe võtta olnud ja neid on vaja olnud, lihvida ja harjutada, et aga, aga ma olen selline nagu visa ja kannatlik olnud. Aga ma räägiks vahele siin nüüd, et mina võldenelgit ja keldi täitsa, et mõnes mõttes on sarnased minu meelest mõlemad on nagu ütleme, ema, rinnapiimaga, seda andekust neil ei ole. Neil on, mõlemad on suure tööga need saavutanud, kui vaatad, ega see Erki Noole seal 10 ala, mis ta selle kümnevõistluses tegi, no väga-väga hästi, tal need asjad välja ei tule, ikkagi kõrvaltvaatajana sama näiteks oli, kunagi oli Kristjan Rahnu kes, kes noh, ta oli nagu minu meelest kõiki asju alasid, ta tegi ilusti hea vaadata. Erki Noolelt seda ei olnud. Tal oligi see töötahe ja no vot sellega ta jõudis, ega Gerdil on kaer, kui sa vaatad seda ketast käes, ega see ei ole väga loomupärane element seal seal. Proovime selle pildi siis kokku panna, kuidas me oleme jõudnud nii kaugele, nagu me jõudnud oleme ja selleks me jaan, läheme nüüd sinu lapsepõlve. See kõik kusagilt mingis mõttes on ju alanud sealt. Ja kui sa meenutad aegu tagasi oma lapsepõlvekodu, kuskohas see oli esiteks, mis tingimustes, Jaan, sina üles kasvasid? Vana-Vigalas, kus ma praegu elan, aga noh, ütleme minu lapsepõlvekodu oli minu elukohast mingi paar kilti eemal. Aga ütleme mina, mu lapsepõlv võib öelda, et on see 50.-te lõpp ja 60.-te algus ja ega siis oli ikkagi suht vaeselt elasime seal mingisuguseid rikkus ei olnud ja pealegi isa ja ema töötasid kolhoosis kuuekümnete alguses oli üldse nagu kolhoosides oli veel niuke vaene aeg. 60.-te lõpus hakkas asi paremaks minema. Aga minu, ütleme sporditee või sinna praktiliselt, ega mingeid võimalusi meil ei olnud, pidi ise kogu aeg midagi välja mõtlema, heinamaade peal sai jalgpalli taotud, olgugi et polnud õiget palligi midagi. Ma mäletan, sai niuke korvpalli rõngast tehtud, mis oli mingi vana tünnivits, sai sinna kuuli seina külje löödud ja siis palli mängitud ütleme, ise pidid otsima, tänapäeval sõidad mööda Eestimaad ringi, näed vägevad väljakud, ühtegi last kuskil mängimas ei ole. Mõttekoht igatahes. Mõttekoht küll ja mis on su esimesed mälestused lapsepõlvest? Ma mäletan, ütleme mingisugust ütleme kolmeaastaselt ennast nagu viie-kuue-seitsmeaastaselt, siis pidi juba ema isa aitama, milles mingisugustes töödes kodumajapidamistöödes selliseks talupidamise moodi. No ütleme jah, põllutööd ja mis meil seal olid noh, oli majas, oli üks lehm ja noh ma mäletan juba mingi kuue seitsme aastaselt sa heina käidud. See oli toona laste, kuidas öelda tavaline lapsepõlv. Ja oli sinus see konflikt ei tekitanud, sa said vanematega hästi läbi. No ega seal ei olnud valikuvõimalusi, isa pani ette, mis, mis tuli teha ja ma mäletan väga hästi, meil oli, peres oli niimoodi. Söögilaua taga oli nagu, kui kindel toit oli, kui sa seda süüa ei tahtnud, siis tuli lauast ära minna, ei olnud asja siin laua äärde, et tuuakse teine toit tasemele. Ei, seda ei olnud, siis sa oled ilma. Ja siis oligi, mina mäletan isase piimasuppi, mida mina ise siiamaani tead, nii et nende piimasuppi ajada mani alatis laugast eemal, nii et. Pigem siis ma just mäletan, sa saates sind kasselgi salluvad kui tema leivaviiluga kastusse kastist sinna vee sisse siis panin suhkrut peale seda sai mul mulle tuli kohe meelde, et me saime ka sedasi. Vahed läksid paremaks, siis sai või peale pandud ja voila suhkrut. No kõik teavad, et Kerdan suurt kasvu mees Jaan, sina samamoodi, tema isana, kas sinu isa oli ka suurt? Isa oli meeter 80, oli nagu, ütleme ta ise rääkis, et sõjaväe mõõtoni, mis vanuses sa ta kätte said, juba? Mõõtudelt Gunnar Hololei, kunagi kuulutas välja. Pikad poisid, noh, ühesõnaga korvpalli juurde. Ja mina saatsin ka kirja ja ma olin niimoodi, et kas ma olin meeter 68, olin 12 aastaselt pikla esimesse klassi läksin me oleme nüüd meeter 51. Kui lõpetasin maal põhikooli, siis ma olin sama pikk kui praegu on nii et meeter 92. Aga tookord sinna Gunnar Hololei konkursile, nagu ma olin liiga lühike ja, ja praktiliselt mitte ühtegi pikakasvulise ei tulnud tookord sinna või kui tulid, siis nendest ei saanud asja. Kus kohas sinusse huvi või ambitsioon üldse tärkas, ma mõtlen, kui üks maapoiss teeb töid, nagu sa kirjeldasid ja on suurest linnaelust pigem eemal siis eneses niisuguse huvi leidmine üldse. Mulle tundub väikest viisi trikk olevat. Et kuidas sinuga see käis ka isa oli spordihuviline ja meil oli majas, oli niisugune reegel jälle. Et kui raadiost tulid spordiuudised, siis ei tohtinud keegi piiksatada. Ja spordilehed, need on siiamaani praegult ema kodus pööningul olemas, need olid kõik, need ei kuulunud hävitamisele, need pidid alles seisma. Et põhimõtteliselt spordilehed ja spordiuudised, olita, üliolulised asjad nii-öelda, kas see nakatas mööda minnes sind ka ja sest ma mäletan ise juba 64, kui Ants Antson tuli olümpiavõitjaks, meil majas telekat ei olnud, aga siis ma käisin naabrimehe juures vaatamas, nii et seda seda uisutamist ma mäletan. Siis ma olin ju seitsmeaastane. Aga sealsamas Vana-Vigalas oli seal kasvõi ühe või kahe mintsa jagu mehi, kellega poisse, kellega korvpalli mängida ei olnud, ei olnud. Korvpall oli minu ka samamoodi nagu Gerdil oli suur unistus ja korvpalli ma sain mängima alles siis, kui ma tulin linna kooli. Ja põhimõtteliselt, ega ma ju ei olnud ju midagi mänginud, aga mul oli sisemine tahe olemas ja põhimõtteliselt siin ma läksin kutsekooli ja kutsekoolis ma juba olin igal teisel aastal olin põhimõtteliselt võistkonna põhitegija. Kergejõustikud ma tegin siiamaani, mul ei lähe meelest ära, kui Raplamaarajooni meistrivõistlustel Andres Sõbra, kes kuulitõukes pähe sain Võtame veel mõned lapsepõlvemomendid läbi seda, et Gerd on olnud korralik, ontlik, eeskujulik, no neid sõnu võib ritta panna, palju teavad kõik. Aga kuidas isaga lood olid, kas sina seal Vana-Vigalas leidsid ikkagi noh, oma eale vastavalt mõnusaid huvitavaid, natuke ohtlikke tegevusi ka, kas te pättust tegite seal oma poistega nii vähe või palju, kui seal kedagi? Darja kodus ma küll ei teinud, aga kui koolis ei käi ja ma olin internaadis seal jah, juhtus kõiki imet, siiamaani mõni tüdruk ahistamist sellega välja tulnud tänapäeval ju kuulajaid, et on mingi 50 aastat tagasi kedagi ahistatud, siis meie all olnud. Minu meelest oli see loomulik, tead. Jah, aeg-ajalt lähevad mööda ja siis nimetatakse neid natuke teistmoodi ja neid omavahelise suhtlemise koolis meeldis sulle käia või. No ausalt öelda. Nii ja naa, seda ma mäletan, et mina ikka ootasin seda, et jääks vahest haigeks, aga haige Ma ei olnud kunagi nii, et põhimõtteliselt sai kõik päevad praktilises koolis käidud, nii et igal hommikul, kui sa kodus olime, internaadis, nii et selles mõttes nädal aega olime kodunt ära, laupäeval tulime koju ühepäevasel kodusel pühapäeval. See tähendas üsna varastada, et iseseisvumist, eks. Põhimõtteliselt jah. Kool oli meist kaheksa kilomeetrit oli kaugel ja noh, ikkagi jah, praktiliselt ainus lahendus oli. Sest ega sealt meie külast ja ikkagi keegi keegi kodus ei käinud, kõik olid nagu intena, siis see oli vanuses juba siis alates seitsmendast eluaastast. Mis eluala, inimesed, ema, isa, põllu, põllutöölised, isa oli põllud vigadele ja meid oli viis last, nii et ega ema oli ju põhimõtteliselt üksi. Minu vend sündis veel ju 64. aastal, kui ma olin juba kaheksa aastane, nii et palju lapsi oli, ema tegeles, ütleme, laste kasvatamisega ja kellel kodus karmim käsi oli, isal-emal-isal oli meil ikka kaardil pere kokkusaamine, seda nagu noh, tol ajal polnudki niisugust aega ja eriti, et seal midagi nii tähistati, siin kokkusaamiskogu aeg oli mingi töö tähe Alse. Samamoodi oli ja siis olid ju tööpäeva või töönädalad olid ju uue päevasel noh, ja kui oli, siis oli pühapäev oli ka ütleme isal oli nagu oma maja oma kodu nagu majapidamistööd ja selles mõttes nagu väga niukseid puhkehetki, nagu ei olnud. Kas sa kodus karistada said kunagi ikka, mil moel karistamine käis teie kodus? Noh, vahest anti vitsa ka, ikka õnnestus teenida mõni keretäis ikka ikka. Aga me teadsime ka, et ega noh, ei tohi väga nagu pahandust Jahazzis vitsa saada ja ja see noh, eks oli meeles, ega siis ei teinudki. Millega isa sai pahaseks ajada? Kui seda sõna ei kuulanud nii ka kaks korda ühte asja öeldud Mis pinnal tavaliselt need asjad käisite, mingisugused tööd, mis tuli ära teha, see puudutas sõnakuulmist. Mingi põhimõtteliselt jah, et töö anti kätte ja siis see tuli ära teha ja kui seda ära tehtud, siis siis oli võeti ette, et miks ei teinud, tead, me saime aru, et neid asju tuleb teha ja emal-isal ju keegi peab abiks olema ja seda seda mõtet ei olnud, et ei taha teha. Ütleme juba, kui juba tööl see praktiliselt seitsme kaheksa aastaselt sai juba kolhoosis nagu suviti tööl käia, nii et noh, ja kui rahaga sai asja eest, siis, siis oli ju iseendale suru huvidele. Sellega tegeleda nii, et ta esimesed oma taskuraha teenisid sa juba ka nii varakult kui T8. Noh, ikka jah. Siin mõnega, ma mäletan seal mingi kolmeteistaastaselt sai maaparanduses tööl käidud, no sellist raha maja ei ole isegi pärast terve töömehekarjääri jooksul saanud, kui siis sai labidas käes. Ei, ma olin nagu me korjasime kive. Ühesõnaga, põldude pealt ja, ja mul on siiamaani meeles, et see kuupalk oli mingi 400 rubla. Sellega ma tulin, siis sai defi gaasi osta, see oli, ma mäletan omal ajal nivoo moodised, käidi raadio käe otsas ja mängib, tead. Aga, aga jah, ei neid lääneraadiot tulija ja ega seal ei teagi, mis jaam see oli, kuulasid muusikat, õli ja nii, nii, nii ta oli. Tead, mida sa kutsekoolis õppisid? Mina näiteks ei tahaks. Kas olete töötanud ka ehitaja? Praktiliselt 30 aastat, töötasin. See oli valik, mille elu kuidagi serveeris. Oli see kutsumus, kuidas sattusid sellise ala peale? Ma läksin niimoodi linna selle mõttega, et hakkan mööbel sepaks, aga millegipärast seal nagu vastuvõtukomisjonis räägiti, õudmis, mööbel, Seppet, näed, laudsed Bushepanib on konkreetne eriala, mis ma õppisin. Et näed sellega nagu perspektiivi rohkem ja nii nad mu ära rääkisidki ja siis oligi nagu, ütleme ehitusele algselt olin ma ikkagi niuke pudenes. Aga hiljem juba siin olid nagu noh, kõik asjad, müüritööd ja. Gerda, kui palju on sul kokkupuuteid ja mälestusi siis oma isa, vanemate kähke, vanaema ja vanaisaga seoses vanaisaga vähe, sest et kuigi noh, ütleme võib-olla mõned mõjutused, mis vanaisa tuli nüüd need, need nagu on kuidagi siiamaani toiminud, et aga jah, vanaisa suri, kui ma olin neljaaastane. Aga kolme või siis jah, 30 või isegi et aga, aga jah, seal oli selline asi, et vanaisa tegi hirmus palju suitsu ega väikelapsi väga ei saa aru, et miks, miks siis vanemad inimesed surevad ja ema on mul seda alati rääkinud, et siis selline diskussioon meil oli. Kui ma küsisin, et miks, miks vanaisa suri, siis ema ütles, et vana, see tegi hästi, palju suitsu sealt kuidagi see jäi mulle nii kuidagi külge, et hiljem, kui ma juba natuke olin selline teismeline, kui teised teised koolipoisid seal juba metsatukas kuskil proovisid, siis kuidagi minul oli see jäänud nii tugevalt mällu, et ma polnud isegi isu nagu proovida, et ja see vastab tõele, et sa ei ole ka proovinud mitte kunagi ma ei ole juba proovinud mitte kunagi, et aga et see on, ma arvan küll väga selgelt sealt just sellest lapsepõlvest, et sellesse mingisugune esimene mälestus kuidagi see lugu kuhugi elas ja kuidagi tundus selline nagu mõistlik valik ja ja aga ei, vanaemaga ma ikkagi olen sisust päris palju üles kasvanud, et kuna vanemad olid Tallinnas tööl ja omal ajal sellist ju ema või vanemapuhkust väga ei olnud, siis et siis ma ikkagi olin, olin päris palju vanaema juures dist isegi käima hakkasin vanaema juures ujuma, hakkasid seal, et et selles mõttes vanaemaga ma olen nagu noh, esiteks paljud suved niikuinii koos olnud, aga, aga jahe. Et vanaema oli mul nagu väga-väga hea klapp ja, ja noh, ma olin kuidagi niisugune vanaema, vanaema lemmik, et et vanaema mind ikka alati selles mõttes kuidagi kuidagi poputas ja võrreldes teiste täditütarde või tädipoegadega, siis siis ma vanaema silmis kuidagi kuidagi paremas kirjas, et aga samas jah, et ega ma nagu, ega ma seda usaldust ei kuritarvitanud ka, et ega kui oli mingit tööd vaja teha, siis ma olin alati selles mõttes kõige agaramaid töid tegema ja ja vahel isegi liigagaret, et kui oli mingi jupp ette antud, siis tahtsin ka rohkem teha, et vahel ühist sellest isegi probleeme tekkida, et aga ei, selles mõttes, et probleeme, mis probleeme saab selles olla, kui üks poiss tahab liiga palju porgandipeenart rohida või marju korjata või mida iganes? Noh, pigem oli seal siukseid tuu ladumise teemad, et siis oligi see, et suured inimesed võib-olla tahtsid, no mingisugused puud neile sinna kuskile ette veame, aga aga kui ühel hetkel sul kuuriukse esinen, kuhjas puid täis, siis sealt edasi nagu ütleme seda ladumist esialgu meile usaldatud, et meile jäi sihuke nagu see kõige lihtsam töö, et aga jah, kui sul nagu kuuriukse esinen täis, nii et enam ei mahu, et siis on nagu keeruline sealt ka nagu seda loogilist jätku teha. Aga seda suitsujutu jätkuks. Ma vaatan seda, et siin kõik, kes räägivad, et noh, ei usu seda keelt, ütleb, et ta ei ole elu sees ühtegi suitsu teinud nagu noh, tundub nagu imelik kõigi jaoks. Ma pakun, et sina oled. Ega need kokkupuuted on ikka pikaajaline suitsetaja siin ütleme me tänu Gerdile. Noh, ma küll ei ta tunnistada seda. Aga, aga ütleme, Temase ütlema ja antipropaganda selle suitsetamise teemal, no see lõpuks jõudis ka minuni, noh, siin on ju, meil on dokumentaalselt tõestatud ju siin näiteks kaugebane ju allkirjastati kohese suitsetamisest loobumine. Et noh, mingid tingimused olid seal. Mäletan, et seal oli kaks Klausit, et kas oli vist kas maailmarekord või olümpiavõit, olid need seal selles lepingus täitsa sees. Aga, aga kuidagi läks selles mõttes nii, nii naljakalt. Tegelikult Ma ei oska öelda, kas see oli siis nendepoolne, selline hea tahte näide, aga tegelikult nii isa kui kui ka siis Raul kõik nad tegelikult loobusid suitsetamisest, kui see tegelikult see selline nagu mingi viimane tärmin oli, selge see, et seda, see tärmin oli sihuke selline kujundlik, sest see nõudis ka minu poolt mingisugust teatavat saavutust. Aga, aga ma ei tea siis, kas nad kuidagi tahtsid oma oma sellise meelekindlusega näidata, et kui nemad suudavad, siis suudab minagi oma unistused teoks teha. Et nii ta läks, et tegelikult jättis isa ennem maha, kui, kui meil oli mingi nagu selline teoreetiline või no mina nende lepingutega nendega ei tegelenud, ma ise otsustasin lähedalt kronoloogiliselt uuesti nii öelda aeg telepeale tagasi. Kas Jaan, sa tutvusid tulevase Gerdi emaga sealsamas kunagiste internaadi jutumärkides ahistamist käigus või tema tuli sinu ellu hiljem? Samas oli hiljem tuli ka spordivõistlustel ja Leedus. Siis ma töötasin elamu ehitiskombinaadis ja meil oli nagu Riia Tallinn-Kaunas-Vilnius, sellised nagu nelik. Linnadevahelise maja ehitus, kombinaatide elamuehituskombinaati, te võistlused sellel võistlusel tutvusime jah. Imbi või on minu abikaasa, ta tegi kergejõustikku, mina mängisin korvpalli. Ja nii me seal lõpuks banketil kohtusime. Tänapäeva mõistes said sa isaks suhteliselt vara, aga nõukogude ajal oli see vist üsna levinud ja tavaline, et varastes kahekümnendates oli juba perel juurdekasvu. Ja no ütleme peale sõjaväkke tulin sõjaväest tagasi ja aasta pärast abiellusime. Jaa, keeld sündis 70 902 aastat, sest peale see, aga see päev on sul meeles, kui Gerd sündi on ikka kirjelda seda palunud. Seda võiks isegi ö kaalustada, või eelmise õhtuga. Käisime seal Imbi õe juures külas, seal mängisime lauamänge ja siis järsku öeldi, et kuule, mängud tuleb ära lõpetada, et vaja sünnitama minna ja siis oligi ja me impi siis läks nagu haiglasse ja mina siis öösse. Nägin unes, et poiss Vadiga tollel ajal ju nagu eriti sugudest ei teadnud midagi, tead, aga no kogu aeg vanarahvas rääkis, et ikka kui esimene, esimene laps peab ikka poiss olema, muidu oletak ninamehe kohta, nagu öeldi sead. Ja, ja siis, aga ma nägin unes, et on poiss ja siis ma läksin hommiku, mingi pool kaheksa helistasin keskhaiglas on sündinud. Ja sealt siis öeldi, et poiss või ma ei tea, ma, ma nagu juba nagu sisemisest, teadsin, et see poiss et nagu mingit väga emotsiooni, selle helistamise hetkel enam ei tekkinud. Ja no see oli aeg, kui isaseid ei lastud ja mis nüüd siis tagantjärgi, mis vanarahvatarkusega, kui läheb, siis seda nagu kohe peale sündi meile öeldi, noh, vanad mutid rääkisid, et et pühapäeval sündinud laps on õnnelaps ja keeld on pühapäeva öösel sündinud, nii et noh, ma ei tea, kas on juba sündides endale kaasa tulnud. Missugusena Kert sealt oma esimestest elupäevadest meelde on jäänud. Vaata ta niimoodi meelde jäänud, nagu minul ikka oli, seal isal oli, oli vits, oli seal selle otsas siis Gerdi puhul nagu seda vaja ei olnud ega taju noh, kõik, mis ütles, et kõik ta ära tegi, midagi pahandust ei teinud. Gerda kas koduses olukorras on alati niimoodi olnud, nii nagu isa on tahtnud? Üldiselt tema sõna on alati viimaseks jäänud. Mis maksavad vahele, vaat üks asi, kus mu sõna jääb peale, oli see, kui nad läksid siia tsiki korvpallikatsetele. Mina ütlesin, et ärge minge, ta ei oska korvpalli mängida. Ikka läksin, ma käisin kaasas ka veel. Minu meelest osteti laadalt veel mingid korvpallitossud ka asjadega, tossud ei vehkida. Eks sellega on jah olnud nii, et Eestit isa, isa ikkagi selliseid otseselt domineerisid ja ja noh, selge see, et ema oli alati selles peres võib olla selline vahendaja või pehmendaja. Kui isal oli kõik selline nagu suhteliselt must ja valge, siis, siis ema andis ka mulle vahel võib-olla rohkem valikuvõimalust ja ja võib-olla vahel siis võttis ka tule enda peale, selleks, et kui, kui midagi teistmoodi tegime, et noh, nagu see võib-olla ka see korvpallikatsetel käimine. Kui olid mingeid asju, mis, mis võib-olla isale ei meeldinud, siis, siis ema oli alati see, kes mind nagu julgustas ja toetused. Et see, ma arvan, oli, oli nagu väga vajalik, et kui võib-olla vahel oligi, et et isa, isa nägi asju teistmoodi, siis, siis ema vähemalt andis mu väikestele soovunelmates sellise nagu lootuse või, või sellise potentsiaali, et kui ema oleks samamoodi arvanud, siis võib-olla ma arvan, nii mõnigi asi oleks oleks nagu jäänud tegemata. Ja pehmendas tõesti, ja kui oli vaja siis isa eest midagi vahel ka natuke võib-olla varjata, et me seal midagi emaga sepitsesime, siis ema võttis selle tule enda peale. Nii nagu isa ise üles kasvas sellise töö tähe all ja selliste nagu te ütlesite, et isa nagu mitu korda midagi ei öelnud, et et eks, eks nii meil kodus oli ka, et et kui sa midagi nagu nõudis, siis seal sai alati tehtud ja ma arvan, et ega siin isal pole midagi väga väga vastu vaielda ka, et kutski, mees, ma kunagi ei olnud, et minu pärast nagu mingit väga väga pahandust ei ole olnud, et et ainus meenubki see, kui seal üks, kui nüüd jälle ühed matused olidki vanaisa matused, olidki jah, vanaisa matused, et jäime siis tädipoja käima kahekesi koju ja tädi oli ka meid seal, noh tädil olid seal muud kohustused seal söögilauas hoolt kandma, et me olime siis kahekesi seal õue peal. Tädipoeg küll jah, minust kaks aastat vanem. Aga jah, siis seal üks naabertalus, onu Heino jättis oma Moskvitši sinna meie õue peale ja ilm oli selline mõnusalt sombune ja Zapane ja kunagi kuna auto need porilapakad olid korralikult mudaga kaetud, siis me mõtlesime, et uksed olid lahti ka, et mõtlesime, et poistel ikka meeldib ju autoga mängida ja ja siis me mõtlesime, et kuidagi peaks nagu selle seikluse ägedamaks tegema, siis mõtlesime, et sõitsime kraavi, siis võtsime selle sopa, sealt nende porilapakad, loopisin muidugi autoklaasi ja kõik, kõik selle sopaga ei lähe. Ja kuna tädil olid, et käed tegemist täis, siis ega tema sealt aknamaalt vahepeal vaatas, et me oleme seal ilusti tegutseme või muu rahvas tagasi tuli, siis siis muidugi saime saime korralikult pragada, et oleme naabri naabrionu uhke auto sopaga üle üle kallanud. Kui sa võtad oma lapsepõlvele, siis Gerd, missugused sinu esimesed mälestused on? Eks Mulle meenub ikkagi esialgu see, et, et et vanaema juures ma palju olin, aga noh nagu isa ikkagi mainis, et selline suur suur spordihuviline oli ta ise ka. Ja, ja samamoodi, et kui olid ikkagi sellised, et ma ei tea olümpiamängud, jalgpalli MM et siis oli ikkagi selline püha vaatamine, et suusavõistlused mäletan, isal olid sellised kaustikud, kus siis kirjutati ja igasuguseid vahe ajada, et, et siis võib-olla nagu noh, ütleme tollel ajal sõideti rohkem persest pikemad distantsid, siis ikkagi olid need vaheajapunktid, kus siis oli näha, et palju keegi kellelegi kaotab ja mingil hetkel sa isegi, et selles mõttes sellist arvestust pidada, et et see spordi jälgimine oli ikkagi siuke samamoodi pühategevus ja eks, eks sealt see kuidagi see spordi tähtsus kuidagi sai, sai samamoodi nagu minu jaoks ka mingisuguseks selgeks väljundiks, et kas ma nüüd kohe kujutasin ette, et minust mingi suur spordimees tuleb, aga, aga noh, ikkagi erinevad sellised spordiürituste külastused, mäletan. Käisime krossi vaatamas, et kuna onu oli meil motokohtunik, siis, siis ma mäletan, et käisime Valdor Carrot vaatamas siin. Kui sa mõtled, et isa, ema peale vanaema peale ka siis meenub sulle lapsepõlvest noorusest mitte nüüd just käske või keelde, aga mingisuguseid reegleid või põhimõtteid, mida püüti sulle edasi anda või mida rõhutati, et kuidas olla või kuidas mitte olla heas mõttes moraalilugemist. Polnud põhjust moraali lugeda, ta ju esiteks õppis hästi vaatasid Ehindamis moraalisõda relvad, et hakkab pättidega. No ütleme variante siiski veel, et et mõtle ikka selle peale, et ma ei tea, valetamine ei ole ilus. Kes ei leia küll see valetamine oli küll meil nagu, et seda ma korrutasin, kogu aeg minu isaga valetamist ei sallinud ja, ja selles suhtes ma vaatangi, et need on ka nagu väga aus poiss. Kas sa Kerdalat sellega 100 protsenti nõus, nüüd on palju aega mööda läinud tuleb sulle ette olukordi, kus sa leidsid end kaalumast, et kas see on asi, mida kodus rääkida või ikkagi parem on kui isa-ema ei tea sellest kuna meil kodus sellist ju otseselt mingit karistamist kunagi ei olnud, et siis jah, ma teadsin, et pigem nagu see kõige hullem karistus pigem oligi see, et, et kui isa oli pahas tujus, et kui ta oli noh, niisugune väljend, et pilt on, aga häält ei ole, et, et see oli nagu niisugune võib-olla kõige kõige selline nagu ütleme, nagu ebameeldivam olukord kodus, et mida, mida ei, ei meeldinud mulle emale, et kui selline oli, et noh ja ja, aga noh, kindlasti võib-olla nagu ema erisus isast oli see, et et isa väga tihti ikkagi, noh, kui mul olid sellised, et mingid no ei saa öelda, et hullud mõtted või eesmärgid, aga noh, ma ikkagi ju mingeid asju noh, nagu needsamad korvpallikatsed või või, või, või ma mäletan, et kunagi siin kuskil mingis lastesaates oli mingisugune äriideede konkurss, et et noh, et ema oli alati selline, et kui ma nagu mingi mõttega tulin, siis ta pigem nagu toetas esiga, aitas neid asju võib-olla teha, et aga isa ikkagi väga tihti andis mingi hinnangut, no kuule, sul pole selles asjas mingit lootust, et ära üldse mine, mine proovimagi, et ja isa on siiamaani selline, et mina ikkagi ütlen, et asjad ei ole alati nii, et, et noh, et asi võib tunduda lootusetu, aga noh, ütleme nii, et et kui me seda asja ikkagi natukene selles mõttes teiega tegelema uurime siis mingi lahenduse leiame, et asjad ei peagi olema kohe nähtavad, et nende kastidega tulebki natuke vaeva näha ja ja, ja noh, võib-olla teate, isal sellist kannatlikkust ei ole nagu minul, et et ühtepidi kogu, jah, mul on mingit kogemust nagu rohkem, aga ma alati usun, et mingid olukorrad või mingid asjad on, on võimalik nagu lahendada, et, et isa on selles osas nagu kärsituma ja tahaks seda asja nagu kohe näha või ja kui seda ei paista, siis ütleb, et kuule, et sellega pole mõtet tegeleda. See on mõtteviisi küsimus, miks sa tahtsid poisil niimodi tuhhi maha võtta? Tiibur? Noh, minul vaata, minule tunduvad need utoopilised no siin ju ma tean seda Gerdi siin mingit koolikirjandit seal ütleme oma ütleme tuleviku nägemisest ja noh, kui neid kuulad, need lapsed niimoodi mõelnud, nagu ta praegultki raamatus ju kirjutab, et noh, tuleb suurelt mõelda, ta ei saanudki suurelt mõelnud kogu aeg. Et palju sellest nüüd ütleme, siin elu jooksul täide läheb, noh kui seitse, 80 protsenti täide läheb, siis on ju väga hästi. Kas on nutnud, oled, ikka olen ja ma ei mõtle siis sündmusi nagu matused või midagi sellist, vaid olukordi, kus sulle tundub, et näiteks sul on ülekohut tehtud või sul on haiget tehtud või midagi niisugust? Ei, ma olen oma olemuselt selline nagu pehme või et see pisar tuleb mul nagu päris kergelt, et noh, et alates sellest, et noh, kui mõni mõnes sportmängus tuli kaotus noh, kasvõi koduses, selles mõttes tingimustes, et eks me seal kodus ikka ma tea, mängisime mingi suure toa laua peal mingi pinksi või, või mingit muud, et mängud, et, et kui seal ikka tuli kaotus, siis pisar tuli nagu väga kergelt ja seda pisarat kah sai kisutud ja selles mõttes eks seal ka ikkagi isa isa põhimõte oli see, et mehed ei nuta. Et eks sealgi ta vaatas mu peale kohati alustavalt, et miks, miks ma siis ikkagi kohe selle nutu lahti tõmban, aga aga noh, eks ongi see, et, et see soov on ju alati nagu suur ja eesmärk on nagu suur ja kui ei täitu, siis, siis vähemalt minu minult pisar tuli kergelt ja, ja vahel, kui ma isegi ütlen, ma mäletan koolis ka, et, et kui meil olid seal mingisugused sellised kehalises kasvatuses mingid võib-olla teatejooksu võistlused, mida me tundidest tegime. Ega seal ka, et ega kui, kui sa tundsid tunnetuslikult, et see võistkonda kuidagi komplekteeritud, nii et su võimalused on, on vähendatud, seda asja võid võitma, siis, siis juba seal võis vahel tulla juba eelnevalt selline nagu kerge kerge pisar silma, et, et sul ei antagi võimalust, et kas sa mäletad end Gerd kooli ajal tähele panevat, et sa oled teistest suurem, pigem mitte, et see niisugune noh, ma ei olnud, ma ei ole lasteaias, oma seal ütleme, rühmas kõige pikem ja ega koolis ka, et jah, ma olin kindlasti keskmisest pikem. Aga aga pigem see kasv hakkas tulema ikkagi seal, ütleme ma mäletan, väga selgelt on silme ees üheksanda klassipilt, et kus ma siis on esimese septembri pilt ja siis on üheksanda klassi lõpupilt. Et kui ma seal esimesel septembril olin ikkagi suht seal, mitte keskmiste hulgas, aga ikkagi jah, ütleme ikkagi minust oli seal, ma arvan, niuke vähemalt neli-viis poissi pikemad, et, et siis siis juba kooli lõpetades ma olin oluliselt ettepoole nihkunud, et ja ma kasvasin veel veel jõudsasti ja keskkoolis, sest ma mäletan, et minu meelest, kui ma põhikooli lõpetasin, olin minu meelest Metter 89 või kaheksa. Ja sinna ma ikkagi kasvasin veel, ütleme niuke viie-kuue aastaga veel sinna meeter 96 peale välja, nii et, et ma naguniisugune noh, oli nagu ikkagi pigem sihuke hilisema arenguga. See oli aeg, kus ei olnud niimoodi, et lähed poodi ja ostad, saad täpselt sellised riided ja jalanõud nagu vaja on. Una tädipojad olid ka samasugused suured poisid siis siis aeg-ajalt tuli ka sealt midagi sellist, et nendel olid ikkagi alati sellised head, head tossud ja dressid ja ja, ja siis aeg-ajalt pudenes sealt mulle ka midagi, niiet aga ei, muidugi hiina ketsiga sai, sai mängitud küll ja ma mäletan, et kui seal kuskil tänavakorvpalliga mängitud asfaldi peale, et siis võis olla, et selle sketši, see oli päris ruttu see auk sees ja siis ma mäletan, et selleks, et et see asfalt siis seal otseselt jalatalda ei hakkaks sööma, siis sai sinna mingisugustest kommipaberitest mingeid asju vahele panna, et saaks ikka mängida. Kas küla peal leidus sinu ajal jällegi poisse, kellega seltskonda otsida, kellega midagi koos ette võtta, kas see oli sulle tähtis? Ikka oli, et eks see vaba aja veetmine on ju oluline ja paljuski eks need olid needsamad poisid, kellega me tegime koos sporti. Aga võib-olla meenub üks selline naljakas seik? Poistega siis ehitasime metsaonni, et meil seal oli täitsa siuke tõsine Kahekorruseline punnlaudades tonni ehitatud ja siis ühel hetkel siis vanemad poisid, oint sai vist, ma ei mäleta mingiks, kas ühe aastaseks, kahe aastaseks ja siis koju tuli kutse sünnipäevale. Ja siis isa vist luges seda kutset ja siis kutsutigi palun tulla onni sünnipäeval ei sisalda, küsib, et kes Sonny on. Et et ja ehitasime onni ja mäletan, et kindlasti kalal meeldis käia ja ja, ja noh, ütleme nii, et tõesti, et seal metsas metsas konnata oli alati päris põnev, et meil oli seal kahe noh, ütleme siis selle Vana-Vigala külje all oli hirvepark, mis oli, kus olid seal siis veskikivisaar ja siira parkali hästi põnev koht, et seal seal ma ikkagi vabal ajal päris palju päris palju seiklesime ja, ja et see metsas käik oli, oli alati põnev. Praegusel ajal on abikaasa Liina, aga mis vanuses sa esimest korda hakkasite vastassugupoolest välja tegema ja tüdrukutele selles mõttes tähelepanu pöörama? Tähelepanu, pigem tuli seal keskkoolis, et enne enne seal põhikoolis nagu väga-väga see, ütleme siis tüdrukute värk tundus kuidagi selline väga, väga võõras ja kuidagi mul isegi siin vist oli mingi lugu, kus ma seal oma täditütardega tegin mingisuguse kihlveo, et ma ei mäleta, et ma diskole ei lähe. Et seal olid mingisuguseid auhinnad, olid vahele ja sina vedasid kihla, et sa ei lähe. Mina vedasin kihla, et ma ei lähe mingi teatud teatud perioodi ja sellest ma suutsin väga hästi. Selle motivatsioon oli? Ei, ma ei tea, ega ma olen alati selles mõttes kuidagi sihuke teisest eristada, ütleme, mitte mitte isegi eristuda, aga, aga pigem ma ei ole kartnud kunagi eristuda, et, et ma mäletan seda, et noh, oligi seesamamoodi, kas see, kas mitte suitsu proovimine, et noh, alati kui on mingisugune kambaga ettevõtmine, siis eks, eks see surve on alati nagu suur, et, et noh, et isegi kui keegi nagu tahaks teistmoodi arvata, siis lõpuks ikkagi see kuidagi selle kamba survel antakse nagu järgi ja tehakse oma asjad ära, et aga, aga ma kuidagi nagu selles mõttes, kuigi noh, ütleme, et ma tundsin võib-olla kohati mingisugust sellist nagu pilkeid või mida iganes. Aga see kuidagi mind selles mõttes kunagi kõigutanud. Ma nagu julgesin kuidagi seda oma oma joont ajada ja tänu sellisele ka mingisugusele sihikindlusele või kindla Joona hoidmisele siis tegelikult ühel hetkel ka minu minu sõbrad ja kaaslased neid, minu erisusi aktsepteerisid, roolits, osavad tüdrukutega. Pigem nagu mitte, et eks, eks ma olin hiline alustaja ja esialgu pigem niisama selline kirjavahetused ja, ja sellised, võib-olla mõned väiksed jalutuskäigud, keda seal sa mäletad neid aegu taustal silme ette olukord, kus sa esimest korda Gerdi nägite kogemata, kas või mõne tüdrukuga jalutamas või kas nihukesed asjad jutuks tulid kunagi. Mina mäletan seda, kui nad seal juba keskkooli lõpus või kui sul olid autojuhiload auto või teete nende järgi minema ja siis ma nägin tüdrukuid. Sul olid keskkooli lõpus juba load käes, no see oli jah, ütleme siis keskkooli lõpusuvi, et meil oli, esiteks oli keskkooli selle autoõpetus ja siis mina sain 18, kuuendal mail ja kool lõppes seal vist kuskil siis juuni juuni alguses, selleks hetkeks olid juba jah, load olemas ja tõesti üks selline matkareis meil oli, aga kuna autol oli Sigulil, mis meil siis oli null 11, et sellel olid mingid generaatori probleemid ja seal ei laadimine ei toimunud, et siis jah, tõesti, jäime autoga kuskile tee peale ja, ja tuli viimases hädas isa järgi kutsuda, kes siis austas Slertides koju. Lisaautosid noh, see lisavana autot isal oli juba siis endal uuem ja moodsam auto, et aga, aga jah, see see isa vana Lada oli siis minu selline esimene, esimene auto ja siis tüdruk ikkagi pardale ja ja kuidas sa nimetasid seda matkareis või, ja, aga ei, see oli juba selles mõttes minu, minu praegune abikaasa, kes, kes eks sel reisil osalejaid oli, nii et selles mõttes, et kõik oli igati igati reeglitepärane Gerdile ilmselt siis kõike muud arvesse võttes usaldada küll koha ja mass läheb, ega ma ei usaldanud. Tegelikult sisemuses, aga poiss suutis selle ära rääkida, mind ma ei mäleta. Jutt hakkas ju mingi nädal aega varem pihta, et vaja minna kuhugi. Ja et ei, ma mäletan ka, et need esimesed autoküsimused, et ega seal ikka ütleme, et isal pidi hea tuju kindlasti olema, et ta seda lubaks, jääge seal jah, tuli nagu jah, pikalt nagu üritada veenda ja aga ega see usaldusega oli ka, et ma mäletan ükskord, et kui siis oli jälle vahelist Tallinnast tulla sedasama äkki suvel et siis siis tegelikult juhtuski nii, et isa, isa oli selline suur suur auto opeloomega ja siis ühes seal kuskil manööverdades läksid mingitest vastu posti vastu puud, need suunatule riskisin kohe ära, et ega noh, ikkagi Need asjad ei olnud nii lihtsad Lätis siis oli ikka seda jälle päris päris paha tunne ja, ja ega siis seda järgmist korda nagu tuli päris pikalt oodata, seda luba saadan oma poisiga seoses Kristjaniga. Gerd, millele sa siiamaani kõige rohkem temaga seoses rõõmu oled saanud tunda ja teiselt poolt siis muret. Eksi põhirõõm on ikka see, et meil olemas on, et eks nad ju nagu iga päev genereerivad sulle mingisuguseid meeldivaid hetki ja mingeid hetki, kus sa jälle oled nagu võib-olla noh, ei saa öelda, et närvi kaputt sääre peal, aga kus nad nagu ei, ei tee ja ei käitu nii nagu sa võib-olla sooviksid. Millises olukorras temaga sa oled kannatuse kaotanud, viimati mingisugune mudel on sealt su enda lapsepõlvest nagu kaasa antud kuidas, nagu tahaksid võib-olla et, et kas või enda lapsed oleksid ja selge see, et mulle meeldis ka see, et, et mitu korda ei pea ütlema seoses sellega aeg-ajalt, nagu see hääletoon ikkagi Kristjaniga nagu tõuseb, et aga teistpidi jälle, et ega Kristjan on vanaisasse nagu, või siis minu isasse, et et ega ta on niisugune päris nagu jäärapäine, et ega, ega kui ta midagi nagu noh, ongi söögikoha pealt, kui talle midagi ei meeldi, et ega siis teda nagu kuidagi sinna nagu meelitada ei ole väga võimalik või mingi muude asjadega ka, et et kui ta nagu midagi ikkagi nagu on otsustanud, siis teda nagu ringi veendun nagu noh, see on nagu päris päris keeruline ettevõtmine, et et jah, on kindlasti mingit teatavat nõksud, aga siis see nõuab sellist ikkagi päris korralikku planeerimist ja ettevalmistust, et see asi nagu kuidagi nagu teoks läheksat. Ja noh, mõne asja koha pealt on ta minuga väga sarnane, et ütleme, et. Mulle igasugused sellised ümberriietumist kunagi ei meeldinud, et koli mingi kadripäev või mardipäev, et siis mina lasteaeda läinud Kristjaniga muidugi samamoodi, et kõik need senised kuidagi need lasteaia mingid jõuluetendused ja peod on, on samamoodi, et kui seal mingi kostüümi selga panema, siis ta on alati millegipärast on mulle rääkinud, et meie ei tohi teda näha üldse ja siis me oleme seal kuidagi teiste lastevanemate selja taga piilunud, et aga tihtipeale ta on juba ka laval läinud, siis ta on juba sealt ära jooksnud, et ta pole nõus kaasa tegema siuke kuidagi mingisse teise rolliminek on talle väga keeruline. Aitäh selle jutuajamisest jaan oli rõõm ja Gerd, aitüma tulemast, aitäh kutsumast. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan, tänan kuulajaid ka ja nädala pärast kuuleme taas. Pikema versiooni vestlusest Jaan ja Gerd Kanteriga leiate vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Otsige üles saade, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad jutuajamised laste ja nende vanematega.