Tervist, head kuulajad täna neljapäev, huvitaja saade alustab, mina lähen, Meelis Süld ja teemad on meil järgmised, räägime põhiteemana sellest, kas eelistada naast või lamellrehve. See on lõputu teema, kellel pole veel valik langetatud ja tuleb uued rehvid osta, siis tasub tänast saadet igal juhul kuulata. Ja siis pärast seda teemat käsitleme neid uudiseid, mis puudutavad IT-valdkonda, Jakob Rosin portaalist geenius tuleb meile saatesse ja räägi meile Bly uuest tootevalikust van plassi, uuest odavast telefonist, nii-öelda odavast telefonist aga ka uuest troonist, mis pakub võimalusi näiteks metsas või kusagil looduses kaduma läinud inimeste juhatada kas siis metsast välja või teatud sihtkohta tänu sellele, et seal on olemas nii valgustaja kõlar, mis siis annab troonile uusi kasutusvõimalusi juurde. Ja päris saate lõpus teeme juttu ka nendest kultuuriüritustest, millest tasub lähipäevil osa võtta. Ja siis tuleb meile portaalist menu Kerttu Kaldoja, kes jagab vihjeid, kuhu minna ja millal. Ja miks sellised teemad siis tänases saates head kuulamist. Kuidas siis hinnata, missuguste talverehvide kasuks otsustada, kas valida naastrehvid või lamellrehvid. See on meie tänase saate esimene teema. Ja meie vestluse juhatas sisse Dave Benton, kes laulis Driving Tiiu. Aga meie külaline on veebiväljaandest Accelerista toimetaja hukkuda. Tere, tervist. Tere hommikust. Kas sina sõidad juba? Talverehvidega sõidan talverehvidega kahjux naastudega. Miks kahjuks sellepärast, et lamellid meeldivad mulle nii palju rohkem. Ja peamine kasutus on mul ikkagi linnas, mis tähendab seda, et lamellrehvil ei ole ühtegi puudust võrreldes naastuga. Sa ütled seda nii veendunult ja samas tegelikkus on ikkagi midagi muud sinu enda puhul ka, et, et sõidad ikkagi naastrehvidega, et, et mis on ikkagi need põhjused, miks inimesed naastrehve valivad ja kaasa arvatud? Ma ise kuulun sellesse rühma. Noh, mul endal on umbes poolteist miljonit kilomeetrit sõidukogemust ja ma olen proovinud ühtepidi ja teistpidi ja see lamell lihtsalt on sobiv, sobivam minule naastud on praegu sellepärast, et need tulid lihtsalt autoga kaasa ja rohelise inimesena tuleb Need lõpuni ära kasutada. Aga põhjus, miks naastu võiks kasutada, on see, kui juhil ei ole nii palju sõidukogemust või ta ei ole oma sõiduoskustes nii kindel, siis sellisel juhul uus naastrehv pakub mõnevõrra suuremat kindlust. Ja naastrehv on kindlam valik ka sellisel juhul, kui sõit viib rohkem väikestele maanteedele, kus esineb rohkem muutuvaid ilmastikuolusid. Ehk siis naastrehv on parem siledal jääl või näiteks mustal jääl. Aga siin ongi oluline tähele panna, et see on ainult uue naastrehvi puhul niimoodi. Naastrehv kaotab oma omadusi kiiremini kui lamell ja see tähendab seda, et näiteks paar hooaega sõitnud naastrehvi ja paar hooaega sõitnud lamellrehvi puhul on nii-öelda see erinevus isegi jääl pidurdades tasandunud. Seda on küll üllatav teada ja mismoodi siis seda, seda naastrehvi kulumist võiks, võiks hinnata, et sa siin mainid seda, et paar hooaega sõitnud rehve. Sellest sõltub ka, kui palju keegi selle hooaja jooksul läbi sõidab. Ja siin kahjuks ma ei ole leidnud veel üheseid kilomeetri numbreid. Mõned testid Soomes, Rootsis on kaasanud kasutatud rehve ja seal on olnud selge, et naastrehv kaotab kuludes oma omadused väga kiiresti. Et seal on räägitud umbes siis kahest hooajast ja 20 protsenti nii-öelda naastude poolt tekitatavast kasust jõuab kaduda selle aja jooksul. Lamellrehv kaotab alla 10 protsendi. Taastud siis kuluvad lamedaks. Põhimõtteliselt on nii jah, et veosillal olevad naastud tegelikult kuluvad odavamaks hakkavad rohkem välja ulatuma rehvist, sest seal kulub Pedaval sillal kulub rehvisegu kiiremini. Ja siis võibki juhtuda niimoodi, et esiteks on sõnast kitsam ja siis tal ei ole nii palju pidamist ja teiseks võib seal pikalt väljaulatuv naast üldse või naastukese sealt ära murduda. Ja siis ei ole ta mitte mingisugust pidamist. Ja tagasillale on vastupidi, siis kulutatakse lamellid lamedaks ehk siis selline lame metallipind on ju selge, et ei hoia mitte midagi. Ja, ja nüüd siis lamell on see, mis kulub nii-öelda ühtlasemalt, see on see, mis ajas annab siis selle eelise. Just, et kuna meil on ikkagi ennekõike kuival või märjal asfaldil sõitmine, siis see on see tingimus, need on need tingimused katastroofi jaoks kõige halvemad. Ja lamellrehvi puhul jällegi väga täpseid tulemusi. Mul ei ole uuringuid, ma olen küll lugenud otsast lõpuni palju, aga seal väga konkreetselt ei räägita, aga öeldakse, et lamellrehv kulub ühtlasemalt. Ja see, millest see tingitud on, seda ma täpselt ei tea, kuid naastrehvi puhu lamellrehvi puhul on veel selline asi, et noh, kindlasti tuleb, see on hästi palju inimesi, kes ütlevad, et mul on hoopis teistsugune kogemus ja nagu sa alguses sisse juhatasid, et see on selline seinast seina teema, siin võibki lõputult vaidlema jääda. Aga lamellrehvi puhul inimesed teevad tihti sellise asja, et nad sõidavad nendega aastaringselt, see ei ole kindlasti soovitatav. Ja siis ongi nii, et kui sügisel näiteks ostetud uus lamellrehv läbi talve on ta väga hea. Aga kui sellega sõidetakse, siis veel läbi suvesoojal asfaldil, siis see on, need on need tingimused, kus teoreetiliselt ja seaduse järgi võib neid rehve kasutada, aga mis lamellipidamisele hästi palju kahju teevad. Nii et ma tahtsin jõuda selleni, et siin on küsimus selles võrdlusmomendis ja nendes tingimustes, kus rehve kasutatakse. Et selge on see, et soojal asfaldil kulub lamendri kiiremini ja mis tahes asfaldil kulub naastrehv kiiremini. Nüüd ma küll küsimusele vist otseselt ei vastanud, aga. Eks ole, ega nendele küsimustele ongi raske vastata, kui küsimus on, kas see või teine või kus väga suur osa sõltub sellest missugustes oludes, inimene peab sõitma aga teisipidi võtame ka linnatingimused. Ta on ju hulk parklaid, kus lund korralikult ei koristada. Mõtleme kasvõi siin Mustamäe või Lasnamäe Õismäe Tartus, annelinn. No ma olen tähele pannud, et nii mitmeski kohas, kus on just need korterelamud, ei jõuta talvel ka lund koristada ja siis nende lumevallid Ja jäämägede vahel lamellidega ma ei tea, kas saab hakkama või on ikkagi naastu vaja sinna selline olukord, et naastrehvil paneelis siledal jääl ja tugevalt tugevalt kinnised lumel, kui ta on, kui lumi on kinnisõidetud, nagu jääks, siis on tõesti lammelil väga raske seal haarduda, raskem, ütleme siis nii. Aga kui me räägime lumistes tingimustest, lumistest, teedest, siis siis tegelikult ei ole vahet, kas tegemist on naastu lamelliga. Ja, ja mis puudutab linnatingimusi ja linnatingimustes tekivad, tead siis linnas on sõidukiirused oluliselt väiksemad ja nagu öeldakse, siis mistahes ka kõige parem naastrehv ei silu sõiduvigu ja valesid sõiduvõtteid. Et ma arvan, et siin on mitte hakkama saamine linnatingimustes lamellrehvidega on pigem seotud sellega, et, et inimesed ei oska ei oska enda käitumist kohandada. Ehk siis ütleme niimoodi, et kui, kui tegemist on jääga ja sõidukiirust, et ei reguleeri või siis kui tallata seda gaasipedaali väga raskelt. Et siis siis hakkab iga rehv kaapima. Sain siin jällegi ei ole vahet, kas on tegemist lamelli või naastuga. Lõpuks võib öelda seda, et inimene, kes hästi oskab sõitu, saab suverehviga ka talvel hakkama. Absoluutselt siin ei ole väga kaugele Ajad kui sõidategi suverehvidega ja siis olidki olulisemad just talvise sõiduvõtted, mitte nii väga rehvid. Ja eks kaua aega tagasi endalgi ette tulnud, et üks hooaeg läks suverehvidega talvel ja tuleb lihtsalt olla ettevaatlikum. Kuigi seda ma ei soovita kindlasti, sest et seal on täpselt see olukord, et kui keegi teine teeb mingi lolluse, siis lihtsalt ei ole võimalust reageerida. Õnneks ei saa seda ka soovitada, sellepärast et seadus lihtsalt Ta käseb, mida alates esimesest detsembrist on talverehvid kasuks otsustada, olgu ta siis lamellrehv või naastrehv. Mis puudutab lamelli, segusid seda kummisegu, siis siin on ka vist vahe, et, et kus see rehv on toodetud, kas on toodetud just nimelt siin Kesk-Euroopas või, või on ta Põhja-Euroopa kliima jaoks. Ütlevad, et siin on oma vahe sees, just seal on põhimõtteliselt jagataksegi lamellrehvid kahte kategooriasse, et ühed on põhjamaade lamellid ja teised on nii-öelda Kesk-Euroopa lamellid Põhjamaade lamell. Kui sellega Minnar Kesk-Euroopa soojadele betoonteedele sõitma, siis kulub väga kiiresti ja kaotab oma omadused ja muutub nii-öelda plastmassiks. Ja sellepärast ongi Kesk-Euroopa lamellid natukene tugevama rehviseguga natuke suurema lamelliga. Et nad lihtsalt nii kiiresti otsa ei saaks. Aga see tähendabki seda, et kui sa tood selle jäigema rehviseguga ja laiema lamelliga rehvis ja põhjamaistesse tingimustesse kusjuures siin tuleb ikkagi põhjamaiste tingimuste all mõista siledat jääd et siis siis ta lihtsalt puht tehnoloogiliselt ei saa Rama hea olla. Kas see tähendab ka seda, et, et need talve rehvid, mis tuleb soetada, on meil siin põhjamaades kallimad? Hinnavõrdlusest ma ei ole teinud, aga kui ma nüüd praegu niimoodi kiiresti mõtlen, siis, siis jah, need on. Neid toodavad selliseid tootjaid, kes on juba iseenesest natukene kallimate rehvide tootjad. Aga siin ma ei tea, kas seal on seoses sellega, et ta on põhjamaadele meil või mitte, aga loogika ütleb, et jah, põhjamaadele meil võiks olla kallim. Aga ennekõike tunneb selle ära selle järgi, et ta on lihtsalt hästi pehme seguga, seal saab isegi sõrmega peale surudes tunda, kuidas ta on pehme ja mõnus. Nende pehmelt. Rehvidega siis nüüd nii, et kui, kui need ostetakse sellel hooajal alla pannakse, siis kevadel, nagu sa siin nendega soovitasid, siis suveks peaks need ära võtma, et kui on juba investeeritud nendesse pehmetesse põhjamaistesse lammellidesse et siis neid ei tasu suvisel ajal kuumusega lihtsalt. Põletada jah, et lamellrehvi üks eelis on see, et selle võib sügisel varem alla panna ja kevadel võib sellega pikemalt sõita. Ja see ongi, aitab näiteks vältida pikki rehvivahetuse järjekordi. Aga kusagilt maalt, kui ilmad lähevad väga soojaks, teekate läheb soojaks, siis on see mõistlik ikkagi ära vahetada, sest et ta hakkab lihtsalt kiiremini kuluma. Aga noh, siin lõppkokkuvõttes kulub asfaldi peal ka naastrehv eriti soojal asfaldil. Tegelikult oleks hea kuulata inimeste kogemusi kuus üks üks, 40 40 on meie telefon kuus, üks üks 40 40, et mida siis kuulajad arvavad, et kas on katsetatud üht ja teist ja kuidas nende lamellidega sõidukogemus inimestel on. Kas on see vahetus naastu asemel lamellrehv olnud mõistlik valik või on vastupidi tehtud ikkagi see otsus viimaks tagasi inimene on vastupeale. Et sel teemal ootakski nüüd ka inimeste enda kogemusi ja ka küsimusi meie saatekülalisele, Uku Tampere portaalist Accelerista. Ja kuus, üks üks 40 40 telefon meil ka juba heliseb. Hallo, kellega me räägime, kus te eelistate? Ja seda kõnet meekuule kahjuks, aga ehk kuuleme järgmist. Hallo. Otse-eetris. Seda, kui need ka ei kuule, kati, kuuleme järgmist. Ja teine vist kuuleme. No tere ja mina olen üpris vanamees, ma olen sõitnud 57 aastat võtaloovad vaid sõitnud. Ja tõesti vene aeg oli lihtsaktid vaatama paragrammustajaga lamell. Ma olen kasutanud ainult üks kord. Sain tsehhi paariumi, lamellid olid tõesti suhteliselt heade majutavad, nad pahad on aga mina nisukene inimene, kes sõidan põhiliselt nendel väikestel teedel, kus jääkiht ikka pealik tekib. Ja tänapäeva Nordica naastrehvid on niivõrd liigendatud mustriga kapisega naast ära peab ja su sõidukogemust siis muster peab ka päris korralikult kinni sisukama. Elukogemus. Et ikkagi pigem lähete naastu peale välja, et tundub turvalisem. See sõltub kõik sellest, kuidas need teede koristamised on mis teha. Ja ka jääkiht tekib peale siis ja noh, niisugune kusjuures ta on teinekord on ka jääl veel viis senti lund peal ta pealt maha sõitmata, maha lükkamata, ma ei oska öelda, kuidas seal lamell käitub, kas kas seal on mingit vahet, aga üldiselt on niimoodi sõidustiil on see, mis inimest talvel tee peal hoiab ja iga sõitja peab arvestama, et Eestis on neli aastaaega, sellest ainult üks on soodus liikumas. Jah, vastab küll tõele, aitäh helistamast. Siin võib-olla oleks mõistlik öelda vahele seda, et et selle lamellrehvi puhul Võtame veel vahele, kui oleks, ma räägin. Nii, võib kuuluda järgmisse helistajad ja hallo. Olete otse-eetris. Tähendab, et minul on selline tähelepanek triidveski ja, ja tähelepanek soovitus võib-olla siin Uku toomperele ja ka kõikidele teistele, et Euroopa lamellrehvist rääkides peab rääkima sellisest asjast Oossiivselt ajas. Muidu tekib kõikidel tunne, et lamellrehvid, mis on Songi lamellrehvikvintett ajas, et nad on mõeldud osad on siia, Soome osad on Saksamaale ei ole pool, siis on näiteks peab rääkima noh näiteks sellised asjad nagu continental Oolsiivsem kontakt või või näiteks Nokian, Nokian, veder, bluff, rehvid tõesti, need on ta meil reffid, segu on teine, neil on peal talvemärgistus, need on M pluss S märgistus. Nende lamell on ehk klots, on jämedam, segu on teine, neid rehve leiab päris paljude niinimetatud Summide ja igasuguste linnamaasturite alt, aga leiab ka sõiduautodel. Need, võib-olla tõesti meie kliimas miinus 20 kraadiga ei sõida nii hästi rääkida, lihtsalt euroopala meel, rehvist on tegelikult tarbijate eksitamine ja seal ei, see ei ole päris õige. Nii et tasub, tasub natukese tähele panna, millest räägitakse, näiteks tõesti Michelini hüdroets, mina olen selle rehviga kunagi natuke proovinud, sõita tuleb siin Nõmme vahel on libe, jää, ei sõida mitte kuskile. Et suhteliselt libe rehv on. Aga Saksamaal kiirteed on absoluutselt õige. See on õige tähelepanek. Et see alles eile saigi kirjutatud sel teemal, et mitte iga lamellrehv ei ole Põhjamaade oludesse sobiv ja tõsise terminoloogiline kasutus nii-öelda Kesk-Euroopa lamell ja siis põhjamaadele meil, et see tuleneb osaliselt nii-öelda kasutuskeelest ja sellest, mida inimesed mõistavad, aga terminoloogiliselt tehniliselt jah, on, on äsjakuuldu üsna täpne. No nii ta on ja selles suhtes, et ega siis meie kliimas, et kui me jah, eile ka siin kirjutasime, rääkisime, et et noh, lihtsalt ega miinuskraade, miinuskraad, lumi on lumi, vesi on vesi ja isiklik kogemus 30 aasta pealt ja ikkagi suhteliselt laiapõhjaline libedasõidu ja Eesti nurgataguste reede kogemus näitab, et loomulikult mehhaaniline pidamine laostress on, on parem, aga noh, ka naastrehvide puhul tänapäeval sul võib olla naastu valik seal 80. naastus 200 naastuni naastukujud on erinevad. Et, et noh, selge, et ta on parem, aga niipea kui sul on ka rohkem naastuseid, selle reži märjasõiduomadused kaovad täielikult ära ja noh, jälle Eesti politsei, aga kindlasti kindlustused, liikluskindlustusfond võiks teha see aasta rahulikult statistikat, et kui palju avariidest linnas nendest kergetest auto lõhkumist, et üksteisele otsa sõitmist, et tee pealt väljaviskamisest on tegelikult naastrehvi süü, sellepärast et naastressi märja tee käitumisomadused on kohati lausa halvad, et nad lausa kriminaalselt halvad, et ka nende eriti nende Tipressid omad, mis jää peal ruut hästi teavad, noh reaalselt Eesti oludes ei ole polaar, polaarselliseid olusid jää kõva merejääd, jääteid on väga harva lahti ja nii edasi ja nii edasi, et et seda, seda, seda refi teemat natukene laiemalt võtma, et jah, naastrehv on kiilasjääl parem, selle vastu keegi ei vaidle, aga kiilas jääb. Mina pakun välja, et mul eelmine eelmine hooaeg oli võib-olla kolmel päeval oleks olnud, vajan aadressi, sõitsin, sõitsin külvel jah, Audi Quattro ka, et, et see tundub nagu eriline raiskamine olevat, aga noh, nii oli. See aasta vist lähevad ühe veolisele lamellid alla. Nii aga aitäh helistamast ja nende selgituste eest ja kogemuste vahendamise eest. Ja kui siia nüüd juurde panna veel üks dimensioon, et võib-olla läheb vandenõuteooriate kategooriasse, aga, aga tihtipeale räägitakse ka sellest, et igasugused rehvi testid, mis on, et kui objektiivselt nad on, et alles hiljuti siin tuli välja, kuidas rehvitootjad viisid rehvi testi natuke modifitseeritud rehve, mida hiljem klientidele ei müüda. Et sealt tekib veel igasugust erinevust ja siis loomulikult see asi, et rehvitootjad ongi naastrehvi loonud selleks, et ta äkkpidurduse hel jää peal häid tulemusi näiteks ja muud sihukest asja, et see ainult tekitada arvamuste paljusust juurde, kuulame järgmist helistajat kuus, üks üks, 40 40 on meie telefon, hallo. Tervist ja kuuleme teid. Ja mina olen nii pettunud naelrehvidest. Talverehvide kaev ja, ja nüüd ma ei vahetanud nüüd ka suvel ära, sest läbi ei olnud väga, väga suur ja kõige paremad on ikka naelrehve, ma ei hinda, lõhuvad asfalti ja, ja, ja ise hingame sisse seda tolmu, mida naelrehvid üles keeravad, nii et et nad on vaenulikud, inimvaenulik on need maha ja inimesed lähevad väga julgeks mul naelrehvid ja ja kui ta minema lähevad, need naelrehvidega. Kusjuures siit tuli välja see oluline asi, mida ma tegelikult enne rääkima hakkasin, aga sassi läks, et naastrehvi puhul see turvatunne, mis ta jää peal loob, ongi natukene. Ma ei ütleks, et võlts, aga võib olla petlik. Et inimesed loodavad naastrehvidele sele pidamisele jääl, aga naastrehvi puhul, kui see pidamise piir kätte tuleb, siis on palju järsem. Lamellrehv hakkab juba hästi pikalt hoiatama, et tee on libe. Ta on niikuinii natukene pehmem ja see tähendab seda, et juht saab oma sõidustiili ja sõiduvõtted kohe kohandada sellele jälle sobivaks. Ja kui see libisemine hakkab, siis ta hakkab nagu tasapisi. Aga naastrehvi puhul on tõesti nii, et kui ta ära läheb, siis ta läheb pikalt, sest et see piir on üsna järsk. Vaatame, kas saame ka mõne naastrehvide pooldaja liinile kuus, üks üks 40 40. Olete eetris. Halloo. Tere, tervist. Mina pooldan naastrehvi näiteks nii, miks? Sellepärast, et ma elan linnast väljas. Ma elan sellises metsatuka sees kus kevadel ja sügisel on kogu aeg on väga libe. Ja ainukene, mis mind tee peal hoiab, ongi naastu. Olete proovinud ka lamellrehve? Ei tähendab, meil on peres on kaks autot, naisel on naise, autol on tähtnaastrehvid ja minul on lamell. Ja naise autoga sõites. Mul on tunduvalt parem. Et tähendab, ma ütleks selle kohta nii, et onla nahast või Anda lamell vahet ei ole, kui on rooli taga nippel? Vist natukene ka mõistab asja. Et siis pole hullu midagi. Kõik sõltub rooli ja istme vahelisest tihendist. Joosti ost. Jutt on nii uhke või nii hea kui tahes, kui seda niplid seal vahel ei ole, läheb ikka katki. Täpselt nii, aitäh helistamast, võtame ühe telefonikõne veel vastu. Hallo, olete otse-eetris? Helistan rätsid, kus talvised teed on natuke erinevad kui, kui linnades. Aga tahaks öelda praegu seda, et tegelikult, kuna need naastrehvid olid, tulid, et sellest ei ole ju väga palju aega möödas ja sõideti kogu aeg ühe aasta aastaringse rehviga, mis oli ja saadi sõidetud ära ja ei olnud neid avarii valimislibetist oli tingitud, et ikka täna peaks vaatama kõigepealt, mis ilm on õues ja selle järgi siis sõidu valima. Jah, iseenesest on tõsi küll, et ilmastikuoludega arvestamine on üks asi, mis nagu kipub võib-olla nagu me ütlesime Kui see võltsturvatunne, eks ole, naastrehvidega võib-olla jah, et kui siin autode ettevalmistamisest rääkida, siis ongi nii, et talv tuleb kõigile ootamatult, kõigile juhtidele ootamatult, et autoledeni ootamatult ei tulegi ja see ongi see, et, et justkui ollakse harjunud sellega ütleme siis nii, et lähtutakse võib-olla sellest, mis paistab, et paistab, et tee on märg või et tee on hoopis kuiv. Aga meelest tuleb ühtlasi pidada ka seda, et isegi kuiva tee puhul talvel ei ole see pidamine nii hea. Aga jah, see on nagu öeldaksegi siis. Valik, kas võtta naast või lamellrehv, sõltubki ennekõike sellest, millistes tingimustes sõita. Kui tegemist on linnatingimustega või suurte magistraalidega, siis puudub naastrehvil eelis, kui tegemist on väikeste jäiste kõrvalteedega. Noh, eriti hull on näiteks siis, kui on kinnisõidetud lumi ja sa kevadel ära sulab, klaasjaks muutub ja siis lisaks veel märkal. Et ma olen küll lamelliga ka sellistes tingimustes olnud, aga noh, siis kui teie natuke kumer, siis tulebki otsida sealt teeserva poolt pidamist. Aga ega sellistes tingimustes ei ole naastrehve nii palju parem, et, et auto uisutab ka naastrehve seal sama hästi. Aitäh praegu nende siis vihjete ja nende kõnede eest kogemuste vahendamise eest ka kuulajatelt. Me siinkohal. Teema loeme lõpetatuks käsitletuks tänaseks korraks, eks selle valiku teeb tõesti iga autojuht ise. Me jätkame siin kohal muusikaga, meil endi. Üks hispaanlane laulab meile ja tänan siis Uku Tampere, et veebiväljaandest Accelerista kena päeva teile. Jätkame nüüd huvitaja saates nende teemadega, mis puudutavad Te arvutite valdkonda ja meil on stuudios geenius portaalist toimetaja Jakob Rosin, tervist, tervist. Räägime Apple'i tootevalikust ja tean, et juba aastaid on oodatud seda, millal tuleb välja uus Mac Mini. Nüüd siis lõpuks tuli. Walest Apple'i viimane Mcmy uuendus pärineb väga mitme aasta tagant ja seda on seda firmale palju ette heidetud, kuna arvuti on, oli suhteliselt populaarne, aga ta oli oma ajast kõvasti maha jäänud ja nüüd sellel nädalal siis esmaspäeval toimus Apple'i meediaüritus, mille, mille jooksul siis Apple tuli välja uue Mcis miniga, mis on tegelikult suhteliselt sarnane. Kui nüüd vaadata, siis võib-olla välispoolt eelkäijale, aga sisemuses on, on toimunud palju, suri uuendusi arvutil kõvasti võimsam, nokkis, tehniliselt tahab teada, siis seal, nüüd siis nii nelja- kui ka kuuetuumaline lised protsessorid. Seade on selle tõttu siis viis korda kiirem kui tema eelkäija. Ja siin on võimalik paigaldada siis ka kuni 64 gigabaiti muutmälu, mis praktikas tähendab seda lihtsalt on see, et arvutis on võimalik korraga jooksutada korraga kasutada rohkem protsesse, rohkem programme ja oluline on see just neile, kes soovivad, et arvutiga võib-olla siis teha keerulisemat programmeerimistööd või, või kasutada siis loov tarkvara, ehk siis kas siis töödelda videoid, fotosid või muusikat. Nii et neile on see olulisem ja kuna kõikvõimsat protsessorit ja, ja muud seadmed arvutises nõuavad palju voolu ühelt poolt, aga selle juures tekitab palju soojust, siis on arvuti jahutussüsteem ka nüüd hulga võimsam ja mis on siin? Ma arvan, et õige liigutus Apple'i poolt on see, et kui sülearvutite puhul nad üritavad võimalikult vähe pistikuid arvuti külge panna, kuhu saab mingisuguseid juhtmeid enda, siis sellele Mcmynilaneid päris palju pandud külge. Ja see on ka tegelikult arusaadav, seda veidi mini on mõeldud siis ikkagi selleks, et ta töötab, töötab ühe koha peal näiteks kodus laua peal või kontoris ja, ja seetõttu saab sinna palju seadmeid külgendada. Ja mis Apple veel välja tõi, on see, et sul on võimalik ühendada, tuua arvutit kokku ja seega kasutada nende arvutusvõimsust. Näide toodi siis sellest, kuidas eksisteeriv firma, kellel on tegelikult tuhandeid teid ja sul sinul kui nii-öelda näiteks ütleme näiteks tarkvara arendajale on võimalik siis rentida seda arvutusvõimsust, testida oma programmide jõudlust hästi paljude arvutite peale, et sellised uued võimalused sellel sellel Mcminil olemas. Ma kujutan ette, et paljud, kes kes eelmist generatsiooni omasid on nüüd rõõmsamad ja kes ei teagi, mis seal mini, siis tegemist. Ta on sellise, ütleme natuke odavama Apple'i arvutiga, millel ei ole ei ekraaniga klaviatuuri vaid siis saab ühendada selle kasvõi tavalise kodus oleva ekraaniga või klaviatuuriga. Ja saab üsna soodsalt mäki kätte, täpselt nii. Teised Apple'i uued tooted Lisaks sellele, et Mac minivälja tuli, on ka uuenduse saanud, et MacBook Air, mis täpselt samamoodi on tükk aega olnud uuendamata ja see on nüüd saanud päris korraliku uuenduste kuuri. Väliselt on arvuti muutunud mõnevõrra õhemaks, on läinud kergemaks, aga ekraani puhule pealt näiteks on samuti saanud, mis Apple ütleb siis Retina ekraan, ehk siis arvutiekraan ülimalt terav. Nii et neid piksleid seal pilguga võib-olla helistada on suhteliselt keeruline ja arvutil näinud ka turvalisemaks. Ehk seal on nüüd olemas sõrmejäljelugeja, seega ei pea oma arvutile arvutisse parooli sisse kirjutama, vaid on sul võimalus, anna oma sõrm luge peale ja, ja, ja selle abil siis arvutisse sisse saada või, või saada ligi mõnedele teistele programmidele, mis sul kaitstud on. Ja lisaks sellele on loomulikult arvuti võimsam noh, selles mõttes võib siin rääkida sarnast juttu nagu valmis arvuti puhul võimsam protsessor ja rohkem rohkem mälu ja suurem kõvaketas ja nii edasi. Ja loomulikult, Apple on ka siin kasutanud oma uut klaviatuuri tehnoloogiat, mis on olemas ka uutes Mcbüroodes, kui me räägime tegelikult siis, siis see arvuti on selles suhtes või noh, ütleme trahvid liiguvad väga vähe. Sa väidad sinna peale hästi väike selline liikumine toimub ja Apple'i sõnul on see palju efektiivsem ja kiirem. Kui me nüüd räägime sellest, et mis seal siis näkku keerija, mähkruktroo vahe tegelikult on Atlejevil kolmas arvuti. Kokkuvõttes läheb jube keeruliseks, aga, aga vahe on tegelikult selles. MacBook Pro on siis suurem ja võimsam on mõeldud neile, kes testi teevad suurt jõudlust nõudvad tööd Monteerivad videote loovate heli. McKee üldiselt on mõeldud siis ta nagu aste madalamale, tema on natukene vähem võimsam ja ka igal pool on siis Mckbuk, mis, kus on, kus on siis veelgi nõrgemate vidinad ja vastavalt sellele kujuneb ka siis hind ja tegelikult ka arvuti arvuti suurusega, uus Mcu, keeran nüüd siis väljas ja ja toodud siis nii-öelda kaasaega. Aipäädid pole ka kuhugi kadunud ja uuenevad ja EPadid pole kuhugi kadunud. Apple'i visioon endiselt tulevikust on see, et inimesed teevad täielikult, et oma kõik tööasjad ära Aipäädi peal sõltuvalt nüüd töö iseloomust on seda tänapäeva võimalik teha osade ametite puhul kindlasti mitte, aga Apple on ka siin toonud kõvasti jõudlust juurde, uus Aipäedon on võimas, Apple oli isegi nii, julgelt ütlesite et suusahüpped on võimsam kui enamik suurte või enamus suurt tootjate sülearvutitest, mis viimase aasta jooksul müüdud on. Ja demonstreeris siis seda, kuidas Aipäädi peal on nüüd võimalik jooksutada sisekujundus sisekujunduseks ja arhitektuuri loomiseks vajalikke programme, kuidas photoshop'is on võimalik väga detailselt töödelda fotosid ja nii edasi, mis, mis tegelikult võib-olla visuaalselt ei näe välja kuigi keeruline või tundub nagu suhteliselt selline lihtne asi, aga, aga taustal ta nõuab arvutilt päris palju sellist tööd. Aga visuaalselt on kaasaaitajad kõvasti muutunud, tal on nüüd ekraan, mis servast servani, ehk siis läheb ka Apple seda rida pidi, mida ta tegi telefonidega. Nimelt kaotati ära siis see ümmargune nupp, kodunupp millega sai tavaliselt siis minna avaekraanile tagasi, nüüd sarnaselt taifuunide toimub see siis viibete abil ekraani peal ja, ja lisaks on saanud Aypelt siis näotuvastus, ehk siis ta tunneb ära selle inimese, kes seda kasutab. Ja kui see on selle arvuti omanik, siis saate seda kasutada. Mis on huvitav ja mille tagajärgi võib-olla veel kohe ei oskagi hinnata, on, on, on see fakt, et Apple on kaotanud, kui kõikidele Apple'i seadmetele on täna kui me nägime, siis aipaditsialifonidest on selline pistik nagu oma oma nii-öelda ühenduvus, pistik, mida nad kutsuvad Lipping. Ja see on Apple'i selles mõttes eksklusiivne lahendus, selle, selle seda peavad iga, iga tootja peab eraldi toetama hakkama, siis nüüd selle bändi puhul on Apple võtnud kasutusele ühenduvus, mida nimetatakse USB-C, mis piltlikult tähendab seda, et see on, see on universaalne, seda kasutavad tegelikult tänapäeval juba paljud uued arvutid, väga paljud telefonid, mitte ainult Apple'i omad, siis et siin on lootust ka universaalsematele võimalustele ühendada oma erinevaid seadmeid ainult veidi külge. Ja, ja ma arvan, et kokkuvõttes võibki öelda seda, et Apple ikkagi väga kipub sinnapoole minema, et inimesed kasutaksid käit päädi täielikult töö tegemisega saab näha, kui, kui, kui mugav see selle uue aparaadiga neil on. Me oleme Appleile piisavalt palju reklaami teinud ja nüüd võiks rääkida ka odavamatest markidest. Plast tuli välja siis ka uue telefoniga, jah, vanglas. See on selline firma, kes tegi, kes üllatas mõned aastad tagasi, nad tulid välja telefoniga, mis on olnud mille, millel olid nii-öelda kõige paremad näitajad, ta oli väga võimast, oli väga kiire, väga kvaliteetne, aga samas oli ka väga odav. Ja nüüd on van plastunud välja uue telefoniga vanglas kuus tee, mille puhul on samuti tehtud sellist revolutsiooni või mitte päris revolutsiooni, kuna seal on ka varem tehtud, aga, aga ta hakkab nüüd Nemad on selle juurutanud oma telefoni, nimelt on sellel telefonil siis ekraanisisene sõrmejäljelugeja ehk siis kui tänan telefoni sõrmejäljelugejast ja tavaliselt on selle kuskil kuskil telefoni tagaküljel või, või siis ühe kindla koha peal telefoni ees, siis nüüd on niimoodi, et kui saama sõrme ekraani peale paned, siis juba seda tuvastatakse ja saadakse teada, kas, kas sa oled sina või mitte. Nimelt, et see muudab siis võib-olla kasutamise mugavamaks kohe veel seda teada ei ole, kuna, kuna telefonid on alles eel, eeltellimises aga muidu on, on telefon nagu telefon ikka, on ta sellise päris suure ekraaniga kuus komanen, neli tolli ja muud tegelikult seal välisväliselt välispidiselt ei olegi väga palju muudetud. Aga ma usun, teades, et vanglas on loonud päris mitmeid häid ja kvaliteetseid seadmeid, siis sellel uuel telefonil on. On on lootust saada päris heaks seadmeks. Ma vaatan, et hind algab 549-st eurost. Jah, kui me räägime korra veel eelmisel tema puhul Aifounidest, siis, siis seal on hind ju kindlasti üle poole kõrgem. Nii aga, aga siis troonidest võimega rääkida. On toonud välja uue drooni, mis annab siis võimalusega valgustada selle drooni abil näiteks ma ei tea maapinda või metsa. Ja, ja siis saab sealt drooni kõlariska teateid edastada. Jah, Titšai, ma arvan, läheb siin seda seda, seda rada mööda kuhu, kuhu liigub ka võib-olla nõudlus, seda sellepärast, et droone kasutatakse aina enam ja enam päästetöödel ja ma usun, et inimeste otsimisel või kasvõi inimestele märg kui andmisel on, on need kaks lahendust siis väga positiivsed, just kui me räägime näiteks situatsioonist, et on, on sügis on pime ja inimene selline või on kuskile metsa eksinud, siis, siis on võimalik trooniga võib-olla see inimene tuvastada ja trooniga juhatada ta võib-olla siin sealt siis metsast välja või, või kuskile kohta, kuhu, kus on võimalik siis päästemeeskonnal vastu tulla ja teistpidi noh, neid kasutusvaldkondi, eks ole, veel on võimalik edastada rahvamassidele teateid, läbi selle drooni ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes uued põnevad suunad mis, mis, mis on, kui droonimaailmas on. Kuidas seda täpselt kasutama hakatakse, pole veel teada, kuna see on päris uus ja väga kallis troon, aga sellegipoolest. Ma arvan, et siin neid kasutusvaldkondi on just peamiselt võib-olla päästjate, päästjate valdkonnast. Loomulikult, see droon on, selles suhtes, teeb, teeb kõiki neid asju, mida troonid ikka, tal on võimalik edastada videot, teda filmida ja, ja tal on võimalik ehk siis anda. Või tähendab toon troon ka teab, mis ümberringi tema õhuruumis toimub, et kui, kui peaks keegi teine või mõni teine droon talle lähedale sattumisest oskab ise kõrvale põigata, sellest siis geenius portaalis on tehtud ülevaade ka sellest, mismoodi areneb Eestis elektrooniline isikutuvastus. ID-kaardi kasutus on kindlasti on kindlasti jätkuvalt suur, aga selle kõrval on ikkagi Smart Te idee ja mobiilide kasutamine ka kasvanud. Ja Smart-ID ja mobiil-ID mõlemad on päris kõrgel kohal. Septembri seisuga on Eestis kasutatakse mobiilideed, mobiilikasutajaid on umbes 193000, et inimest, kusjuures võrdle võrreldes sellega siis eelmise aasta lõpus oli seda 160000 inimest ja veel aasta vanem siis 112000. Ja noh, arvata on, et siin selle kõva kõva tõusu põhjuseks on, on siis, on siis ID-kaardi kriis, mis aasta tagasi Eestit raputas ja mille käigus inimesi innustatiga mobiilideega liituma. Aga kui me räägime teisest elektroonilisest autentimislahendusest ehk siis mu Smart Aidi mis toimib siis läbi äppi nutiseadmetes, siis see on kõige populaarsem üldsegi Lätis, kus seda kasutama 461000 inimest ja võrdluseks Eestis siis 318000. Ja samuti on siin arvata seda, et see põhjus, miks Eesti natukene vähem seda kasutab. On see fakt, et meil on olemas mobiilitee, mis on peaaegu sama mugav kui Smart-ID-sisene inimesed, pole mõtet endale veel teist lahendust juurde teha, aga aga võib-olla see olukord nii ei jää, sellepärast et pidevalt smart hoidi kasvab, saab uusi kasutajaid juurde. Noh, pidevalt on toimunud kasvada üle 150000 kasutaja aastas on ta Eestis juurde saanud, selles suhtes on, on see elektrooniline isiku autentimine või enda autentimine elektroonilisel viisil muutumas aina populaarsemaks ja, ja inimesed kasutavad pidevalt. Mina näiteks kasutan just nimelt ID-kaarti ja Smart slaidid, mobiilideed ei ole, vot see ongi võib-olla hea kombinatsioon. Kuna kuna mobiil-ID Smart-ID nagu öeldud, sai on, on suhteliselt nagu kattuvad, siis, siis kui kui sul ei ole mobiiliteed, siis ma arvan, Smart-ID kasutamine on siinkohal täiesti mõistlik, siis ühe üks, 318-st 1000-st Nii aga räägime ka Facebooki kasvust ja vaatamata sellele, et skandaale on palju seoses Facebookiga Küllongiksugused, lehtede blokeerimised ja andmete lekkimise taga, aga jätkuvalt inimesed kasutavad seda. Üllatav isegi tegelikult minu jaoks, sest statistikast tõi statistikast nähtub, et aastaga on 70 miljonit inimest hakanud Facebooki kasutama ja praegu seisuga on siis Facebookil 2,27 miljardit igakuist kasutajat. See tähendab seda, et 2,27 miljardit inimest iga kuu logivad, et korra vähemalt Facebooki sisse ja. 1,49 1,49 miljonit miljardit kasutajat logib iga päev sinna Facebooki sisse, nii et need kasutajate arvud on täiesti kosmilised, arvestades seda, et meil on seitse miljardit inimest maailmas. Kui me, see, kusjuures tegelikult see 2,27 puudutab siis ainult Facebooki kui Ta Facebooki nii-öelda ettevõttega, teised tooted, nagu on olemas WhatsApp Messenger, mis on siis suhtlusplatvorm, siis me saame on umbes 2,6 miljardit, nii et see on päris päris ulmeline ulmeline kogus inimesi ja see bitter pidevalt paistab kasvavat tõepoolest hoolimata kõigest sellest, et siin on olnud nii privaatsus, küsimusi, on räägitud sellest, et Facebook Ta jälgib inimesi ju teab, mis meile meeldib, mis meile ei meeldi ja mida, kui palju me loeme hoolimata sellest ikkagi inimesed seda kogu aeg kasutavad. Nii on, võtame teadmiseks, aitäh praegu nende teemade vahendamise eest, Jakob Rosin portaalist geenius, plee. Enne kui huvitaja saade lõpetab, räägime veel ka kultuuriüritustest, millest tasub osa võtta ja Kerttu Kaldoja meil stuudios ja esindajad siis meie kultuuriportaali. Jah, tere hommikust, kultuuri ja meelelahutust, kõike. Räägime sellest, et Von Krahli siis paar teater tähistab 20 viiendat sünnipäeva. Ja mul on täna nii hea meel selle üle, et kui ma tavaliselt olen siin enamjaolt filmidega, siis täna ma olen üdi muusikat, et täis ja kaasa võtnud endaga ja Von Krahli teater ja baar siis tõesti mõlemad saavad 25 aastaseks tegelikult juba eile said aga pidu siis toimub homme ja miks see on nagu omamoodi märgiline või miks ma arvan, et inimesed võiksid sellest osa saada, on see, et Von Krahli teater, kui ta oma uksed avas 25 aastat tagasi, siis tegelikult see oli midagi hästi omamoodi või märgilist. Et need, need olid sellised vabameelsed lavastused, 90.-te teatrimaailm oli nagu natuke omamoodi ja, ja nad tulid ja murdsid lahti midagi, tegid natuke skandaali, köitelist paljast ihu tõid natuke teistmoodi etendusi, näitasid, et tüki autor, võib-olla terve trupp, näitleja võib olla ühtlasi ka lavastajana, tegite kõike selliste omamoodi ja nad on 25 aastat nüüd elanud selle ilusasti kõik üle ja lähevad edasi samamoodi ja loomulikult ka nende paar on suhteliselt legendaarne ja elab sama hästi ikka edasi. Ja reede õhtul siis avavad nad G8 linnarahvale uksed ja tähistavad oma 20 viiendat sünnipäeva. Kohal on Franki Animal blind, Ansa andur, nende enda programmijuhid läbi aegade muusikat on kõvasti huvitav, kas sinna sisse mahub üldse? See on huvitav mõte, aga noh, kes ei lähe, ei saa ju teada. Täpselt nii. Kosmikud annavad mälestuskontserte. Jaan kosmikud, kes siis suvel traagiliselt kaotasid oma ühe bändiliikme, Raivo Rätte annavad siis tema mälestuseks üks, kolm kontserti. Esimene neist leiab aset juba sel laupäeval Tallinnas rock Cafes ja kes ei jõua Tallinna, saab minna kas Tartusse või Pärnusse, 30. novembril Genialistide klubis ning esimesel detsembril kultuuriklubis tempel. Mängivad nad siis oma basskitarristi mälestuseks. Nii et minge ja kuulake veel ei tea ju ka, et mis, mis üldse edasi saab, et kui palju neid enam üldse laval näha on või kas nad jätkavad või nad ei ole veel seda öelnud. Lõpetame veel ühe muusikavideotega, jah, selline huvitav bänd nagu Changl jõuab Tallinna ja ma saan aru, et see ei ole võib-olla väga selline laiatarbekaup, aga, aga kõik džunglifännid on juba suures suures ootuses tegemist on siis D selline 70.-te Fankist inspireeritud bändiga, kes teeb väga omalaadset, et muusikat, sellist modernset souli ja nemad alustasid ainult viis aastat tagasi ja nad on väga sellise omapärase muusika suuna suutnud endale leida. Ja, ja neil on väga lojaalne kuulajaskond, mille üle nad on ise väga uhked ja väga üllatunud olnud, et nad on nii suured, suurima asja suutnud mõjutada, sest nad ise ütlesid, et, et nemad olid harjunud olla ma lihtsalt klubi bänd, aga näed sa, et nüüd sellest on saanud midagi palju suuremat jama uue, siis plaaditurnee raames annad järgmisel nädalal, teisipäeval juba Eestis. Tallinnas, rock Cafe ees, järgmisel teisipäeval. Minge kuulake. Ma vaatasin, et vikerraadio kuulaja ilmselt ei ole nii hästi kursis džungli ka sellepärast, et meie ole vikerraadios kunagi mänginud seda muusikat. Aga raadio kahe kullafondist ma leidsin ühe pala Tim aastast 2015 juba, nii et seda saame selle saate lõpetuseks kuulata ja saame siis aimu, kes on Eestisse kontserti andma tulemas. Ja mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Aitäh Kerttu kaldojale.