Tere, head kuulajad ja tänases saates räägime mängimisest ning laulumängudest saates on külas pärimusmuusika rahva viljakust meelika Hainso kellelt ilmus hiljuti raamat. Õnn on siin ringis olla seal valik Vana-Võrumaa laulumänge ja lisaks ka Lepasere plaate, kus on siis kõik need laulumängud väga, sest kõik, aga osad nendest on seal peal ja hea kaasa laulda ja mängida ning räägimegi temaga täna sellest, kuidas need laulumängud on sündinud, mille põhjal on nad kokku kogutud ja kes võiks Nende järgi mängida ja võib-olla ka mõned sellised lihtsamad mängud. Ja veel, kui mart must, siis kadrivalge on vanasõna, millest räägib meile täna folklorist Piret Voolaid ning pärimuse usundiuurija folklorist Aado Lintrop tutvustab meile ühte päkko kurba udmurdi laul. Kuulsite õigesti, kurb, udmurdi laul tuleb täna ettekandele ja kuulata ka, et mis selle kurvaks teeb ja miks selliseid laule siis lauldi? Niisugused on teema täna minu nimi, Kristo taim, head kuulamist. Euroopa kultuuri. Panime päev aia pääle Olyali lillejala jaaniniidu pääle Uljaniilile. Kuri niis tõlguudistus tolla liilile oli varas miis Varikus, dolla liiklile, Aliik varast mulle obese lillelik jätmule musta aruna olla liilile. Läksime habet otsima liilile oli kullaveli jääveli, Oljalile lääri käki näit noobest, dollaliilida, liblikat, näliinaminevad dollaliilile valga poole vaova tollal. Linale lauki Otsoli hõretin kaputt, jalg oli hääli. Sneliinaminevad dollaliilile liivalga poolewaova dollaliilile oli. Et kuulajate laupäeval on juba mardipäev ning reedel on see päev, kus siis marti joostakse ja kui minna ajas hästi kaua aega tagasi siis võime leida ja mõelda, et mida tol ajal meie esivanemad tegid, kuidas neid pimedaid pikki kuid veetsid ja kuidas neil elus rõõmu jätkus. Üks saladus saab võib-olla lahendatud sellega, et praegu on ilmunud valik vana Võrumaa laulumänge ja tõenäoliselt on siis need just need mängud ja laulud, mida meie esivanemad võisid laulda. Ning täna saates külas meelika heinsoo, kes on selle raamatu autor, pärimusmuusika rahvapilliõpetaja. Tere meelika. Tere. Sa oled tuntud kui ka tegevmuusika ansamblist vägilased ja lepase reega. Millal tekkis sinu huvi just selliste laulumäng? Võtta vastu see huvi kuidagi kasvas aja jooksul välja minu tööst, et ma paralleelselt sellega, et ma olin laval ja, ja tegin bändi, ma olin ka õpetaja ja ma olin Tallinnas vanalinna hariduskolleegiumis kolm aastat, õpetasin päris pisikesi eelkooliealisi lapsi, siis selliseid kooli ealisi lapsi, kuni siis põhikooli nii välja ja, ja sealt siis tulid täiskasvanud tantsuklubi kaudu. Kuidagi ma hakkasin, noh, kui lastega nagunii ma tegin need laulumänge aga ma hakkasin ka täiskasvanud, aga see tantsuklubis nüüd laulumänge tegema ja, ja siis ma mingil hetkel avastasin, et väga mõnus on, et tantsimise vahele teha, nagu natuke laulumänge töötas nii hästi inimesed olid, muutusid kohe nii rõõmsaks, mõni, kes tuli sinna tantsuklubis, oli natuke no ikka selline argimure on kogu aeg kukla taga tiksumas ja nad andsid tantsida ka see ei võta sind päris nagu lahti, laulundmised kinni, aga see laulumäng see töötas, et kui ikka inimesele rolli annad, et vot nüüd sa oled hunt või nüüd sa oled lammas, siis ta selles rollis on ja ta sellel hetkel siis sellele oma argielule nagu ei mõtle. Ja see inimene, kes siis pärast mängu edasi on seal peol, et see on hoopis teistsugune ja selle kogemuse ma sain iseenda kaudu ka, sest minul samamoodi hästi mõnus. Ja siis ma kuidagi hakkasime ikka bändiga tegema lavalt ja mõtlesin, et mis need inimesed ikka niisama seal platsi peal hüppavad, et paneme nad mängima, võtsin selliseid lihtsamaid mänge, viirud ring ja panin nende platsi peal siis rahva kaasa mängima, jälle väga hästi töötas. Rahvale meeldis seda teha. No siis olid sellised suuremad kontserdid seal folgi kirsimäe laval ja suured massid liikusid edasi-tagasi ja siin, noh, nii nagu ma neid parasjagu seal laval siis juhendasin siis jäigi kuidagi laulumäng köitis järjest rohkem rohkem, ma sain aru, et selles on nagu kõik olemas, seal on tants, seal on rollimäng, seal on laul, tekst, kõik on olemas ühes asjas. Ja see töötas nii pedagoogiliselt, lastega kui täiskasvanutega. Kui laval ja, ja viimane vägilaste plaat, siis see oligi peamiselt laulumänguplaat. Mäletan, seal oli hobusemäng, oli selle plaadi peal, hobuse mängisid, oli päris esimese vägilase, et ma tegelikult on kogu aeg olnud mullu laulumängud niimoodi repertuaaris siin ja seal, aga, aga keskendusin siis nagu selle viimase plaadil päriselt laulumängudele ja ja mulle lihtsalt väga meeldib mängida, ma olen aru saanud, et see mängu fenomen on üks hästi võimas asi ja ma tahaks seda nagu uuesti ja uuesti pakkuda inimestele. Et praegu ühiskonda liikunud selles suunas, et mäng, aga seal on mingi lasteasi, et noh, muidugi enda lasteaias lapsed mängivad kogu aeg. Aga kellele seda tegelikult võib-olla rohkem isegi vaja on, on täiskasvanud inimesed, sest see, mida mäng teeb inimesega, seda ei asenda mitte miski. Et võib-olla ma olen lihtsalt oma peas mõelnud, et kui oleks rohkem mängu, et kas siis oleks kõiki neid erinevaid teraapiaid vaja, et võib-olla ei olekski, et mäng juba ise nagu võtaks selle rolli enda kanda. No kui sa seda raamatut hakkasite kokku panema, valik Vana-Võrumaa laulumänge, õnne, kõnesind, sõõrin olla, ma ei tea, kas ma ütlesin õigesti. Pea õnnekansenseerin olla, seal on isegi väike nakk seal lõpus. Õnn on siin ringis olla just siis nagu selles kirjakeeles ja kui sa seda hakkasid kokku panema, et kui kaugele sul õnnestus ajas tagasi minna, et teada saada, millised olid need kõige vanemad mängud? No sõime, laulumängude vanem kihistus, see on tegelikult väga läbi uuritud ja selle kohta väga palju uut, et teada ei olegi võimalik saada, on meil on rutt Mirov, kes on väga põhjalikult vanu laulumänge uurinud, mul piisas ainult võta lahti tema raamatu, vaadata neid laulumängutüüp ja põhimõtteliselt samasugused tüübid olid ju levinud üle terve Eesti, siin ei ole midagi sellist, mis on ainult võib-olla Võrumaale iseloomulik. Mida ma küll tegin, ma otsisin nendest vanadest ja uutest laulumängudest just neid omakeelseid variante, et mind noh, ka keel väga huvitab, et kui ma olen näiteks Harglas, et, et siis see Hargla keel tuleks siis koguma ilusa täiuses nendes lauludes välja või siis Sangaste, kus on siis minu esivanemad. Et see Sangaste keel koos nende laulumängudega, et seda ma tegin neid tekste, tõesti, otsisin just neid väga-väga nii-öelda puhtaid keeleliselt ja, ja Urmas Kalla, tema on siis võru keele asjatundja, tema aitas mul neid veel siis veel puhtamaks toimetada. Võib see siis minna aastaid 200 300 tagasi veel need vanemad mängutüübid arvatakse ikkagi olevat väga-väga vanad, no mis see väga-väga vana on, ei saa ju mitte midagi tõestada. Me saame lihtsalt oletada, et mäng võis olla, noh, oligi arvatavasti olemas. Juba ikka päris päris aegade hämaruses, sest et need vanad viljakusrituaalid, mis, mis peeti maha või kuidas suheldi ühesõnaga selle selle, selle maailmaga, millega me tänapäeval on väga suhelda, et siis seal alati need mängud olid üks osa sellest rituaalselt tegevusest. Ja, ja selle tõttu, kuna nad olid seotud ikkagi ka inimestele ligioossesega, siis mängud mõnda aega oli ikka põlu all vanemat tüüpi laulumängud siis kui tuli kristlus ja ei lubatud isegi mängida inimestel, sest et noh, see oli kõik see regilaulja ja need vanad mängud, need olid midagi väga võõrast ja ei tahetud inimesed, nendega tegeleks midagi, paganlik. Allumatut oli neis. Ja siis nad liikusid niimoodi lastega, aitäh, et need vanemad laulumängud ongi säilinud rohkem laste repertuaaris. Et kui täiskasvanud enam ei saanud neid tõsiselt võtta, ta, neid ei kasutatud enam sellel eesmärgil, milleks varem neid kasutati viljakusriituse läbiviimisel näiteks, et siis nad liikusid vaikselt niimoodi lõbustuslikuks. Laste kaudu on nad siis meile nüüd kandunud ja, ja aga algselt Neid ikkagi mängisid täiskasvanud, et aastal ei olnud kohta. Kas sa siit saaksid vanematest laulumängudest vaadata mõne mängu, et mis võiks olla jõudnud praegu meil tänapäeva, aga tegelikult on teie niuksed alged kuskil hästi kaugel. Või, või on jõudnud nagu lastemängu, ma vaatasin, mul ei tulnud ühtegi tuttavat ette kujust, võib-olla nukumäng, aga, aga ma ei kujuta ette, mismoodi seda võiks. Siin järjest, kui võtta kasvõi seesama kullimäng või, või lambamäng obe hobusemäng, obeseme hobusemäng eesti keeles, siis et nad, Need on kõik sellised vanemad mängutüübid ei saa täpselt seda seda piiri tõmmata, et kus nad siis nagu läksid lõbustuslikuks, et aga neid mängiti, siis ütleme, et kui sina näiteks ka kosjamäng, kas siis see on usse minnes või? Jah, see on selline pulmarituaalmäng, et need pulmamäng ja pulmamäng on ka hästi paljusid uuemaid mänge ja kosjamänge ja kosjateemalisi mänge, noh, see aitab isegi ära, et see, see noorte inimeste repertuaar on hästi tugevalt esindatud just nendes uuemates uue, natuke uuemates mängudes, mis siin nüüd vahepeal vaata siin, eks ole, etendus, mängud sinna on nimekirjas, et need on siis sellised uuemat tüüpi mängud kus siis on see kosja teema väga tugevalt sees noorte omavahelised suhted ja selline sul ongi see raamat jaotatud nii, et vanemad laulumängud siis on uuemad laulumängud ja uuemad lähevad omakorda pooleks ja vanemad laulumängud on siis täiesti eraldi. Kuigi ma jälle räägin, et, et noh, see ei salgu öeldud puhtalt ainult vanemad, et siin on ka sellised vahepealsed, neid nimetatakse siirde vormiliseks, kus on siis noh, mis on selle vanema laulumängu tunnus, on regilaul regivärss. Uuemal on lõppriim, ET salmideks jagunemine siin vanemas on ka natukene siis sellest siirde vormidest, kus on siis nii algriimi kui lõppriimi sees meelika too mõni laul. Näide selline, et mis oleks vanast ajast ja siis võib-olla mõni selline uuem, et me saaks aru, et mis on nende vahe ja erinevus, et võib-olla tuleb lapsepõlvest. Midagi tuttavat ette, võtame siit sellel Laiva mängulaevamäng igal pool Eestis on seda mängitud. Siin on näiteks väga ilus regivärss sõba Laiva juba Laiva Kossil Aivassaisma jäie Peterburi piiri pääle saie Pihkva perve alla. Et need ilusad sellised algriimid Peterburi piiri Pihkva perve alla ja, ja noh, see kaheksa silpi, eks ole, mis on siis igas reas ilusti esindatud mehe ostke meeste kaupa, tütar Ladze sinegiv voosi, püksinööri kaupa, et siin on nagu need all kriimilised, sellised värsid väga ilusasti esindatud, aga nüüd võtame siit siis lõpupoole mõned uuemad rahvalaulud. Laulumängud siin lõpus, noh, siin on väga ilusa, ütle kino neiuke, kus on su armas Beyoke, väga ilus, lõpri, puhas, kõik saavad aru, pole mingit küsimust, kas ta mõni mõisamis või elas talo Sanna seen või noh, selles mõttes mitte nüüd nii hea lõppriim, aga siiski kuidas seda laulu laulumängu mängitakse? Siin on nüüd kirjeldused juures ja selle esimese otsa ehk vanemad ja, ja etendus, mängud on tõesti, iga mäng on erinev, et siin võtad lahti ükskõik siis, mis näiteks ikka mäng ja tuleb piirgudesse võtta. No siin on kõik, ma püüdsin kirjeldada nii selgelt, kui ma vähegi oskasin ja suutsin, et kuidas inimene siis võiks aru saada, et kui ta ei ole kunagi mänginud. Aga uuemates siin see viimane laulumängu ports ehk siis ringmängud, need on kõik väga lihtsalt siin on üks seesama kirjeldus praktiliselt ainult laul siis on, seal on ring ja, ja ringiliikumise ajal siis käib laul ja igas laulus on refrään, et kui salmi osas on laul ja osa rahvast on ringi sees, siis refrääni ajal need, kes seal ringi sees, võtavad kellelegi tantsima, kes on siis ringjoonel, tantsivad temaga ringi keskel ja uus inimene jääb sisse. Seda tüüpi ringmängud olid väga-väga levinud üle terve Eesti, kõik noorrahvas mängis siis selliseid mänge ja ükskõik mis laul võeti, võidi võtta mängimiseks, võeti näiteks. No ma võtan näiteks selle Mu isamaa armas, pandi sinna refrään vahele, käi kapsas, kapsas ära tule minu kaali kallale ja läks mängimiseks jälle, et selliste uuemate ringmängude mängimine oli väga-väga popp. Ma arvan, et minu vanaema, vanaisa põlvkonna noorest peast noh, ma arvan, iga-aastaselt mänginud ja ei pea igal peol, et aga vanemat tüüpi, siis peab natuke süvenema, et kuidas see mängu käiksin, kõige vanematel laulumängudel on isegi selline proosa dialoogi osa, et seal on väga kindlad rollid, noh näiteks siin, mida me siin see seesama laev, Laiva mäng, millest me ennegi rääkisime, et siin on, eks ole, siis kapten laevameister laev, nende vahel toimub dialoog. Et vene keel on kodus selgeks õppima, tänapäeval vist peab tõesti natuke süvenema sellesse, mina olen muidugi alati improvisatsiooni poolt, et kui on ikkagi seltskond ja, ja mingisugune selline struktuur mängujuhil on struktuur olemas, ta teab, kuidas seda mängu mängitakse, siis see tekstiosa on selline, mida alati võiv improviseerida, vaadata, panna sinna sisse päevakajalisi teemasid, et see on minu jaoks mäng hakkab elama siis, kui inimesed saavad aru sellest, mida nad teevad. Et lihtsalt see, et õppida pähe mingisugune tekst ja, ja niimoodi see talingu ei tööta, et sa ei saa sellesse mängus päriselt sisse minna. Mäng ikkagi hakkab elama, kui sa saad ise midagi luua. Ameerika Hansuga sellist kogemust olnud. Et inimesed küll tulevad ja siis, kui hakkab see mänguosa, siis kõik nagu vaikselt pudenevad laiali ja mina küll mänginud. Kas hakata esimene reaktsioon on tihtipeale, et ei, et minu näiteks lastega tahetakse, teen midagi lastega, siis ma teen eiega, aga tulge teie ka, täiskasvanud lapsevanemad, et tulge ka, esimene reaktsioon on ei, mina küll ei mängi. Aga kui nad juba tulevad, siis nad saavad aru, et see on väga lõbus, et seal mingi valehäbi lihtsalt teine mängi, tihtipeale aretajad, kes tulevad kursusele ja ma panen nad mängima, siis nad ka esimese reaktsioonina, mitte küll kõik, aga, aga paljud niimoodi tõrguvad. Ei noh, see mäng, see on ikkagi midagi, laste asjad, ma õpin selle selgeks ja siis teen lastega. Ja siis mina alati ütlen, et, aga kui sa tahad, et lapsed sellest lugu peaksid, et see lapsi kütkestavaks, nad tahavad näha eeskuju, nad tahavad näha, et keegi päriselt mängib ägedalt. Ja kui see õpetaja naudib seda tegevust, siis naudib laps ka, see lihtsalt käib niimoodi, et midagi lihtsalt sellepärast teha, et lapsi lõbustada. Ma arvan, aitäh, et ikka endale ka lõbus olema. Ja sellepärast ma olen siia kogumikku pannud sisse päris palju selliseid mänge mis sobivadki just täiskasvanutele. Näiteks temaatiliselt. Ta on siin, kas on needsamad kosja mängudki? Kuigi on ka selliseid, mis sobivad lastele väga hästi, mida ma olen ise teinud, siin peabki nüüd kes iganes seda kasutama hakkad, tegema, siis oma sellise kriitilise valiku, mida ta kellega kuskil kusagil mängib. Aga millal on need puud? Miks mängida me ju noh, öeldakse küll, et ei saa enam eriti tihti kokku sedasi suurema rahvaga, et kas minnakse kellelegi külla võis kuule neutraalsele pinnale või on see ainult Põhja-Eesti probleem, linna suurlinna probleem. Ei, see on igal pool niimoodi, et ega enam ma jah, ma arvan, et ega see pidutsemise kultuur on jäänud üldse kuidagi väga vaeseks, et eestlased on harjunud tarbima, tuuakse kõigile lõbustama tuleb põhiliselt võõras Klooja aktiivset osalemist, et nagu väga ei taheta. Aga samas ongi see, et, et inimestel ongi see hirm selle pärast, et nad ei tea, mis on, et et kui niimoodi pehmelt ja leebelt seda läbi viia, et kui näiteks ongi mingid sellised delikaatsed õhtujuhid, kes oskavadki nimodi peenemalt neid asju serveerida, et siis inimesed tulevad kaasa küll. Et mul on kontserditel ka olnud selliseid olukordi, kus esimene alguses ei saa minema ja pärast ei saa pidama. Et inimesed lihtsalt ei tea, mis tunne on ja ma olen noh, mida ma olen teinud oma kursustel, mis mängud lastele hästi meeldivad, lastele meeldivad sellised, kus natuke hasarti tagaajamist sees saab kedagi kinni püüda, saab kellegi eest põgeneda. Ja täiskasvanud tihtipeale ei mäleta enam seda tunnet. Ja siis ma olen pannud needsamad mängud nagu täiskasvanute õpetajatega, mänginud näiteks sina oledki nüüd, kas sina oledki hiir ja kass, püüa kiire kinni ja see hasart, mis tekib täiskasvanuga täiesti põgeneb või noh, see, see on nagu see on päris metsik, et inimesed tegelikult ei tea, mis nende sees peidus on. Et mul on siin siin-sealsamas raamatuski, on niux, hobusemäng hobusemäng milles, kus mina olen näinud reaalselt murtud käeluid täiskasvanutega mängides, sest nad lähevad nii mängu sisse, et nad ei, ei tunneta enam piiri. Et see on siiski mäng ja noh, see rollis, et võtab selle inimese enda võimusesse, aga samas ma jällegi arvan, et see ongi mängu mõte, et see roll võtab selle inimese enda võimusesse. Aga kui palju on Eestis sedasi piirkondi või paiku, kus mängitakse rohkem ja rohkem kui mängitud ja kus on siis rohkem nagu sellised kinnisemad? Inimesed öeldakse küll, et me oleme pisike maaga. Mul on vahel tunne, et siia mahub hästi palju erinevat kokku, et Peipsiääre eestlased on teistsugused, lõunaeestlased on teistsugused. Setud on meil hoopis kolmandat moodi ja siis, kui sa vaatad veel saarlasi hiiglasi, siis on Pärisse kaneeli vot ma ei ole selliste uurimustega otseselt teinud, et kus ma arvan, et tänapäeva inimesed on ikkagi suhteliselt ühtlustunud. Et see on suur viga. Kas ta nüüd viga on, ma arvan, et noh, terve maailm on ühtlustunud, suur küla. Et lõpuks ei tehta enam ju niikuinii vahet, et kas, kas ja kes ja kust sa oled minu jaoks muidugi on ääretult oluline, tuvastab noh, mina ütlen, et ma olen lõunaeestlane, mul on mõru maa juured, seal minu identiteet, eks ole, ja Lõuna-Eesti inimese ma tõesti tunnen ära kuidagiviisi mingi vaistu või kõne või otsekohesuse järgi, mis tal on, et see on see, mis ikkagi kandub edasi ka siis, kui kõik on segamini löödud mingisugune hoiaku olek. Aga ma arvan, et mängimine iseenesest on ikkagi olnud, ta on niivõrd popp olnud meelelahutusena kasvõi 100 200 aastat tagasi. Kui mõelda, et selline pime hämar aeg, mis praegu parasjagu käes on, mida siis õhtuti tehti võtta inimestelt nüüd see elekter ära natukeseks ajaks ja jäta nad kuuks ajaks niimoodi siia pimedusse. Et poole viiest on juba hämar, et ega siis magama ei minda, siis oligi see aeg. Kui mängiti, lauldi, räägiti lugusid, veeretati neid pikki pimedaid õhtuid, tubaseid tegevusi. Et ma arvan, see oli igal pool Eestis täpselt võrdselt. Populaarpopulaarne. Sul ilmus kallid hiljuti? Teie lepase reega teine plaat, kus peal on samamoodi siis laule laulumänge, millist sa soovitaksid meil täna kuulata ja miks mitte ka pähe õppida, näiteks et siis saaks mängida, kuskil ei panna mängima ja siis kaasa mängida. No siin plaadi peal ma olen tõesti püüdnud, noh mina ja Paul, Daniel marti tärn koos moodustame lepase reega ja me oleme püüdnud teha need seaded siis sellised, et nende järgi täiesti reaalselt saaks ka mängida. No ma olen seda lihtsalt kogenud, et vägilaste laulumänge tihtipeale tantsupeod kasutavad, tehakse neile seadeid. Et platsipealseks ka mängida ja esitada, et noh, siin on tegelikult kõik ikkagi vähemalt tüütut teha, nii et nende järgi oleks ka võimalik, et kui keegi ei taha ise lauda, tal ei ole häält või mis iganes, ta ei tea, sõnud mõne plaadi peale ja noh, põhimõtteliselt võiks saada mängida. Et ma näiteks võtaksid sellise tore, tore laulumängu nagu krahh õitse mõisest, ratsala, mis Vastseliinas pärit jälle uuem laulumäng, just seesama ringmäng, millest ma enne rääkisin, et on ring ringi sees on osa rahvast, kes siis refrääni ajal võtab tantsima kedagi ringi hoonete, siis toimub vahetused, uued jäävad sisse ja teised lähevad näiteks see on väga, väga tore kaasa laulda, aga miks mitte ka kõigile tuttav, kes sai, on võru keeles. Et mida kõike lapsena on lasteaias õppinud, ei mängi, vähemalt mina olen, ma ei tea, kas tänapäeva lapsed, kes aiast mängivad aga noh, siin on jälle selline noorte variant, teine salm. Et tänavu aasta meest või naist ei saa seda lastega võib-olla. Olen mänginud, ei ole häda midagi, lapsena see lapsed tegelikult saavad maailma asjadest paremini aru, kui me eeldame, et nad nende jaoks ei ole need teemad võõrad, mida me arvame, et on mis nimi, mis nimi, Jüri, tema nimi olgu, nimi, mis tal on, see aasta naist ei saa. Noh, seal seal ikka on ju vara veel vara. Aga Ameerika, enne kui me nüüd paneme viimase loo mängima ühendast laulumängudes, siis huvitab mind selline asi, et kui palju sa muusikuna kasutad näiteks noh, oma loomingu poolest Eesti rahva, Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi Et sealt saada inspiratsiooni vanadest asjadest, lauldes minule väga meeldib arhiivis käia. Et ma olen kuidagi seda meelt, et et nagu igav on, kui kõik teevad kogu aeg ühtesid ja samu laule, mis on kusagil kirjanduses ilmunud ja siis sa kuuled sellest samast laulust juba viite või kuute erinevat seadet. Tegelikult see materjal on meeletult lai, mina soovitaks kõikidele muusikutele ära võtta juba ilmunud või kellegi poolt tehtud laulu mine muuseumisse, sa saad palju ägedama variandi võib-olla sellest samast laulust. Sest et noh, see on lihtsalt see, see nii rikas, mis seal muuseumis on. Et ei ole ju mõtet piirduda ainult nendega, mida keegi teine on juba kusagilt välja kaevanud, et kaevake ise leidke materjale, mina küll teen seda, teen suure põnevusega, iga kord muuseumisse lähen jälle, ma tulen mingisuguse pärliga välja, mida, mida ma ei ole kuulnud veel, et keegi teeks või laulaks ja siis on mul selline uudne ja, ja hea tunne endal siis hakata sellega tegelema. Sest et see, need varandused seal kirjandusmuuseumi riiulites on tõesti põhjatud. Ausalt. Aga aitäh sulle, aitäh ka selle raamatu valmistegemise eest ja ma usun, et inimesed vast leiavad aega ja tahtmist vaheldumisi pimedatel õhtutel mitte televiisori ees olla, aga kasvõi mängida oma perega. Ma loodan küll ja kui ei oska ise siis tõlge kursusele ma õpetan, selge, aitäh meelika aisa. Grafeid Trat koskaarioosund miile, vale vale vale järel koska roosa elandid, hoid, Krakuid, pääst jäävaks kaaris, Valeri Valera partel jäädakse. Seal on ikka nati, mitte Eagle krahh, belgia ääred kuumiina papa mas. Ma olen. Ma anna kõik. Kui keegli alamnad, mul siis noorem poiss. Valer, pane räpane rattal. Seen. Ei, piinapaigana ja väiku rannik. Niimoodi kõlas siis lugu Lepas vere uue plaadi pealt. Kusjuures krahv sõidab laulumängude plaate, kes tahab nüüd lähemalt täpsemalt kuulata, näha siis juba homme on Tartus Sisevete saatkonna majas Lepasele kontsert, jaga laulu Tantsumänguõhtu lisaks veel reedel Võrus sepingu majas ja laupäeval Tallinnas aidas endises kloostri aidas mängud ja laulud. Vana-Võrumaa laulumängude plaate raamaton välja ilmunud või ilmunud just ja siis neid kõike saab kuulata ja, ja mängida kaasa juba õige varsti, praegu aga jätkame. Vanasõnadega tuleb mardipäevast. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Ja tänane vanasõna kõlab nii kui mart must, siis ka lihavõttemust, kui mart valge, siis lihavõtteka valge ja Tartu stuudios on meil Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid. Kui palju selliseid ilma vanasõnu on ja kas need ka paika peavad? No selliseid ilma vanasõnu on tegelikult vanasõnade hulgas päris palju, ütleme 10. novembril on meie rahvakalendris mardipäev ja mardipäevaga on seotud ka siis tänane vanasõna. Ja tegemist on sellistel juhtudel just selliste konkreetsete täht päevadega seotud tähelepanekutega. Ja näide on nii nii meie kui ka teistegi rahvaste rahvaluules päris palju, need on sellised uskumus, teated ja nad moodustavadki omamoodi vanasõnade alaliigi, mida siis enamasti nimetatakse kalendri vanasõnad, eks ja kui need rahvatarkused ennustavad ilma tihtipeale nad seda teevad, siis võime neid ka ilma vanasõnadeks või, või siis meteoroloog loogilisteks rahva tarkusteks nimetada. Nii nagu mardi- ja kadripäev on sügistalvises rahvakalendris olulised tähtpäevad, nii on ka nende tähtpäevade kohta päris mitmeid rahvatarkusi. Et see tänane vanasõna kui mart must, siis ka lihavõttemust, või kui mart valge, siis lihavõttevalge kirjeldab just sügisese mardipäeva ja kevadise lihavõttepühadeaegseid seoseid. Et see tähendab siis, et lumeta maa mardipäeval ennustab siis samasuguseid ülestõusmispühi ehk siis varast kevadet ja siis vastupidi. Nüüd eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes, milles on siis üle 15000 erineva vanasõnatüübi kannab see vanasõnatüübinumbrit 6429 ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist. Me leiame seda konkreetset rahvatarkust siis 10 rahva pärast üleskirjutuste teateid on siis Eesti erinevatest paigust Lõuna-Eestist, Viljandimaalt, Pärnumaalt, Hiiumaalt ja ka Põhja-Eestist. Varaseim arhiiviteade on meil 1868.-st aastast hallistest ja, ja see on siis saadetis Jakob Hurdale, kus kirjutab Leena Kase. Märdi päevast arvati ka ees tulevat aega ja ilma ja öeldi, kui Märt must siis ka lihavõttemust, kui Märt valge siis lihavõtteka valge nüüd rahvakalendris on, on meil terve hulk selliseid tähtpäevi mis on siis kristliku algupära ja, ja saanudki oma nime erinevate pühakute järgi, ütleme mardipäeva me teame, et on hakatud algselt tähistama siis 11. novembril ja seda siis neljandal sajandil elanud Tuuri, piiskopi püha Martini surmapäeva järgi. Ja Põhjamaades sealhulgas siis Eestis on siis mardipäev nihkunud 10.-le novembrile, et mida on siis seostatud Martin Lutheri sünnipäevaga. Ja kui me neid kalendri vanasõnu laiemalt vaatame, siis, siis täheldame neis sellist kujundlikku stiilivõtet sellist piltliku, täpsemalt metonüümilist ülekannet, et konkreetset päeva tähistavadki siis nende pühakute nimed, sünni- või surmapäeva järglane, päevad siis endale nime saanud. Meie tuntud üks tuntumaid valasena uurijaid Arvo Krikmann on kirjutanud just kalendri vanasõnadest ja, ja, ja sellist omalaadset metonüümilist ülekannet pühaku personifikatsiooniks nimetanud. Et kui mardi- ja kadripäev on kalendris lähestikku kahenädalase vahega, siis ka folklooris on, on sageli nad kõrvuti ja ja ka ilma vanasõnades seotud. Me teeme tuntud ütlust, et Kadri istub mardi süles aga levinud on ka näiteks kui mart must ja märg siis Caesari kõva ja külmetanud siis tähendus. Et kui mardipäeval on soojem, siis kadripäeval juba külmem. Või siis samalaadse tähendusega ütlus. Sile Kadri karvane. Ja, ja on ka selliseid tähelepanekuid, et mardi- ja kadripäev on ikka vastupidise ilmaga, et kui Märt sulatab, siis Kadri külmetab. Kui aga Märt külmetab, siis Kadri sulatab, tab ja mardi- ja kadripäeva vahelise ajaga võib siis oodata ilmamuutust. Et see kaks nädalat on siis piisavalt pikk aeg selleks. Ja meil on ka tegelikult vana sõnastunud selliseid ütlusi, mis on pärit mardilauludest, näiteks Mart teeb sillad soode peale madalamamaade peale. Et siis tähendusega jälle, et esimesed külmad saabuvad, tasub silmad lahti hoida ja jälgida, tasub silmad lahti hoida ja jälgida. Ja meie vanasõnavaramust on võtta sellise pühakute isikustamise kohta, aga tegelikult pikemaid näiteid, et ütleme, Martmendab kadri, kaandab, Simon teeb silla Saude peale toomas. Tore mees sõidab üle, et siis selline kalendri vanasõna mardipäeval, siis on olek vesine ja vihmane kadripäev päeval siis 25. novembril, siis tekib juba veekogudele kirme. Simuna päev, mis siis on 28. oktoober hakkab jää tekkima. Et see on siis tegelikult varasem päev ja toomapäev, mis on siis 21. detsember, on jää juba päris paks. Võiks lõpetuseks öelda, et loomulikult on tänapäeval meteoroloogia juba tõsine täppisteadus ja ilma vanasõnad võimaldavad ilmselt meil heita lihtsalt valgust pigem meie esivanemate maailmatunne tusse, et seda võib-olla väga tõsiselt enam keegi ei võta. Aga mitmetes vanasõnades kajastub just selline mustvalge ettekujutus, ütles, et aasta peab olema termilises tasakaalus, et kui talv on külm, siis peab suvi olema soe ja vastupidi, et kui talv on soe, siis suvel ka vilets ilm. Ja Eesti rahvakalendri parimaid asjatundjaid Mall Hiiemäe on Tutanud, et need kalendritäht päevad on lihtsalt orientiirid. Aastate keskmised, mille järgi saab teha otsustusi, kas siis loodus on oma arengus ette jõudnud või, või on ta maha jäänud. Ja selle järgi siis oma tööde ja toimetuste aega sobitada. Aitäh. Folklorist Piret Voolaid. Siis käilise, las siis käis väike õla natu-natu. Kaks täis. Pool 12. Liiki. Ja siis äng käi, laske siis käilise äkki natuke äng, ela, ela. Nats täis? Kaks võis nagu pea. Ka siin ma väle vältake. Ära raiska aega raiska aega, aita välja tulla, aita Meina. Tehtud laul, aeg kuulata taas Eesti rahvaluule arhiivi salvestatud laule ning täna valib meile neid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi, folkloori ja usundiuurija. Aado Lintrop. Aado Lintrop. Te olete uurinud just soome-ugri rahvaid, käinud palju ekspeditsioonidel. Millise loo olete meile täna kuulamiseks? Valinud tänaseks valisin ma loo nüüd Udmurtiast hoopis tuleme siiapoole-Uuralid udmurdimaalt ja Põhja-Udmurtiast ja selle laulu nagu nimetus on udmurdi keeles nõnda kõltukat korrekton, Kress ehk tantsis kurvastamise laul. Kuid. Selline lugu siis pealkirjaga kurvastamine, kus see on salvestatud ja kes selle laulis. See on salvestatud põhjapoolses udmurdi ja seda ei ole päris põhjascani Krasnogorski rajoonis Malia kurti külas ja seda ma olen ise salvestanud 2002. aastal. Ja laulnud on selles kaks küla, inimeste Annamate, Eeva ja Claudio Timo Trofiimova. Kas need naised olid kohalikud laulikud või kuidas te nende juurde saada? Tahtsite me sealkandis viibisime üsna pikalt, minu meelest rohkem poolteist nädalat. Ma käisin Noscosmov udmurdi kolleegidega seal ja siis me elasime selles mal jogurti naaberkülas väikeses küll hästi väikeses külas juuksur see vahe oli mõni viis kilomeetrit ja siis kõndisime ümbruskonnas põhiselt. Liikusime jalgsi, käisime ümbruskonna külades ja kogusime mitte ainult muidugi laule, vaid ma ikkagi muud. Mind huvitas usundiline asi ka ja siis aga sai ka palju laule kogutud. Ja tegelikult, mis on nagu minu jaoks oluline selle juures, et just 2002. aastal, kuigi ma olin udmurdimaal käinud juba alates 1980.-st aastast 2002. aastal, ma avastasin alles enda jaoks need põhjaudmurdi vanad laulud, seda tüüpi laulud, nagu see kätt korrekton Kreski on. Ja seda ma avastasin tänu heale tuttavale, siis udmurdi instituudist Irina noriievale, kes just spetsialiseerunud on nende laulude vanade laulude uurimisele. Millest need vanad laulud räägivad või mille poolest nad erinevad? Nad erinevadki selle poolest, et nad ei räägi peaaegu millestki taha. Vot see ongi huvitav ja see on nende, see, mis teeb neid huvitavaks ja teiseks on ka see põhjus, miks nad nagu hakkavad kaduma. Need on siis sellised laulud, kus on tekst, on markeeritud üksikute sõnadega näiteks selles laulus kostavad sellised sõnad nagu istume, räägime, laulame, kurvastame ja vahepeal täidetakse see igasuguse muu asjaga. Täitesilbid ja kõik muu selline, kõige olulisem asja juures on see, et kui mitu inimest laulad siis igalühel see tekst on natuke erinev, noh, kuna kindlat teksti ei ole tantsu suhteliselt teksti osas improvisatsiooniline, et see, see ongi põnev ja ta vastandub nendele uuematele lauludele ja tänapäeval noh ma ei tea, kuidas nüüd on, aga siin vahepeal oli aeg, kus nooremad inimesed ei sallinud neid laule, nad leidsid, et see on mõttetu lalisemine, neil ei ole mingeid sõnu ja nõnda edasi ja sellepärast need ähvardaski väljasuremine. Aga jäid püsima. No ma loodan, ma loodan, sest et nad on just ütleme, selles mõttes huvitavad meloodiliselt huvitavamat tükk maad kui võib-olla need uuemad laulud. Ja see informatsiooniline moment ka sealjuures, kuidas järgmistes saadetes kuuleme veel mõnda seda tüüpi laulu, kus on nagu ühes on ka suurem hulk esitajaid Aga ma küsiksin, millal sellist laulu lauldi või millal ta teda võib kuulata, millal, nagu ta kohaneb. Sedasorti laulud, need vanad tähendab, neid on üldse terve hulk, need on noh, see muidugi konkreetne selline kurvastamise laul, seda laulsidki naised siis kui naiste laul ja siis, kui nad tulid kokku ja neil olid, oli tuju paha või neil oli, ma ei tea, lihtsalt hakkasid ja selle laulu laulmine lõppeb tavaliselt nutuga. Iseenesest jälle hea meetod, enda pingete väljaelamise tulevad naised kokku, laulavad ennast kurvaks, kuni tuleb pisar silma. Jah, ja see, see lindistus, seal salvestus, lõpeb ka nutuga tegelikult. Nii aitäh, Aado Lintrop täna meile rääkimast ja sellist huvitavat laulu tutvustamast. Muugal uni suunajana mis ei ole kuskil, muidu ta ei, sa ütlesid, et sa muu kauni suunajana missey luuski produda. Liisa. Siinses kohtumises õitsva toome armastaminud kallima mastagas. Armasta, kui lahinguta ära armasta vili kallima Ladas kuule armasta või. Armastav jumal mul kinni. Ja ma tulen sinu juurde ta siin. Armasta kui Sinurri ta täidab alu armastan sind nagu ikka alati. Armastav ühiselu reeglitega täidab ka. Armastan sind. Lehvika Pierre kadu siin kui magu sulen nagu. Ja grillis nägime, kuis kuldne õlle käedki ujus mäles pank taeva all. Ja siis mööblile. Tulgu tule tunnistajaks. Möödunu võiks ja nad ei näe täitmisele. Ja kui saatus astub karmilt lelude siis teine etlemisest jääkume. Ja kui saatus antu karmilt juurde siis me teineteisest ja tootja pole. Mäles hoogurit kukkus ta. Kuldse nei õhtu õnne ära. Töötleside kauni luulekogu, mis ei Eluvus Konduda Insa töötlepile ammuli kuulajale. Lihtsalt ei suuda. See oli siis ansambel untsakad ja ka üks väga-väga kurb laul pealkirjaga armastan päritud laulud, kõik, mis on selle aasta jooksul kokku kogutud ja mida on meile muusikud, teadlased, folkloristid rääkinud, valinud need veegan, huvitaja kodulehekülje peal järelkuulatavad täpselt samamoodi ka vanasõnad ja kõik eelnevad lood ja laulud, nii et kui teil on huvi ja tahtmist, siis saate veel üle kuulata. Tänaseks on aga huvitaja saade läbi saamas, ütlen veel nii palju, et neil ikka ainsad ja lepase reed saab siis kuulata juba homme Tartus, reedel Võrus ja laupäeval Tallinnas. Mina kohtun teiega homme, homseks teemaks on noored ja vaimsed probleemid, aga praegu saadet jääb lõpetama Ort ning looga metal labajalg, soovin teile kena päeva vaatamata sellele, et õues on selline suht november.