See signatuur kutsub raadiote juurde kõiki neid, kes tunnevad huvi ammu lauldud laulude vastu. Kas te olete kunagi oma vanematelt või vanavanematelt küsinud, milliseid laule nemad oma lapsepõlves laulsid? Need, kes selle vastu on huvi tundnud, on kindlasti märganud, et igal ajastul on olnud oma laulud. On laule, mis on vajunud unustuse hõlma, on aga ka neid, mis on läbi aegade püsima jäänud. Ja neid laulate praegu teiegi koolis, pioneerilaagrites, kokkutulekutel. Millised olid laulud, mida laulis professor Hans Trass, kui tema oma lapsepõlves ringi jooksis? Võite ju küsida, miks esitan selle küsimuse bioloogile mitega muusikule? Sellepärast, et professor Hans Trass on inimene, kes kogu oma elu on muusikaga Laubitsi koos olnud vähemalt lauluga. Ja seal, kas kodus pääskülas isa ja ema olid lauluga seotud. Meil oli grammofon ja klaver. Ja minul oli kaks vanemat õde ja vanem vend kellel oli palju sõpru, kes seal leegi tänaval siis käisid koos ja musitseerisid klaveri ääres, nii palju, kui nad õppimata oskasid. Kuulasid grammofoniplaate. Sellest algas minu suhtumine ja kontakt muusikaga. Kui te nüüd natukene meenutate neid esimesi kontakte lapsepõlvest mis siis kõigepealt meelde Tule mulle tulevad meelde tolleaegset grammofoniplaadid, loomulikult mul võis olla võib-olla siis neli või viis aastat, mitte rohkem. Kui ma esimest korda kuulsin, laulmas selliseid tolleaegseid kuulsaid tenoreid, nagu Tiitus, Kippaja karuuso Joseph Schmidt, Elle ooperiaariaid, muisa kogus. Aga selle kõrval ma mäletan veelgi paremini loomulikult neid lõbusaid õhtuid, mida minu kaks õde ja ja mu vend veetsid meie männiku all maja taga. Ja kus nad laulsid neid tolleaegseid kõige populaarsemaid viise. Millised need olid siis. Olid ju selliseid, mida isegi praegu veel. Ei ta ei taha olla. Rindis Gator rõmjane. Et siis taltsad jääb ka mängimas ei tunneta r. Aga kui vaibunud on äri rinnus, torn paisub, ah oi. Tummupsis mõistus ja aru, esiranda. Ise ma ei oskagi neid praegu õieti taastada, sest sest, et siis lauldi neid ühtemoodi, praegu lauldakse neid uuesti ja lauldakse uues rütmis trummide ja basskitarride saatel ja ei tea kuidas. Aga tol ajal väga tol ajal lihtsalt vist niimodi. Löödi jalaga rütmi, lauldi, näiteks niisugust laulu nagu, mis tollal oli väga populaarne, mis mul siiamaani mõlgub meeles ja see oli tõesti enne kooliminekut, tähendab enne seitsmendat eluaastat. See laul oli nii, armastan neid kahte musta silma. Miks saarmas tarneid kuumalt palava naad viiva mind unelmate ilma ja sinna jääd? Ta vaatas maha. Aga enne seda loomulikult ja koos sellega tulid, kus need laulud, mis olid seotud kooliga, leegi tänaval, asus tollal 29. alkohol, Kivimäe, alkohol, kui teda nimetati. Ja see alkohol tegi igal kevadel maikuus kohe praeguse pääsküla jaama ja laagri peatuse vahel kui Tallinna poolt tulla vasakut kätt, seal kus kunagi taheti ehitada üks klaasivabrik, seal oli kena männik, tehti niisugused suvepäevad. Ja sellel koolil olid juba oma laulutraditsioonid. Ja ma mäletan seda, et kui ma olin esimeses klassis seal siis meie lauluõpetaja tollane õpetas meile ühe laulu mille saatel me läksime siis leegi tänavalt Kreutzwaldi tänavani siis raudteeni siis üle perrooni vasakule, rivistusime saali ja laulsime kõik koos kogu kool laulu, mida ma viimasel ajal olen vähe kuulnud, aga mis on minu meelest väga ilus laul. Mul on meeles ainult algussõnad sellel laulul. Elagu kõik me armsamad A saag. Ela ning õitse armas kodumaa. See oli koolilaul. See oli niisugune laul, mida ikka õpetas meile meie õpetaja. Ma mäletan eelmises saates, kus vestluskaaslaseks oli vilja Toomi ja tema rääkis nendest lauludest, mida tema omal ajal laulis ja seal olid sellised laulud nagu teele teele Kurekesed ja küll on kena kelguga juba linnukesed. Need on laulud, mida praegugi meie mudilased ikka veel laulavad. Aga teie kooliajast, kas on mõni selline laul, mis on kandunud tänapäevagi? Sealt te panete mu raskesse olukorda selles mõttes, et kahtlemata mõnel minu klassikaaslasel, kellega ma olen koos kasvanud nüüd juba poole sajandini välja, võib-olla on niisugune laul meeles. Minu laule on asendanud võib-olla teised. Kui hakata nii selles kauges kauges minevikus meenutama, siis võib-olla mõned on. Need on näiteks ka praegu veel populaarne laul, lenda, lenda, lepalind. Seda me laulsime, ma mäletan jah, nii neljandas, viiendas klassis. See oli siis 30.-te aastate lõpp. Lendale ta Lepali. Ei maast ka ta. Ja loomulikult selliseid kodulaulud mis olid enne meid ja meie ajale, jäävad pärast neid paljudeks aastateks aastakümneteks. Ja muuseas, hea saatejuht just täna hommikul, kui ma tulin Tallinna, oli minu esimene reis sinna pääskülla leegi tänavale ja. Liivaaugu veerde õitse tänavale, suvila tänavale. Vaatasin ja kõndisin seal ja meenutasin neid neid aegu ja laule. Ja minu meelest küll need männid, mis seal on nii kaua kasvanud ja õige vähe, vaid pikemaks läinud ümisevad ja laulavad neid samu laule ja sedasama meeleolu, mis oli siis, kui mina seal poisikesena kõndisin, vilistasin ja laulsin. Kas selline lauluarmastus oli siis nüüd tingitult kodusest miljööst, kus muusikat peeti au sees või oli siis ka koolis läheb sõpradering laululembeline? Siis, kui me käisime alkoholis siis erilist sellist lauluarmastust ma ei mäleta, et oleks olnud kommuni erakordne, see tuli hiljem Nõmme keskkoolis kümnendas keskkoolis. Aga ometi oli meil siis üks lauluõpetaja, kes oskas meil veidi rohkem, võib-olla kui tavaliselt sisendada huvi selliste, noh kuidas ma ei tea, kuidas neid praegu nimetatakse, tõsisemad lapse laulud või või midagi taolist. Mul on meeles siiamaani see laul, mida tema meile õpetas vist neljandas klassis, kui ma ei eksi. Võib-olla oli see ka viiendas seal. See on see tuntud laul. Kuhi kaunilt see ülakui ilus, see hääl. La-la tollal ma arvan, et vähesed lapsed laulsid seda, see on juba ooperist. Kas olete te ise ka muusikat õppinud, kunagi elus? Olen küll jah. Ja seda teadlikku suunamist tegid Nõmme keskkooli tolleaegsed mehed Eino Tamberg ja Kulno Süva le Fedrick Kivilo muusikamehed, kes siis nõmmel õppisid? Nende mõjul ma hakkasingi siis seal natukene rohkem huvi tundma. Ja nad avastasid just nimelt nemad, eriti Eino Tamberg. Et mul on kõva kõri. Et ma oskan vastutuult laulda. Mustamäel. Ja kui ma läksin, siis 47. aastal Tartu Ülikooli õppima bioloogiat, siis astusin ka sisse muusikakooli. Õpetaja Salme kanni, juute. Aga ta ütles ka, et noh, kui te distsiplineerida ja osata teil õpetada, kuidas tuleb laulda metsate pianot, siis võib isegi test mingisugusel määral laulja saada. Ja ta hakkaski taltsutama mind harjuda, oskasime hästi. Kõik Fartesse forte Fortissimas. Aga. Ikkagi ülikoolis ja muusikakoolis paralleelselt õppida ei olnud nii väga lihtne. Ja selle tõttu muusikakoolijuha tahaplaanile. Ja siis, kui tuli ülikooli lõpetamine ja samal aastal pidin ma siis lõpetame ka muusikakooli siis oli selge, et must on ikka saanud. Bioloog. Ja nagu üks mu sõber ütles, et sa oled parim bioloog lauljate hulgas ja parim laulja bioloogide hulgas ja mitte rohkem. Aga kas on veel selliseid laule, mis on ütleme, läbi sajandite ja läbi aastate jäänud püsima ja, ja mis seal ikka teie lapsepõlves ja mida näiteks võib-olla teie poeg kodus laulab või, või koolis on õppinud? On küll see on laul, mida mina pidasin palju aastakümneid, tähendab noh, kaks 30 aastat 20 aastat vähemalt Eesti rahvalauluks ja oma suureks kahetsuseks. Kord ma avastasin, et seoloogis Soome laul. Seda laulab praegu ka kolmel häälel oma tuumaklassis, minu poeg, laulan ka mina, kui olen niisuguses laulu seltskonnas. See on see armas laul mullu, mina muidu karjas käisin. Mullu mina käisin ja häi tillukene Vellekene kulda, nii kalda, nii. Mullu mina käisin kaari. Kas te oma pojaga kodus ka laulate? On teil selliseid ühiseid laule, mida tema teab teie lapsepõlvest, mida teie tema praegusest repertuaarist teate mida te koostate laulda? Suhteliselt vähe minu repertuaar, arvatavasti aegunud tema oma kaasaegsus tunud. Ja selle tõttu me leiame välja arvatud võib-olla mõned niisugused igihaljad laulud, aga enamasti ikkagi laulab tema praegu. Kuigi ma pean ütlema, et need noh, 30.-te aastate laulud, ma ei mäletanud kahekümnendaid aastaid, sest siis ma alles lõpus sündisin need 30.-te aastate laulud, joolid hästi lihtsa viisiga meeldejäävad ja kui ma neid talle vahel naljaviluks mete laulud, siis ta võtab nad ruttu muidugi. Külge ja ümisen kaasa ja nüüd ei ole. See rasked kaasa laulda aga ega nad talle eriti ei meeldi. Rütmi ja hoog on muutunud teiseks lauludes. Ja need ikka istuvatele paremini. Aga teie jaotate ikka omi lapsepõlvelaule? Nad on lihtsalt armsad, nad teevad hinge soojaks. Aga kui te nüüd mõtlete natukene, teie poeg on praegu 11 aastane, kui teie ise 11 aastane olite, mis laule teie siis laulsite? Ja õppisin 38. aastal, seda ma mäletan täpselt ära esimese inglisekeelse laulu, sest et mu vanem õde õppis inglise keelt. Ja Molini hiigla uhke. Kui ma siis sain ühel klassiõhtul või midagi taolist. Neljanda klassi poisina esimest korda laulda inglise keeles ühe laulu. Tšau. Ja 40. aastal, kui ma olin Võsul pioneer siis me õppisime seal esimesed venekeelsed laulud ära, aga nende laulude juures meid hakkas võluma. No kuidas öelda? See, mida me hiljem kümnendas keskkoolis juba pidasime, siis kui me õppisime koos Kulno Süvalepa ja Eino Tambergi ja teistes Eesti puht muusika inimestega eriliseks südamlikuks, meloodiaks. Ja mille tipp oli loomulikult sellistes lauludes, mida me laulsime 40 kolmandal-neljandal aastal siis kui oli okupatsioon Eestis. Ja meie kool oli tollal rahume rahumäe algkoolis või praegu on ta juba keskkool, tollal olid alkohol. Ja siis me kõndisime teise korruse koridorides ja laulsime tasakesi omaette. Toll Kabulis, siis saad pragada. Aga siis me olime juba noormehed, ei olnud enam lapsed. Siis me olime juba 14 15 aastased. Siis tulid teised noodid ja teised toonid lauludesse ja huvidesse. Siis hakkas tegelema meie selline ärksam valivam maitse muusikasse ja lauludesse. Siis hakkas tegutsema Eino Tamberg oma operetiloominguga, mida ta siis tegi Kulno Süvalepa oma lauludega? See on juba teine järk, see pole enam lapsepõlv. Teil on käes mitu paksu vihikut täis kirjutatud laule, ma ei tea, ei oska öelda, kas praegu ka lapsed laulikuid kirjutavad. Aga küllap past ikka, see on põlvest põlve koolis ikka olnud ja küllap on ka tänapäeval niimoodi. Aga vähestel on need laulikud alles. Minul näiteks ei ole neid alles, kuigi mul on need kunagi omal ajal ka olnud. Kuulge, te panite, viskasin ära, lihtsalt halvasti tegite, hiigla jää, hiigla rõõmus ja, ja rahustav on vahel selle koleda koltuva vihiku lahti teha ja vaadake mis ma siia sisse olen kirjutanud, alates? Noh, päris esimesest klassist kuni kuni keskkooli kesklassideni üheksanda 10.-ni, millegipärast siis ma hakkasin vist häbenema seda lauliku pidamist siin on viimased sissekanded on siin üheksanda klassi lõpust pärast seda enam ei ole. Eks mina ei oskaks öelda, et minu klassivendadest kellelgil oleks olnud kunagi laulik. See oli minu jaoks mõnes mõttes uudised poisid üldse kunagi tegelenud sellise asjaga. Mul on ennegi öeldud, et ma olen nii veidi naiivne ja siis ma kirjutan üles niisuguseid asju, mida pole vaja. Aga mul on endal olnud sõpru, kes kellega me koos koolis käisime esimesest klassist peale ja kes ei tea, see ja naeravad isegi mind, et, et mu nisugune paar korda me oleme koos käinud ja ma olen näidanud, et vaata, mis ma siis, kui me teises klassis käisin, vaata, mis ma üles kirjutasin, siis nad naeravad, issand, millega sa siis tegelesid? Nonsens, nende arvates minule oli see väga tähtis, nendele mitte. Aga see on täiesti individuaalne. Tassis, mina olen selline, minule teeb see see kapsas nii-öelda rõõmu ja ma säilitan seda ja hoian teda. Ja mitte kui eneseväljendust, vat kui tolle aja väljendust, kus ma elasin. Ta tuletab mulle väga paljusid asju meelde, mida ma muidu läbi ilma nende laulud, et oleksin võib-olla unustanud. Aga unustada ei tohi. Kui ma nüüd mõtlen tagasi eelmisele saatele nendele lauludele, mida vilja Toomi laulis, siis need olid sellised klassikalised eesti rahvalaulud, klassikalised lastelaulud. Vilja Toomi oli maalaps, teie olite Tallinna poiss, siit julgen ma teha nüüd senise järeldused. Repertuaari valik oli tingitud ka kohast, kus inimene kasvas ja sündis. Kahtlemata nii on kõikidega. Laulud on loodud inimeste poolt. Inimesed elavad külas, talus, alevis, linnas, suurlinnas ja vastavalt sellele milline on see keskkond, see inimeste populatsioon kasutanud oma erialatermineid, noh, lihtsalt see elanikkond, kust nad on tulnud, kuidas nad on elanud, kus nad töötavad, millised huvid, millised raskusid neil on, milliselt kultuuriliselt majanduslikul tasemel nad elavad. Sellest tulenevalt kujunevad nende meeleolud, nende taotlused, igatsused armastuseta. Ja sellest tuleb ka laul, mida nad kirjutavad oma salmikutesse. Muhumaal lauldakse teisiti, kui lauldakse Pääskülas Pääskülas, teisiti kui tõrvas tõrvast esitliku Petseris. Aga ometigi on igal pool olemas siiski mingisugused ühised laulud, mida on kõikjal Jarati lauldud. Jah, ja loomulikult on selliseid läbivaid laule. Aga need ei määra siiski seda põhilist põhilist meeleolu. On olemas ka spetsiifilisi laule, võib-olla tänases vestluses teiega ja siin ümisedes neid viise. Ei leidnud üles neid laule, mis võib-olla oli sellel ajal pääskülas sellised, mida lauldi ainult seal mul ei ole lihtsalt. Mul on mälu selleks, võib-olla ma pole siia oma sellesse vihikusse neid märkinud. Nad peaksid nagu olemas olema. Ja võib-olla minu viga täna oligi see, et ma ei leidnud üles seda pääskülalaule. Meie siin stuudios lõpetame, et jätta teile kõigile võimalus mõelda, millised on need laulud, mida te praegu laulate ja millised need, mida kunagi lauldi. Mõelge laulust, kui aja näost.