Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates on meil peateemaks laste vaimne tervis. November on laste õiguste kuu ja igal lapsel on õigus olla õnnelik ja terve. See alguse saab, aga kõik kodust ja, ja päris väiksena, et kas meist saavad täiskasvanud või oleme natukene katkised. Täna saates külas lastepsühhiaater tere psühhoterapeut Piret Visnapuu Bernard ja räägime ka sellest, et mis toimub kehas, kui on hirmu, kui on mure, kui on liiga kõrged ootused kõigest sellest, et mismoodi siis keha reageerib ja tuleb juttu ka sellest, et kuidas aidata ja kuidas olukordadest võiks välja tulla või, või kust abi otsida. Ja veel uuematest teemadest annab ülevaate tänases saates geenius e-portaali toimetaja Jakob Rosin. Ning portaalist menu tuleb külla Kaspar Viilup, kes räägib siis ühest õudusfilmist ühest raamatust agaga. Olgu see üllatus, millest veel ja tunni lõpus vaatame jõulude suunas, räägime arengukoostöö ümarlaua ideest, kingi targalt. Mida selle all mõeldakse, kuidas panna tarkus tööle nii, et jõulurahakoti tühjaks ei teeks. Need on teemad ja räägime Katrin Pärgmäe arengukoostöö ümarlauast, aga seda juba tunni lõpus. Niisugused jutud täna minu nime Krista taim ja head kuulamist. Ükskõik kuhu lähed, seal oleva ja. See, mis meil ka oma laheseia On iksus. See, mis meid loomava Selle trahvi koos lugu ei anna alla ja ei maksa tõesti alla anda, olgu mistahes, tuleb alati minna lõpuni, leida lahendusi, need on kuskil olemas. Täna ka soovitaja saates otsime lahendusi ja teemaks on laste vaimne tervis ning saates on külas lastepsühhiaater-psühhoterapeut Piret Visnapuu, Bernater. Tere, Te. Olete 25 aastat tegelenud lastega nende muredega, nende vaimuga nende hingega. Öelge, kui palju on selle aja jooksul mured, probleemid, haigused, muutunud. Natuke kindlasti on muutunud, aeg on juba ju nii palju teiseks läinud ja kui me mõtleme, et selle aja jooksul on tulnud näiteks selline huvitav asi nagu internet ja mobiiltelefonid ja kõik, mis on seotud digiga ja guugeldamisega, et see on tõesti varem ei olnud. Aga teistpidi inimene on ikka inimene, pered on ikka pered, laps on ikka laps. Et põhiolemuselt noh, niisugust drastilist muutust ei ole ju tulnud. Kindlasti me oleme hakanud rohkem rääkima sellest, et lapsel on õigused. Tegelikult testin mälu ei peta. Kas 91 92, ka Eesti ühines näiteks lapse õiguste konventsiooniga? Et sestsaadik on ka teadlikkus, et laps on omaette indiviid, see teadlikkus on ju meil kasvanud. Ja ühtepidi me oskame rohkem näha, et laps on oma avamängus oma olemises. Me näeme, kuidas laps on niisugune paindlik ellujääja ja teistpidi me näeme ka, et laps on tegelikult ju nii haavatav nii sõltuv täiskasvanust. Et selles mõttes, et, et laps on väärtuslik. See on nüüd minu töötamise ajal kogu aeg olemas olnud. Et kunagi oli ju ka, et noh, lapsi oli palju ja palju neid ellu jääb ja see on tõesti möödanik, et selles mõttes et laps on oluline. Iga täiskasvanu ülesanne on küll kõiki lapsi kaitsta. Niipalju kui kui oskust ja jaksu ja nii-öelda laps ikkagi seada esikohal, et see on kogu aeg nüüd olnud ka mille eest vajavad või kelle eest vajavad lapsed kaitset. Kõiksuguelusündmuste lapse elu oleks turvaline, ma arvan, see on. Mille üle peaks mõtlema, et aga seal läheb. Jah, aga milliste probleemidega teie juurde tavaliselt tullakse, et mis siis on juhtunud, sest psühholoog on nagu, ütleme niisugune rahulikum aste, aga psühhiaater ja sealt edasi sealt edasi on juba ikkagi arst ja see on juba ikkagi nagu midagi tõsist. Vähemalt nii tundub. Ja just nii tundub. Ja kindlasti vahe on, millal töötab psühholoog, millal töötab sühhiaatel ja kolmas teema on tõesti, millal töötab. Psühhoterapeut ja psühhoterapeudina. Oleneb nüüd, kui vanad lapsed tulevad, et kes on olnud kõige noorem, kes on teie juurde sattunud või toodud. Olen töötanud ka lastehaiglas vastsündinute osakonnas tegelikult nende laste peredega, kes on hoopis enneaegselt sündinud, aga siis emaga, mitte lapsega. Laps on ka kaasas, temal on ka oma elu ja, ja olemine, et väikeste lastega töötavadki koos lapse ja emaga, et aitad tegelikult kaasa, kuidas vanematel lapsikesega kontakt tekib ja loomulikult, kui on sündinud enneaegne laps, kellega on nii palju muresid. Vanematel on oma kriisis nii palju muresid, et tõesti niisugune psühholoogiline, psühhoterapeutiline abi on hästi vajalik. Ja seda meie lastehaiglad ka pakuvad peredele. Aga kui nüüd vaadata, ütleme, haiglast väljapoole, siis mis seal toimub, et vahel mul on kõrvalt vaadata, mis kõrvalt ja samas ka sees olles tunne, et eesti peret ühest kriisist teise elavad ja uue kriise lahendavad, sest kogu aeg midagi toimub, midagi juhtub, kas tööl tänaval, kogu aeg on üks kriise kustutus. No õnneks paljud pered elavad pess rahulikult ka aga no väikeste lastega tavalised. Mured, et kui lapsekene sugugi ei maga, kui laps Nõeldaksid jonnib aga tõesti lapsel on raske oma tundeid reguleerida ja me hea meelega oleme selle kohapeal abiks. Aga mis te teete siis, kui laps on seda ma, ma tean, et me oleme huvides, on mitu korda uurinud, et mis on need nõuanded, no laps hakkab jonnima, mis sa siis tehtav? Tegelikult see ongi see koht ka, et kus me saame nagu vanemaga koos arutada, teed, mida tema saab teistmoodi teha, kas ta saab teistmoodi teha midagi lapse päevaplaanis enda elukorralduses, kas oleks tarvis hoog maha võtta? Eladagi nii-öelda rohkem lapsele orienteeritult? Mitte selles mõttes, et vanem siis unustaks ära, et tema Endal on ka ikkagi elus vajadused puhata ja ja täiskasvanu asju ajada, aga tõesti see niukene orientatsioon oleks perekeskne, et me eelistame lapsega koos tehtud tegevusi, et noh, ma arvan ka, et Eesti on üliõnnelik maa, et meil on nii pikk vanemapuhkus. Kas ta nüüd on puhkus? Kohe vanemad vaidlevad, aga ta on, ta on võimalus olla lapsega koos, just. Ta annab aega olla, harjuda ja lapsel on hästi hea, kui vanema pea ei ole nii-öelda 110 muu probleemiga täidetud. Ja tegelikult kui elu on rahulikum, siis lapse reaktsioonid on ka rahulikumad kui elu päevakava järgi ja on tõesti ongi lapsi, kellel see niisugune öeldakse, et eneseregulatsioon ei tule nii kergesti, tai ei adu ennast nii hästi, see uni ei tule siis ei tea, kas ta tahab süüa või ei taha süüa. Tuju läheb kehvaks ja no seda enam siis vanem on tegelikult suur abiline aidata lapsel see enda elurütm paika saada. See on ideaalmaailmas, tegelikult ma kardan, sest ja palju on ju ka lapsevanemaid, kes peavad puudega lapsega tegelema, nad ongi kui nad väga tahaks, nad ei saaks tööle minna ega midagi teha, sest laps vajab hoolitsust. On peresid, kus on sissetulekud nii väiksed, et vanemad ei saa endale lubada seda, et nad jäävad kujunenud mitme koha peal rabelema ja nii edasi ja nii edasi ja aga kas siit tuleb ka kuidagi see välja, et et samas ka rikkad nutavad? Ka nendel on probleeme, et kui sul on rahaprobleeme ja neid ei ole, et laps on terve, kas siis esineb ka? Kindlasti esineb jah, no meie oma lapsevanemate rahakoti viilu aga need on need majandusmured muidugi loomulikult. Ja noh, keeruline elu võib igal inimesel olla. Tõesti esimene asi, on see päevaplaani tasakaalustamine vaatamine, et kas on liiga palju ette võetud. Hiljuti just lugesin ühte britti uuringut, kus oli kindlaks tehtud, uuritud, et kuidas siis lapsevanematel peres läheb ja võivad, kus need probleemid tulevad ja tuli välja, et tõepoolest lihtsalt sellepärast, et sul on üks, kaks või kolm väikest last kodus. Isegi hommikul väljaminek võtab vähemalt 14 minutit rohkem aega kui siis, kui üks täiskasvanu läheb uksest välja. Kui sa seda sisse ei planeeri, siis ongi juba, noh, sa oledki graafikust väljas. Et seda saab, noh see tundub uskumatuna, tundub, et äkki homme läheb kiiremini, aga ei lähe. Aga teate, see ongi põnev võtamegi nüüd sinna väikse teemapöörde ja võtame niisuguse keskmise pere, kui seda üldse on olemas, et mismoodi seal sättida asju nii, et nad töötaksid, kõigil oleksid närvid korras ja õhtul hea meel kurb olla. Ja et isal-emal jääks ka omavahel rääkimiseks aega, et kõiki oleks pühendatud ainult täidis läks ümber laste. No kindlasti, kui ootused ei ole väga kõrged ülikõrged, et korraga ja mõnikord on, inimestel on tõesti sissetuleku pärast vaja palju tööd teha. Täiesti loomulik on ka see, et tööalased väljakutsed on hästi huvitavad, tahakski sukeldaja tundub neid hiljem ei tule. Et hea on, kui laste väikelapse eas saab vähe rahulikumalt võtta. Tööd saavad tehtud, jõuame õigel ajal koju. Selles mõttes õigel ajal, et jõuame süüa teha ja tegelikult lastele täis pisikesest peale on hästi oluline Peresüüks kuus hommikul õhtul. Et see on niisugune kokkusaamise rahuliku toimetamise aeg. Tegelikult ka lastele hästi sobib. Neil on kodus omad ülesanded, et nagu pere elab pereelu, omad rituaalid, omad mingid ja rituaalid, kindlad asjad. Ja tegelikult see kodune majapidamine on ühine tegevus. Te ei ole nii, et laps ainult last tahavad aidata. Uuringud on näidanud, et aastased lapsed on väga abivalmis. Nad ulatuvad maha kukkunud esemeid, nad teevad ust lahti, väga tahavad täiskasvanuga koos toimetada. Ja mida suuremaks need saated sea, osavamad nad on, seda rohkem saab neile usaldada. Tegelikult Te ei ole vaja mõelda, et ta nüüd ma ei saagi kodus midagi teha või mõnel, ma pean hoopis lapsega mängi hobused panema. Tegelikult laps on väga tänulik, kui ta on kaasatud tavalistesse kodustesse, tegevustesse ja see toob elu jooksul. Et tõesti, et ei tunne ka teismeline, ta on elust väljas, vanemad kuskil midagi toimetavad, ta ei tea, mis kodus toimub. Tegelikult tunneb ennast siis väga üksinda hoopiski selle asemel, et tal oleks omad vajalikud asjad selleks teha, et elu kulgeks. Ilma, et see oleks noh nagu, et nüüd lapse töö ja suure töö koos elame siin majas. Aga kui me nüüd võtame need asjad, mis oleksid head, vanematel teada, et kui nad nii teevad, siis nende lapsel on tervis korras ja kõik on hästi. Võtame näiteks. Selle poole, et mis toimub kehas siis, kui näiteks laps on hirmul, kui laps on stressis, kui tal on nagu ärevus, et mis, mis füüsilised keemilised protsessid siis kehas toimuvad, kuidas neid saaks maha võtta kodus? Ja hästi, lihtsustatult öeldes on tõesti see, et kui inimene kardab, siis temal kortisooli tase paljude muude stressihormoonide isegi keeruline, aga üldistatud saab öelda, et kui kortisooli tase väga tõuseb ja see tegelikult ajus Noh, vähemalt nii-öelda niuksed rajad käima, et inimene hakkab toimima pigem instinkti ja hirmu juhituna ja tema mõtlemine ei saagi osaleda, sellepärast et ellujäämismehhanism ei, sul ei ole aega, nagu tundub, nagu ei oleks aega mõelda. Et seda on ka siis, kui seal kaksiktornide katastroof oli, siis uuriti, rasedaid oli, kuna olid rasedad, kes seda hirmu konkreetselt kogesid ja tuli välja, neil oli kotis oli tase kõrge, olene beebidel oli kõige kurvem on see, et hirmuga, vot see on nüüd tõesti, me jõuame kodu või lähisuhtevägivalla juurde pealt nähes, kui laps kardab. Kõige kurvem on see, et spordis oli tase, jääb väga kauaks kõrgele kõrgeks see kortisooli tase ei lange siis, kui hirmutekitaja on põhjus, kaob hirm jääb nii-öelda vereringesse selle tõttu tänapäeval ka räägitakse nii-öelda teise kolmanda põlvetraumast. Et ja et mis siis teha, et noh, ongi inimeste selline. Moraalne seis, et üks on tõesti noh, kui inimesele on siis muutunud ärevushäireks depressiooniks, et kas on ravimid ja samas on leitud, et psühhoteraapiaga loovteraapiaga pigem saab aidata. Et ka tõesti füüsilised näitajad muutuvad, et tõepoolest ka kui laps kardab. Me näeme hirmunud last hirmu silmis, aga tegelikult, kui see hirmuallikas on krooniline Selleks võib olla isa ema, selleks võib-olla lasteaias midagi koolis midagi ja selles võib-olla ka koer. Naabri koer. Võib ka naabri koer olla. Et tõesti, kui see on krooniline hirm siis jällegi Ameerika lastepsühhiaater töötas süst ahistatud laste aitamisega, avastas, et laps käitub täiesti rahulikult. Aga kui tema kehalisi näitajaid mõõta, siis tema südame löögisagedus oli kohutavalt kõrge. Nii et tõepoolest me seda hirmu ei pruugi näha välises käitumises, kehaliste näitajates. Kuidas seda saab maha võtta? Selles mõttes, et ma tean, et kui endalgi on mingi mure või asi siis aitab alati liikumine, liikumine, liikumine, või siis sa räägid selle mure välja, sa joonistad selle mure välja. Kuidagi ta saad endast välja, kas siis ka verenäitajad hakkavad muutuma? Või kui palju peab seda? Ja hea verenäitajad hakkavad muutuma ikka kui organismis. Et see, et kui sul on hea rahulik olla, siis tegelikult su kehalistes näitajates peegeldub hirmu puhul kõigepealt ikka hirmuallikast tuleks kõrvaldada. Et lähisuhtevägivallaga peres noh, laste huvides on, et ei mõelda, et ehk läheb üle. Et midagi tuleb ette võtta. Meil on programme nüüd ka nendele inimestele, kes tõesti ennast ei oska pidurdada. On ikkagi variante, et saab nõnda, et lapsed saavad elada turvaliselt, see on esimene. Ja sealt edasi on tõesti see, et. Igasugused erinevad teraapia variandid. Kui meil ka lapsed käivad psühhoteraapias siis noh, väikelapsed. Et me räägime temaga, aga tema tegevus on tegelikult läbi mängu, ta mõtestab ennast, ta leiab selle enda iseseisvuse enda elujulguse uuesti ülesse. Loomulikult suurema lapsega saab see, et algkooli lapsed, nemad sageli armastavad nagu läbi joonistada. Lugusid, joonistada lugusid, jutustada läbi lugude jutustamise, näiteks teismelised tahavad nagu tõsimeeli arutleda, mõned võivad väga keerulised asjad selgeks mõelda, kui nende kõrvalkaaslasena püsida. Ka enda minevikku ja kõike mõtestada ja ja nii-öelda iseendana julgena edasi minna. Mis on hirmu kõrval järgmine selline murekoht või mis muudab meelgi armumine? Armumine on just väga hea, et tõepoolest lastele seda ei tohiks esineda või ikka esineb. Muidugi jumala üks lasteaiakasvataja ütles, et nii tore on töötada kolme nelja aastastega, et iga nädal keegi teeb abieluettepaneku, et et noh, last, laste tunded ongi ju suured ja ehtsad ja ja noh, tegelikult ju ellu jäävad, kui me mõtleme kasvõi väikest Illimari. Et see on noh, lapsel oma tunnetest vallatud üleni. Et tegelikult kõik, mis pakub rõõmu, avastamislusti, loomingulist rõõmu, et sa teed midagi toredat valmis. Väga hästi aitab tantsimine, liikumine, õues käimine. Aga võistlemine meid pannakse ju väga varakult juba kogu aeg võistlema ja sa pead olema parem, sa pead olema varem ikka teise taseme. Jah, natuke võistlust, mängu, lustina, niisugust mängulist võistlust on hea, aga kui see on nii-öelda elu kaalul. Ja kui see on pidev sisse man, muutub stressiallikaks. Ehk siis, kui ka vanemad suruvad lapsele alateadlikult, et ei saa, ikka peaks ikka proovi ja proovi ja tee, kas see võib-olla natukene ohtlik tekitada sellist, et ma tahan kogu aeg olla parem, aga ma ei jõua, sest noh, kuskil on piirid, et võib-olla sa ei olegi kõige esimeseks loodud. Jah, ja noh, et kui elu ongi kogu aeg pingerida, et õnneks tõesti koolis praegu on ära kadunud, et ei ole lubatud isikuandmeid levitada, ei panda hinnete pingeridasid Klassis seinalehte välja ja teised vanemad ka ei näe päevikust või e-koolist, et kauda ikka näevad, nad näevad seda hinnete keskmist ja no see on inimesele omane, püüda võistelda. Aga mõistlikkuse piires väga-väga kindlasti mõistlikkuse piires ja mitte nii, et on ainult ühe kriteeriumipõhine pingerida, et et koolis on ka hea, kui on erinevad asjad, üks on ühes, parem, teine teises parem. Ja oleneb eri maades ka, et no peale Eesti on veel teisi maid ka, kus, kus on noh, nii-öelda teadmiste pingerida, tähtsam on jälle maid, kus on sotsiaalsed oskused, sinu inimlikud omadused, sinu sõbralikkus. See on palju tähtsam ja just neid sotsiaalseid oskusi kui arendada koolis, kui kuulan selleni orienteeritud minu meelest selliseid koole ja lasteaedu, meil tykki verest juurtega. Tõsi, ta on, aga Piret Visnapuu käinud, ma küsiks veel teie käest natukene jõulude kohta, sest see on üks selline stressirohke aeg, kuigi ta peaks olema vaikuse ja rahu püha, kus on nagu pered istuvad koos, mingit tralli mällu ei toimu, aga kuidagi on juhtunud nii, et ta nagu käest ära läinud pisut. Et mismoodi jõulude ajal aeg maha võtta ja tunda, et vot nii see on nüüd õige ja mida teha, et hoida ennast ree peal, et siis sa saad olla ka parem lapsevanem. No jõulud on ning suur rõõmupüha ei peaks olema nii, aga kui palju te teate, rõõmupäike on õnneks muud jõsud ja noh, minu meelest ka ikkagi. Levib rohkem seda, et ela lihtsamalt, ela aeglasemalt. Et mida see tähendab ele aeglasemalt võtta päeva jooksul vähem asju. Et jõuludega sama lugu, et kui palju sündmusi, kui palju kontserte, kas me neid kõiki vajame? Kui palju külalisi? Kun, tundub imelik, tahan kõiki näha, aga parasjagu tegelikult jõuludega on ka tore see, et, et kui on niisugune oma perega olemise aeg, siis käime sugulastel külas. Nemad käivad meil, et neid sündmusi oleks vähem. Kuule valimegi ühe jõuluetenduse pärast mäletame, et me seal käisime. Et oleme rahulikult, väärtustame nii-öelda seda, et küll on mõnus, et täna ei pea kuhugi minema pühade vahel töölt vabad päevad. Ma toon ka, ma ei tea, kui palju seda Eestis on, aga et mõnel maal on väga palju, et inimesed nii-öelda pagevadki soojale maale möllu eest, aga tegelikult selle niisuguse turvalise rahu igaüks saab omale kodus ka teha. Et ei olegi ju kõiki asju vaja koju osta, üksteisele kinkida. See aeg on see kingitus. Paneme küünla põlema, räägime lugusid, küsime vanaema käest, kuidas siis pühad olid, kui sina laps olid, et see tegelikult üksteisega jagatud aeg, miks te seda jagatud lood, seansi kingitus? Hoida ja armastada oma peret seal nagu esmatähtis ja siis tuleb kõik muu. Ja ma väga tänan saatesse tulemast, Piret Visnapuu, Bernhard ja meil jääb nüüd laulma Laikrite perebänd looga üks laul. X. Väest koju tuli Polnud üldse piiki hingegi puudutajailudenen ol loodre iidolile õnnelik. Üks lauake ilus raamat on võitnud palju heki, süda p. Neeksina ajas rätta seikleb taas peedeega. Läheb läbi suureks taluda ja ei laul kui kustumatu leek. Kõrged lendu taunivad raja või ilu. Toortevalmid. Üks laul nõuduta äravas koju tuule polnud üldse pik. Hingegi puudutaluutre pealt olnud tuurile. See oli siis üks laul Laikrite verebändilt kuulata veel tina Turnerit ja seejärel hakkame rääkima iide viimasest sõnast. Uuest põnevast telefonist. Täna on kõik telefonisõbrad ja tehnikahuvilised juba kindlasti elevuses, et kuskohast saaks seda pulditavat Samsungi telefoni Keenias. Portaali toimetaja Jakob Rosina on saates ja see vist oli täna kõige kõige sellisem kõige muudis. Tere hommikust. On see üks kõige huvitavamaid uudiseid, sellepärast et üle pika aja on selline suurem telefonitootja proovinud välja tulla millegi täiesti teistmoodi seadmega. Ja Samsung on mitte nüüd veel müügile tulnud, aga vähemalt eile demonstreerinud sellist nutitelefoni, millel on tõepoolest volditav ekraan, ta võib olla sellise nelja pooletollise kraaniga nutitelefon. Hästi selline piklik, aga selle saab ka lahti voltida, siis ta on täiesti tahvelarvutisuurune seade. Ja huvitav on siin selle juures see lahendus, et kui tavaliselt selliste volditavate seadmetega puhul kasutatakse ikkagi hingi, ehk siis seal keskel on mingisuguseid hinged, siis siin on kõik see seadme esipaneel on ekraan, et sa võidki täiesti selle ekraani keskelt kokku voltida. Hetkel on ainult see lugu, et väga palju detaile selle telefoni kohta veel teada ei ole, siis, mis tal seal sees on, mis tema funktsioonid ja võimalused täpsemalt on, aga kuna see eilne demonstratsioon, mis tehti, oli päris selline põhjalik ja päris või mitte põhjalik, vaid tõetruu, siis võib eeldada, et see ei ole enam nüüd prototüüp, et selline seade võib ka millalgi lähitulevikus müügile jõuda. Sealt edasi on veel volditav televiisor ja siis lõpuks kokkuvolditav maja. Absoluutselt hea, aga Youtube'i piraatlusevastane süsteem on ka Donald omanikele päris kenasti sisse. Tüübil on automaatne, piraatlusvastane süsteem, mis jälgib kõiki üles laetavaid videoid, mis tuvastab ära siis selle, kui sinu videos, milles üles laed, on sisu, mis on teiste poolt toodetud, ehk siis lihtsas keeles öeldes autoriõigustega kaitstud lahendused ja selle tõttu süsteem tuvastab ära, annab teada video originaal selle omanikule ja siis on võimalik selle video pealt ka originaaltootjal teenida ja üle kolme miljardi dollari dollari on sel aastal siis neile välja makstud 1,2 miljardit sellest moodustab siis muusika näiteks mida inimesed on laadinud ülesse Youtube'i ja siis on muusikaloojat saanud selle pealt endale tulu. Aga see on selles mõttes huvitav süsteem, et seda on päris palju. Ühelt poolt kritiseeritud. Tähendab Youtube'i on kritiseeritud just selle tõttu, et nad õhutavad piraatlust ja seetõttu on Youtube aina rohkem ja rohkem juurutamas oma autoriõiguste kaitse süsteeme, mis siis nii heliliselt tuvastab ära selle, kui sul on õigusteta sisu selles videos kui ka pildiliselt, nii et nüüd on loodetavasti Youtube vähem piraatluserohke. Nii, aga kuidas on lood sellega, et kas on võimalik kuidagi tuvastada näiteks seda, et alla kolmeteistaastane ja hakkab minema sotsiaalmeediasse, kuhu ta ei tohiks minna? Eks tegelikult tõenäoliselt, kui vaeva näha, oleks seda võimalik, et tuvastada läheb erinevate kanalite ikka, kas seda sotsiaalvõrgustikud teevad sellepärast et nemad, nende huvides on saada rohkem kliente ehk kasutajaid juurde, aga tõepoolest väga paljud Eesti noored ja just alla kolmeteistaastased on sotsiaalmeedias ja miks see 13 on siin oluline seetõttu et 13 on tavaliselt see alamvanusepiir, mis sotsiaalvõrgustikes ära tuuakse. Ja seetõttu, ehkki, ehkki ehkki tõesti see peaks olema vähemalt 13, on enamik noored alla 13-st tegin ennast kasutajaks registreerunud ja, ja see on selles mõttes problemaatiline, et sotsiaalmeedias ja teatavasti liigub päris palju sisu, mis võib olla nii, noortele, vajaks selgitamist. Aga seesama uuring, mis läbi viidi ja selle detailid on meil geenides ka ilusasti ära toodud näitab ka seda, et sotsiaalmeediat kasutatakse ka päris palju ja vähemalt kolm või rohkem tundi päevas ütles siis päris suur osa noori ja siin ei ole vahet selles, kas tegemist on nädalavahetuse või koolipäevaga ja kellaajaliselt täpselt samamoodi kella kolmest seitsmeni pärastlõunal seitsmest 10-ni. Ka õhtupoolikul seda kasutatakse, mis tegelikult võiks olla aeg, mida veeta kõikide teiste pereliikmetega koos. Absoluutselt, aga üks põnev uudis veel Keenias portaalist geenius punkt ee portaalis siis täpsemalt Läti piirile pannakse küsimustega pinnil tehisintellekt see nüüd tõsi või, või mis sind? Ja see nüüd tohiks segadusse segadust tekitada sellega, et see ei ole nüüd Eesti-Läti piir, vaid see on Euroopa papa Liidu piirile tegelikult pannakse, hakatakse testima uudset süsteemi, mis tõesti tehisintellekti abil püüab siis tuvastada piiririkkumisi püüab tuvastada illegaalsed kaubavedu ja seda tehakse päris huvitava süsteemiga, nimelt et sa pead vestlema arvutiga, arvuti esitab sulle küsimusi ja sa pead nendele vastama, need küsimused ei ole üldse keerulised, et näiteks ta võib küsida, et kas, kui sa kohvriavad, kas see sisu, mis te just ütlesite, on seal päriselt ka olemas. Ja kui inimene ütleb jah, siis tegelikult arvuti jälgib lisaks sellele, mis ta ütleb, ka seda, mismoodi ta ütleb, kas inimene punastab, kas ta hääl väriseb. Kas ta, kas ta ilmutab närvilisuse tundemärke ja kui arvutil tekib, selle vastu kahtlus, antakse, see inimene suunatakse edasi inimesest piirikontrolli juurde, kus siis kontroll jätkub ja hetkel on selle süsteemi täpsus 76 protsenti, ehk siis üks neljast inimesest, kes tegelikult on, on süütut, saadetakse, võib olla lisakontrolli, aga tegijad loodavad, süsteem õpib ja muutub aina täpsemaks. Vale elekter siis põhimõtteliselt natukene nagu valedetektor, aga, aga peaks lõbustama siis piiriületusi nii, nii neile, kes soovivad piiri ületada, kui ka neile, kes soovivad seda piiri kaitsta. Ma arvan, et väga palju saab olema piiriületajaid, kes lähevad juba ainuselle ainuüksi sellepärast, et vestelda selle arvutiga, saada teada, et mis naljaselt saab. Ma tean ennast, ma aeg-ajalt räägin koomale arvutiga, kui temale ei kuuletu, aga ta ei vasta mitte midagi. Ma väga tänan, Jakob Rosin, nende põnevate uudiste eest ja portaalis geenius poee on siis veel põhjalikumalt ja eks päeva jooksul tuleks sinna teiste juurde. Selliseid laura pausiini ja nüüd Tartu stuudios on meil valmis arengukoostöö ümarlauast Katrin Pärgmäe, tere. Tere hommikust ja ühtlasi teemaks see, et kuidas kinkida targalt, te olete juba ka eelmisel aastal sellele tähelepanu, Nende kingitused peaksid olema targad ja mitte kogu aeg seda raha, raha, raha, midagi muud, midagi muud, sel aastal on teil ka üks huvitav idee. Sel aastal meil on isegi kaks huvitavat ideed. Kui rääkida nüüd sellest esimesest, siis meil oli mõte, kuidas tähtsustada aega, mitte siis rahalises mõttes, vaid just nimelt seda, mis me koos veedame. Ja me tegime sellise asja, see, et kõike 100-le lasteaia rühmale saadaksime postkaardid, mis on sellise ütlemiskontuuriga tehtud, et laps saab selle ise siis ära värvida. Ja siis ema ei saa või kellelegi abiga panna postmargi peale kirjutada paar ilusat soovi ja siis saate selle, kas vanaemale, vanaisale või mõnele sõbrale. Ja sellega juhtus eile nii tore asi, et kui ma selle siis sinna lasteaednike nii-öelda kogukonda üles panin siis meil oli kolme tunniga 150 rühma ja 3000 last. Ja me pidime selle registreerimise kinni panema, sest meil lihtsalt me oleme vabaühenduse, me lihtsalt see eelarve otsa. Et, et noh, selles mõttes see on see esimene mõte, mis me teha tahtsime. Ja, ja teine asi on see, et novembrikuus, miks rääkida jõulukinkidest on see, et igal aastal öeldakse meelega, me detsembris räägime. Nüüd te ütlete, aga see on liiga hilja, et miks te ei rääkinud sellest varem. Ehk siis nüüd me mõtlesime, et me räägiksime varem sellest, mida saab teha novembris selleks et detsembris oleks mõnus rahulik olla ja see on luuretöö. Ehk siis tavaliselt kui nüüd minna samm tagasi, miks olid kunagi kingid väga olulised või miks meil on tunne, et kink väljendab armastust? Ma arvan, et kunagi oli meil aega rohkem asju vähem. Ja, ja see ja need, need kingitused väljendasidki seda, mis aja ma olen sinna sisse pannud, sest ma tegin seda, ütleme, kampsunit või salli või käsitööd. Ma tegin, mõeldes siis ütleme noh näiteks sinul, eks ole, siis nüüd on juhtunud täpselt vastupidi, ehk siis ma käin hästi palju tööl selleks teenida raha ja siis ostan selle kingituse. Aga tööl käia, siis ma ei mõtle pidevalt, et ma nüüd teen seda tööd selleks, et ma saaksin sulle selle kingituse osta. Ehk siis ma mõtlen päev otsa tööle ja siis lõpuks lähen ostan selle mingisuguse lolla ära, aga see tunne on jäänud samaks, et kui ma ostan midagi väga kallist, võime, ostan palju, et siis väljendab väga palju armastust. Aga noh, kahjuks enam ei ole nii. Ja meie nagu mõte on see, et kuidas seda siis uuesti nagu tagasi pöörata, et kingitus väljendaks seda armastust ja aega on see, et nüüd hakata tegema luuretööd, mis sellele inimesele meeldiks nagu elamusena, kas teile meeldib teater, kas teile meeldib kino, kas me saaksime minna koos matkale? Ehk siis vaikselt juba seda uurida ja siis, kui tuleb detsember ja mul on vaja otsustada, kas ma kingin talle teatripileti kinopileti, kas ma korraldan talle tõesti metsas pikniku, siis ma juba tean. On ka neid endale külla, ju see ei leia ja lähme koos restorani või teeme midagi koos või võib-olla talongi salli vaja. Või, või äkki tal on vaja täiesti mingit konkreetset eset. Aga siis mul on nüüd aega, et otsida, et siis oleks tehtud loodussõbralikult, et oleks tehtud inimesi austades. Et see oleks selline, mida sellel inimesel tõesti teid ta kasutab seda pikka aega, kas see annaks ka natukene hingetõmmet selles mõttes, et jõulud ei teeks neil rahakoti tühjaks ja ei saadaks meid panga orjusesse laenu võtma? Ma arvan, et see on luur, raha, selline asi, et sa pead kõigile kõik kuskil kogu aeg käib mingi tahtmine ja tuleb anda raha välja kinke ja ma arvan, et jõulud üldse ei peaks olema see aeg, kus me nagu vaeseks jääme, sellepärast et seesama lugu, jäljed, mis väljendab meie armastust, jõulud on ju tegelikult nagu koosolemise ja hoolimise aeg. Jaa, jaa, seda perioodi, kus meil nüüd on olnud seda tohutut reklaamihullust ja ja noh, iga reklaam enne jõule tegelikult näitab seda, et kui sa nüüd seda inimest ikkagi armastad, siis osta talle see asi ära, sellepärast et ega ta muidu ikka õnnelikuks ei saa. Ehk siis, et see reklaamide nagu sihuke Pealmass nagu massi pealetung on olnud nii suur, et me tegelikult olemegi nagu natuke sinna kinni jäänud ja meil ongi tunne, et nii ongi, et, et ma peangi talle ostma selle kõige kallima asja, sest noh, muidu ta ikkagi ei ole õnnelik. Aga laste puhul näiteks ütlevad psühholoogid, et kui ta saab palju kinke, siis tal tuleb korraks avamiselevus. Oi, vaat kui tore, viskab kõrvale, võtab järgmise avamise elevus ja tal ei teki seda aega, kus ta hindab seda kingitust. Et noh, meie näiteks tegime enda peres juba paar aastat tagasi. Kokkulepe on juba tükk aega enne ka, et meie suurem laps saab jalgratta ja ta ootas seda kaua ja siis me panime kõik rahad ostma vot kokku ja ta saigi endale jalgratta, keda siiamaani, et jõuluvana tõi mulle terve jalgratta, mitte esialgu ühe ratta teise lõpuni. Et oleks ta saanud mingi nukupusle plastmassist, ma ei tea lossi lego ja mingi muu asi, siis oleks olnud lihtsalt tükk maad träna, mida te praegu peaks koristama. Arusaadav, ma väga tänan selle pisikese intervjuu eest, Katrin Pärgmäe, arengukoostöö ümarlauast ja see kingi targalt idee kahjuks nüüd on kõik nagu sedasi, lasteaiad on oma soovid esitanud, aga ega see ometi ei tähenda, et see võiks jätkuda ka nii, et lasteaiad ise panevad lapsi joonistama ja siis saadavad. Absoluutselt see on, see on väga tore mõte ja teiseks ka see, et, et me üritame tegelikult saada juurde natukene vahendeid. Et, et neid kaartega rohkematele saata, sest probleemile mitte trükkimises, vaid just nimelt selles nagu maksikirjade saatmises lasteaedadele aru saanud, et kui jälgida terve ilma Facebooki lehekülge või siis tervel meie kodulehekülge, siis võib juhtuda, et me varsti saame veel mõnele 1000-le lapsele need kaardid saada. Aitäh nüüd, aga minu kõrval siin on juba istet võtnud Kaspar Viilup portaalist menu siin oli just. Katrin rääkis, et me peame kingime emotsiooni ja midagi, mis ikka meelde jääb elamust. Sul on pakkuda teatud elamused, mida võiks näiteks kingina kaaluda. Ja mul on siin mõned elamused välja vaadatud. Ta oli juttu, et kinopiletit kinkide tegelikult pole hea soovitusena, et kuigi Pimedate Ööde filmifestival hakkab alles järgmine reede, siis tegelikult homsest peaks juba kõik piletid müügile minema. Seega kes tahab siin kinkide või endale, siis soovitan juba sel nädalavahetusel vaadata. Aga eab, kui veel soovitada, miks mitte kinkida, on kontserdipiletid. Ansambel kuradi saar, esitleb see reede oma debüütalbumit, mis on tegelikult tuntud Elephants From Neptune, nüüd teevad eestikeelset muusikat, ühelt poolt selline Gunnar Graps Grupi laadne vanamuusikat ka sihuke vana kooli rokk, aga täiesti kõlab moodsalt. Et see on siis sel reedel, aga seal reedel muusikat veel tegelikult noortebändi finaal samamoodi rock Cafe ees. Ja, ja pärast seda esitleb ka noortebändilt tuule tiibadesse saanud ansambel The puundox oma albumeid samamoodi rokafessega reedel. Muusikat on Tallinnas palju. Muusikat kinki on alati ja kui ise ei tee või teiste oma kinkida. Muidugi, aga väga hea kink on ka raamat või vähemalt minuealistele ja inimestele, kes armastavad raami. Ja raamat on ilmselt üks parimaid kingitusi üldse ja viimasest ajast tasub kindlasti tähelepanu pöörata Ta Joonas Sildre teosele kahe heli vahel. See on koomiks eesti autorikoomiks asi, mida juhtub väga harva, et Eestis mõni autor võtab kätte ja, ja teeb koomiksi ja see räägib Arvo Pärdist Arvo Pärdi elust alates tema sünnist kuni tema Eestist väljasaatmiseni. Ja vaat seda raamatut ma soovitaks kindlasti kõikidele, esiteks juba puhtalt sellepärast, et. Ma ei tea, kas üldse on nii suurejooneliselt nii ilusalt kõvade kaantega Eestis kunagi meie enda autori koomiksit välja antud. Ja see lugu on ka väga huvitav. Ühelt poolt kindlasti avab Arvo Pärdi lugu, poolt on ta ka hästi selline filosoofiline mõtisklus, seal on Joonas Sildre ise kohtus palju, Arvo Pärdi käes on Arvo Pärdi mõtteid ja tundeid ja, ja ta ei ole lihtsalt suvaline, et on kastid ja pildid ja tekstid vaid see on hästi kunstiline siin põhimõtteliselt nagu kunstiteos. Kallis kallis, on ta ka kindlasti, järelikult tuleb raha koguda, tuleb raha koguda. Aga koomiksite tegemine ma olen aru saanud, ongi üks selline noh, kallim vorm. Ja see on kallim vorm ja eks see Arvo Pärdi keskuse sünd aitas kaasa selle koomiksi ilmumisele. Seda autor ise on kinnitanud ka, et ega ilma Arvo Pärdi keskusest, et see nii ilusas vormis ilmselt ei oleks kaante vahele saanud, et see on väga märgiline teos. Sa oled juba näinud seda, aidake, ma olen seda hoidnud, käes ja läbi lugenud ja soovitan kõigile, et ei tasu peljata ka seda, et oled võib-olla Arvo Pärt ei kuulanud ja tundub, et on hästi keeruline ja tyyp arenemislugu. Oleneb, mis lugu, aga see avab Arvo Pärti ka inimlikust küljest, et see ei ole ainult muusikalugu, see räägib, kuidas ta sai kokku Noora Pärdiga ja see avab tema, tema argielu näitab, et on tavaline inimene, nagu meie kõik. Väga tore, aitäh sulle, Kaspar Viilupi portaal menu siis seal on väljas veel palju toredaid teisi üritusi, uudiseid, mida saab siis vaadata, lugeda ja otsuseid teha. Tänaseks on nagu huvitav saade läbi minu nime Krista taime kingituseks olevat teile kosmikud Rein Rannapiga, miks sa mind hakkad? Miks sa minna tahad? Mina. Saani. Usa. Soosi Maasmi Liina.