Euroopa kultuuripärandiaasta. Vikerraadio. Tere, head kuulajad tänases saates räägime Me pulmapärimusest, uurime, millal peeti pulmi, millised olid rituaalide mängud, mis tagas õnneliku kooselu ja milliseid kombed on tänapäevani elus. Ning need on siis teemant neljal tänases saates peatume ja külas on meil Sandra Nikitin, kes on pruut, kes on kombe kohaselt mehele pandud ja siis on meil külas veel ka liis. Burkes on pulmauurija täpselt, mismoodi need kombed on siis nokas ajale vastu pidanud ja, ja kuidas seda üleminekuriitust peeti. Nii veel kaks kivi ei jahvata head jahu, on vanasõna, mida tutvustab meile Piret Voolaid. Tänan, folklorist usundiuurija Aado Lintrop aga tutvustab udmurdi pulmalaulu. Me kuuleme ka seda. Ja saate teada siis, mismoodi Mortes tulime peetiamisi laule laulda. Ühesõnagatänane saade on pulmadest. Minu nimi Kristo, räimi ja head kuulamist teile. Jäätaavilal Dawsoni päris džungli päris metsik džungli. Lennuavamaal välja, et minna ma ohumaa, mille all ta on su suu sihuke plika, suu. Ma minna ohu taaninal, ta muu tyhja terav pilliruum. Ma lähen närvi. Sööklasse. Innovamaal nõiad minnova. Taavi Laan daam, jõgi, külm jõgi, kelm, lakkia, jõgi. Ma lähen silla päält. Raamat raamat, raamat, raamat, raamat, raamat, raamat, raamat. Ei ma ei Päll kägede lõvile do trahviga, lõvile jäädi tra iga ohu taavi laam daam nägin kurgumägi, näis kuup. Nimede käissis lõvijahti, laulsin Mari Kalkun, Tuuligi pardoshik, Raimo Teder, tänane huvitaja teema on pulmad, mida just jahiga ei maksaks võrrelda, sest ütleme, et enne seda nagu jaht ära toimunud kujubeks pulmad, siis hakkama. Aga saates külas pulmauurija Liis purk, tere, tere ja pruut, kes on siis pärimuse ja kombe kohaselt õigesti mehele läinud, Sandra Nikitin, tere. Tervist. Niimoodi ma alustaksin Eliis võib-olla teist sellega, et praegu, kus me seda pulmajuttu hakkame rääkima. Äkki põhjendaks teiega ära, miks on just see nüüd õige aeg pärimuspulmast rääkida, aga mitte suvel, kus rohi on roheline ja on ilmad ilusad ja kenad. Pärimuslike kommete järgi oli suvele ikka tööaeg. Et praegu algab periood, kus on juba kombekas kosja hakata minema. Vanal ajal veel siis toitu jagus ja peeti selliseid suuremaid pidustusi nagu pulmad Kukkovale. Nende pulmasid ja kombestiku kõike seda uurinud ja mismoodi üldse selleni? Ütlesite, et hakkaks uurima. Tegelesin ürituskorraldusega ja tänapäevaste pulmade korraldamisega ja sealt tekkis see huvi just pulmapärimuse kohta sügavuti minna. Ma olen ka oma magistritöö kirjutanud enda kodukandi Kuusalu kihelkonna pärimuslikest pulmakommetest. Niimoodi ja Sandra, kust tuli see mõte, te olete oma abikaasaga koos elanud? 15 aastat, siis otsustasite, teete pulmad ja palun väga, teeme seda pärimuse järgi, miks nii? Miks mitte Ameerika filmidest eeskuju võtta, kus on tordilised kleidid ja ja mida kõike veel? No eks olen mina sellestki unistanud ka elu jooksul, aga, aga elu õpetab ja kuna ma muidu olengi hästi pärimusehuviline ja kuidagi sinna sisse sattunud, siis siis mida aeg edasi ja mida, mida kauem me olime seda pulmamõtet nagu mõelnud, siis seda rohkem tundus, et ainuõige võimalusena. Ikkagi kasutada neid Eesti Eesti päriskombeid ka selles pulmas, et meil küll ei olnud selline läbinisti pärimusliku, ilma et me ei olnud ei rahva Rõivasega ei olnud külaliselt rahvarõivas, vaid, vaid täitsa nii-öelda väljanägemiselt kaasaegne, aga kindlad rituaalid said ikka tehtud, mis, mis tundusid vajalikud. Kas need üleminekurituaalid, mida pulmades tehakse, on, mida nad annavad? Minu jaoks ikkagi olid need üliolulised, et isegi mida pulmale lähemale, seda rohkem ma tundsin, et just seesama, et kuna kooselu oli juba pikalt kestnud, ma juba perenaine olin ja ema juba olin ja kõik justkui oli nagu paigas, aga ikkagi ma kogu aeg tundsin, et mingi staatus on nagu puudu või mingid riitused on läbi tegemata nii-öelda. Ja täna ma võin küll öelda jah, et tõesti, kui need, kui need on ikka traditsiooni kohaselt ära tehtud, siis loksub see moosiga paika. Et ikka naise jaoks hästi oluline on see, et, et need rituaalid saaksid õigesti läbi tehtud. Niimoodi, ja nüüd me jõuamegi selle juurde, kes ei tahaks olla õnnelik elu lõpuni armastatud olla ja ise elu lõpuni armastada. Millised rituaalid käivad pulmade juurde, et kõik õnnestuks? Liis meie kombestiku ongi hästi rikkalik. Et seega sealt kasutada on nii palju, väga palju on sarnast tänasel päeval toimuva toimuvaga, sest tegelikult ega pulmade eesmärgi ju ei ole muutunud siin ikkagi üleminekurituaaliks kahe perekonna liitmine ja nende edaspidise elu õnnistamine. Et vanemast ajast vaadata kombeid, siis väga palju muidugi keskenduti ka sellele, et õpetati tulevases elus toime tulla tulema. Aga samas rõhutati, et kõik ei ole ainult lilleline. Et tavapärane elu, et seal on ka ikkagi väga palju sellist üks luist. Aga kui me võtame ta nüüd lahti, kes pidid kindlasti pulmas kohal olema pruute peigmees, aga nemad olid pigem passiivses rollis nende ümber kõik keerles neid õnnistatud Nendega toimetati nendes rituaalides, aga nemad polnud esile tõstetud. Peigmehe poolt oli esindaja isamees, kes siis oli hea jutuga hea laulumees ja neiu poolelt siis kaasanaine, neid nimetused on piirkonniti erinenud, kuidas neid siin-seal nimetati. Ja samuti olid siis peiupoisid ja pruuttüdrukud, et meile palju tuttav just selline Ameerika filmidest, et kus nad seal niimoodi pikalt teiste juures lisaks on, aga neid oli ka meie pärimuslikke kommetes ja neid pidi olema vähemalt kolm paari. Need numbrid ka erinevad kohati aga nemad siis aitasid peigmeest, aitasid pruuti toimingutes ja, ja nemad siis pandi niinimetatud ka omavahel paari, et sealt võiks ka pahandust tulla, et kes siis ei, ei arvanulle, mingi kole võimude see ei meeldinud ja siis sa pead temaga terve päeva just just just et ülestähendusi on väga palju ka, et mis siis juhtus, et kus siis peiupoiss kihutas minema ja ja ei, tüdruk jäi nuttes maha, sest see oli ka selline häbiasi, et, et kui sind, kes siis tahaks Platud olla. Aga väga tähtis roll pärimuslike pulmade juures lauljatel kes siis justkui igat toimingut saadavad ja tollel ajal või nagu me siis tollel ajal mõtleme seda vanemad talupojakultuuri aega rohkem, kus neid pulmasid, peeti. Et inimestele olid need kombed omasemad arusaadavamad, sest seal igapäevaelu osa. Kui me tänasel päeval teeme selliseid pärimuslikke pulme näiteks minu enda pulmad olid võimalikult pärimuslikud, rahvarõivad ja muusikud ja lauljad kõik, et nad mõjuvad külalistele subtiitritega, selgitavad rituaale, toiminguid, mis parasjagu käsil on. Tooge mõned näited rituaalidest, et mul tulevad kaasaja pulmadest, kus ma olen käinud, ma ise. See abielu ei ole, et seal on ikka väga piinlikke asju, peaks kas see oli ka vanasti niimoodi ja millised olid siis nüüd ütleme, need mängud või noh? Kõigepealt räägiks ikkagi sellistest põhirituaalidest, et mis selle selgroo üles laovad, et toimub igasugune, ka muidugi hõimude mõõduvõtmine, selleks, et kaks sugulast suguvõsa omavahel liidetakse. Aga kui siis Need hõimud ka jagunevad, on pruudi pool on vaka pool, ehk nemad annavad pruudi ja vaka siis selle pruudiga kaasa. Varandus just. Ja, ja teine pool on siis saaja pool ehk siis peiupoolne, et saajad ja, ja kõigepealt siis kommete järgi tullakse sinna pruudi poole. Ja siis väravate peal, siis lauldakse neid väravaid lahti, esialgu ikkagi aetakse tagasi, et päev on vale ja koht on vale ja kõik on vale. Ja aga pruuti ei kusagil, pruut tuleb üles leida, välja laulda, ära õnnistada ja, ja enda suguvõsa omaks võtta. Samamoodi siis otsitakse vakk välja, kirstu poisid seda tassivad ämmalt, tuleb ehk siis peigmees oma ämmalt lunastab selle kirstu välja ja siis minnakse peiu poole. Tavaliselt olid need pruudi poole toimingud ühel päeval peiu poole toimingut teisel päeval ja kolmas päev on sisin hõimupäev ehk siis omavahel tuttavaks saamine, et kui me selle kolme päeva peale, et tihti kolm päeva kestis pulm vähemalt vähem, et et ikka ikkagi veel pikemalt. Terve nädala oldi mitu päeva ühe koha peal aga toimingud Messis, peiu kojus kodus toimuvad, eelkõige toimub pruudi abielu naiseks saamine. Ehk talle pannakse tanu pähe ja põll, et mis on abielunaised tunnused. Et ennem seda toimingut tõstetakse pruut kolm korda üles vallaliste tüdrukute poolt, ehk ta tõstetakse vallalise seisusest välja. Kui saavad need tanu ja põll ette, tõstetakse pruut abielunaiste poolt kolm korda üles. Ehk siis ta tõstetakse abielunaise seisusesse, sinna juurde kuulub veel ka sülelapse hüpitamine, ehk pannakse siis üks väike laps sülle sellele pruudile ja peigmees ja tõstab teda kolm korda üles, ehk siis neil endal ka lasteõnne oleks. Et, et selline jällegi sigivusele orienteeritud tegevus. Aga siia juurde laulaks ühe väikse laulu, mis tanutamise taustaks lauldi ka vanemal ajal ja on lauldud meie mõlema pulmas. Neiuke nooruke neiuke, no roog-sinikirju, linnukajane seen, e-kirju, linnukene, meie linnu, keeline. Mei linnuke, leinata meie tal keedanud Mei talleke ta nutta, tõuse vaara hommi kul. Tõuse vaara. Kulla hiidu, laasi lauad, keeduklaasi laua k, seegamberi siise k seegamberi, sisepoi ja lapsed Kaazimiest. Oi, lapsed, ka siin. Et siit laulus tuleb ka välja sellised õpetused sest ikkagi kogenenud inimesed õpetavad seda noort neidu, kes tuleb oma kodust uude ellu ja hakkab siis seal, et paljud toimingud ka, et kui pruut jõudis sinna peiukoju, siis ämm pani talle, et esimesed sammud siis kas siis saani pealt vankri pealt maas ämm laotas talle kas teki või kasuka midagi maha. Ühest küljest oli see kummardus, et uus perenaine tuli majja. Et ta andis, justkui allus siis. Ja selline rituaalne vastuvõtt ka ka sellele pruudile. Ma korra küsin Sandra käest, et kui teile selsamal tanutamine ära tehti, no ma saan aru, et seda tehakse, ütleme nendele, kes on verivärsked, noored pruudid ei ole ennem kokku elanud oma mehega ja nii edasi ja nii edasi algselt et mida see nagu tähendas või kuidas. Ma ei tea, mõjub ja kui, kuidas inimesed neid laulusõnu üldse teavad, et nad ei hakka niisama, joriseb asja ära, ei riku. Hästi palju ikka mina enda sees ka heitlesin sellega, et noh, et mis siin enam, eks ju, et et noh, et justkui enam ei ole see, sest meil on palju kultuuris, nagu oleme kinni selles, et pruut peab olema, eks ju, selline puhas ja valge ja süütu, et see on meil ju tegelikult kristliku kombe ka tulnud kaasa. Et kui nüüd pulmapärimust uurida, siis on küll ja küll neid teateidki, et tegelikult polnud ka mingi häbiasi, kui pruudil juba võib-olla lapski oli olemas, et siis oli teada, et on nii-öelda töötav naine, toimiv naine, kes toob järglasi, eks ju. Et tegelikult pole sellega seoses ka mingit valehäbi vaja tunda. Aga mis puutub laulmisse, siis eks pulmalaulik peab ikka olema see, kes on teadlik nii-öelda professionaal ja et meil on, olid ikka sellised teadjad laulunaised, kes, kes seda teksti teadsid, aga, aga see nüüd sõltub ka hästi palju pulmarahvast, kes seal külalisteks on, et näiteks minu külaliste hulgas oli hästi palju sellist laulurahvast, kes läks kohe kaasa lihtsalt selle lauluga. Ja kuidagi, see on ka hästi huvitav, et inimesed tunnetasid nagu ära, et mingites komme, sest nad hakkasid nagu kaasa laulma ja mingites tundus, et, et see on võib-olla isegi ei sobi hakata kaasa laulma, väidan ikkagi ainult nende teadjate laulu naiste rida. Et seal tekkis mingi selline väga kummaline kummaline selline mull, milles kõik nagu said aru, mis nad peavad tegema. Niimoodi kombestiku juurde tagasi siis kui nüüd on tanutamine tehtud ja kõike naine on paika pandud, kas mehele ka midagi, nagu et? Tehakse ikka ikka näiteks saab mees hakata siis esitlema oma pruuti oma suguvõsale, sest tihtipeale võis juhtuda, et pruut toodi kaugemalt ja suguvõsa üldse ei tundnudki seda pruuti, kes suguvõssa toodi ja selle läbi tantsu peegnestantsitas kõikide ees oma naist. Ja, ja näitas sellega pruudi jalgade kepsakust. Ühest küljest pidid seal olema tubli töö loomeks ja lapsi majja tooma, aga teisalt ikkagi ka ka hinnata ikkagi ka sellist ütleme, kunstilist oskust, fekaga liiguks lihtsalt ja just ja pruuti veel Brookisid seal tantsitada ja teised külalised ka, aga sellest siis pidi pruudi kingade kulutamisest pidi maksma. Siin ma näen nagu väikest sellist linki tänapäeva, et ka meil on nagu avavalss just et see on tulnud komme, mis on nagu jäänud. Just, aga ta on lihtsalt teisenenud, et samamoodi on näiteks pruudirööv. Me ju palju teeme seda. Aga, aga ta mõttes ei ole ma kunagi aru saanud, miks just et tegelikult vanemate kommentaari järgi katsus teatud hetkeni pruudi perekond pruuti tagasi röövida. Et see siis näitas, kuidas pruut on kehvasti valvatud. Et sellega tehti peiule ninanipsu, et vahel veidigi pruut koju tagasi veel, et olid ka pruudisõitjad, ehk siis peiul oli oma sõite ja pruudil oma sõitja, nad liikusid eraldi saanidel ja siis oli selline võidutegemine ka, et prete pruudisõitjad üritagi siis ikkagi omal rajal hoida, et ta ikka pruudi õigesse kohta viiks, et kasvõi, kui laulatusel kirikus käidi, et üleüldiselt muidugi pulmarong pidigi selline hõiskab ja rõkkavad, et hobused aeti ikka viimase piirini, et eks on liiga õnnetusi on juhtunud. Aga, aga see käis selle juurde, et et see ka kõik on selline kaitsemaagiline. Et, et tagada selle hõiskamise kõigiga, hoida igasugused pahad vaimud eemale ja, ja hoida seda õnne ja, ja tulevikuks sellist rõkkavad rõõmu tuua. Aga aga paljud kombed on ka sellised, mida ei tundu mugav kasutada tänasel päeval. Et Raplas on kogutud näide pruudi piiratamine, ehk siis jällegi kuna see pruut oli võõram, eks et siis tema pidi ennast palju tõestama. Ja, ja siis pruut pidigi kõvasti ja ütleme siis kõhutuult laskma ja selle maa lauasse just kõikide ees. Ja siis ämm hõiskas selle peale, et vaat mul on terve minia laseb, niiet kostab. Aga muidugi oli olukordi, kus siis neiu ikkagi häbenes. Et siis ämm öeldi, et oi heldeke, mini on vist vigane. Et ja sellistes olukordades tihtipeale kasutati sees kõrvalist abi, et tulid siis vanemad eided, kes siis pruudi arvel selle teo ära tegid. Ja kõik olid õnnelikud. Aga meile ei tundu see tänapäeval, eks ole, väga viisakas me seda ei kasuta, minu pulmas seda ka ei olnud minu pulmas ka. Et, et selles mõttes ongi, et selline nagu me alguses algselt tutvustasime, neid põhilisi rituaale, mis pulmaselgroog on, need on väga edukalt tänasel päeval ka nende tänase tänase päevaliste pulmadega siduda. Ja, ja see ei ole tegelikult midagi kauget, keerulist ja, ja mida on raske rakendada ei, üldse mitte. Et ja meie omalt poolt pakume ka abi, kes on sellest huvitatud ja teeme ja aitame. Ja juhendame aasta pärast. Toimub uus, selline praktiline pulmapärimuse seminar ja noh, eks see ongi pikalt tuleb ette mõelda, et kas hakkad ennast kurssi viima, üldse tasub see kõik möllamist ärase pulma jänt. Ma ütleks nii. Jah, niaid pulmapärimuse seminare on nüüdseks toimunud viis igal aastal ühe korra just möödunud nädalavahetusel Pärnus jälle saime kokku. Osalejad on põhiliselt pulmakorraldusega seotud inimesed, nii et me tegeleme ka tänasel päeval pulmaisade ja kõikide koolitamise harimisega, et millised need vanemad pulmakombed on, kuidas neid kasutada. Väga meeldiv on, et iga aasta ikkagi ka toimub selliseid pärimuslikke, sugemat sugemetega või üdini pärimuslikke, kuidas kellelgi siis soov on? Aga mis peab olema see kindel komponent, et asi oleks pärimuslikke selles mõttes, et noh, et kuskilt läheb piir, et ma võin ju panna rahvariided selga ja aga see ei ole ju veel See on selline keskkonna loomine alles et need rukkililled ja kõik, kuidas siis keegi, et oluline on ikkagi need abieluinimesteks saamise rituaalid läbi teha. Et aga samas, kui sa tunned, et see ei ole sinule kõige omasem, siis neid annab kohandada, et ka ilusate valgete kleitide juurde on väga huvitavaid lahendusi välja mõeldud pisikeste pitsi hiliste põlvede ja, ja väikeste juuksekaunistuste näol, mis siis abielunaise tunnusteks nende kommete juurde tehakse. Et ikka tollel ajal ka ei olnud nüüd nii, et igas talus peeti pulmi täpselt ühtemoodi sama kommet koguda siit ja sealt vaadata, et noh, ega me tänapäeval kellegi käest enam küsida ei saa, meie andmed on muuseumitesse kogutud. Ja me loeme sealt, kuidas on ühel ja samal perioodil ühte ja sama kommet läbiviidud väga erinevalt, et kes näiteks sellesama tanutamise juures, kes selle tanu pähe paneb, kes mida ütleb. Et, et see on ikkagi ka muutub olnud ja, ja ka meie, tänapäeval võime palju julgemalt neid kasutada ja enda omaks teha. Kui te uurisite Ja seda asja siis kas joonistus ka välja piirkonniti erinev kuidagi see, et kus olid vägevamad pulmad? Ma ei tea, kas seal, kus rikkamad talud Või äkki see mõjutab, et kust, kas sa oled, eks ole, suure talu peretütar või Saunik, kui juurest tuleb, et ühest küljest see rikkus ja, ja sellega seoses ka see iseloom, et, et kui vägevalt sa ennast siis välja tahad näidata, et pulmad on ikkagi üks elu tähtsamaid riitusi surma ja sünni kõrval. Et seda ikkagi tehti uhkelt, sest see tagas ka sinu tulevase elu edukuse, et iga samm pulmade juures oli oluline, et kuidas sa seda teed kes esimesena teeb, kes peale jääb, et kõik need rahaandmised, sest oligi käed, lekete rahakott peaks jääma pärimuse järgi. Et eks see on, ühineb selge, et see pandi ka ära ja võeti sealsest ühel hetkel, et ehk siis kogu pere peale ikka peda kulutati. Üks oluline küsimus veel, kelle sõna jääb alati peale. Et selle juures olid ka omad kombed, näiteks kui pruutpaar istus lauda, siis katsuti teineteisele hõlma peale istuda, mis siis ka näitab, et kes siis suutis siis sellel jääb jälle peale tulevikusse, selle jalga jäävad niinimetatult püksid. Ja, ja neid kombehetki on mitmeid. Et kus üritati nii need hõimud omavahel katsusid vastanduda, teineteisele krutskeid keerata või aga samamoodi pruutpaari vahel ka sellised mitte väljapaistvat hetked nende katsutiga tulevikust. Paika panna aga kas oli ta teada mingeid ebaõnnemärke või et kui see asi juhtub, ega siis head nahka ei tule, ma tean, et nad ilma järgi öeldakse, et kui on pulmapäeval ilus ilm, saab olema teie elu nagu päikesepaiste, kui ikka 100, pean marus sisenema kogu kooseluga, selline nagu Mallukas. Paika, või kus on tulnud, no kohe, mis mul esimesena meelde tuleb, on igasugune pruutpaari vahelt läbi minemine. Et seda ei tohi teha jah, et näiteks laulatuseltki tulles võeti kohe ka niimoodi tihedasti üksteise vastu, et keegi omavahel või nende kahe vahelt läbi minna ei saa, et see lõigu jälle kiilu näiteks pulmarongis, et kaks pulmarongi ei tohtinud omavahel kokku saada, tee peale paljud, täpselt samamoodi, kui jälgiti tegevustes kõike seda, et see tooks õnne siis oli ka ju vastandeid, et mis toob ebaõnne. Et eks need on palju kõik praegu ei jõua siin ette lugeda. Nonii lõpetuseks veel, kuna te olete mõlemad abieluinimesed teinud ka läbi nende rituaalid, siis kas need kaitsevad karide eest või peavad ikka inimesed ka ise mõtlema, et üks selline tehtud rituaal või riituse ei pane inimesi hästi omavahel läbi saama ja koos elama? Noh, eks ikkagi inimesed ise elavad omavahel koos, et sa ei saa midagi ette paika panna. Aga, aga lihtsalt me tunneme ennast täiemana. Et meil on õigel ajal need rituaalid läbi tehtud. Eks see on ju kõik uskumuste küsimus, et seesama, et kas sina oled seda sorti, et sa et sa usud, et sul sellest midagi abi on või, või ei ole, eks ju, et teooriaid on meil nii erinevaid, et lihtsalt me tahame väga palju võtta ka seda väljast kellegi teise uskumust või kellegi teise kultuuri, aga tegelikult meil oma kultuuris kõik need asjad olemas, et siis tundub kuidagi loogilisem võtta seda, mis on meie oma. Meie piirkonna täiesti nõus teiega aitäh saatesse tulemast. Liisburk, aitäh, Sandra Nikitin. Haiti meie täna me Haiti maa Mei no me Haiti maa beer isale Aitiva isane Haiti maale haid laabee maale söövad Tuudiavad joodud sööma. Söödoodio maad joodud. Nonii see oli siis need lõpetuseks laul sellest, pulmad on läbi ja rahvas teab, et nüüd oleks aeg koju minnakse. Minema ja kapsasuppi pakuti siis, kui, kui oli vihje, et nüüd võiks hakata minema. Just löödi veel minnes hulk naelu seina, et peagi on varrudele tulek, et siis on hea mütse riputada. Sellised lood. No igal juhul tänan teid, mina jään see edasi ja pakun teile kuulamiseks taeva esituses laulud, pulmad, mis on ka minu arvates üks väga armas ja tore lugu pulmadest. Oobesed joodetu kammi, tuka, Hellaste loodetu, küllurramlitud, tänavu pulmapäev, Ärger loovutada, enam Eeessaajanne, kaagutada, kirik on kahvatu, k Dust häiris enamjaolt rahvatu. Vast paarkümmend, siin käib iga päev tänadid täis. Rist, paremal pool seal, kus ta seisite Glinka kuningPaul. Poolsaar, kes hääle ja, ja härra Uudo peale, kes ei. Ole isa peale, kes haarab teki ääre, vahel koos kummitus, kui hommikul hõbe kõlis. Kuid Oolevad määrist veidike tõbise Koirho ja vaka eest mäed, vanavanemluus on v tõrvikud, põle vaheajal tonni laed. Pakuljal ta ära vaadanud. Ja jonn kõhu täis pudelit särava Alo ujuva on täis, kuid see ju plaanituaaligini, milleks kurvastada? Tänasin ruumi vai? Allarmas ta. Poolesajale hääle keskhale ja, ja härra huu toom peale, kes käib. Seal peale, kes haarab teki ääre kumm, metuus, kui hommikul. Hommik on heinane ja lahkuvad pähe, onu veel eilane. Viis tundi seid läheb lõpuks, kui siis hääli röögatus. Vaik Helu Õunendad tühjaks ja algab agi luu. Sest allutud meil annaks, et soovib ka tõepoolest, ei kui kunagi liin. Üht vii küünla, teisel pool vikerkaar, veel sosistad ees. Kindlasti ei ole ja oled väetajale, kes haarab teki ääre pääl roose, kommituusmeid hommikul. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõna kõlab, kaks kõva kivi ei tee head jahu ja Tartu stuudios on folklorist Piret Voolaid. Jah, tänapäeval kohtame vanasõna, kaks kõva kivi ei tee head jahu tõesti nii argikõnes kui ka ajakirjanike pruugis kõikvõimalike konfliktide ja tülide korral mida siis raske lahendada, sest tüli osapooled on kanged ja kõvad nagu kivid. Ja ka Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanasõnade hulgas leidub tabavat tarkusetera väga palju üle 150 rahvaehtsa üles kütuse siis Eesti erinevatest paigust. Ja see ütlus on olnud tuntud juba kauges minevikus. Varasemalt tekstid on meil kirja pandud meie rahvaluule kogumise algusaegadest alates siis 19. sajandi teisest poolest. Ja neid leidub tänapäevani nagu sisik ka selliste vanasõnade puhul, mis ajale pikalt on vastu pidanud. Enne seda leiame selle vanasõna baltisaksa autorite väljaannetest, näiteks esimest korda trükisõnas esineb see vanasõna eestikeelsena 1732. aastal. Anton Thor Helle grammatikas sõnastikus Kurskefaste halvaizungtsureznišašprahe, mis siis eesti keeles on lühike sissejuhatus eesti keelde ja siin just siis sõnastuses kaks kõva kivi ei tee Te head jahu ja 19. sajandi sõnaraamatutes kalendrites kooli lugemikes on see juba tavaline vanasõna. No muidugi on see vanasõna esindatud ka eesti vanasõnade mahu, kas neljaköitelise akadeemilises väljaandes, mis siis nägi ilmavalgust juba siis, 1900 kaheksakümnendatel aastatel ja millest leiame üle 15000 erineva rahvatarkuse kaks kõva kivi ei tee head jahu kannab selles siis iseseisvat tüübinumbrit 2981. Et kui raadiokuulajal on huvi, siis kindlasti soovitame seda ka sellest akadeemilisest väljaandest vaadata ja tegemist on ka rahvusvaheliselt väga levinud vanasõnaga. Et see vanasõna on tuntud nii soome, karjala, liivi keeltes ja ka lätlastel. Nüüd tähendusest rääkides tuleb taas rõhutada, et inimsuhted on sellise vanasõna filosoofia üks põhiprobleeme ja ka see rahvatarkus sobib kasutamiseks kõikvõimalike konfliktsituatsioonide korral mida pole siis võimalik lahendada, kui aetakse järjekindlalt oma jonni ega taheta kompromissile minna või sammu tagasi astuda. Ja muidugi on nüüd põnev, millest see ütlus üldse motiveeritud on, et vanema põlve raadiokuulaja ilmselt oskab kohe öelda. Aga nooremale põlvkonnale enam see nii üldteada pole. See ütluse ajend tuleneb siis Veski tööst ja jahutegemisest. Teatavasti moodustasid veski põhiosa kaks pealistiku asuvat sellist tsoonilist kivikettast mille vahel siis toimus vilja jahve vaatamine. Ja need kivid ei tohtinud olla liiga kõvad ega siis liiga pehmed. Ja alumine kivi pidi siis olema kõvem, pealmine, pehmem, ja, ja siit tuleb ka see kujundlik ülekanne vanasõnas, et üks osapool peaks siis olema pehmem, võib olla põnev, on veel, et, et selle sobiva kivi otsisid välja sellised erilised mehed, kellel oli siis vastav vilumus ja peale selle vanasõna leidub veskikivi meie kujundkõnes tegelikult rohkemgi. Et me teame näiteks võrdlust nagu veskikivi kaelas ehk siis raske koorma kohta. Ja see võib olla nii füüsiline koorem, aga ka mure või laenukoorem. Või eakama inimese kohta selline kõnekäänd, et toed, nõrgad veskikivid, nöörid, aknaklaasid, tuhmid ja tulles tagasi tänase vanasõna juurde on põnev võib-olla vaadata, aga kuidas siis rahvapärastes üleskirjutustes seda tõlgendatud on, et väga sageli on seda seostatud just abielu probleemidega, näiteks valjalast 1890. aastal on kirja pandud seletus. Tähendab, et kaks valju inimest ei saa läbi iseäranis abielurahvas või siis seletus 1957.-st aastast karulast abielu kohta, kui mõlemad on tigedad üksteisele. Ja muidugi sama üteldud ka lihtsalt kahe kange inimese kohta. Näiteks Räpinast on 1938. aastal teade, et öeldakse kahe kõva tahtel ise järeleandmatu inimese kohta. Või siis nõukogude ajast, 1967. aastal on siis Valgast seletus. Kui kaks kõva jonnakad ei anna üksteisele järele, siis tekib kaklus ja üksteise hävitamine. Nüüd päeva ajakirjanike sõnakasutuses kohtame seda vanasõna, kaks kõva kivi. Head jahu ei jahvata tihtipeale selliste poliitiliste situatsioonide analüüsimisel. Parteide omavaheliste kemplemise korral ja ka valitsuskriiside puhul näeme me sageli, kuidas kõvad kivid soovivad iga hinna eest kõrgema sordi jahu jahvatada. Enamasti see ei õnnestu, niisiis on kompromissi saamisel oluline ühel kivikõval poolel pehmust üles näidata või nagu ütleb üks teine väga tuntud vanasõna, targem annab järele. Nõus teiega, aitäh, Piret Voolaid. Hoidke siin. Vaikselt-vaikselt peitsitud kiri ja. Kets hetkeks lahti. Kiirelt kiirelt kui idu peale ja Ja siis, ehk siis peaks. Vaikselt-vaikselt ootan. Mil sa ta viilu palmipiima XL uueningi? Puu all hiilgas vilu Tartu. See küll oli ilu, algab. Inglismaa mõista ära armastus. Ja vaikselt-vaikselt, kui rai See oli Sten-Olle ja vaikselt-vaikselt on, nüüd on aga aeg kuulata, sest vana vana lugu ja see on udmurdimaal, seekord. Päritud laul Eesti rahvaluule arhiivis ei ole tallel mitte ainult eesti muusikat lauljate-pillimeeste lood vaid on ka meie hõimurahvaste lugusid ning tänagi on valinud järjekordse loo meele Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadur Aado Lintrop. Millise rahva lugu täna kuuleme? Täna me kuuleme udmurdi lugu jälle. Kui eelmises saates kuulsin väga kurba lugu, siis see on tõesti lõbus lugu, see on pulmalaul ja pulmad on ikka tore sündmus ja seal ei kurvastatelega. Selline selline lõbus pulmalaulud murtest Aado Lintrop, kus on salvestatud ja olete te ise ka käinud mõnes udmurdi pulmas, mis seal sedasi kombe kohaselt. Et. See konkreetne laul on salvestatud Malia kurdi külas Krasnogorski rajoonis 2002. aastal ja maise salvestasin. Ja kui nüüd nojah, kui nüüd vastata sellele küsimusele, et kas ma olen ise käinud siis ma olen käinud udmurdi pulmas kontvõõrana üks kord ja see ei olnud nagu väga traditsiooniline. Pulma sattusin täitsa kogemata. See oli vist aastal 1992 talvel. Külla ma isegi mäletan, lõunevad murtias ja koos kaaslasega me seal kõndisime, siis ühes majas paistis palju rahvast, läksime sisse, pulmapidumaja oli puupüsti rahvast täis. Ja noh, muidugi võeti meid vastu lahkelt pandi istuma, sinna niivõrd-kuivõrd seal üldse istuda kuskil mahtus, sest see pisike tare seal oli ikka. Ma ei oska öelda. Inimest 40 kindlasti või rohkem selles väikeses toas. Sinna mahtus isegi tantsima kuidagi keset põrandat. Aga mis kontvõõra häda on see, et no esiteks muidugi neid kogu seda pulma oma toreduses ja sattusime, mingil momendil ainult murti ja see on niisugune asi, et kui sa oled kontvõõrana pulmas, siis sa pead tegema seda, mida sulle öeldakse. Tähendab, kui sulle pannakse klaas ette, siis sa pead jooma, sest et ega sind ei ole sinna kutsutud, ise läksid. Siis ja siis, kui sa ei joo näiteks siis võidakse sind teha, haiget, isegi võtta, kõrvast kinni, väänata, suu lahti, teeksid. Päris karmid kombed, aga millesse pulmalaul neegre? Noh, see pulmalaul on nüüd jällegi selline, kui ütleme siis võib-olla natukene räägin lähemalt neist traditsioonilistest, sellistest udmurdi tavandilauludest, et Udmurtiast nagu selts kaks pulmalaulu põhimõtteliselt nii lõunas kui põhjas, mõlemad on natuke erinevalt nimetatud, põhjas on lihtsalt selle laulu kohta kasutusel teine sõna. Joan Kress ja teine Kelly-Ann Kreis. Kress tähendab udmurdi keeles meloodiat või viisi. Noh, see eristabki seda nagu nendest uuematest lauludest, mis on siis sõnadega mille kohta öeldakse mait ja mat, udmurdi keeles tähendab siis sõna juttu, kõnet nii et nad teevad vahet nendel nii-öelda sõnadeta lauludel vene keeles Nad ütlevadki, et need on ilma sõnadeta ja, ja siis on need teised laulud, mis on nagu mat või Madiskonn, no näed, kus on siis nagu selle nagu tavaline laulu tekst. Ja pulmalaulud on muidugi üsna sarnased siiski nii lõunas kui põhjas, selles mõttes, et ega seal ei ole ka kindlad väga, väga väga keerulist teksti siin laulus näiteks algab sellest, et on pulmad, on pulmad, on vasikas ja siis kellele, no vot, ma ei saagi aru, miks see vasikas toiduna ilmselt või. Ja siis siis hakkab sellest pihta, keda me lähme võtma. Ja siis tuleb selle naise nimi, pruudi nimi ja kellele me võtame, sellel pruudi sistleb mehe nimi ja umbes niimoodi, et lõbutseme, laulame ja et ega seal sellist nagu väga väga pikka juttu ei ole. Aga siis teine pulmalaul, see, see on nüüd see laul, kui siis minnakse pruudi koju, beib, ühe suguvõsa läheb pruudi poole, aga teine on siis see, mis on pruudi ärasaatmise laul. Eks nõutfellion Kress, see, see on siis, kui pruudi kodust ära minnakse. Pruudiga ja lõunaUdmurtiast tantsis võõriskur nimega müriskur ehk pära, pärastine laul või järgmine laul. Ja öelge, kui te olete neid salvestanud, vaadanud, võrrelnud kas siberi rahvad, soome-ugri rahvad, on nad kuidagi nagu jäänud sinna vanasse, selles mõttes, et on lihtne leida sealt selliseid algupäraseid laule, üles lauljaid ja, ja kombeid. Noh, kindlasti ühes, kui teises kohas võib midagi leida, aga noh, kui me vaatame udmurdi jätki seal nüüd siinpool Uuralites ei ole enam Siber, eks ju, siis seal on kahte sorti mõju, põhimõtteliselt põhjaudmurdi üsna varase vene vene mõju all juba kuskilt 15.-st sajandist aga lõunaudmurdi ja vastupidi olile, Tatari mõjusfääris ja selles mõttes nagu muusikaliselt ka seda mõjutatud väga palju. Tähendab meloodiad on just erinevad ja Põhja-Udmurtiast on muidugi hästi populaarsed on ka vene laulud vene keeles lauldakse väga palju, aga neid vanu, vanad, õnneks need Kressid siis on nagu alles jäänud ikkagi veel natuke kas kasutavad siis kas Kress või koos nagu venelased laenusena kolos, millega ikkagi märgitakse, et seal nagu ainult viis või meloodia, aga mitte sõnad. Ikkagi tundub kuidagi nagu raske mõista, et neil on ühised juured ja, ja nagu otsiks seda kuskilt muusikast ja ka praegu võhiku kõrvaga ei ole suutnud veel leida. No ma ei ole selliseid lugusid ka otsinud välja, meil on küll tähendab näiteks seto laulu ja ma olen ise laulnud ühte sellist seto laulu, mis on udmurdi saab täpselt seesama meloodia tegelikult see on nagu vene kuradi laulu viis ja udmurdi keeles laulnud niimoodi, et laulan alguses eestikeelse sylaenud murdi keele peale üle. Nii et on täiesti sidemeid, selliseid seoseid olemas on. Aitäh, Aado Lintrop, Ena. Hommikul ärkan ja natuke pea ringi, käib raadios Maarika tuurid, lähevad ka. Abielluda ei uuri, võiks tuua korvitäis puid. Kaasvaikuses käisime seal. Tänaseks on huvitav saade läbi minu nimi Krista taim, tänan teid kuulamast ja kohtumiseni juba homme.