Tere hommikust, kell on liikunud viis minutit, telekümne ja huvitaja saade alustab. Mina olen rahvusringhäälingu teadustoimetaja Marju Himma ja helipuldis on koos minuga Ingrid Roosipõld. Ja täna me räägime eakate toitumisest. Muidugi võib kohe küsida, et miks just eakate toitumisest, kuidas teistmoodi on kui nooremate inimeste toitumine. Aga tegelikult on sellest siiski vaja eraldi rääkida, sest vanemas eas jääb aeglasemaks, ainevahetusliikumist on vähem tervisehädad kimbutavad ja ravimid mõjutavad samuti seda, kuidas me, kuidas ja mida me toidust üldse kätte saame. Ja sellepärast me täna sel teemal räägimegi. Olen palunud meie toimetaja Linda Eensaarel teha ühe katse ja vaadanud seda, kuidas siis eakamad inimesed tegelikult üldse mitte eakad, vaid suhteliselt keskealised inimesed oskavad lugeda pakenditelt seda, mida toit sisaldab. Ja pärast lühikest muusika Palame kuulamegi, mida Linda Eensaar on oma reportaažisse meile valmis pannud. Ja hiljem tuleb saates juttu juba pikemalt, ka tervise arengu instituut toodi toitumise ja liikumise valdkonna spetsialisti Tagli pitsiga. Kes siis annab juba täpsemaid näpunäiteid, kuidas ja mida süüa. Sest mõnikord see toit, mida me sööme, ei sisaldabki seda, mida me arvame, et see sisaldab nüüd muusika ja siis ta hinda endale. Reportaaž. Me ei peatu päeva. Vallavaatus on uskumatud. Olen kõigega mullu. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse jokkidesse nende valmistamise käigus mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkrut. Eks tihtipeale me pelgalt toidu peale vaadates ei saagi aru, kui suhkrunese on. Mina olen toimetaja Linda Eensaar ning otsustasin teha suhkrusisalduse eksperimenti ja seda oma vanemate kodus köögis, kus ma olen elu jooksul palju suhkruseid või vähem suhkruseid sööke söönud. Minuga koos ongi isa Mart, kes on 68 aastat noor ja ema Sirje, kes on kaks aastat noorem. Kuigi mu huvi on tõsta kõigi raadiokuulajate teadlik, kust lisatud suhkrutest siis oma vanemate tervis ja teadmised on mulle veidi vahetumalt tähtsad. Nii seisnebki minu eksperiment selles, et meie ees on viis poest ostetud erinevat toiduainet ning me katsume esialgu ise aimata, kui palju need suhkrut sisaldavad. Ning pärast kontrollime pakilt üle, kui suhkrused need tegelikult on. Tere, ema ja isa. Tere. Tere. Nii, meie ees on siis toiduainete limonaad siis multinektar vitamiinidega, kiivi jogurt, ketšup ja viimaks on ka must seemneleib. Ja kuigi minu vanemad kasvatavad ja valmistavad suuremalt jaolt oma toidu ise, siis üht-teist tuleb ikka aeg-ajalt poest osta. Ema, kui palju jälgid sina poest toitu ostes, et mis seal pakendis kirjas on? Näiteks suhkruid, sealjuures põhjust mina ei saa üldse jälgida neid tekste, sellepärast et ma ei näe ilma prillideta. Need on nii peenikese kirjaga. Aga isa, kas sina vaatad nende suhkruid ja väikseid pisikese kirjaga silt, et kasvõi emakee tarvis? Vilu on prillid ees, aga mõju ootanud üldse, palju seal suhkrut või soola lõi. Aga miks ei, pole aega, uurida neid kiiresti oskaja. Aga mis te arvate, kas aja jooksul on poodides asjad magusamaks läinud nagu näiteks leib? Leib, maitseb magusalt praegu kui näiteks kunagi. Maitseb küll nõukogude aeg. Leivas küll ei olnud seda suhkrut nii palju. Aga isa, mis sina arvad, kas on mõni toiduaine, mis on vahepeal kuidagi magusamaks maitsema hakanud, kui varem? No oleneb leelo sordist ka mõni magusam leib ei ole. Et ta on. No meil on siin valikus, on ka praegu see must seemneleib, et see on ju võrreldes teiste leibadega, tundub magusam. Jah, võib olla küll. Nii, aga alustame siin, mahl, limonaad, ketšup, jogurt ja leib, see ema, mis sa arvad, milline neist on kõige suhkrurohkem? Klorvaks sammutaja lukk, limonaad, Magus ja aga siis alustamegi sellest limonaadi-ist ja et tegemist on täitsa erinevate toiduainetega ja kogustega ka loomulikult, mis need siin pakendil on. Isa, ära piilu, seda suhkrusilti seal. Siis võtame ühtlustamise aluseks selle, et kui palju õnne konkreetses toidus suhkrut 100 grammi kohta. Nii, mis sa arvad, kui palju on selles 100. grammis suhkruid? Limonaadid? 25 grammi? Nii palju ei pakuks, oleks 12 12, aga teeme sellise väikse katse vahepeal, et maitseme ka. Näiteks isa, kõigepealt. Mis sa arvad, kas jääb ikka see, mis sa pakkusid 12 grammi 12 noh. Ütleme, 15 rohkem vahepeal muutus magus. Nii ema jõudis ka maitsta. Mis sa arvad, kui palju seal on siis on seal ikka 20 grammi või mis sa ütlesid? Ligi 20. Nii, nüüd kontrollime üle. 100 grammi kohta on siin suhkruid? 9,8 grammi. Omplise arvasite limonaadi suhkrusemalt, kui ta tegelikult on. Alguses ütlesin 12 12 ja nii, aga siis võtame järgmise asja. Näiteks ketšupi. Kui palju on ketšupis suhkrut 100 grammi kohta? 10 grammi 100 grammi kohta? Ütleme 12. Ja nüüd see pakendaga ütleb meile, et ketšupis on 100 grammi kohta suhkruid. 16 grammi. Võtame järgmiseks selle vitamiinidega kiivi jogurti, mis võiks olla ju tervislik, siin on paki peal on üles ritta seatud igast vitamiinid, mida see sisaldab tõesti, ABT. Aga kui palju seal seda suhkrut on laktoosivaba on ta väga tehtud, siin. Eva, mis sa arvad, kui palju on selles kiievi jogurtisse, suhkrut, lisatud suhkrut? Jogurtite on tavaliselt 20 grammi, aga ma seda jogurtit ei ole üldse söönud. Ma olen, kui tervislik on, siis on ta alla 20? Rohkem ma ei oska midagi öelda. No umbes pakkujaks number, ma võin öelda, et alla 20 on ju. No paneme siis 10 grammi. Hästi, isa, mis sina arvad, kui palju on selles jogurtist suhkrut? Ma ütleks, 15. Hästi Teil läks täpselt niimoodi kahepeale kokku, siin on 11,7 grammi peaaegu 12 grammi, siis suhkruid. Võtame siis jälle nüüd ühe joogi multinektar, kõige tavalisem multinektar ja kui palju on siis selles multinektaris suhkrut? Ema, mis sa arvad? Ma ei ole seda üldse joonud. Siis me võime maitsta seda jälle. Magusam kui limonaad. Üle 10 grammi küll 13. Hästi pakutud üle 10 grammi anda, tõesti, aga napilt 10,4 grammi on siin seda suhkrut. Aga tegelikult siiamaani on ju limonaadi kõige vähem suhkrut olnud. 9,8 oli ja kõik ülejäänud asjad nagu ketšup, jogurt ja see mahl, me oleme üle üle 10 olnud 100 grammi kohta. Mul on limonaadi joomisest ainult lapsepõlve mälestus ja sellepärast ma teadsin, et lapsepõlves oli limonaad väga magus. Praegu ma ei ole üldse joonud. Pealegi on meil ju siin kodus tehakse seda morssi, mahla ise ka ei olegi tarvis. Limonaad juua, aga emal kui palju sa paned ühe liitri kohta suhkrut, kui samorssided, siirupit, morsi jaoks mahla, purgi jaoks. Õunamahla, et ma tegin täitsa ilma suhkruta. Aga punasele sõstrale pean panema suhkrut, sest ta läheb halli värvi, tal ei ole ilusat punast värviküljele suhkrut lisatud. Suhkur on meil koduses vorsis, on nagu nagu värvaine ja säilitusaine. Nagu säilitusaine, aga isa, sulle meeldib kodune mars rohkem kui see senise limonaad ja see multinektar, mis meil heina ja kindlasti meeldib ikka varem. Aga võtame nüüd selle viimase äsja, mis on nendest kõigist nagu justkui kõige soolasem intuitiivselt võib arvata, on must leib seemnetega seda leiba vanemad söövad ka hea meelega, ma tean. Aga mis sa arvad, emad, mis siin siis see suhkrukogus võib-olla 100 grammi kohta? Pole kordagi pakendi pealt uurinud. Leib lihtsalt maitseb nii hästi, jah, kui maitsev leib on, siis ma üldse ei vaata, palju seal suhkrut või soola või taskuleivad on ka väga maitsvad. Aga mis siin selles mustas seemneleivas, võib-olla see suhkrukogus 100 grammi kohta? Kui on küpsetamine siiski kilo kohta, tuleb arvestada, lusikatäis, suhkrut, kui suur lusikaga supilusikatäis on või ma ei tea, teelusikatäis on kaks grammi. Supilusikatäis on kuus grammi või? Jätame kuus, isa, mis sina arvad, kui palju selles seemneleivas suhkrut võib-olla 100. grammis? Ma ütleks üks ümmargune number 10 jääbki alati kümnete juurde, 10 piirides peaks olema ikkagi suhkrud või, või rohkem või vähem. Nii siin läks, ema läks väga-väga hästi paika, siin on viis grammi suhkrut 100 grammi kohta, nii lahe siis. Kokkuvõttes, kuidas, kuidas neil läks siis poes ma ikkagi ei jõua neid suhkrugramme üle vaadata. Aga nüüd, kui vaadata neid seda suurusjärku, et tegelikult on mahlas ja jogurtid on palju rohkem suhkrut kui limonaadi, et kas see oli üllatav ka isa? Oli küll, oli küll ma arvasin, et ikka limonaad on ka mõnus. Et me kõigepealt arvasin, metal limonaad, kõige magusam kõige suhkrus on nendest asjadest, aga tegelikult on ta vähesuse poolest just teisel kohal, ainult leival oli veel vähem suhkrut sees. Aitäh, ema isa. Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10 protsendi soovituslikust energiast. Ideaalis võiks see olla alla viie protsendi. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kilokalorit, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250 kuni 300 grammi. Sealjuures aga peaks neid lisatud suhkrute kogus kõikides toitudes jääma alla 50 grammi päevas. Seega leiba. Kui oli viis grammi, oli selles leivas neid suhkrut, siis kui palju me seda leiba või päeva jooksul süüa siis? Pooles siis leivas on 10 kääru, siis võib täismees süüa pool pätsi leiba päevas ära. Lisa suhkru vajadusel oli lisatud suhkruvajaduse, koguseliselt nii aga kokkuvõttes ikkagi mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine koos lisatud suhkrute vähendamise ja piisava liikumisega tagavadki parema tervise kogu eluks, nii et ema, ära anna nüüd lihtsalt pätsi leiba. Pitsal ikkagi tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Ma kurvalt vaatan kõrvalt, kuidas mees paneb oma kohvitassi kolm lusikatäit, suhkrut, teetassi. Mina joon teed ja kohvi täiesti ilma suhkruta, kaks pool ikka kaks pool, palun. Aitäh, ema Sirje ja isa Martensar. Mina olen toimetaja Linda Eensaar. Aitäh toimetaja Linda Eensaarele ja tema vanematele toreda katsest ja kes oleks arvanud, et ketšupis ongi rohkem suhkrut kui limonaadid. Muidugi, ketšupit sellises koguses nagu limonaadi ei söö ega joo, küll aga tegelikult suhkruid ja ka rasvu ja palju teisi peidetud aineid. Just valmistoodetes ja valmistooted on sageli hoopis odavamad kui näiteks osta liha või mõnda muud toiduainet toorena ja sellest ise midagi teha. Ja see tekitabki dilemma, miks just vanemad eakad inimesed, kellel võib-olla ka rahakott pisut kõhnem, eelistavad teatud toiduained, mis on odavad, kuid mis sealjuures tegelikult sisaldavad palju lisaaineid, palast aineid ja vähe neid aineid, mida meie keha tegelikult vajab. Ja sellepärast tegin minagi juttu toitumise ja liikumise valdkonna eksperdiga, et saada siis sotti sellest, mis mida sisaldab ja kui palju ja mida eelistada. Tagli Pitsi toitumise ja liikumise valdkonna ekspert tervise arengu instituudist räägime eakate toitumisest. Mis hetkest me üldse räägime eakatest ja sellest toituma, siis mingisugune muutus tekib? Seda piiri on üsna keeruline tõmmata, kuid üldjuhul seal arvestatakse umbes kusagilt 65.-st eluaastast hakkavad siis inimese organismis toimuma juba võib-olla sellised ütleme tagurpidi toimuvad muutused, et hakkavad rakutasandil ainevahetuses ja, ja kõik need asjad hakkavad siis tooma endaga kaasa ka erinevaid terviseprobleeme. Ja, ja sealtmaalt siis peetaksegi, inimestel pole siis eaka omaks. Sellega kaasnevad sageli ka see, et 65.-st eluaastast minnakse pensionile, liigutakse vähem, õues on võib-olla kehv ilm, ei tahagi täna õue minna, istutakse rohkem ja külmkapp on ka lähemal, mis toidusedelis muudatusena tähendab? Selliste uuringute otseselt ei ole tehtud, et kas nüüd nii kui kell kukub ja inimene jääb pensionile, et kas temal siis kohe tema toidulauas mingisugused muudatused tulevad, et kindlasti mängib siin rolli see, et millised need toitumisharjumused on olnud vanasti kas ta püüab neid jätkata või kas tal on võimalik neid üldse jätkata või tulevad seal mingisugused tegurid, mis ta seda ei võimalda teha. Et ennekõike räägime siin sellest, et kui inimene jääb pensionile, siis tema rahakoti sisu kindlasti oluliselt väheneb. Ja, ja see tähendab ka seda, et need eakad, kes on sellised kohusetundlikud, maksavad kõigepealt ära kõikvõimalikud maksud, eluasemekulutused ja siis ostavad endale ravimid, sellepärast et ka ravimite vajadus üldjuhul vanusega suureneb. Et siis see rahasumma, mis toidule võib jääda või kulutada, on võimalik, võib tegelikult olla üsna väike ja see rahasumma sõltub kindlasti sellest, et kas siis inimene elab täiesti üksi, elab ta koos abikaasaga või elata võib-olla mingis suuremas perekonnas. Et kui palju siis reaalselt, et ikkagi on võimalik toidu peale kulutada. Ja loomulikult, kogu see jääb pensionile, muudab ka tema elustiili selles mõttes, et kaob ära selline kohustus igal hommikul minna tööle ja õhtul sealt siis võib-olla ka siis koju jalutada või, või bussiga sõita. Ehke liikumisaktiivsust suure tõenäosusega jääb vähemaks. Võib-olla tal tekib aega juurde selleks, et rohkem ise lihtsalt niisama välja jalutama minna või üritustel käia. Aga ikkagi elu näitab seda, et pigem siis inimesed kipuvad jääma kodusemaks. Kuigi võiks vastupidi, võtta endale eesmärgi iga päev ikkagi vähemalt pool tundi liigun väljas ja, ja võib-olla ka miks mitte. Vahetevahel teen mingisuguseid väikesi võimlemisharjutusi kodus, et hoida siis oma lihastoonust tasakaalu üritada säilitada, et see kõik on vajalik selleks, et kui siis on väljas libe ja, ja et neid nii-öelda ei kukuks, jäi tekiks igasuguseid murdusid, mida kipub ka eakama seas siis rohkem tekkima. Kui me rääkisime sellest rahast, mida on võimalik siis toidujaks kulutada ja et see eelarve kipub väiksemaks jääma pensionile jäädes siis tegelikult poodi minnes on suhteliselt kaks valikut, kas osta odavamat odavamalt toiduained ja minu arust need jagunevad nagu natuke nagu kaheks, et on võimalik osta seda, millel ei ole pakendit ümber kaalikas, porgand, peet, suurepärased, kodumaised asjad ka. Aga teistpidi ikka tahaks vorsti ja mingisuguseid töödeldud asju ka, mille hind võib-olla jällegi osades poodides väga odav. Mida siis eelistada ja mis on nende vahe, mida ma, mida ma endale väikese eelarvega lubada saanud? Et suure tõenäosusega eakas jah, pigem vaatabki seda, et see asi maksab vähe ja et siin on veel allahindlus ka, et nüüd ma saan selle väga hea ja odava hinnaga kätte. Võib-olla juba ikkagi mõned vaatavad ka kinohinda, aga samas võiks natukene mõelda rohkemgi, pigem sellega pealeta, mida sa tegelikult selle rahasumma eest endale saad. Just jah kipuvad need igasugused valmistooted pooltooted olema allahinnatud inimesed lähevad reklaami ohvriks, ostavad selle endale. Samas kui, kui nüüd eakas soovib süüa liha süüa, köögivilju, siis ikkagi mõttekas oleks osta neid siis võimalikult vähe töödelduna, ehk siis täiesti maitsestamata liha, kana või kalatükk ja sinna kõrvale hunnik köögivilju ja teha siis see toit endale ise valmis kodus ja selliselt toimides, et sul on võimalik siis võib-olla optimeerida seda, et kui lihale maksab natukene rohkem sisse teda kogu sellisest ostavad vähem ja köögiviljad, mis maksavad, siis kilohind on väiksem, niidustad koguseliselt rohkem ja sa saad selliselt oma kõhu täis. Sa tead täpselt, mida sa oled saanud. Sa oled saanud kvaliteetsema tooraine, sellepärast et see on värske, sa oled selle just ise teinud ja sa tead, mida sa sinna toidu sisse veel panid, et näiteks meie Üheks probleemiks on rokisoola tarvitamine. Et valmistoitudes kipub seda olema, et need tooted säiliksid ja ma ütleksin inimestele siis kodus, kui sa teed värsketest asjadest toitu, saad seda soolakoguste palju väiksema sinna toidule lisada. Sai mainitud, et mida selle raha eest saab, ehk et kuidas ma pakendilt siis saan välja lugeda, mida ma selle raha eest saan ja mis seal siis olema peaks? Noh, ilmselt ikkagi jah, et osad inimesed ei siis ei taha enam toitu teha või, või mõtleme, et kui ma üksinda siin õhtusööki peaksin tegema, et see tundub nii mõttetu, siis nad lähevadki seda kergema vastupanu teed ja ostavad valmistooteid. Kindlasti on hästi populaarsed igasugused viinerid ja, ja pihvida. Kilohind on alla hinnatud ja, ja siis tundub, et väga hea on siis väga kerge seda toitu sellest valmistada. Ja kui nüüd tõepoolest ikkagi soovitakse selliseid toite osta, siis tasuks pakendi koostist lugeda. Et ennekõike kuna tegemist lihatootega, siis asi võiks liha sisaldada, nii et keerata teine külg vaadata koostist, et mida rohkem seal siis liha või siis näiteks kalapulkade puhul kala on siis ilmselt seda nii-öelda kvaliteetsete toode on osad inimesed vaatavad võib-olla ka lisaainete sisaldust, et kas seal on aineid või ei ole, aga säilimise seisukohast on üsna kindel, et lisaaineid ikkagi sinna toitu tuleb lisada, et see toit ohutu oleks. Ja siis tasub ka lugeda toitainelist koostist, ehk et lihatooted on kindlasti üheks hästi suureks soola allikaks, eriti just singid. Ja muidugi igasugused konservid, näiteks heeringas, et tasub alati lugeda siis seda, et kui suur kogus soolased tooted on ja, ja võrrelda siis võib-olla omavahel ka erinevaid tooteid ja, ja mitte siis ainult nii-öelda hinda võrreldavaid võrrelda seda koostist, võrrelda soola sisaldust ja nende kõikide asjade kokkupanekul, siis teha siis oma valik, et millistesse osta. Üllatav on see, et tegelikult paljudes soolastes toiduainetes on ka päris palju suhkrut. Leib näiteks leiva sees on suhkrut ja poes võrdlesin, siis ma nägin, et mida tumedam leib, seda rohkem seda suhkrut on. Võib-olla peaks täpsustama, mida sa suhkurile üldse seal soolases toiduaines teeb? Kui me räägime suhkrutest, siis toidupakenditel on toodud välja siis selliseid toitaineid, et süsivesikud sealhulgas suhkrud ja see suhkrut ei tähenda seda, siis oleksid kõik need suhkrut, mida tootja on tootesse lisanud vaid osad nendest suhkrutest on tootes looduslikult olemas. Kõige lihtsam näide on õunamoos. Kui me võtame õuna, siis seal on olemas 100 koktoos glükoos Sahharos ja aga kui sellest tehakse õunamoos, siis sinna pannakse veel juurde näiteks suhkrut ehk sahharoosi. Ja seega siis õunamoosi sul olemas nii need suhkrud, mis olid õunas juba looduslikult, kui ka siis lisatud suhkrud, mida tootja oli lisanud ja toitaineline koostis, ehk siis see sealhulgas suhkrud, see ei ütle nüüd seda, kui palju neid koolitootes looduslikult ja kui palju tootasin, tali lisanud. Mida suurem see arv on siis loomulikult seda suurem tõenäosus olla lisatud suhkruid on päris palju. Küll aga toote enda siis toiduainelise koostise, nimetajal või loetelu vaadates. Kui on õunamoos ja esimesel kohal on suhkur ja teisel kohal on õunad. Sellisel juhul on selles tootes ilmselt hästi-hästi palju suhkrut. Aga kui on seal võib-olla esimesel kohal õunad, siis on võib-olla veel vesi ja siis on suhkur siis ilmselt seda lisatud, suhkrut on üsna vähe ja leibade puhul ka on kindlasti päris mitmeid leibu, kus ei ole üldse lisatud suhkrut, ehk et see sama suhkrute kogus on siis looduslikult nendes leibades olemas. Aga mõned võib-olla hästi maitsvad leivad, sest et eks suhkur, sool kõik sellised asjad selles ja maitsvaks teevadki. Nendel võib see suhkrukogus olla siis tuultes päris suur ja leibade puhul võib-olla tasuks ikkagi korraga mainida ära seda soolateemat, et eestileibades on aastatega soola kogust pidevalt vähendatud ja ta on ikkagi üsna sellise miinimumi peal. Ta allapoole väga palju teda viia ei anna, sest et leivatavad lihtsalt ka tehnoloogiliselt koos püsima. Et seetõttu, kuna leiba võiks ikkagi süüa ja võib-olla võikski enam-vähem selline 100 grammi päevas süüa siis arvestada tuledeta umbes gramm soola, sellest leivast saadakse aga tagasi siis veel suhkrute juurde, et sealt toote koostisest ku menüüd leibadest konkreetselt räägime või noh, mis iganes muust sellisest toidust, kus siis koheselt ei ole näha, et tahaksin, on suhkur sees siis selliste lisatud suhkrut võib pähe tegelikult Peiklaselt ootas ka igasuguste muude nimetuste taha et kõikvõimalikku siirupit näiteks seesama glükoosi fruktoosisiirup, aga samuti ka võib-olla natuke sellised, mis mõnele inimesele tunduvad toovad, see on nüüd palju parem valik, et agaavisiirupit, vahtrasiirupit, et täielik sellised asjad on sisuliselt ikkagi lisatud suhkrud. Samamoodi mesi ja on ka muidugi veel keerulisemaid nimetusi Dextroos ja muud sellised, mida siis nimetatakse ka nagu lisatud lukut alles isegi mõistetakse. Kui vaadata pakendite tegelikult kõikidest nendest nimetustest aru ei saa, kas te ise ostaksite seda? Noh, ütleme nii, et ega ma nüüd päris iga päev kõigi pakendid piiluma tavaliselt ikka siis, kui ma lähen kuskile, kas mingisugust koolitust või kellegile tudengitele rääkima siis meie või on mingi uus toode, siis keeran teise külje vaadata, siis on igasuguseid toredaid ja põnevaid üllatusi seal. Ja kuna võib-olla jällegi inimesed kardavad neid E-aineid siis tihtipeale see aine ongi võib-olla seal toote nimetuses hoopis välja kirjutatud pikalt. Et see e-tähis on sealt ära jäetud selleks, et inimese hirmu nagu maha maha võtta ja kindlasti ongi, et väga paljud nendest komponentidest, mis kasutatakse täiesti looduses olemas ja veidi peakski võib-olla kartma. Aga noh, kõige hullemad muidugi kipuvad olema kõikvõimalikud koogid ja küpsetised. Kui seda nimekirja lahti mõtle, mida siis üks toode siis endas sisaldada või võtab silme eest päris kirjuks, kuna sa jätkad lahti kirjutama, siis kui sa kasutad lihtsalt jahu, siis on jahub aga nagu sa kasutad juba võib-olla mingisugust keedist selles tootes, siis sa pead omakorda lahti kirjutama selle keemilise koostise, mis teeb selle nimekirja veel ja veel ja veel pikemaks. Nii et alati jah, tasub nagu vaadata pigem seda, et mida on tootes rohkem, et kus kohas näiteks seesama lisatud suhkur, asub seal tootenimekirjas või mingid muud komponendid, et mida eespool siis see asi on, seda rohkem seda on kasutatud. Nii et sealt tasub nagu natuke lugeda seda pakendit ja vaadata oma valikuid selle põhjal teha. Kookide juurde juba jõudsime, see on jällegi väga aktuaalne teema, et kui palju üldse üks eakas peaks niimodi maiustama televiisori kõrvale õhtul väike šokolaad, tegin ka kooki ja siis veel midagi magusat, aga ma kohvi sisse suhkrut ei pane. Ja et sellega eakate puhul on nüüd ta võib-olla maja siin korra teha selline, et öelda, et on, on nii-öelda kaks põhilist murekohta. Et üks murekoht on see, et mida ei hakkaks inimene, jääb seda väiksemaks jääb tegelikult ka tema energiavajadus ennekõike sellepärast, et toimuvad muudatused organismis, aga lisaks loomulikult ka see, et ta kipub liikuma vähem ja see omakorda siis ka vähendab neide vajadust võiks tegelikult rohkem liigutada ja võib-olla siis ka selle võrra rohkem saaks süüa natuke ja. Natuke on see natuke minu küsimus liikumisega suhkru mõttes, et, et kui palju siis võib endale lubada. Kohe jõuan, suhkru oli, et see on nagu see mureta, kui nüüd me teame, eakal energiavajadus väheneb isegi ütleme võib-olla seal kuskil 1600 kilokalorini päevas siis kui me mõtleme selle peale, ta peaks saama kätte sellest samast 1600-st kilokalorit, kiudained, vitamiinid, mineraalained, rääkimata valkudest, rasvadest, süsivesikutest, siis väga hoolika kombineerimisel on see võimalik. Ja selline toiduvalik peaaegu ei sisalda endas seda osa, mis on toidupüramiidi tipus, ehk kõikvõimalikud magusad ja soolased näksid, väga-väga väike väike kogus, võib-olla siis tõesti maksimaalselt neli portsjonit päevas, mida, mida lubatakse portsjon kui selline suhkrute puhul on üsna väike, näiteks üks komm, üks kuskil 10 grammini päevas üks portsjon, nii et võisise koogi puhul ka umbes selline kümme-viisteist grammi kooki on ükskord seal sõltuvalt koogi koostisest. Nii et sisuliselt kui me võtame tavaliselt tüki kooki, siis see kaalub umbes 100 grammi ära pooltüki kooki, sa oled tegelikult kõik oma päevase magusa portsjonite kätte saanud eakate puhul seal hästi kriitiline, just nimelt selle poolest, kui ta nüüd sööb seda, mis talle maitseb, ehk et ta sööbki hästi palju kooke, komme, igasuguseid selliseid asju, siis ta pigem oma kvaliteedilt nii-öelda valib, siis võib-olla lihatooted, kus seda liha vähem soola on rohkem. Ja, ja seetõttu ta jätab ennast siis nendest toitainetest, mida ta sealt teistest gruppidest saaks, jätab ta ilma või teine võimalus on lihtsalt see, kui ta neid kooke sööb, lisaks oma tavapärasele toitumisele, et siis kipuvad tulema kilod juurde, et see on ennekõike pigem siis probleem tõesti, sinna võib-olla 65 aasta kanti isegi ütleme, kuni sinna 75 võib olla kuni 80 eluaasta kanti, sõltub inimesest, et sealkandis jällegi kipuvad tekkima teine mure, et kuna haigused hakkavad juba võib-olla võimust võtma erinevalt kasvajad kui ka väga palju erinevaid ravimeid siis inimestel võib juhtuda maitsemeelemuutused tänu ravimite võtmisele isu kaob ära või siis ka igasugused perekondlikud sündmused näiteks abikaasaga kõrvalt ära, et ka kogu selline vaimne tervis, depressioon, kõik sellised asjad hakkavad mõjutama seda, et et inimene pigem ei söö. Ehk et kas ta unustab süüa, tal ei ole isu, ei taha süüa ja, ja see on nüüd see probleem, et siis võib kaasneda siis ka kaalukaotus sellele asjale, kui inimene tarvitab energiat oluliselt vähem. Väiksem energia kogus tähendab ka väiksemat valgukogust ehk et ka igasugune lihaste kõhetumine seeläbi ka võib-olla jällegi liikumise halvenemine ja rääkimata loomulikult nendest samadest vitamiinidest ja mineraalainetest. Mida ikkagi on vaja meie kõikide keharakkude jaoks, et meie protsessi normaalselt toimida saaksid, et see on asi, mida kiputakse unustama. Ja loomulikult eakate puhul on just nimelt tänu nendele ravimitele tänu nendele muudatustele ka kogu see imendumised toitainete osas kehvemad, mis omakorda tähendaks ütletaks veelgi rohkem saama, kui valla keskjah ta neid vitamiine mineraalaineid sai. Ehk et probleem, mida tasuks võib-olla perearstidel ikkagi endale teadvustada. Et kui teie nimistus on eakamaid, patsiente, kes teie juures käivad ilmselgelt tihemini kui korra aastas siis kaaluge küsige nende käest, mida nad söövad, kuidas nad söövad. Ja kui tõepoolest seda eakat võib-olla ei õnnestu veenda Sa peaksid sööma kala ja köögivilju ja ta ütlebki, et mul ei ole raha siis natukene selgitada, miks on vajalik ja kui siis on näha, et toiduga ei ole võimalik, siis võivad ikkagi toidulisandid osutuda vajalikuks. Et üks sellistest toidulisandit, mida kindlasti eakad ja mitte ainult eakad või talvisel perioodil kõik peaksid juurde võtma süsteeritamiin. Kui see raha korraks siia mängu tuli, see raha on tegelikult oluline küsimus ka, et öelda eakale, mine osta nüüd kalafileed, mis maksab võib-olla 20 eurot kilo, siis see tõepoolest on, on päris suur raha. Kas me saame kuidagi seda kalaga asendada mõne odavama kalaga? Ja kindlasti, et meil on ikkagi räim Eestis olemas ja, ja suure tõenäosusega just nimelt vanem generatsioon ikkagi seda räime ka päris palju, seega et selliseid tänapäeva noori ja teismelisi temattaya pigem eelistavad võib-olla punast kala ja selliseid uhkemaid kalu, aga, aga eakate puhul räime söömine on täiesti, annab isegi seda D-vitamiini rohkem, kui siis läheb. Nii et tasub tegelikult ka odavamast kalast teha endale erinevaid roogasid. Kindlasti räägime natukene veel sellest leivast ja sellest, et leib on ju ometigi täisteratoode, meil on seda vaja. Kui leiva sees on päevalilleseeme, kas sa siis on täisteratoode? Täisteratooteks nimetatakse tegelikult siis leibade puhul sellist toodet, kus kasutatud jahudest vähemalt pool või natuke rohkem on olnud siis täistera. Ehk et see ei tähenda seda, et kui me paneme leiva sisse tavalise rukkijahu, paneme võib-olla natuke nisujahu ja hunniku mingisuguseid päevalilleseemneid või ka rukki eri, et seetõttu tegelikult täisteratooteks ei muuda, vaid see siis on vastavalt kas teradega leib või seemnetega leib. Nii et sellist täisteratoote nimetust ikkagi tohiksiskandantsee, kus jahudest on suurem osa täistera ja leibade puhul peaks kindlasti varieerima seda, et te võtate natuke täisteratooted või täisterast valmistatud leiba. Samamoodi ka siis täitsa sama seemneleiba teradega leiba, mitte vilja, leiba, sepikut, karaskit, kõike selliseid asju ennekõike just nimelt toiduohutuse seisukohast. Et ei tasu jääda, võib olla ühe tootja ühele leivaspordile truuks, sellepärast kuigi siis tooted on hästi kontrollitud, võib juhtuda, et näiteks mõne toote puhul on mingisuguse sellise saasteaine, mida seal ei peaks olema või võiks võimalikult vähe olla. Aga ikkagi see sisaldus on seal kuskil üsna õppideks piiri peal. Ja kui nüüd süüa ainult seda ühte ja sedasama toodet, siis ühel hetkel võib-olla saab seda liiga palju, seda, seda ainet selles leivas siis et seetõttu tasub varieerida. Kui me enne rääkisime nendest magusatest kookidest ja sellest, et ikkagi midagi magusat tahaks, siis kas seda võivad näiteks asendada meil magusad jogurtid ja kohupiimad, mis on ju äärmiselt head ja pealegi piimatooted, mis on? Piimatoodetega on ka eakatel, võib-olla mitmed probleemid, et kindlasti piimatooteid võiks süüa. Sellepärast piimatoodetest tuleb kaltsiumi piimatooted võiksid olla eelistatult magustamata, ehk siis tavaline piim, keefir, hapupiim, maitsestamata jogurt, maitsestamata kohupiimad, sest et enamik kohupiimasid jogurteid, mis poes saadaval on, on üsna magusad, sisaldades lisatud suhkrut võib-olla kuskil 10 grammi 100 grammi kohta, mida on päris palju, ehk et sisuliselt, kui inimene sööb ära 400 topsiku vähe mingisugust magustatud jogurtit, siis põhimõtteliselt seesama tipuosa portsjonid magusa portsjonid on ta lisaks kätte saanud. Ta saab küll piimatooteid, aga lastakse sinna hulka sisse suhkur, et kas see on juba oma Need magusa portsjonid on käes ja hakkate puhul võib tekkida probleem selles, et ei taluta enam väga hästi siis selliseid tavalisi piimatooted ehk siis tavalist piima. See on seotud sellega, et mida vanemaks inimene jääb siis seda piimasuhkrut ehk laktoosi lagundamine, söömlak taas tema aktiivsus hakkab vähenema ja, ja seetõttu võib siis tagajärjeks olla see, et piimatoodete tarvitamisel hakkas kõht valutama, tekivad gaasid, kõht läheb lahti. Nii et võib-olla siis, kui inimene tajub pärast piimatoodete söömist, tal on halb olla, siis tasuks proovida siis välistada need toidud või vähemasti koguseid vähendada ja, ja pigem siis eelistada hapendatud, kus seda laktoosi vähem. Võib-olla ka siis jälgida, poodides müüakse laktoosivabasid tooteid, neid võib, võib süüa ja kindlasti ka juustud, eriti sellised kõvemad juustude ääred on siis ka laktoosivabad, et neid süües, et siis ei tohiks sellised laktoosilist tingitud nähud kaadekkida. Kui me nüüd peaksime andma inimestele võrdlemisi lihtsad soovitused, kuidas valida endale toitu nii, et see veel ka piiratud eelarve sisse mahuks ja nii, et meie tervis, eakana saaks kõik vajalikud asjad kätte. Mis need soovitused olla võiksid? Eks ta on üsna keeruline ennekõike loomulikult selle rahalise piiranguta, aga loomulikult ka selle tõttu, et just seesama energiavajadus on tihtipeale väga-väga väike, et see eeldabki väga hoolikalt kombineerimist. Ja loomulikult, kui me võtame või silmade ette endale, siis toidupüramiidi, mis peaks õpetama seda, kuidas süüa, siis sealt kohe ongi näha, et tegin kõige suurema koguse, moodustavad siis ühelt poolt puu ja köögiviljad vähemalt siis 300 grammi, ehk siis kolm peotäit peaks olema köögivilju päeva kohta ja 200 siis puuvilju päeva kohta. Küsin nende puuviljade kohta, mida siin eelistada? Varieerida, et siin ei olegi otseselt midagi eelistada, just nimelt seetõttu, et ka jällegi puuviljad võivad olla näiteks ainetega pritsitud, nii et kui sa hakkad sööma, võib-olla sulle jubedalt maitsevad mingisugused punased suured viinamarjad, mis ühel hetkel sa võid sellega endale võib-olla liiga teha. Et seetõttu söödki täna õuna, homme pirni sisse, banaani, viinamarju, kõiki muid asju, ploome, apelsin ja nii edasi. Et mida mitmekesisem see valik on, seda rohkem me saame ka erinevaid vitamiine, saame erinevaid, siis teisi bioaktiivseid ühendeid, mida huubid, puu- ja köögiviljades on. Nii, et selline 500 grammi puu- ja köögivilju peaks olema ikkagi absoluutne miinimum, mida inimene siis päeva jooksul ära sööb. Siis teiseks grupiks, mida võiks süüa, on teraviljatooted ehk seesama leib või siis ka võib-olla terasay mingid sellised asjad, mida siis süüakse ära umbes 100 grammi päeva kohta, jällegi sõltub sellest, kui suur inimese kogu energiavajadus on. Siis tasub täpsustada, et üks leivaviil on umbes 30 35 grammi, siis on, tegelikult on kolm. Ja väiksemad leivad on 35, aga suuremad, sellised neljakandilised võivad täitsa 50 grammi kaaluda, et sisuliselt ei ole ju probleemi testis kolm, neli viilu leiba päeva jooksul ära süüa ja, ja eriti just jah, see täisteratooted, et siin enne oli jutuks, et miks neid võib olla vaja oleks, on selle tõttu, et täisteras on siis rohkem olles kiudaineid ja alles siis mineraalaineid, et kiudained ongi hästi olulise eakatel just selleks, et kõht normaalselt läbi käiks ja kiudaineid saab siis nyyd teravilja toodetest üldiselt eritega täisteratoodetest pluss siis ka puu- ja köögiviljadest, et neid mõlemaid on sisust nende kiudainete saamiseks hästi vaja ja mitte piirduda ainult leivaga, aga kindlasti võiks päeva mingisse toidukorda tulla ka midagi veel teraviljalisandit. Kastan siis hommikusöögi, puder või mingi lõuna õhtusöögi juures näiteks tatrapuder, et midagi natuke sellist teraviljatoodete võiks kindlasti veel olla. Kartulit ei tasu ära unustada, noh võib-olla päris iga päev ei pea sööma, aga üle päeva tasuks kartulite kasutada siis edasi, kui liikuda nagu püramiidi poole ülespoole. Et on olemas veel kolm sellist gruppi, mida kindlasti peaks igapäevaselt tarvitama. Üks nendest ongi siis seesama piimatoodete grupp, et sealt siis lihtsalt jälgida, milliseid valikuid teha, et ei tule terviseprobleeme sellega endaga kaasa? Jaa jaa, maitsestamata variandid on kindlasti paremad sisse selline toidugrupp, kust lisaks piimatoodetele tulevad ka hästi palju valke, kuna eakatel just see valguvajadus vahel kipub jääma alla soovitusliku siis kala, linnuliha, liha ja munad need sealt grupist siis ja meid pigem kipub olema vähemasti täiskasvanud tavalise elanikkonna seas. Et seda gruppi tarvitatakse võib-olla liiga paljugi, aga nohjah, hotell siin ongi see probleem, et kui raha enam ei ole, siis seal võib-olla jäetakse see kala ja liha ostmata seetõttu kuigi väikestes kogustes täiesti arvestatult, et ütleme, et kuskil võib-olla 30 grammi kala päeva kohta ja 30 grammi lihapäeva kohta, et niimodi nädala sees ära varieerida ja kombineerida, et see oleks küll nüüd selline miinimum, mida võiks tarvitada. Ja noh, kui, kui siis rahakott siis ei käi sellest asjast ülejäänud, siis loomulikult tuleb ka leida teisi alternatiivseid valguallikad, et näiteks köögiviljade seas kaunviljad on kindlasti üheks allikaks, mida siis võiks kasutada kõvade hernedel lauale ja siis kolmas 100 või õigemini ütleme viima viies grupp, mis selline põhitoidukaupa, mida peaks igapäevaselt tarvitama, et see on selline lisatavate toidurasvade pähklite seemnetega? Jaa õlid iseenesest ei ole kallid, et neid tasub lisada toidule ja rapsiõli on pigem võib-olla isegi oma sellise rasvhappelise koostise poolest parem kui siis muidu hästi kiidetud oliiviõli. Et täitsa täitsa tasub seda eelistada ja kui vähegi võimalik, et siis need pähklid, seemned aeg-ajalt ikka tehakse allahindlusi ja kui hambad, neid võib olla, niisama enam närida ka ei saa siis ära purustada ja toitu lähedale lisada. Et see on kindlasti üks asi, mida enamik inimesi võiks suurendada. Pähkleid ja seemneid soovitatakse ka sellisteks vahepaladeks hea näksida, aga nendega on see häda, et nad tulevad seal pakis päris mitmekaupa ja kui siis tahaks siia kohe terve mitu peotäit ära, palju tegelikult neid päevas sööma pean. Ja see on see oht, et nii kaua pakki lahti teinud sisse 150 grammine pähkleid on näinud, et pähkleid ja seemneid kokku võiks, ütleme üks kaks supilusikatäit päeva kohta Talmekond pähkleid ära jagada lihtsalt ka tänagi, seal võib olla mingisugust ühte sorti Lommendan vahele sisse natuke suurema koguse ja, ja kui võimalik, siis ka varieerida ka erinevatest pähklites on jällegi erinevaid vitamiine, mis seal siis või mineraalaineid, mida seal saab. Tseeritu siis kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, kreeka pähkel, parapähkel, tavaliselt sarapuupähklid, mandlid, et kogu aeg selliste variatsioone teha ja püüda neid siis natukene ka oma toidulauale lisada. Ja loomulikult siis kogu see tipuosa, millest me siin rääkisime, juba kõik need kommid ja koogid ja sellised asjad, et et mida vähem see on, seda, seda väiksem nii-öelda Osada võtab ära siis sellest toidust, mida me peaksime lööma. Juttu oli, et D-vitamiinist võib meil talvel jääda väheks, aga samas võib tulla ette ka hoopis seda, tegelikult inimesel ei olegi vaja seda lisaks, tal ongi mitmekesine toidusedel. Kuidas seda nüüd kindlaks teha, kas ja milliseid toidulisandeid on vaja võtta juurde. D-vitamiini on suure tõenäosusega vaja kõikidel nüüd eriti eakatel, et seal on mitmed põhjused, et üks ongi see, et kui palju nüüd esiteks toiduga seda saadakse kas kalas üheksa või sööda ja teine asi on siis nahastada küll toodetakse päikesevalguse toimel, aga arvestades siin suuremat osa meie aastast, kus päikest ei paista ja lisaks ka seda eakatel on muudatused nii nahas kui siis ka neerudes, mis pärast taks seda D-vitamiini veel aktiivselt muutma. Et seetõttu siis pigem ikkagi tuleks seda C-vitamiini võtta toidulisandina. Ja kui nüüd noh, ei tahaks ikkagi igaks juhuks võtta, et noh, tahan ikka kindel olla, et ma asja eest olen selle raha välja käinud siis lihtsalt perearstilt paluda vereanalüüsi D-vitamiini osas ja sellisel juhul, et kui ta nüüd sealt alla 50 nanomooli liitris on, et siis on nagu tegi kindel, et tuleb võtta tänapäeval seal arstid ütlevad, et ta võiksidki vähemalt 75 olla. Aga ülejäänud sageli me saame ka telefonikõnesid, kus pakutakse toidulisandeid, oomega kolm rasvhappeid, vitamiine, multivitamiine, igasuguseid asju, mis võiks selle eaka juures siis veel olla või kas seda on vaja? See sõltub tema söömisest, et kui nad võimalikult mitmekesiselt sööb, siis üldjuhul ei ole väga vaja neid vitamiine ja mineraalaineid, aga seal on muidugi loomulikult ka see, et just nimelt see imendumine võib minna eakal maal kehvemaks. Ravimid võivad hakata mõjutama nii, et seeder tuum võiks täiesti, noh, ma arvan, et perearstid muidugi ei teeninud vitamiinide analüüse, aga võib-olla tasuks ajal mitte nüüd stabiilselt võtta aga kogu mingisuguse intervalli järel endal siiski teha selliseid kuure võtta, seal võib olla mingisugused multivitamiini selline kuur läbi teha või siis ka teatud mineraalained, magneesium kipub olema selline, mida natukene lähemal. Et tasub nagu mõelda selle peale, et kindlasti mitte minna reklaami ohvriks, aga, aga lihtsalt pigem vaadata seda, et mida ma söön ja mis on, kas need need allikad, mida ma söön mida sealt võiks puudu jääda ja siis vastavalt sellele siis lisanditega rikastada. Kindlasti vist küsida, aga ma perearstilt, mida tema soovitab. Ja tasub kindlasti uurida ja, ja tõesti ka nagu osade asjade puhul. Kui me räägime kaitsmist, siis ei ole mõtet võtta tavalist kaltsiumi niisama, kui sa juurde ei võta D-vitamiini sest sellega sa võid pigem hoopis oma tervisele halba teha, et see peaka, imeldumase kaltsium või et D-vitamiini, kui keegi pakub seda sulle näiteks D-vitamiiniga rikastatud vett, siis suure tõenäosusega sa sealt ei saa mitte midagi kätte, sest tegemist on rasvlahustuva vitamiiniga. Nii et tuleb ka jälgida, millise, nagu kompleksi või millega koos on, et toidus on vitamiinid, mineraalained selliselt omavahel ilusasti tasakaalus aitavad ühel üksteisel imenduda, aga vitamiinipreparaadid, et sellisel juhul kindlasti peab ka kõrvale sööma ka see aitab siis seda preparaati parem nimetada. Üheksakümnendatel räägiti, et kõiksugused küllastunud rasvad, sealiha peab olema rasvavaba. Vältige punast liha, sest seal on rasva ja kõike muud. Nüüd on see natukene muutunud, et rasv on jälle hea, aga räägime sellest, kui hea rasv on ja mis kogustest me räägime siin. Mis iganes asi, mida peetakse heaks, ei ole mitte kunagi teatud kogusest alates hea. Igal juhul toidus peab olema rasva, sellepärast et ka rasva meil rakumembraanide koostis, et seal on erinevaid ülesandeid organismis, et ilma rasvadest ta kindlasti hakkama ei saa, aga tuleks siis mõelda, et mida ja kui palju me seda rasva saame. Väga suur osa rasvadest me saame peidetud kujul. Me saame näiteks tõesti, kui me sööme erinevaid lihatooteid missugune piimatooteid. Samuti on ju hästi palju kookides igasugustes sellistes asjades rasva, et see on see koht, kus tasuks mõelda ja, ja valikuid teha siis vastavalt sellele, et, et seda rasva võib-olla natukene vähendada ja see tähendab seda, et seesama lihatoode pigem eelista siis tavalist, puhast liha kui mingisugust viinerit, kus on seda liha rasvasisaldus 20 protsenti. Piimatoodetest kui sa suudad hoida just nimelt lihatoodetega tagasi kupp kooki ei söö, siis sisuliselt tegelikult ikkagi võid täitsa vabalt natukene lubada endale ka sellist täispiima, aga samas ülejäänud liha piimatoodetega võib-olla siis mitte üle pingutada, et mitte siis hunnikutes hapukoorte vahukoort süüa, vaid, vaid pigem võib-olla aeg-ajalt näiteks maitsestamata jogurtit, kookidega igal juhul tasuks piiri pidada ja, ja kõikide selliste muude asjadega šokolaadiga, kus rasva päris palju tuleb. Ja omakorda siis mõelda, et kuna rasvade koostises on needsamad erinevad rasvhapped ja me pigem kipume neid küllastunud rasvhappeid saama rohkem. Et kui me nüüd neid peidetud rasvade arvelt neid natukene üritame vähendada, et kuidas siis need mono ja polüküllastamata rasvad oma toidurasvhapped oma toitu uuesti tagasi saada. Ja selleks siis ongi needsamad pähklid ja seemned, üks võimalus, aga kindlasti kala. Kala on just nimelt sellise ühe teatud oomega kolm rasvhape heaks allikaks, et kipume oma toidust saama pigem hoolega kuut korraga kolme. Nii et seetõttu just kala ja uuringud näitavad, et pigem kalakeses neid kalaõli kapsleid, et kas oomega kolmest kalast endast on tegelikult kõige parem. Aitäh Tagli pitsile nende huvitavate soovituste eest, nendest saate ilmselt tänase päeva jooksul hiljem lugeda ka ERRi teadusportaalist novaator autor. Ja pidage siis meeles, et sööge neid asju, mille puhul te teate, mida need sisaldavad ja kõige parem tehke ise süüa, siis on kindel, et ei ole soola liiast rasva Riiast või veel mingeid peidetud asju liiast. Huvitaja saade tänaseks tõmbab otsad kokku, kui mina olen ERR-i teadustoimetaja Marju Himma ja eri budisele Ingrid Roosipõld. Kohtumiseni juba järgmistes huvita. Saadetes.