Euroopa kultuuripärandiaasta. Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime sellest. Kuidas hoida vanu kombeid ja täpsemalt teeme juttu Kihnust sest Kihnu kultuuriruum on kantud Unesco vaimse ja suulise pärandi nimekirja ja täna on meil saates külas seal suvehooajal tööd teinud Metsamaa pärimustalu perenaisena töötanud Piret kooli. Räägime, kuidas kaasajal hoida elus vanu kombeid, koha, isikupära, teeme juttu Kihnust sealsetest kommetest, aga räägime ka saarel elamise kogemusest ja kogukonnaga kõlamisest ning sellest, kui palju on võimalik seda vana ja ehedat Tuua linna ellu kaasa. Ja veel vanasõna. Seal on hea, kus meid ei ole või mind ei ole, on see, millest räägib täna meelefolklorist Piret Voolaid. Lõpuosas kuuleme Siberi eestlaste laulu, mis on salvestatud Ülem-Suetuki külast ja sellest räägib meile Siberi eestlaste uurija Anu Korb. Niisugused on teemad täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Vot öeldi ära, kes esines võraga hari ja tuulelõõtsutajad ning tänaseks teemaks on meil, kuidas hoida vanu kombeid ja eelkäijat siis vaadatuna Kihnu koha pealt, sellepärast et meil on täna saates külas Kihnu pärimustalu Metsamaa talu perenaine, kes siis oli suvel perenaine seal seal Piret kooli. Tere. Tere. Ja ma alustaks võib-olla me juttu sellest, et vot Kihnu on niisugune. No Eestimaal kultuuriruumis on kantud Unesco pärandisse, seal on tugev vaimne suuline pärand ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas sina sinna sattusid, kas sa läksid sinna ka natukene nagu ekspeditsioonile või ennast proovile panema või, või mismoodi oli see, et sa said pärimustalu perenaiseks? No kõike seda, mida sa just ütlesid, ekspeditsioon oli see uurimusretk jah, selles mõttes enese proovilepanek loomulikult aja maha võtmine loomulikult, aga ma kandideerisin tööle. Ja niimoodi ma valituks osutusin. Aasta alguses käis meediast läbi töökuulutus kuidasmoodi Kihnu saarel on täpselt puudu kaks ametimeest või ameti täitjat ja üks neist oli siis tuletorni majakavaht ja teine oli Metsamaa talu perenaine. Ja suur mure oli, oli sihtasutuse Kihnu kultuuriruumi juhataja all see, et kihnlased ei tule. Aga mandriinimesed tahtsid kõik. Neid kohti kangesti endale saada, sest see tundus nii romantiline ja ja oli pereti tulijaid, et, et tuleme niimodi, et mees tuleb majakavahiks ja naine tuleb taluperenaiseks. Aga, aga ühtegi sellist perekonda nii ei võetu, telli karja. Võeti siis sai majakavahiks, tema on päriselt ju kihlane. Ja mind siis tõmmati loosirattast välja kui massakat ja ja pandi siis pärimustalu juhatama. Aga seda ainult suveks või kuidas see nüüd on, lähed järgmisel suvel tagasi? No seda küsi järgmisel kevadel seal aga, aga Kihnu on, elab nii nagu näiteks Pärnu või Haapsalu ta elab hooaega ja kui hooaeg läbi on, siis puudub mingil tasandil ka selle töökoha täitmise vajadus. Ja noh, mis seal salata, lõppevad ka rahad teatud teatud põhjustel ju. Ja, ja minu minu tööülesanded algasid ametlikult esimesel mail. Aga, aga kui ma veebruari alguses seal Kihnus tööintervjuul olin ära käinud ja ja otsus tehti, et jah, tere tulemast Kihnu, siis hakkasin ma tegelikult ennast juba ette valmistama ja, ja Metsamaa pärimustalu logo joonistasin ma märtsi keskel. See on tänaseni kasutusel ja mul on selle üle väga-väga hea meel. Tead, seal aga kui ma mõtlen sellele su jutule, siis minu arvates hirmutav koht on see, et sa ikkagi lähed kindlasse kogukonda, mis on väga ühtehoidev, kus on omad traditsioonid ja kui sa ei ole veel kihlane appikene oleks sealt esimese paadiga tagasi isegi laeva ära oodanud. Vaata laevad ei käi nii tihedalt. Ja, ja kuna kuna mind viidi ka saare teise otsa saar on küll pisike, eks ole, 16 ruutkilomeetrit, eks ole, ühtepidi seitse kilomeetrit ehk pidi kolm kilomeetrit kõnniks jala ära. Aga kui sind viiakse pilkases pimeduses saare teise otsa, siis ega sa ei tea küll, millist teed pidi tagasi minna. Ja no mis seal ikka, ma olen elus nii palju kolinud ja kannapöördeid teinud, tõsi, et see ei ole. Pealegi, su elukutse ajakirjanik juba tähendab seda, et sa pead olema kõigeks valmis. Mitte nüüd päris kõigeks, aga Soomes soomlastel on üks ütleminetgen Leicki rüht öösel Eiki kesta ehk et, et no kui sa ikka lähed torkima, siis ole valmis tulla igasuguseid asju. Ja enese proovilepanek. Ja milles siis seisnes, kuidas kogukond vastu võttis ja millega saab või mis tekitasid selliseid üllatusmomente, et tõesti nad hoiavad neid asju alles ja teevadki neid ise, mitte ei tee sellepärast, et näidata mandrirahvale, et vaata, kuidas me siin elama, aga see ongi nende elu. Lennukis Noel. Kihnu elu on helge suuremalt jaolt helge, päike on seal teistmoodi, valgus on seal teistsugune. Ja, ja põhjuseks ju see, et meri on nii palju lähedal. See on ka raske kahtlemata ja asjata ei ütle kihlane, et ela talv üle, siis räägime edasi. Ma olen elanud talved, et üle kaks talve Kassari saarel, mis on suuruselt viies saar ja, ja enam küll mitte nii väga Saarset on Hiiumaaga kokku kasvanud. Aga julgen arvata, et ma tean, mida see tähendab. Elada üle aeg. Samas. Kihnu on Sa enne saate tutvustuses ütlesite, et see on vabaõhumuuseum, ma ei ole sellega nõus. Ta vaata, tundub vahel nagu seda, et filmidest Me oleme näinud, inimesed on rahvariietes, Nadel küpsetavad leiba, teevad ise süüa ja räägivad natukene oma murret, laulavad, tantsivad, mis meile tundub, kuidas väärikas inimene, lähen. Lõika väärikas inimene võib ka nii minna ja teha ka. Tekkinud niisugused, noh ma ei oskagi öelda, mis asjad need on, pseudomõtlemine või hirmud või mingi selline, nii noh, vanasti tehti fenomenist No vaata, kui sa pead teatud moel sa pead hakkama saama ja, ja sellepärast tegelikult Kihnu elab tänaseni nii, nagu ta elab. Kui sul on saare peal heal juhul ainult kaks poodi. Kaupa tuuakse kaks korda nädalas, kui laev käib ja kui ilm lubab lennuühendust 2016.-st aastast kihnul enam ei ole. Ja siis sul tuleb enesega hakkama saada, sul on see kelder, kus on kartul, porgand ja soolasilgutünn. Kui meri annab, on seal ka palju teistsugust kala ja värskemat kala. Kui saab karja pidada, siis on ka liha. Aga. Aga samas jälle ütleme riidepoole see isetegemine, et me oleme ju muutunud nii mugavaks. Ma nüüd räägin kõigi eest, vabandan, kes ei ole mugavaks muutunud. Aga kõik on ju saada, justkui tekib nagu mõtlen, et miks ma koon, need kindlad, ma lähen parem ja ostan, mis on masinaga kuskil. Kes seda teab, kus kohas kootud ja noh, saanud odavalt kätte, viskan minema ja pole enam mingit sidedki selle asjaga. Jah, et Kihnu rahvariided. Jah, ta ei ole vabaõhumuuseum, sest need inimesed ei ole sinna palgatud näitlejateks. Ka mina ei olnud palgatud näitleja. See oli. Sulle anti võimalus elada ehedat elu nii nagu elada. Kihnu kört oli mu tööriietus koos põllede, alusseelikute taskute ja selle sitsi jakiga. Kuidas seda kanda, seda ma õppisin töö käigus ja, ja sain paar korda kõrvetada, sest ma ei kandnud seda korrektselt, ma ei teadnud kõiki nüansse. Kasutusjuhend ei tulnud kuldkaardiga kaasa ja, ja, ja aga, aga see ongi, et sa õpid elu ise õpetab ja, ja teine asi on see, et rahvariiete kandmine on väga, väga mugav. Sul on ilus riie kohe selga panna, sa tunned ennast hästi ja sa lähedki sellesse rolli justkui sisse ja samas elad sa seda elu. Sel suvel oli väga, väga palav. Seal oli ka, ma ei tea, kaks või kolm nädalat jutti, üle 30 kraadi oli Metsamaa taluõue peal. Muru kuivas kära ümberringi. Aga selle kördiga oli hea jahe olla. Ta hoiab kuuma eemal aga vot just seesama asi, et, et näha ja kogeda seda, et kuidas kuidas see on niimoodi loomulikuks muutunud, et nad käivadki nendega ja teevad. See on seesama asi, et kui sul ei olegi teistsugust elu, kui sul on dressipükste hankimine, keeruline dressipüksid, koledad, no lihtsalt tõin näite, et noh, me mõtleme, et kuidas maa elame, käib teksapükste hankimine on keeruline, aga kört on sul aidast võtta. Või oskad sa selle kangastelgedel kududa, teksaseid? Saigo endale kangastelgedel, kui palju inimesed oskavad käsitööd, kas on ka kedagi ei oska. Ma julgen öelda, et praegusel hetkel on Kihnus väga rohkem kui kümned kangasteljed üleval selleks, et teha kõrte ja eriti veel nüüd, kui, kui ees ootab laulupeosuvi Kui palju tehakse ise kodus süüa, tänagi tulid meile saatesse, mis on nüüd raadiokuulajatele näidata ka siin, kui me ennem Taaviga rääkisime, et võiks hommikul midagi head süüa, siis sa oled ise teinud saia kaasa Kihnu saia ja see on kenasti välja tulnud. Räägi mulle sellest, et kuidas inimene ikkagi sellises kõrges eas Omandab oskused vaiadega Kihnu pärast, sest inimene on nii vana, kui ta ennast tunneb ja, ja kui sa ei ole enam võimeline õppima siis võib juba rääkida sellest, et hakkab vanus tulema. Välja teised on harjutanud kogu aeg põlvest põlve ja sul tuleb välja Kihnu saia teener. No ma olen seda ikka nüüd juba oma oma neli-viis kuud ikka harjutanud ka. Esimene kord tuli väga hästi välja, et kui ma, kui ma viisin oma oma suurele toiduõpetajale Kihnus Merase Salmele maitsta ja hinnata selle esimese Kihnu saia siis ta andis hindeks viis, aga plussi veel taha ei pannud, ütles, et noh, et räägime 10. saia puhul uuesti. Järgmised neli saia ei tulnud mul välja küll tekkinud küll ja küll oli mingi muu häda, küll oli pärmi lõhnav või mida iganes ja siis hakkas tasapisi välja tulema. Ja nüüd mulle tundub, et, et iga järgmise korraga on, on vilumus juba nii palju suured, et see lihtsalt tuleb, ma enam isegi ei mõtle, ütle koostisosi kokku panna, et mida täpselt sinna vaja on. Ja aga kihlane, tõsi, teeb saia heal juhul üks kord nädalas, laupäeva õhtuti ja pühapäeva õhtuks on see ju loomulikult otsas, sest see on niivõrd hääl, leib, leiba teeb ta regulaarsemalt ja Kihnus on üks talu kindlalt. Kelle puhul võin öelda. Ta teeb kolme päeva leiba ehk seda päris kihnu leiba. Rooslaiu taimi on, on selle talu perenaine ja, ja leivaküpsetaja ja see tähendab siis muuhulgas seda, et et leiva, Lõõnes ehk siis selles leivaasjas ongi kogu aeg tainast sees juuretis, nagu nagu üks laar ahju läheb, nii, pannakse järgmine käima. Ja, ja saladus või, või see, mis teeb sellest siis kolme päeva leiva on on see, et iga päev segatakse tainast uuesti, segatakse jahu juurde, aga kolmanda päeva hommikul lisatakse puruks tambitud kartulid kuumalt sinna taignasse. Siis tehakse viimane segamine ja siis tõstetakse vormidesse ja, ja läheb ahju ja see on üks ütlema Ta mõnus amps. See kartul ei ole päris püree, vaid ta on tükkidega, tun tav, selles leivas, hoiab selle leiva värskust ja, ja seda maitset. Ja, ja kui sa sinna kõrvale võtad, need soolaräime, siis ongi sul juba täiseine olemas. Esimesed nädalad ma niimoodi toitu singi. Kui sa sinna läksid, siis sul veel kogemusi olnud, ütleme, et ise saia teha, ise leiba teha või oli. Ei, nii, kuidas Kihnu asja teha, kindlasti mitte. Ja ega mind alguses kööki väga ei lastud ka, et noh, et sa ei oska mastakas ei tea, nad ütlevad mandriinimese kohta matsakas. Hullemaks läheb. Ja Kihnus on ju oma keel, eks ole, ja seda keelt suurest lugupidamisest kihnlase vastu ei tihkama oma suust siiamaani nagu välja välja lasta, aru sain ma sellest keelest tänu oma soome keele taustal, sest need keeled on väga-väga sarnased, kohati on sõnad sarnased. Õ tähte on hästi palju, mis saarlastele jälle oli väga keeruline, ime. Aga põnev, jälle seegi. Aga, aga jaa, et kihlane hoiab oma kultuuri väga ja ega ta seda naljalt tulijale ja Masakale edasi anda või jagada ei taha. See on tema leib sõna otseses mõttes. Ja minu arvates on meil siin sees, et tulevad ja solgivad ära. Ma olen märganud maakohtades vanemate inimeste puhulgi seda, et et ega kui sind omaks ei ole võetud, ega sul ennem midagi räägitud, et sa pead selle usalduse välja teenima, Sa asja ära kihva ei keera või teda kuidagi ära ei solgi, et et kui sa oled nagu usaldusväärne ja ennast tõestanud alles siis me näitame sulle ja räägime, tuleb tasapisi. Täpselt nii, nii see tõesti on ja, ja selle juures solvuda? Ei viimane jah, see on viimane asi, hinge võtsin ma küll, et noh, miks, miks mind ei usaldata, no näiteks kalasupp läbi tegema või liha kartult või või jah, neid, neid kõiki asju ei, sa ei oska, saad massakas. No mis mõttes, ma ei oska, ma oskan ju keeta kartulit ja liha. Ja, ja kalasuppi õppisin ka tegema, aga vastutus oli ikkagi nii suur ja, ja vot see on see, et kui sa oled oma elust 40 50 aastat just seda nagu teinud ja, ja toitnud peaministreid, presidente mis tahes mainega nagu kuulsusi siis, siis see on auasi teha, süüa ja ega seal seal saarel valitakse, ka, kes kutsutakse ühel või teisel puhul siis toitu tegema. Pulmakokk on, on amet, see on, see on tiitel. Aga kui palju saarel peetakse selliseid pärimuspidusid, aga niisuguseid pidusid, ehtsate kommete ja kõige sellega, mis sinna juurde kuulub, see olid ju jaanipäeva seal noh, mis on veel suurem püha, võib-olla jõulud, aga need on ka väiksemast. Suur pidu, kadripäev, see on üks olulisemaid kihnu pidusid ja, ja sellest räägitakse lugusid, kuidasmoodi ikkagi pilkases pimeduses, täiskuuvalgel on, on Katri joostud ja ja siis tuleb külarahvas, Kuu tantsib, laulab, võtab head-paremat. Jaanipidu on, on selles mõttes äge, et see, mida ma sellel aastal Kihnus jaanipeol nägin, ma ei ole Eestis mitte kunagi näinud niimoodi. Nii suures hulgas ühtemoodi rahvariietega inimesi kõigepealt seda, et nad tantsivad oma tantse. Et nad laulavad oma laule ja nad laulavad või mängivad oma pillilugusid. Ja, ja paadisüütamine. Sest Kihnus põletatakse jaanipäeval paat on absoluutne tseremoonia. Paadi süütab selle annetaja ehk paadiomanik ja, ja see mul tuleb siiamaani kananahk ihule. See on, see on kuuldavasti suurim au, mis ühepaadi elukaare võib lõpetada, jõuda jaanipäeva lõkkesse. Päris äge, on sul veel selliseid hetki, et kus sa, nagu ma ütlesin, et ma olen õiges kohas ja vot see on see. See on see, mida ma olen näha tahtnud siin olla. No selle perenaise ameti juurde kuulus ka ka turistide võõrustamine ja, ja inimestele eluloo rääkimine, sest see, see talu, kus ma olin pärimustaluks, teda nimetatakse, aga, aga see ei olnud selles mõttes talu pärimustalu, et, et seal rehetares oleks nüüd kõik olnud nii nagu 80 aastat tagasi, siis kui ta ehitati, vaid ennekõike oli see talukompleks selleks, et hoida seda pärimust kudumisfestival oli seal näiteks sel aastal esimest korda todasama kuraga mari, kes et meile siin naisest lehmaga laulis oli selle toreda festivali eestvedaja ja mõte, idee autor ja ja see kudumisfestival tähendas seda, et, et kolmeks päevaks kogunes sinna 30 sel aastal siis 30 huvilist kes kaheksa Kihnu memme eestvõttel siis õppisid kuidasmoodi Kihnu poolsed ka kududa. Ja, ja nobedam Atsaid, et kolme päevaga selle ühe sukavalmis ja siis lõngad teise jaoks kaasa ka. Ja, ja muidugi käis selle selle festivali juurde ka see, et, et memmed rääkisid oma lugusid, pajatasid oma elust. Ja, ja, ja noh, mis, mis saab olla veel veel vahvam, kui anda niimoodi niimoodi oskust edasi. Kihnus on väga oluline roll veimevaka all ja aidanud ja, ja kui me rääkisime enne siin sellest, et pole midagi selga panna või, või kust riideid saada Ma ei tea nüüd, kas, kas kõikidel nii on, aga ma tean väga-väga mitut aita, kus on ühel naisel pea 20 körti ja siis need põlled, kuid abielus on, neid võib olla kuni kolm 400, need on kõik ta enda tehtud jah, või siis pärandatud. Noh, nad on tsaariaegseid, kangaid ja, ja rätikuid, mis siis antakse tütardele näiteks edasi ja, ja siis on seal mis asju ühesõnaga igasuguseid igasuguseid riideesemeid selleks puhuks, mis elu ette toob. Needsamad kördid ja kootakse alguses kohe valmis emad oma lastele ja, või jah, et, et on kogu elukaar kaetud, sest kördi muster ju tegelikult ja värvitoonid ju elu jooksul. Muutuvad ja need on siis vastavalt sellele, et kas on pühad, kas on argipäev, kas on leinapäev. Vastavalt sellele valitakse. Täpselt täpselt, aga need riided peavad seal kohe olemas olema. Aga vot see on jälle see asi, et see on teadmine, mida sa pead teadma, et kui siin sedasi massacana nuusutasin, läheks sinna ja vaataks, et oi, mis kenad värvid või tahaks täna paneks edasi. Ma võin ikka niimoodi ämbrisse astuda, otseselt võid veel ei ole. Suurim ämbrisse astumine, mis, mis on kihnlased on, on andnud, et noh, näiteks jaanipäevaks laenavad oma aidast körte nendele massakatele, kes siis tulevad eksootikat püüdma ja ja nad ja matsakas paneb selle kördi selga, vaata, paneb valepidi noh, teisipidi tagurpidi. Ja sest ta ei tea, kus peab olema see nii-öelda taskukoht siis see augu koht, see vahekoht ja, ja, ja siis seotakse see valesti kinni, liiga lõdvalt. Alusseelik ei tohi sealt alt välja paista ja ja noh, rääkimata sellest, et et minu, minu viga, mis, mis ma tegin, oli see, et mul oli Sitsake eest lahti, sest mina panin jaki selga. Jakk võib ju eest lahti olla, eks ole. Sitsak ei või. Mul oli muidugi T-särk. Aga, aga jah, sellest sain ma sätikuti, kohe pärast seda kandsin kurguni nööbituna. Pärlid, soetasin seelikuid ja kleite, hakkasin rohkem kandma. Naiselikkuse leidsin sellel saarel üles, see on mingi eriline jõud ja. Energia küll, kas ma eksin või mul on jäänud tunne, et väikestes kogukondades, saartel igal pool ongi natuke nagu rohkem matriarhi sest mehed on kogu aeg kuskile ära, neil on toimetamist, aga selle kodu ja selle hoiavad naised paika ja siis, kui mehed tulevad, siis nad on ka kuskil seal nurgas ja toovad oma saagi koju ja ja, või mulle tundub ainult nii. Kihnus on häbiasi, kui kui nähakse, et kapten on põllul. Mismõttes naised ei saa ise hakkama või. Et ja, ja see ongi, et heldekene kui, kui mees täna tänagi tuleb koju, eks ole, siis sa ju tahad, et tal oleks võimalikult mugav, sest ta tuleb ju Palammutiga, eks mammutiga tuleb. Ja sa, sa tagad talle selle mugavuse ja samas tahab naine ju elada hästi ka hästi, eks ole, igakülgselt põlled muuseas näitavad seda, kui näitavad seda, kui, kui hoitud naine oma mehe poolt on nii, mida, mida kallimad ja ilusamad põlle riided, seda, seda armsam. Ütle mulle, Piret, kui palju on neid asju, mida sa sealt nüüd selle suvega kaasa tõid, igapäevaellu, ma isegi arvasin, et sa tuled täna Kihnu rahvariides, ma ütlen ausalt, mõtlesin, et. Ma päris rahvariides ei saa tulla, sest käiseid mul ei ole seda valget valget pluusi, rääkimata Tanust ja, ja muust, aga küll aga on siis Kert ja siksak ja põhjus, miks ma ei olnud valmis körti selga panema. Sellepärast et ma oleks pidanud abielu naisena põlle ette panema, aga no tule tänavale põllega vaadatakse kohe, et näed, on unustanud pliidi ära võtta. Aga Kihnus on see see auasi jah. Kevadel Mul oli raamatu esitlus ja ma olin juba tolleks hetkeks saanud Kihnu kördi. Ja siis ma panin Kihnu kördi selga, esimest korda läksin siit kadriorust, kõndisin Viru keskusesse ja sain aru küll, et inimesed vaatavad ja mulle oleks pidanud. Ja muidugi tehti pildid ka ja, ja siis kui ma saarde jõudsin, siis et ja me nägime küll, et sul oli Kert häälega, aga ta põlle ei olnud ees. Et noh, seal siis need ei olnudki abielus või mõtlesin teed. Ma hoidsin mehel käest kinni, et see justkui põll on sõrmuse eest. Ja, ja siis siis nad natukene ja harjutasid mind selles mõttes, et kui sa ikka põlle eest ära jätad, siis on see solvav ja Peab olema nii nagu on, peab olema nii ja no vot sellepärast ma jätsin kördi täna selga panemata. Mida sa oma pereellu või kaasa tõid sealt saarelt, et kui palju see sind rikkamaks tegi, et sa tead mingit pärimust, mingeid asju, mis on kindlalt maa peal ja mis sind aitavad ka siin linnas ütleme, püsida paigal, et mitte lendu tõusta. See see saares oldud aeg oli minu jaoks osaliselt rändtagasi lapsepõlve, ma sain aru, kust ma tulnud olen, mida mulle avanesid, mingid aknad, mida ma ei teadnud, et on olemas mälus mis olid minu vanaema ja vanaisaga seotud. Ja, ja kuidagi noh, see saia küpsetamine ja see sai konkreetselt, et on, on meie ma julgen öelda, iganädalane traditsioon ja ja me nimetame seda Kihnus aiaks endiselt, mitte et kuule, tee seda head saia, vaid et see on Kihnu, sai midagi muud. Niimoodi otseselt ei ole ma kaasa võtnud või üle toonud küll aga ma julgen öelda, et me sööme kala rohkem ja ja ma olen Ma olen oma rõivastusele hakanud teistmoodi tähelepanu pöörama just needsamad, et sa ehid ennast natukene rohkem ja ja sa oled rohkem naine ja, ja võimalusel ikkagi panet seeliku selga ja ja jah. Aga kuidas on lood ajaga, sest vaata, aeg kipub ka olema linnas teistsugusem kui maal ja kindlasti saare peal on aeg veel teistsugused. On see, see kulgeb omasoodu ja, ja kuna seal on ääretult vaikne, eks ole siis siis ärkad, ärkasin ma hästi vara ja ja mul oli kogu aeg midagi teha. Aga aega, mis, mis mõttes aega? Aega olla aega, võtta rahulikult aega kasv, et teen vot seda käsitööd või teengi seda saia, sildu, tundjaid ei ostagi. Suvehooajal ei ole selleks mahti hool ja hoobil ei ole siis mahti ja sellel pärimustalul olid ka oma lahtioleku kellaajad, eks ole, aga turisti see ju ometigi ei huvitanud, kui tal ikka hommikul uni ära läks, siis ta sulle õue sõitis ja, ja selles mõttes, kas sinna sinna talu õuele tuldi ka nagu vabaõhumuuseumisse, et mis mõttes te elate siin? Et nagu ma vahel läksin hommikumantliga, ütlesin, et vabandust, et me ei ole veel avatud ja ma joon alles kohvi, ei joogi rahulikult, vaatame niisama ringi. Aga, aga see oli samas minu töö juba vastu võtta see, see külastaja ja rääkida talle lugu sellepärast, et need hooned üksipäini ei kõnelenud midagi ja, ja siis siis oli vaja minu minu teadmisi ja teadmised, hankisin ma selleks kohe pärast seda, kui mind siis oli tööle tööle valitud, et niimoodi, et ma hankisin ja ostsin endale reaalselt, mitte ei laenanud raamatukogust virna Kihnu Kihnust kõnelevad kõnelevaid teoseid ja üks neist oli Theodor Saare Kihnu raamat. Just. Mida, mida ma siis ikka aeg-ajalt sirvisin, lugesin ja, ja kuivõrd ma kuskilt pidin ma ju alustama. Minu jaoks oli kõige suurem kihlane kihnu Jon ja ehk Enn Uuetoa metskapten ja kuna ma elasin tema kodu naabruses Rootsi külas kas siis või tema sünnikoha naabruses, siis tema pealt ma oma oma jutud üles ehitasingi ja, ja muuhulgas tutvustasin turistidele aita mis on näinud kihnu jonn. Päriselt aga ütle viimast või lõpuks veel sellist asja, et kuidas hoida tänapäeval alles vanu kombeid ja pärimusi. Peab hoidma. Ma arvan, et ikka peab. See kas nad peab. See oleks tore, kui, kui nad on loomulikult, et üks turist vaatas kuidasmoodi, väiksed kihnu neiud punusid säärepaelu. Oi, nii tore, kas teile koolis õpetatakse seda või? Ei Ma oskasin seda juba enne kuul, aga kus te oskasite? Vanaema õpetas. Aga nii see ongi. Jah, see tuleb kodust, kool annab kõik muu juurde ja, ja see hoiab identiteeti. Oli palju neid turiste, kes muutusid kurvaks ja ütlesid, et kuuldes, et Kihnus on inimesi, kes on kuuendat põlve kihnlased, läbinisti kihnlased. Ja kuulates kuidasmoodi, nad hoiavad oma kultuuri keelt, oskusi öeldi, et aga kes eestlaste hoiab? See ongi meie enda teha. Kuidas ja mida me edasi anname, kuidas meie asjad kokku paneme? Ja, ja kuidas me suhtume sellesse. Näiteks nägin kihnlased, keda keda riivas teadmine, et kördikangas tahetakse laudlinnaks või, või padjaks teha. Mis mõttes sa istud selle peale, see tuleb kanda Kärton kandmiseks ja seda tuleb nagu austusega kanda. See pärimuse hoidmine hoiab meis lugupidamise meie eneste vastu. Arvan ma. Ja ma usun, et see kihnu suvi tegi minust parema eestlase parema inimese. Ja. Ma olen väga tänulik selle kogemuse eest. Igal juhul. Aitäh Piret kooli. Ja mõelgem selle üle, mis sa rääkisid seal, nii tore ja ilus, et ma palun nüüd laulma väliharfi ja armastuse pärast. Oma südamesse tegid ukse lahti ta taga astun sisse, aatom kohta ott teema, paati, vaadake kuhu poole liikuda. Ja mida tuleks üldse karta ja mismoodi käituda? Jallai Lütjalai. Naudin on hetke. Vaatan, mõtlen koola, naeran omaette. Nüüd mina ja sina tihedat ja sõda ega plahvatus. On arvatud seal olla ja kui ma seal käia, kui ma taga ei T8 kohe ära tüüdanud kuldne, palju peidame endas. Ja ainult tänu tulle, pehmed, et ma näen. Me jäime me minna mööda harmatuse. Ja me ei pea jõudma linna eluaeg võiks olla see Vanasõnad on kuldsed sõnad. Seal on hea, kus meid ei ole, on vanasõna, mille kohta kuuleme täna täpsemalt ning Tartus on folklorist Piret Voolaid. Tuntud rahvaütlus, seal on hea, kus meid ei ole, on esindatud eesti vanasõnade mahukas akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab üle 15000 erineva rahvatarkuse iseseisva tüübi numbriga 6762. Ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis on üle poole rahvapärase kirjapaneku selle vanasõna kohta ja varasemad neist siis nagu ikka 19. sajandi teisest poolest meie suurkogujate, Jakob Hurda ja Johann Eiseni kogudest, näiteks 1889. aastal on Palamuselt Kurema vallast kirjutatud Jakob Hurdale. Seal on ikka hea, kus meid ei ole, saame sinna vana viga jälle ees, 1932. aastal on näiteks näo kihelkonnast Pangodist kirjapanek. Seal, kus meie oleme, seal on häda seal, kus meid ei ole seal lausenud, kui palju enese elu üle nurisetakse ja teiste elu paremaks peetakse. Kui jänesel on 1990.-st aastast, pärineb nišist kirjapanek. Ei ole see kuld kuskil, ikka räägitakse, et seal on kuld, kus meid ei ole. Või siis üks variant Vastseliinas häda siin ja seal, kus meid ei ole. Niisiis ütleb see rahvatarkus, et igal pool on omad raskused või inimesed on igal pool ühesugused. Kuigi tihtipeale arvatakse ja kujutletakse võõrad ja kauged paigad siis paremaks, kaunimaks, rikkamaks ja, ja see kaugus justkui siis moonutab neid proportsioone. Rahulolematus ja paremate jahimaade igatsemine ei ole kindlasti eestlastele ainuomane joon, seda tuleb ka kindlasti meeles pidada, vaid siis tegemist on rahvusvaheliselt väga tuntud stereotüübiga. Et siis see vanasõna seal on hea, kus meid ei ole, tuntakse ka meie hõimlastel, soomlastel vadjalaste, vepslaste, aga ka lähinaabritel, lätlastel, venelastel ja muidugi kaugemalgi. Et iseenesest ei ole see kuigi poeetiline ega piltlik rahvatarkus vaid suhteliselt otse mõistetav vanasõna klišee ja tõesti kauge ja kätte saama. Ta ihalus kusagile pürgimine, olgu siis parem töökoht, soojem ja päikeselisem elupaik. On üdini inimlik joon ja ilmselt just sel põhjusel kannavad sama tähendust mitmed teisedki Eesti vanasõnad, et meil on näiteks kõik head asjad on ju ikka kaugel või kõrges või veidi kujundlikumat pihvlikumad vanasõnad, karask seni aus, kui ahjus on. Või siis pada ei ole lähedalt nihele, kui ta kaugelt kuulda on. Ja raadiokuulajale on kindlasti tuntud ka selle ütluse parafraas, igal pool on parem kui kusagil mujal. Ei olegi tarvis ilmselt meenutada, et selle tuntuse taga on siis õnne tänavaseriaalist tuttav kingsepp Johannes. Ja see on tõesti rahva suhu väga kinnistunud. Ja seda vanasõna on kasutatud ka ühes sellises võib öelda etnilise alatooniga anekdoodis, mis oli tuntud juba 1900 seitsmekümnendail aastail ja selles saavad siis peategelastena kui kaks kangelast, eesti eepose kangelane Kalevipoeg ja vene vägilane il Jamura mets. Ja see anekdoot on siis siis selline. Kalevipoeg seisab mäe otsas ja vaatab ringi. Hilja Mouramets näeb teda, astub ligi ja küsib, mis sa vaatad, Kalevipoeg? Kalevipojal on kohe vastus varuks. Et vaatan, kus hea oleks olla. Mille peale siis teatab kohe kail ja mooramets, et aga meil on selline vanasõna hea on seal, kus meid ei ole. Ja selle peale kostab Kalevipoeg, seda ma vaatangi, et kus teid ei ole. Ja eks heade vanasõnade tunnus ongi ületada žanripiire nii võimegi, tabavaid, rahva ütlusi, täheldada anekdootides, muinasjuttudes või, või lauludes, aga kindlasti ka hoopis ootamatutes kultuuri ja kunstivormides. Aitäh, Piret hooleid täna. Ei tea, kas me madel või. Kas kui päi jäta uus nutta? Kolm tamm, mis ei jaa. Ta. On vai sealt nii kaua oma? Kuid. Päritud laul täna on meil saates külas Anu Korb, folklorist, Siberi eestlaste uurija ning tema valitud on ka järgnev laul, mida kuuleme nii palju, ütlen ette, et on see siis Ülem-Suetuki külas salvestatud ja pealkirjaks mina ükskord metsas kõndisin Anu korda ja kuidas selle loo ka loodan. Selle loo salvestasin mina 1992. aasta talvel Siberi eestlastelt. Ja need Siberi eestlased Ülem-Suetuki külast elavad Eestimaast umbes 5000 kilomeetri kaugusel Sajaanide eelmäestikus ja see kuulub siis administratiivselt Krasnojarski krai alla. Tollel talvepäeval koguneti Sis laulma küla kirikusse, sest inimeste elamud seal olid suhteliselt väikesed valdavalt ühe- ja kahekambrilised majad ja need poleks kuidagi sellist hulka rahvast suutnud mahutada. Nii aga kuulame seda laule ja siis ma paluksin teelt väikest selgitust, et kes seal laulsid. Neid lauljaid oli tookord nimeliselt väga raske üles lugeda, sest neid oli nii palju. Tõesti, inimesed kogunesid kohe mitmekümnekesi Ülem-Suetuki küla kirikusse. Seda kirikut oli varematel aegadel küll kasutatud klubina ja ka veel varem viljahoidla na isegi. Aga selleks ajaks oli ta saanud siis selle kirikufunktsiooni tagasi. Laul hämmastas minti just seepärast, et neid lauljaid oli hästi palju. Kõik laulud olid lauljatel peas, mis nad laulsid, nad laulsid veel palju teisigi laule. See laul tundus just kõigile olevat hingelähedane, sellepärast et ta jutustas, justkui neist endist, kelle elusaatus on võõrsile viinud ja et Eestimaast nii kaugel lauldakse ja mäletatakse nii hästi eestikeelseid laule. Kui vana see laul võib olla olu, vanust ei oska ma öelda, nokk Ta pärineb nendest triimiliste laulude ajastust mis on siis 19. sajandil. Teisest poolest pääsesid selline laulustiil valitsevaks, nendes lauludes tavaliselt on siis Värsid, koonduvad stroofidesse, on laululine meloodia, siberi eripära, ehk on see, et kui umbes kaheksakümneaastased laulikud laulsid Eestimaa maal kuulduga üsna sarnaselt, siis tollel ajal paarkümmend aastat nooremad, umbes kuuekümneaastased ja neist nooremat laulume Reier oli väga tuntavalt vene-mõjuline, mingist vanusest oli nagu suur vahe nendel lauljatel. Ja kuna tõesti nad tundsid, istmed rahulikud, et nagu see laul räägib neist endist, sest ka nende pered on, paljudel, on sugulasi Eestimaal või elavad kuskil mujal Venemaal Kaug-Idas näiteks ja, ja pered üsna laiali, nii et nagu räägib neist endist Kui tavapärane on, et kogunetakse sedasi kokku ja lauldakse eesti laule No praegu enam vist väga mitte, aga üheksakümnendatel aastatel oli vähemalt Ülem-Suetuki külas küll neid, kes laulda oskasid, hästi palju. Mind hämmastas ka see, et keegi kasutanud käsikirjalised, laulikuid ega ka trükitud laulikuid neil nemad väitsid, et neil lihtsalt neid ei ole, kõik laulud lauldi peast ja tõesti inimestel olid peas pikad laulud, igasuguseid laule teati ja lauldi hästi palju. Tollel ajal oli seltskonnas laulmine oli veel väga tavaline, moes oli ka see, no ütleme, talve ajal ei saanud niimoodi surnuaiale koguneda, aga suvel käisid naised väga tihti surnuaial ja laulsid ka seal, et vaimulike ja jumala sõnalaule. Aga tänaseks on muidugi väga paljud nendest tolleaegsete suur laulikutes jutt juba teises ilmas, niiet. On kedagi, kes on pärinud nende laulud ja need elavad, elavad edasi. Kindlasti on, esiteks nad kasutavad vahetevahel, kui on külapidu, siis on pandud ka sealt kunagi salvestatud meie salvestatud laule plaadi pealt nendele nii-öelda. Ja siis naised, paljud oskavad kaasa laulda veel, nad kasutavad ka neid kunagi oma esivanemate laule. Aga tänapäeva noortel ei saa öelda, et üldse eesti keeles ei laulda. Noorte lõpetatakse isegi eesti laulu, aga noori huvitavad rohkem siis need kaasaegsemad uuemaaegsed laulud, et laulutraditsioon on ikka suuresti muutunud. Aitäh. Anu Korb. Tänan. Ja selline sai tänane saade Kristo räim, tänan teid kuulamast ja kuulmiseni taas kõikjal.