Vikerraadio. Tervist head kuulajad, algab huvitaja saade, kell on viis minutit 10 läbi. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja tänases saates tuleb meil juttu jõulukaunistuste jõulutulede ohud. Sellest mõtleme siinkohal ikkagi neid elektrilisi seadmeid. Ja teame, et soovitakse panna kõiksuguseid värvilisi kaunistusi majade katuse räästastes või siis akendele ka väljapoole puudele-põõsastele terrassidele. Kuidas veenduda, et need elektrilised jõulutuled oleksid ka ohud tud? Missuguseid seadmeid valida, kuidas võib üldse mingisuguseid pikendusi vedada aias või hoovis sellest kõigest tänasest pikemalt räägimegi. Ja siis tunni lõpuosas on meil teisedki teemad, näiteks geenius. Stahlis tuleb stuudiosse toimetaja Jakob Rosin ja annab ülevaate nädala olulisemad, sest IT-teemadest juttu tuleb sellest, et Sauele ehitatakse üks Baltikumi suurim andmekeskus või räägib ta meelega Tallinnas toimuvast planeeritavast, riigi, IT-lahenduste arenduspäevadest või hakkatonist. Et mõelda siis välja uusi innovaatilisi lahendusi ja veel mitmes teiseski teemast. Ja samuti ei puudu meie tänasest saatest kultuuri teemant Kerttu Kaldojaportaalist siis menu portaalis tuleb, räägib meile ilmselt nii PÖFF-ist kui ta eelolevatest, põnevatest, kontsertidest ja kõigest lähemalt siis juba mõne hetke pärast. Häälbeliial. Endal? Kurkule. Majadest mööda suur luurihkus, vahend süstis Apjomics hingele vastased hingetuna. Kuidas ajavad kris end püsti kaheks rikute üksikemad ole kändes tingituna Poolat, Leisa. Hälbeni nurka. Jään surma. Naerata. Aknast veel näha, kuis aabistaja viimases Äkki Benigi viiks, kui sell järgi kord tulevad juba? Pudeli. Telgedel püsti. Hulgakesi ikoone, armunäärmed. Tänase saate fookus on elektrilistel jõulutuledel ja meil on stuudios Andrus Alas Eesti energiast, tervist. Tere. Näeme üha rohkem sellist ameerikalikku vaatepilti, kui minna kuhugi linnalähedasse elamurajooni või, või vaadata eramajade piirkonda linnas, siis majad säravad, tuled on nii akendel, maja on võib-olla tervenisti valguse ja elektrituledesäras. Mida see tähendab nüüd sellise elektrispetsialisti pilguga vaadates, et, et siin on ka omad riskid ilmselt, ja teatud ohutusnõuded, mida peaks järgima absoluutselt, et noh, eeskätt tegelikult selline jõulutulede paljusus, eks see paitab meie kõigi silmi, seda on suur rõõm vaadata, aga teisest küljest märkab siin-seal silm ikkagi ka seda, et nende jõulutulede paigaldamise et kõiki ohutusreegleid jälgitud, ilmselt ei tehta seda ka teadlikult, vaid ikka pigem teadmatusest, et kuskohas neid ühte või teist tüüpi jõulutulesid tegelikult kasutada võiks, nii et neid situatsioone võib olla väga erinevaid ega, ega siin ka see valdkond areneb väga kiiresti. Mina mäletan oma lapsepõlvest, mismoodi vana seal oli mingisugune vana vana komplekt elektrilisi jõulutulesid, mida kodus kuuse peale pandi ja kui üks pirn läbi põles, siis tuli jällegi ja ootaja tinutada ja mida kõike teha, et see pirn sealt kas välja vahetada või vahelt välja võtta ja ja kuidagi need juhtmed olid nii pudelit alati kus kõik katkema, nüüd on kindlasti lahendused palju turvalisemad ja paremad. Aga, aga see, mida peab tänapäeval vist jälgima, on see, et missuguse ohutusklassi Toode, kuhu panna, et ühed tulevad, on mõeldud siis toas kasutamiseks, teised õues ja mõnda võib siis kasutada, olgu siis toas või õues. Täpselt nii, see on, nii et kui jõulutulesid nüüd poest soetama hakata, siis peaks kõige esimene asi, vaatame nende jõulutulede karbile. Et seal karbi peal võiks olla ikkagi lausa välja kirjutatud, tuledanud, mõeldud väljas kasutamiseks või siseruumides. Et kui seal nüüd otseselt sellist nagu kirjeldus selle kohta ei ole, no ta võib olla ka inglise keeles kirjutatud näiteks hindoor või out toorehk, siis hindoor hoones sees, kasutamiseks autor majas väljas kasutamiseks siis järgmine samm sealt edasi võiks olla jälgida sedasama kaitseklassi. Kaitseklass on siis selline tähis, mis algab tähtedega i P ja nüüd need numbrid, mis seal järgi näitavad päris täpselt ära, kus ja millistes tingimustes võiks siis neid valgusteid kasutada, nii et, et siinkohal võib-olla tulekski ära märkida, et kõik need numbrid, mis seal on 44 ja ülespoole sellest iipe klassist nii-öelda edasi, siis neid valgusteid võib neid välitingimustes kasutada. Ja kindlasti lisan juurde veel ka selle, et kui tekib kahtlus ja, ja seda, seda toote pakendil konkreetset markeeringut ei ole, siis kindlasti tuleks kaupluses siis mõne müüjaga või, või mõne muu spetsialistiga seda asja arutada. Niisama nüüd kindlalt ilma kindluseta ühte või teist jõulutulede komplekti õue panna või niisama niisketesse ruumidesse? Ei seda asja teha ei tohiks. Aga kui on seal pealkirjas IP 44 või siis suurem number veel et kas siis võib-olla ka kindel, et sõltumata sellest, kas lund sajab või ei, 100, et see on ohutu ikkagi täpselt sõltumata sellest, on ta siis ohutu ja seal on küll mõningad nüansid veel, et jõulutulede komplekt iseenesest nüüd nii-öelda see IP 44 ja kõrgemad numbrid on ohutu, aga oluline on jälgida ka seda, et mismoodi jõulutuled vooluvõrku ühendatakse. Et see nüüd on see osa, mis, mis, mis vajab ka kindlasti suurt tähelepanu. Need seadmed, mida siis müüakse, et kui kindel nende kvaliteedis olla. Ega väga paljud asjad tulevad meil Hiinast ja võib-olla mõni inimene on ka internetist tellinud. Et kas võib ka seda märgistust ikkagi usaldada üldse? Selle märgistusega on nii, et idee järgi peaksime me seda usaldama. Praktika on näidanud, et kvaliteet on päris nagu kõikuv, et automaatselt nüüd seda kõike, mis hiinast tuleb nüüd karta ei oleks tegelikult vaja. Et meil paljudele mobiiltelefonid taskus ja kui me vaatame, kus kohas nad mobiiltelefonid kokku, kui on pandud, siis see kipub ikka olema nii, et nad on Hiinas kokku pandud. Nii et see päritolumaa iseenesest ei ole ainukene määraja, et kvaliteet on kõikuv, olenemata sellest, kuskohas see seade on siis need kokku pandud. Nii et, et mida ma soovitaksin teha, et kui jõulutulesid osta siis ikkagi kindlast kohast kindlast kaubandusketist, kindla müüja käest kindlat toodet. Aga nüüd siis tõesti selle selle komplekti ühendamine vooluvõrku, et kuidas seda teha, et vanematel majadel ma ei kujuta ette, et oleks mingisugune eraldi jõulutulede kontakt kusagil olemas, tänapäeval, kui uut maja tehakse, siis juba mõeldakse sellele asjale ilmselt küll noh, vanematel majadel mida tuleks teha, õigemini võib-olla kirjeldaks seda, kuidas on neid asju lahendatud ja ebaõigesti lahendatud, on see, et et seda jõulutulede toidet on nüüd veetud kas pikendusjuhtme või siis nendesamade jõulutulede enda juhtme näol kusagilt ukse või akna vahelt välja see tähendab seda, et seda ust avatakse-suletakse või akent samamoodi avatakse-suletakse, siis ta lõpuks mõjutab seda selliselt, et seal võib tekkida siis katkestus või, ja, ja noh, kui ta nüüd nagu lihtsalt katki läheb. Võib-olla ei olegi see asi nii hull, aga seal võib tekkida ka muid probleeme. Et, et kui nüüd jõulud oled välja panna, siis peab nagu kindlasti jälgima seda, et need ühendused oleksid turvalised ja ei oleks nagu juhe kuidagimoodi kahjustatud. No võib-olla on tõepoolest olemas mingisugune selline, kas toru või avaus, kust on võimalik turvaliselt seda juhet läbi tuua, see oleks võimalik, täpselt nii. Ja teine teema on see, et ka pikendusjuhet läheb ilmselt siis vaja pikendusjuhe juhtme puhul tegelikult kehtivat täpselt samad printsiibid nagu selle jõuluvalgustuse enda puhul. Et see peaks olema ka kindlasti mõeldud välitingimustes kasutamiseks ja peab jälgima seda, et see pistikühendus, mis nüüd siis on pikendusjuhtme jõulutulede vahel, et see nüüd ei jääks kuhugi nii-öelda nagu ilmastiku kätte lihtsalt vedelema kuhugi pinnasele või nii, et seda kindlasti ei tohi olla. Mismoodi erineb see IP 44 klassi pikendusjuhe tavalisest pikendusjuhtmest? Ta erineb selle poolest, et tema isolatsioon on kindlasti teistsugune. Ta isolatsioon on vastupidavam. Ta isolatsioon noh talvel see võib-olla isegi nii palju rolli ei mängi ja ka UV-kiirguse kindlam. Nii et, et kui me võtame sellised pikendusjuhtmed, mis on valge isolatsiooniga ehk valge kattega, siis need kipuvad tavaliselt olema need, mida väljas kasutada ei tohi. Ja jällegi see pakendil peaks olema selle kohta märge ja pistiku, ütleme, pikendusjuhtme enda peal, kas siis nüüd selle pesa või pistiku poole peal peaks kindlasti olema selle kohta märget, mis tingimustes ta kasutab. Mõldon kui nüüd jõulutulesid ühendada vooluvõrku, kas seal peaks olema vahel ka rikkevoolu kaitse, kui need tuled on just nimelt et õues olgu siis rõdul või kusagil akende äärtes või hoopis sealsamas puul või põõsal maja kõrval? Selles mõttes väga hea küsimus rikkevoolu kaitseväe tänapäeval ehitatud noh, ütleme nii, et kui tänapäeval ehitada elektrisüsteem, siis tegelikult ja kõikidel pistikupesades peaks olema rikkevoolu kaitse vahel. Aga kui nüüd nagu välitingimustega on tegemist, siis isegi kui seda praegusel hetkel veel ei ole, siis tuleks rikkevoolu kaitse sinna ilmselt ikkagi panna. Et võib-olla tuleks raadiokuulajale natukene seletada, et mismoodi rikkevoolukaitset töötab ja milleks seda vaja on, et et selle rikkevoolu kaitsme kohta liigub väga palju erinevaid legend, et midagi, keda on suuteline tegema ja mida kõike ta ei ole suuteline tegema. Tegelikult on ta tööprintsiip hästi lihtne jälgida seda, kas see vooluhulk, mis liigub ühel ajahetkel, siis nagu valgus sisse või muusse elektriseadmesse. Kas vooluhulka samal ajal tagasi tuleb, sa tõepõhimõtteliselt on see, et kui nüüd peaks vool kuhugile rääkima ja kehvemal juhul lekita läbi inimese maasse siis rikkevoolu kaitse saab sellest aru ja katkestab siis selle toiteühenduse, nii et see rikkevoolu kaitse ma isegi nagu ei, ei, ei jääkski puhtalt nende välivalgustite jõulutulede teemasse, vaid üleüldse ta on üks, üks üks igavesti hea abimees tagamaks kodust elektripaigaldise ohutust. Aga just niiskete ruumide puhul on see eriti oluline. Absoluutselt nii on. Kas siin on võimalik ka mingisugune, kuidas öelda, ajutine lahendus, lihtne lahendus leida, et, et on mingisugune seade, mida saab panna siis pistikupessa? Rikkevoolukaitset müüakse ka jah, sellised, mis on pistikusse vahele paigaldatavad, nii et täiesti täiesti okei oleks sellist kasutada, aga, aga jälle kindlasti, et kui, kui seda kasutada ilmselt peaksid olema sellises keskkonnas, kuhu ta kasutamiseks on mõeldud, nii et rikkevoolu kaitse nagu lüliti selline vahe jupp ilmselt õuest olla olla ei tohiks. Siis kui on tarvis kasutada pikendusjuhtmeid ja neid ka veel omamoodi, nagu jätkata õues. Oletame, et aed on lihtsalt nii suur ja tahaks just nimelt seda ühte puud või põõsast valgustada ära jõulutuledega, mis on seal krundi piiril. Et kuidas siis talitada, kui need pikendusjuhtmed nii pikad ei ole, tuleb kaks tükki panna järjest. Kui tuleb mitu pikendusjuhet järjest panna, siis on tegelikult lahendus see, et seda teha ei tohi, selles mõttes sinna tegelikult tuleks muretseda ikkagi üks pikendusjuhe ulatub siis toite lähteallikast, kuni siis tarbimiskohani. Et põhjus, miks neid ahelad üksnes ots väga palju panna ei tohi, on, on peamiselt selles, et pikendusjuhtmed on nüüd natuke tehnilisemaks minna nende juhtme ristlõike pindala ei pruugi olla väga suured ja see tähendab, et kui me nüüd sellise pika ahela ehitame nendes pikkades juhtmetes siis seal ahelate lõpus lühise tekkimisel ei pruugi kaitseseade, ehk siis kas kork või kaitseautomaat aru saada, et tegemist on lühisega ja selle tulemusena see lühis jääb nii-öelda sinna juhtmesse sisse ju juhe hakkab kuumenema ja noh, mis selle kuumenemise tagajärjel võib toimuda, kes teab, alates lihtsalt juhtme läbipõlemisest, lõpetades sellega, et tulekahju tekib. Aga see ühendus, mis tuleb teha nüüd nende elektriküünalde ja selle pikendusjuhtme vahel kusagil puu või põõsa all, kuidas seda kõige ohutumalt võiks lahendada seda võiks lahendada selliselt, et jälle poes on tegelikult ka müügil sellised spetsiaalsed ühenduskatted, et sellist ühenduskatet sinna kasutada. Võib-olla on ka juba jõulutulede tootja ise ette näinud, selliseta, tegelikult see see pistiku osa on sellise kummikattega juba kaetud, lihtsalt ta tuleb nagu pesa omavahel ühendada. Nii et, et see, et niiskuse sattumine sinna ühendus peab olema igal juhul välistatud. Ja kui kasutatakse mingisugust valepikendusjuhet, oletame, et sellist tavalist tavalist pikendusjuhet ja läheb sinna tõesti vesi vahele selle ühenduse puhul, et kas võiks ju loota, et kaitse läheb lihtsalt välja, ei juhtu midagi eriti? Jah, noh, selles mõttes võiks öelda, et see on nagu puhas tulega mängimine selle, selliste asjadega ei oleks mõtet mõtet katsetada, et asju, elekter on selline, selline elektri häda on see, et ta ei ole nagu silmaga nähtav küll, aga ta on piisavalt ohtlik, nii et selliste asjadega riskida ei ole lihtsalt mõtet. Kui on tuled paigaldatud, kas on mõistlik hoida kogu aeg sisse lülitatud või siis päeval ikkagi võtta, tuled seinast välja? Noh, eks see sõltub väga palju sellest, sellest nagu jõulutulede jõulutulede nautimisest, et mis olukorras me seda tahame teha, et, et iseenesest elektrienergiatarve neil väga suur ei ole, oleneb muidugi kui paljude komplektidega tegemist on. Energiasäästuvaates otse loomulikult, et ei oleks otstarbekas jõulutulesid põletada ilusa ilmaga, kui päike paistab, et nad ei anna tegelikult mingitest eetilist efekti sellisel juhul enam. Pigem jäta nüüd ikkagi sellise hämara aja või siis õis aja peale, et seal seal rõõmustavad meie endi kui ka meil kontserte, silmi ja teisipidi jällegi muidugi see investeering, et sinna mingisugune taimer vahele panna võib-olla suurem kui see energiakulu. Nii et selles mõttes, kui tarbija iseenda rahakoti peale mõtleb, siis siis võib-olla on tal lihtsam need küünlad sisse jätta ka päevaks võib ka nii täiesti olla, absoluutselt. Aga sisse-välja lülitamine, kas see ka lühendab nende elektrikaunistuste eluiga? Selle sisse-välja lülitamisega on niimoodi, et sõltub hästi palju ka sellest valgusallika liigist, et kui nad nüüd on kvaliteetsed, LED jõuluvalgustid jõululambid, siis sellisel juhul tegelikult ei tohiks lülituste arv seal väga palju nagu, nagu, nagu lugeda. Kui nad nüüd on mingit muud laadi valgusallikat, siis see võib jälle nagu oluline olla küll, aga, aga nende valgustite eluiga, kui nüüd rääkida, siis, siis see sõltub, et väga palju, võib-olla ka ilmastikukeskkonnast, et, et kui me nüüd tellime kusagilt Hiinast endale need valgustid, siis Hiinas enamalt jaolt sellist kliimat, nagu meil siin talvel ei ole ja ja seal võib olla probleeme sellega, et külm tee nendele LED valgusallikatele pisut liiga ja nende eluiga võib jääda lühikeseks. Aga sõltub väga paljudest kvaliteedist. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on stuudios külas Eesti energiast Andrus Alas ja me räägime siis elektriliste jõulutulede ohutusest. Kui teil on head kuulajad küsimusi, siis need on teretulnud. Pärast järgmist muusikapala pärast Katy Perry laulu ja numbril kuus üks üks 40 46 üks üks 40 40. Me räägime elektriliste jõulutulede ohutusest, stuudios on Andrus Alas Eesti energiast ja meil on stuudiotelefon kuus, üks, üks, 40 40, et inimesed saaksid oma küsimusi esitada seoses selle teemaga. Jüri Rae vallast on meil liinil, Hallo, kuuleme teid. Me üldse ei kuule täid, kas te saate liikuda kuskile, kus teil levi näiteks on. Leviga probleem, et on, on olemas niisugune valgusribal lesid riba, ta ei ole riba, vaid ta on rippuvad jääpurikad, mis on jätku jätkatavad. Jah, ja vastata kõigile nendele Note nõuetele, mis on autor ja nii edasi, aga nüüd kuni jätkukohani, kui ma sisse nad lülitan. Nad on läbi lüliti pandud kohe ilusti. Kõik ta läheb põlema õhtul, aga kui ma lülitan välja, siis esimene otse eetrit jääb hõõguma õrnalt. Ja mitte mingi asi, et olen pöördunud elektrikute poole, no keegi öelda. Küsiks siis niimoodi, et mis pingel, kas need on otse ühendatavad nüüd niimoodi seinakontakti? Ja 220 otse ilma igasuguse, ütleme siis adapteri ja kõige muuta. Ahaa, no sellele sellele sellele olukorrale raske diagnoosi anda, et seal võib olla ka mingisugune kondensaator kusagil, mis hoiab mingit pinge taset mõneks ajaks üleval. See võib olla nagu üks variant, aga, aga ma soovitaksin nende müüja poole sellise küsimusega pöörduda. Et praegu raadio teel üsna keeruline sellele küsimusele vastust leida. Nojah, ta on oma 10 aastat tagasi ostetud. Ja ta jah, jääb hõõguma, aga see, ta mingi hetk hõõgub on? Ei ta jõugud terve öö ikkagi see esimene osa osasi omavahel vahetanud ja kõiki ei huvita ehk kas ta on ohtlik. No ilmselt, kui, kui nüüd nagu kontaktvõrgust nüüd ikkagi valgustussüsteem välja võtta, siis otseselt ohtu nüüd olla ei tohiks, aga kui seal olid vahepeal tõesti mingid kondensaatorid, kondensaatorid võivad mõningast ohtu tekitades, nad säilitavad nagu laengutega, kui need, need niimoodi öö läbi põlevad ja siis ilmselt ei ole see ka nagu kondensaatorite teema, et äkki on seal ma ei tea. Noh, reflektori ilmselt ei hoia ka seda, seda, seda valgust nii palju üleval, aga seda olukorda peaks ilmselt kuhugi mõne spetsialisti poole pöörduma, kes, kes nüüd valgustite ehitusega tegeleb? Okei, selge. Tänud. Ja aitäh helistamast müstiline olukord. Järgmine helistaja Peep Lõuna-Eestist Hallo, kuuleme teid. No võib-olla see nüüd nii väga ohutuse teema ei ole, kuid pigem on nagu sellise elektromagnetilise või valgusreostuse teemad. Meil on selliseid valgus kaunistasid, mida pannakse tuppa ja osad on sellised, mida pannakse õue. Ja osadel on nii. Seinast tulev vahelduvvool ei ole väga nagu väga silutud mingisugunegi sisse, kuidas nendega seal siis nüüd on? Need jätkuvalt tohib müüa, mis, mis kaudselt hõrenevad ja teine asi, et ma olen näiteks soovitanud tuttavatele, et need, kes on noh, kiiresti liigutades kohati juhatuslikene Ta on näha, et valgus on lõplik seal sees, et siis ja panna sellisesse kohta, kus on kvaliteetaega, kus Molodikud nakkus, ma loen lehte või vaatan telekat, et võib-olla ei panekski sellised kehvema toitega. Ja aitäh selle kommentaari eest. Tõepoolest erinev kvaliteet on ju valgustitele absoluutselt, et see, mis puudutab nüüd valgusallikate värelus, siis tegelikult sellega on, on, on teema niimoodi kaetud, et Euroopa liidus on olemas regulatsioonid. Ja need regulatsioonid katavad tegelikult ka valgusallikad ka poolt nii-öelda eraldatavat valguse kvaliteeti. Et sellel värelusel on väga selgelt oma piirid peale pandud. Muidugi ei saa välistada seda, et meie turule jõuab valgusallikaid, mis nendele normatiividele tegelikult ei, ei vasta. Kuus üks üks 40 40 on meie telefon, kas siin võiks olla kindlam, kui on CE märgistus tootel peal, et siis siis on kvaliteetse tootega tegemist? See võiks olla selline esimene märk sellest, et et ootel on ilmselt kontroll tehtud, aga noh, meie praktika tegelikult ka muude elektritarvitajate osas on, on näidanud seda, et et see märgistus satub mõnikord ka selliste toodete peale, kus seda kvaliteedikontrolli mitte väga kvaliteetselt tehtud ei ole. Ja veel on helistaja Leena Viljandimaalt meil liinil. Hallo, kuuleme. Tere, tervist. Enamasti väligeen plaat ja nende endi juhtmete küljes Filantšuk reguleeritav neli pikkust saab reguleerida, kas vilguvad tuled või nad pidevalt põlevad. Kas seda lüliti tohib hoida, kui vihma või lörtsi sajab? Mina alati hirmuga palekilekotti selle lüli. Ja noh, ilmselt oleks sellel lülitele nüüd peale vaadata, kas lülita nüüd all või kusagil peaks olema ikkagi märge selle kohta, et, et kas ta nüüd on välitingimustes kasutamiseks või mitte, nii et see samase kaitseklass ehk IP 44 või siis, kui need numbrid on seal taga suuremad IP näiteks 66 või, või midagi sellist. Kui see number on nüüd seal väiksem IP 44 näiteks tubastes tingimustes kasutamiseks IP 20 siis tegelikult ei tohiks sellist lülitit väljas üldse hoida. Nii et vaadake järgi, kas IP 44 või suurem number täpselt. Ja aitäh teile helistamast ja tegelikult see soovitus kehtib siis ka ju kõikidele teistele, et tõepoolest need sellised lülitid on juures, nendele küünaldele ja, ja elektrivalgustitel ja seda saab siis kontrollida täpselt märgistuse järgi. Täpselt. Ja lõpetuseks, mis on veel teised teemad, millele peaks tähelepanu siin sellisel jõulueelsel ja jõuluajal koduses majapidamises seoses elektriga pöörama? No eeskätt tegelikult on jõuluaeg ju see, kus, kus hakata, takse küpsetama maitsvaid jõulupraade ja selle küpsetamise käigus kasutatakse erinevaid kodutehnikate, peamiselt on siis elektripliidid, elektriahjud, need mis, mis aastas ilmselt, et kõige suurema koormuse saavad just jõulude aegu jõulutaat kipub olema läbi selle, nende elektrisüsteemidele ka selline küllaltki kõrge koormusega aeg, et kui me räägime ühest küljest nagu toiduvalmistamine ahjus tõstab koormust, siis teistpidi ka elektriküte, et on need, mis, mis panevad sellise suurema surve elektrisüsteemidele ja, ja vanades elektripaigaldis kipuvadki need rikked välja lööma tihtipeale just jõulude ajal või siis ajal, millal selline kütteperiood on nagu, nagu kõige-kõige intensiivsem. Nii et kui siis sel ajal midagi midagi elektrisüsteemiga toimuma peaks, mis iganes, kas hakata kuidagi kusagilt mingit lõhna eristama särisema mida iganes, siis kindlasti tuleks pöörduda spetsialistide poole, lastes asi üle vaadata. Kodulehel on täpsustanud üks inimene seoses nende IP 44 märgistusega tuledega ütleb seda, et pärast esimest talve ei kannata mitte mingisugust kriitikat, peenikesed juhtmed pudenevad katki. Nii võib-olla tõepoolest, et võib-olla siin on just küsimus ka selles, et ei ole nii külma kliimaga arvestatud nende karistuste puhul täpselt jah, üks asi on külm kliima ja noh, võib-olla siis ka päikesevalgus on see, mis, mis neid neid lõhub ja, ja paraku ikkagi tuleb jälle öelda seda, et kvaliteet nendel toodetel on äärmiselt kõikuv. Ja Raivo on siin kommenteerinud ilmselt siis seda hõõgumise probleemi siin nende LED-tuledega. Et on tulede ehituse omapära ja vaheta kuu ära nulli ja faasi asi laheneb, mingi selline soovitus on, on pandud null ja faas ilmselt Nende vahetamisest. Kasu ei ole sellisel juhul, kui eelmine helistaja ju ütles, et ta tõmbab valgustid seinast välja, just. Sellest seal abi ei ole. Aga selleks korraks elektriohutuse teema on, on meil käsitletud, räägime siis edasi juba hoopis IT teemadel ja ootame siia stuudiosse Jakob rosinat portaalist geeniuse e praegu aitäh Andrus alasele Eesti energiast ja loodame, et jõulukaunistusi on majadel rõdudel akendel rohkesti ja et see kõik on siiski ohutult paigaldatud. Jakob Rosin, tervist, tervist, räägime siis ka nädala olulisematest IT teemadest. Facebook on muidugi see, millest alati meile juttu tuleb, küll on kõiksugused, turvalisuse probleemid seal ja nüüd me saame rääkida sellest, et Facebook võib siis lubada tud valitud sõnu sisaldavad kommentaarid. Mis selle mõte on, selle mõtte tõenäoliselt on hoida kasutaja meeleolu kõrgemal tegelikult, sest see on lihtsalt probleem selles, et tahes-tahtmata on Facebookis sisu, mida me näha ei taha ja paljud inimesed on hakanud siis neid inimesi, kelle postitused on sellised, mis on sisu poolest ebasobivate ära peitma või ära blokeerima, aga nüüd on võimalik juba eos, et sa ei pea seda kordagi nägema, ei pea seda liigutust tegema, kes seda inimest blokeerida, vaid sa märgid ära mingisugused märksõnad, mis sulle ei meeldi ja neid postitusi või neid kommentaare siis sul ei näidata, sest et päris palju on Facebook'is erinevaid postitusi olgu see siis välismaal või siin ka Eestis mille, mille sisu võib-olla meile ebameeldiv, et me saame selle selle nii-öelda enda infoväljast ilusasti eemaldada, see nüüd ei kustuta neid postitada tõsi või neid kommentaare, vabandust, ära vaidle lihtsalt minu jaoks, kui mina, kui mina ütlen, ma ei tea mulle näiteks märksa kõik asjad, mis on autoga seotud, panen kinni, siis ma ühtegi autoga seotud kommentaari kuskil ei näe, aga kõik teised tegelikult ilmselt näevad, et see kehtib ainult siis minul, aga sellise enda inforuumi puhastamise mõttes võib selle päris põnev, uus lahendus, mis Facebook kui on, mida Facebook on loomas hetkel, et näiteks mõned panevad, et EKRE ei taha näha, teised tahavad sots ja siis ei näe just absoluutselt, see võib olla nii poliitiline kui ka kui ka mis, mis iganes eelistuste põhjal, eks ole, et neid, neid teemasid, mis inimesi üles kütavad, närvi ajavad, kurvaks teevad, on ju nii palju, et milleks ennast selle peale kulutada, paneme need teemad kinni, ongi hästi, elame omas ilusas armsas ümmarguse maailmas. Nii bitcoini siis saame rääkida, et selle kurss on, on languses, bitcoini kurss on tõsisest languses, selles suhtes on, on päris. Küsin varem räägiti, sellest tehti rekordeid just kõrgusest, nüüd on, nüüd on ta ikka päris kaugele langenud ja teatavasti siis bitcoin, ehk siis krüptovaluutat ju kaevandatakse spetsiaalsete võimsate arvutite abil. Aga kuna, et selle ühe virtuaalse krüptomündi väärtus on nii langenud, siis ei tasu enam see kaevandamine ära ja see energiakulu, mis arvutile kulub ja see ostukulu, mis seal arvuti ostmisele kulus. See ei ole enam tasakaalus ja kuna need arvutid on spetsiifilisest, siis põhimõtteliselt inimesed, kes on tegelenud kaevandamisega, on hakanud arvutit kilohinnaga müüma, sa võidki osta endale näiteks ma ei tea, 50 kilo arvuteid näiteks. Et, et sa saad kunagi Neil ei neili, neil ei tasu ära neid arvutid enam käimas hoida, see elektrikulu on suurem kui see, mis nad sealt tagasi teenivad. Seega selline huvitav tendents on, on tekkinud, et ligi ligi, kui vaadata neid numbreid, mis on kaevandusseadmetelt, mis on võrku ühendatud, siis ligi veerand veerandi võrra vähem seadmeid on täna võrgus, kui, kui, kui oli varem tippajal, mismoodi sa, kaevandamine käib ikkagi see kaevandamine käib niimoodi, et sul on serveripark või mitte, siis serveripark, vaid sul on arvutit, park, hästi palju arvuteid riiulite peal, mis pidevalt arvutavad erinevaid numbreid, erinevad numbrijadasid ja kui nad on suutnud piisaval hulgal arvutusi ära teha ja ühel hetkel jõuavad selle õige numbrini, siis, siis sa saad endale siis ühe, ühe või osa vähem mingisugusest Bitconnist või mingisugusest krüptovaluutast. Tegelikkus on see loomulikult hästi keeruline süsteem, aga, aga noh, ütleme väga lihtsal tasemel ongi see, et see vajab väga palju arvutusvõimsust. Seega ka see vajab väga palju arvutit, olid väga palju seadmeid ja, ja sellega kaasneb ka suur elektrikulu ja muud hädad. Need kõik arvutid lähevad soojaks, neid on vaja hakata jahutama nii et et kes nagu asja tahab tõsisemalt ette võtta ja selleks, et üldse midagi teenida, tuleb see kahjuks tõsiselt ette võtta, siis see peab arvestama päris suure nii-öelda logistilise segadusega ja ja ka ja ka rahalise kuluga. Alguses vähemalt siis on üks uudis selle kohta, kuidas sauel ehitatakse 100 miljoniga Baltikumi suurim andmekeskus, kas sealseks ka raha kaevandada, loodetavasti seal krüptoraha tõenäoliselt saaks kyll arvutitega seal kõike teha, aga aga loodetavasti seal krüptorahasid kaevandama ei hakata, see on pigem mõeldudki selleks, et Eesti e-riik ehkki edasi arendada Eesti e-riigi e toonud teenuseid toetada ja täna on ka ju kohati olukord see, kus mingite ministeeriumit või kohalike omavalitsuste andmed ei olegi näiteks pilve kuhugi serverisse varustatud ja seega on oht oht, et, et andmed lähevad kaotsi. Ehk selle jaoks on vaja ehitada professionaalne andmekeskus, mis siis tõepoolest Sauele tulevad, tuleb ja, ja noh, siin see saue või see asukoht on oluline väga mitmelt, et mitme aspekti alt oluline on see, kus ta on just sellepärast, et läheduses peavad olema nii, nii, nii kütuse kütusevarud, kuna kahtlemata on sellel andmekeskusel generaatorid, mis annavad talle voolu juhul, kui tekib tavalise elektrivõrgu katkestus ja nii edasi. Et seetõttu on see saue välja valitud ja järgmise aasta jooksul peaks ehitus siis pihta hakkama ja, ja see ja see keskus valmima, kes sinna investeerivad. Sinna investeerib. Tähendab kogu investeering, esiteks alustame siis selleks on üle üle 100 miljoni euro ja investorid on siin Soomest ja tegelikult Eestist MC F-grupp on selline, on selline kollektiiv erinevatest investoritest kokku pandud ja nemad on sellele ideele siis aluse pannud ja seda rahastavad. Siis võiks nimetada selles samas kontekstis ära ka seda, et majandusministeerium kutsub ettevõtjaid digiriigi häkatoni, et jällegi tegeleda sellesama valdkonnaga meie Eesti e-riigi teenused ja kuvand jah, siin võib-olla tuleks korra lahti seletada asja, mis asi on häkaton, häkaton on siis üritus mis traditsiooniliselt on selline 148 tunni formaadiga, kus noh, ütleme näiteks reede õhtul tullakse kokku, kui seal on olemas siis nii arendajad kui ka disainerite ühesõnaga vajalikud inimesed, kes suudavad mingisuguse teenuse vähemalt prototüübiks luua. Reede õhtul tullakse näiteks kokku, inimesed räägivad, et näete, minul on selline idee, et ma ei tea, meil võiks kõik bussid ja rongid olla ühe kaardi pealt jälgitavad, no lihtsalt näiteks ja kellele see idee meeldib, siis nad lähevad selle inimese juurde, niimoodi saab kokku meeskond ja hakataksegi selle seda seda teenust arendama. Ja loodetavasti siis selle nädalavahetuse näitel pühapäeva õhtuks, ehk siis 48 tunni pärast on see idee prototüübiks vähemalt valmis ja väga paljud iduettevõtted idufirmad on sealt alguse saanud ja nüüd me viime selle siis ka riigisektorisse ja majandusministeerium tõepoolest kutsub ettevõtjaid ja inimesi üles tulema siis e-riigi häppetanile, et e-riigi teenuseid, riiklikke teenuseid hakata arendama ühe sellise suure ürituse käigus ja neid modernseid kaasaegseid lihtsaid ja innovaatilisi lahendusi luua, noh ühesõnaga me hakkame võib-olla kui niimoodi võib öelda, siis tegema selliseid e-riigi idufirmasid. Lõpetuseks veidike juttu ka turvalisusest ja üks hoiatus, et eestlastelt on siis üle võetud mitmeid Facebooki kontosid ja see on põhjustanud ka reaalselt rahalist kahju nendele inimestele. Tõepoolest taaskord on Facebook'is levimas petuskeem, kus kasutatakse ära siis tegelikult, et seda, et inimene on Facebookile kunagi andnud oma raha ja seda siis seal sellel hetkel legaalselt ostes Facebooki lehele reklaami, saad Facebookile anda raha ja nad näitavad siis sinu mingit postitust rohkematele inimestele. Nüüd Facebook, kiir ühesõnaga pahalased kasutavad ära seda, et nad saadavad sinule kirja emaili, mis näeb välja väga sarnane Facebooki mõnele kirjale, kus töötavad taaskord, et sinu kontoga probleeme. Palun kliki siia ja logi sisse ja kui sa sinna lingile klikid, siis tegelikult siin suunatakse jällegi võltslehele mis näeb välja nagu Facebook, aga tegelikkuses ei ole ja siis saavad inimesed need kurjategijad kätte sinu paroolid ja lähevad sinna sinu päris Facebooki kontole ja ühesõnaga kokku võttes varastavad sult raha ära. Siin on neli sellist head lihtsat soovitust, et kindlasti ei ole vaja uskuda selliseid ähvardavaid ja kiiret tegutsemist nõudvaid e-kirju eriti saatjatelt, keda sa ei tunne alati kontrolli, kas info, mis sulle öeldakse, on, on õige. Samuti seesama kliki siia on selles mõttes ohtlik, et kui sa sinna klikid, tuleks enne kindlasti veenduda, kas veebiaadress, kuhu, et see link suunab, on õige ja seda täht-tähelt ka sellepärast, et seal mängitaksegi vahel sellele, et sinna aadressist tehakse üks tähemuutus sisse ja see juba suunab inimese valele lehele, aga kuna sa lihtsalt võib-olla silmade klased kiiresti üle, siis sa seda ei märka. Ja loomulikult, kui sa saad aru, et Sa saad selle jamaga hakkama saanud, siis vaheta kiiresti paroolid ära ja veendu samuti, et sinu Facebooki kontol oleks aktiivne siis kaheastmeline kinnitamine. Ja tähelepanu on siinkohal igati oluline ja aitäh praegusele nende teemade vahendamisest, Jakob Rosin portaalist geenius, poee sealt lehelt saate siis ka ise pikemalt neid lugeda ja kohtume sinuga jälle järgmisel neljapäeval. Meil on stuudios nüüd portaali toimetaja Kerttu Kaldoja. Tervist. Tere hommikust. Räägid meile kultuurisoovituste rubriigis veidi filmidest, mida võiks vaatama minna? Jaa jaa. Ja kohe praegu veel ei saa ka, alates esmaspäevast saab praegu te võite kuni pühapäevani, minge vaadake hoopis PÖFFi filme, sest see võimalus on teil veel nüüd veel mõned loetud päevad. Neid kahjuks tasuta ei näe, aga küll. Esmaspäevast kuni kolmapäevani saate te käia tasuta kinos Artis seepärast käes on taas kord filmiauhinnaluks aeg. Tegemist on siis Euroopa Parlamendi välja antava auhinnaga ja see tähendab seda, et Euroopa parlament valib välja kõikide Euroopa filmitegijate seast siis kolm sellist kõige paremat, et filmi tavaliselt peavad nad olema natuke selliste sotsiaalsetel teemadel või kuidagi inimesi rohkem puudutavad, mis jutustavad selliseid meie enda lugusid. Ja siis just nimelt selleks, et et lasta nendel filmidel jõuda inimesteni, et paljud Euroopa väiketegijad ei jõua kuidagi suure publikuni seepärast, et see keelebarjäär on suur ja neil ei ole nii palju võimalusi, aga just selleks luks filmiauhind on siis välja mõeldud et kolm filmi valitakse välja ning siis linastuvad nad üheaegselt kõigis 28. Euroopa riigis. Nad tõlgitakse 24 ametliku Euroopa Liidu keelde ja, ja siis on kõigil eurooplastel võimalik minna ja tasuta neid filme vaadata. Ja nüüd on see aeg siis taas käes ning Tallinnas siis kinos Artis filmid linastuvad ning kolm filmi on üks nendest on siis Islandi film, mis kannab nime Islandi amatsooni ja see on juba ääretult suurt populaarsust võitnud Euroopas ja kui ma nüüd ei eksi, siis on tegemist ka Islandi Oscari nominendiks võõrkeelsele filmile, siis lisaks on pakkumisel teisipäeval linastub Serbia film, mis kannab pealkirja teadrussaid of Everything. Ning kolmapäeval kell seitse siis Saksamaa Filmstics ja need siis linastuvad kõik originaalkeeles, aga eestikeelsed subtiitrid on neil ja, ja põhimõtteliselt, kes ees, see mees, et pileteid kinni panna ei saa sisse saata kinno Artis siis elava järjekorra alusel. Kui tegemist on Euroopa Parlamendi ettevõtmisega ja ja selle auhinnaga luks siis kas tegemist on propagandafilmidega? Tegemist ei ole propagandafilmidega, nad on pigem just sellistele sotsiaalsetele teemadele, keskenduvad, et kui ma näiteks räägime sellest Saksamaa filmis tiks, siis see räägib pigem nagu siis nendest, sest pagulaste teemadest natuke ja sisserännanute ja aga nad on kõik nagu väga inimlikult puudutavad meid kõiki, siis et kuidas sa inimesena võid nagu suhestuda või millisesse olukorda sattuda ja ta ikkagi kunstiliselt väga väärtfilmid, et ei pea üldse kartma. Nii et ma soovitan küll minna, nautida natuke Euroopa, siis teistmoodi kultuur ja mis võib-olla ei jõua nii massideni tavaliselt. Eriti on see, kui see täiesti tasuta kätte tuleb. Ja, ja me teame, et piletihinnad tegelikult kinodes on üsna üsna kallid, kui minna ka mitmekesi või perega. Jaa, absoluutselt, loomulikult ja arvestame siis just sellega, et tegemist ei ole nagu mingisuguse teise või kolmanda järgu filmidega, vaid ikkagi täiesti tegijad, režissöörid on seal taga ja Euroopa väga hea filmikunst. Kinos Artis siis alates kolmandast detsembrist kolmel päeval järjest. Esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval õhtul kell seitse. Täpselt sinna aitäh tulemast, Kerttu Kaldoja tänasesse huvitav saatesse ja mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast kaasa mõtlemast. Kohtume peagi taas.