Tere õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit tähistas Eesti keele instituut konverentsiga, kus esitles uut õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018 ja 1918. aasta Eesti keele õigekirjutuse tuse sõnaraamatu kommenteeritud veebiväljaannet. Ja sellel samal üritusel kuulutas haridusminister Mailis Reps tuleva 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nimelt räägiti eesti keelest kui riigikeelest esimest korda neljandal juunil 1919. aastal vastu võetud seaduses Eesti vabariigivalitsemise ajutise korra kohta. Mis tuleval aastal juhtuma hakkab, sellest jõuame rääkida edaspidi. Tänane saade on juubelikonverentsihõnguline ja meeleoluline. Minu nimi on Piret Kriivan ja alustame juubilarist endast ja 1918. aastal ilmunud Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatust, mille kommenteeritud väljaanne on nüüd Eesti keele Instituudi kodulehel huvilistele saadaval. Esimeses tõsist ja sellest, mis selle seletustega varustatud veebiväljaande sees leida on, rääkis konverentsil veebisõnastiku toimetaja Tiina Paet. Head eesti keele sõbrad. Mul on käes uss 1918, millest täna nii palju on juttu olnud. Ja ma loen siit eessõnast. See teost tahab olla käsiraamatuks eesti keele kirjaviisi ja osalt ka õigekeelsuse alal, sisaldab üleüldiselt enam-vähem tuttavaid omakeelseid ja ainulikuma osa võõrakeelseid sõnu. Seda, et vaja on õigekirjutuse leksikoni, nagu seda algul plaaniti nimetama hakata öeldi esimest korda välja 1908. aastal. Sõnaraamatu koostamine ja põhimõtted pandi paika 1910. aastal. Kokku pidas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond ligi 160 istungit ja on teada, kes olid aktiivsemad osavõtjad neist istungitest. Anna Haava, Jaan Jõgeval, Jaan Tammemägi, Johannes Voldemar Veski. Õigekirjutuse-sõnaraamat ilmus Eesti riigi sünniaastal just siis, kui seda kõige rohkem vajati. Nagu ütles ka Peeter. Poliitilised olud, olid niisiis keerukad nii s-i koostamise alguse kui ka sõnaraamatu ilmumise ajal. Üks väheseid asju, millest täna ei ole veel räägitud on see, milline oli esimese ÕSi Allikas. Eeskuju. Märksõnastiku koostamisel ja märksõnade kirjakuju vormistamisel oli allikaks eeskujuks Ferdinand Johann Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu teine täiendatud trükk. Teine eeskuju oli saksa keele õigekeelsussõnaraamat Uuden millest oli esimese ÕSi koostamise ajaks ilmunud juba üheksatrükki. Püssikontseptsioon, lähtuski Tuudeni õigekeelsussõnaraamatute traditsioonist. Esimese ÕSi tähtsus kirjakeele ajaloos, nagu on osutanud Tiiu Erelt väljaandes ÕSi lätted on kahtlemata see, et ta oli esiteks tollal veel tugevasti kõikuva kirjakeele ühtlustaja. Teiseks eesti keele õigekeelsussõnaraamatute teerajaja muidugi. Esimene uss oligi esimene selgelt keelekorralduslikku eesmärgiga sõnaraamat mis pani aluse korraldatud ja normeeritud riigikeelele ja ühtlasi kollektiivse keelekorralduse traditsioonile Eestis. Tänapäeval pakub esimene uss muidugi huvitavat materjali kirjakeele sõnavara ja normimuutuste uurimiseks. Ja eesmärk esimese ÕSi põnev materjal tänastele huvilistele lihtsasti kättesaadavaks teha ongi meid praeguse toreda hetkeni toonud. Mul on väga hea meel esitleda tänapäeva ussi eelkäija 1918. aasta sügisel ilmunud Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatu veebiväljaannet. Et siin on näha selle veebi, on väljaande avaleht, millega on siis tegu? Selle veebisõnastiku loomiseks oli meil mitu põhjust. Esiteks on muidugi õigekeelsussõnaraamatu juubeliaastal kohane meenutada, milline oli praeguse vissi eelkäija ja milline oli 100 aasta tagune õigekirjanorm. Teiseks andis selle veebisõnastiku loomine meile ka võimaluse katsetada ajaloolise leksikograafia võimalusi ja selgitada, kuidas siduda ajaloolisi allikaid tänapäevaste andmebaasidega. Veebisõnastik võimaldab linkide abil võrrelda sajanditaguse ÕS-i ja täna ilmunud ÕS-i ühiseid märksõnu ja näha, kuidas Eesti sõnavara on 100 aastaga muutunud. Kui palju keeleainest on säilinud ning kui palju ja kuidas on muutunud sõnade käänamine pööramine, jaga tähendused. Seega peaks sõnastik huvi pakkuma nii keeleteadlastele kui ka kõigile neile Neile teistele, kes huvituvad sellest, kuidas eesti keel on 100 aasta jooksul muutunud. Kuna originaalsõnastik annab tähendusi ja kasutusnäiteid üsna vähesel määral, siis meie peamine väljakutse oligi sõnade tähenduste lisamine. Et tänapäeva lugeja saaks tähendustest aru. Ma näitan teile mõnd märksõnaartiklit, et välja tuua, mis lisandusid originaalsõnastiku materjalile tegime. Võtame näiteks sõna juubel, originaalsõnastikus antud tüüp lõpu asemel oleme andnud täieliku muutmisinfo. Ja punasena kuvatud vorm näitab, et sellist käänd või pöördvormi tänapäeva keele normis enam ei leidu. Nii näiteks on muutunud sõna juubel, käänamine, juubel, juubli, juublit asemel kääname me tänapäeval juubel, juubelijuubelit. Oleme lisanud märksõnaseletuse või tähenduse, kui sõna ei esine tänapäeva ÕSis või kui esineb, aga sõna tähendus on praeguseks muutunud. Võtame näiteks sõnapardel. Ja võime siit lugeda, et 100 aastat tagasi oli sõna pardel tähenduseks leopard. Täna me teame kõik, et, et praegune tähendus on habemeajamisaparaat. Tuleb tunnistada, et mõni sõna on jäänud sootuks tähenduseta. Sellistel juhtudel ei oleme usaldusväärset seletust või tähendust leidnud. Aga tähenduste lisamine jätkub veel. Vajaduse korral oleme tähendusele või seletusele lisanud ka kommentaari. Näiteks on näha kommentaar, et leopardi tähenduses kasutati käsn, aparder kommenteerimata, tähenduseta oleme jätnud regulaarsed tuletised vaid näiteks Deminutiivid ehk tähendussõnad, kui need on läbinähtavad nagu näiteks õndsake sõnast õnnis või õlleke sõnast õlu. Aga lähme korraks sõna juubel juurde tagasi. Meie lisandus on ka link issile 2018 selle vastavale märksõnale. Et kui me näiteks klõpsame issi lingil sõna jupilõõm juures, siis me võime näha, et tänapäeval on see sõna küll vussis olemas. Et me võiksime seda kasutadagi. Aga et on 100 aastaga omandanud naljatleva tähendusvarjundi. Veel oleme lisanud lingi Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi letigar. Nii et klõpsates sellel lingil võime leida endisaegseid tekstinäiteid aastatest 1900 kuni 1920 ja näha vastava sõnakasutust sellel ajal. Meie loodame selle veebisõnastiku loomise käigus saadud kogemuste najal jätkata ajaloolise leksikograafia suuna arendamist. Teile aga soovin head sõnastiku kasutamist ja sõnastiku, leiab Eesti keele Instituudi avalehelt. Aga mitte ainult ajaloost ei olnud sajaaastase ÕS-i konverentsil juttu, vaid ka tulevikust. Missugune võiks olla Tulevikku õigekeelsussõnaraamat, missuguseid ettevalmistusi tehakse uue aja ÕISi tarbeks uuest sõnastiku süsteemist, mida Eesti keele instituudi jaoks praegu ette valmistatakse, millest peaks palju olema praktilist kasu, rääkis konverentsil keeleteadlane Arvi tavast. Praegu tegeletakse EKI Lexiga ehk sõnastike ja terminite baasiga. See on andmebaas leksikograafidele ja terminoloogidele sõna- kogude koostamiseks. Ja sellest andmebaasist saab või võtab andmeid, sõnaveeb mis on kättesaadav tulevikus ja nähtav lõppkasutajale ehk kõigile meile. Tuleval ja ületuleval aastal arendatakse ja täiendatakse EKI leksit andmebaasi, mille pealt tehakse, sõnaveeb ja tema kõrvale ka termini veeb. Konverentsil rääkis Arvi tavast. Kasutaja võidab kasutajat nagu keelelaupärimusest näha ei saa üldse aru, mis deklaamiga või noh, küsimus seisneb selles, et kuulge, seletavat on oojaa kirjutajast lahku poisid on hoo ja kirjutatakse kokku, kumb on õige. See on ehtne küsimus, umbes möödunud nädalast. Inimene ei saa aru, mis katsionaga valima. Samuti nii nendes küsimustes, kui oleme küsinud ka esteetiliselt inimeste käest, et millised on kirjakeelenormi allikas, siis inimesed ei tee vahet pressile, seletavad nad, ei saa aru, miks see bakter ja sellisel ühtse lähenemise korral saaks inimene kohe näha neid mõlemat kõrvut või hõimunimetatud võrdlevaid. Samas tabatud pasta inimene otsib pasta, eks ole, saab iga päev. Jah, inimesed ütlevad makaronitoodete kohta, pasta ei soovitanud nüüd tegelikult vist juba kohta. Aga. Ja vene keelt kõnelevate lubanud, eks ole. Argo võtab endale näidanud väga tükk aega, oli selline olukord, kus inimesed õmblesid niimodi, seletan sulle niimoodi kirjas, võõrsõnade leksikonis oli nullari kirjad. Ma teen omi nomi, retseptikogus oli niimoodi kirjas ja presidente sellised erinevused oleksid selgelt inimestele ette toodud, et jah, ajalehes kirjutatakse ei soovitanud. Ja eriti hea veel, kui oleks ka siis võimalikud erinevused või on niimoodi, et levinud on üldse soovitatud, on teine siis oleks sealjuures ka põhjendused, miks vähemalt oleksid olemas ja et see oleks juhuslik. No see hoojaan ilmselt juhuslik, erinevalt tegelenud sellega ka laiem mõju. Et kui keelekorraldus hästi toimib, siis küsib veel paremini, elus. Milline võiks välja näha uss? 2025. Vestlust juhtis Helle Metslang. Nii jala, palun nüüd kõigil siin alates reed Kasikust kui alates sellest ajaloo algusest nii-öelda, sest Talvi just lõpetas tulevikuvisiooniga ka, võib-olla sina nüüd ütleksid kõigepealt, et kuidas sulle tundub, missugune võiks olla 2025 või mõni muu aeg, kui see 2025, võib-olla pole see päris õige aasta, et võib-olla arengud lähevad järjest kiiremaks ja peab juba mingite lähemate aastate peale mõtlema. Mulle meeldis väga see idee, millest Arvi rääkis. See tähendab, et meil on niivõrd tugev prusside traditsioon Eestis, eks ole, see 100 aastat tähendab ka ikka midagi, meie inimesed on harjunud, et meil on õigekeelsussõnaraamat, kus on midagi sellist, kust saab vaadata, kuidas asjad on. Ja põhimõtteliselt olen ma üsna rahul sellega, missuguse Tõsse siin viimasel ajal on tehtud. See tähendab, et ta peaks muidugi olema viigis ulatuses, kirjeldav aga mitte mingil juhul ainult kirjeldab, et seal peab andma ka hinnanguid, et see, mida niisugune kirjeldav seletussõnaraamat ei anna või annab juhuslikumalt, siis need niisugused teadlikumad läbimõeldud, läbi kaalutud hinnangud peaksid seal sees olema ja see teeb mumeelest tõsi, vajalikuks ikkagi. Küsiksin veel, kas nende hinnangutega iga kord nõus oled? Sisenesid. Teatud no mis tähtsust sellel on, need on keelekorraldajate haritud keelekorraldajate kollektiivsed otsused see, kas mina isiklikult üksi nõus olen või ei ole, kui kõik ülejäänud kaheksa või üheksa, kas seal on on nõus siis sellega tuleb ka arvestada. Paratamatult on neid lahkuminekuid, sest juba vanus otsustaja ja hindaja vanus räägib sellele kaasa. Et sellega tuleb leppida, mingil juhul ei nõua kunagi. Olen seal emakeele seltsi keeletoimkonnas küll, aga ma kunagi ei nõua, et see, mida mina arvan, peaks olema see õige otsus. Aitäh. Nii, aga siis paluksin järgmiseks Peeter Päll unistusest pealmistest tõstidest rääkida. Ma veel esialgu joonistaks, aga mõtlesin seda rääkida, et mis on tegelikult olnud läbi aegade nagu kahte tüüpi, et kõigepealt on see ajalooliselt olnud eesti õigekirjutuse-sõnaraamat, mille testi eesmärgiks on olnud õigekirja fikseerimine, mis tähendab tegelikult väga piiratud valikut, keelenähtusi, mida selles sõnaraamatus kajastatakse. Ja alates 99. aasta ÕSist on see muutunud justkui juturaamatuks, ehk siis ta on sisaldanud kasutusnäiteid, soovitusi, kommentaare. Ja minu meelest see uus sõnaraamatutüüp on oma kuidagi elujõudu tõestanud, et seda peaks põhimõtteliselt suutma jätkata ja nagu ma aru saan sellesse sõnaveebi, mille alla ta peaks hakkama kuuluma, just selline kommentaaride osa tegelikult lisada vaja ongi. Et muidugi sõnaraamatus on mitut erinevat liiki nii-öelda normitavaid objekte, et kõigepealt alates sõna kirjakujust ja hääldusest vormistikust ja siis lõpetades kasutusnäidetega, sõnavalikuga ja muuga, nii et siin tuleb leida sobiv tasakaal ja sõna kommentaare ilmselt ei saa nii rangelt võtta kui, kui siis sõna kirjakohtadelt soovitusi. Nii et siin selline vahe tuleb sisse teha, et ma kujutan ette sõnaveebis kõik sõnad, mis seal esinevat, tinglikult öeldes sessi sõna võrra ei kuulu. Ja see on nüüd esimene suurem töö, mis tuleb julla Aitäh ja paluksin siis järgmiseks Maire Raadik oma tulevikuvisioonist natuke rääkida. Minu põhiline soov on see, et USS võiks olla rikas sõnaraamat. See on ka seotud minu hirmudega, et hirmud on siis, kui ma kuulen, et tahetakse, et mida tõsisteks välja jääma, et siis peaks olema selline ainult lubatud sõnade loend. Midagi väga igavat. Selliseid lihtsamaid ja nappima sisuga, mis on, meil ei olnud, meil on koostatud kaks kooli sõnaraamatut, aga kasutaja ei ole neid väga tahtnud. Kasutaja tahab ikkagi rikkalikumat sõnaraamatut ja ja loodame, et sellist saamegi edaspidi teha. Ja on hea kuulda, kui uued sõnaraamatu koostamise lahendused jätaksid keelekorraldajatele aega ka muuks. Üks, mida kindlasti tahaks teha, on see tõsis, võiks olla ka põhjendused tõesti, miks üht või teist asja soovitatakse. Aga nende põhjenduste kirjutamiseks tuleb neid teemasid läbi uurida ja küll oleks hea, kui ka selle jaoks rohkem aega jääks, oleme seda tööd kogu aeg teinud, aga tahame kindlasti jätkata. Aitäh, nii nagu peetav ütles, et keelekorraldaja peab olema üht ühtaegu propagandistile uurija ja, ja normide kirjapanija, et kuidas teil ja poliitika veel, eks ole, et kuidas teil see tööjaotus tiimis on, kas igaüks on kõigis kolmes neljas rollis korraga või on kuidagi jaotatud? Vot see on küll raske küsimus. Eks igaühel on oma tugevad ja nõrgad küljed, aga eks me peame 11 täiendada. Nii, aga aitäh siis ja Margiti Vagit Langemetsale järgmiseks? Nii, mina täiendaksin eelnevat juttu eeskätt võib-olla selles osas, mida rääkis Arvi tavast. Ja alustuseks loeksin ette ühe värske uuringu suhteliselt värske uuringu, mis on möödunud aastal suurel rahvusvahelisel leksikograafia konverentsil ette kantud kus loeti ette, mida inimesed sõnaraamatust otsivad. Konkurentsitult esimesel kohal on, et inimesed otsivad sõnastikust, mida see sõna tähendab sõna tähendusi, teisel kohal on õigekiri ja grammatika. Edasi tulevad sünonüümid, Antonemid ja igasugused muud tähendus suhted sõnade vahel. Viiendal kohal on sõna päritolu, inimestele meeldib väga vaadata, kust mingi sõna on tulnud ja järgnevad veel homonüümid, poolitus, silbitus ja muu info. Kui niimoodi mõelda, siis tähendus on see rubriik, mis seni ei ole otseselt olnud õisi pärusmaa. Aga teisel ja kolmandal kohal olnud grammatika ja õigekiri on ajalooliselt olnud osi Risi pärusmaa. Nii et, et kumbki infoüksus on inimestele väga vajalik. Ettepanek, mida mina teeksin, on, et võiks tekkida EKi selles uues sõnastiku portaalis sõnaveebis võiks tekkida mingis mõttes keskpõrand meie kahe suure sõnaraamatu jaoks. Ühelt poolt toob siia keskpõrandale tähendused kasutaja jaoks siis olemasoleva eesti keele sõnaraamat ehk seletav ja teiselt poolt toob siia kõrvale õigekirja ja normingute info, et nii nagu Arvi ütles, et kasutaja ei peaks käima mitme erineva sõna kogu vahet, vaid saab ühe sama info sealt sabast kätte. Uues sõnaveebis peaks olema ka üks õssile väga iseloomulik infoüksus, nimelt see õige õige sõna Kääramine pööramine peaks muutuma palju hõlpsamaks kasutajale. Et kui praegu peab kasutaja defineerima nii raamatus kui ka veebis peab suhteliselt Escifreerima neid keele muutmise reegleid ja tüübinumbreid siis tulevases EKI portaalis peaks olema tunduvalt lihtsam. Ja eeskätt muidugi oleks Õissi absoluutselt väga tarvis, et õis tooks need oma soovitused, ettepanekud, suunamised, EKi sellesse ühtsesse sõnastikuportaali, mis praegu on ka suhteliselt keerulisel viisil. See tuli juba välja Aili küsimusest, et suhteliselt keerulisel viisil on siis ÕSis kirjeldatud väga erineval moel ja üks puudus, mida praegu veebiussi kohta kohe ütleksin, et seal tegelikult ei saa soovitusi otsida. Nii et soovituste peale mingis mõttes satub juhuslikult. Kui ma vaatan seda sõna, siis ma näen, et selle sõna juures on soovitus. Aga kui mul oleks soov vaadata soovitus Jendid siis seda hetkel teha ei saa. Aga seda ma sooviks, et saaks uues meie sõnaveebis teha aitäh sarvi ja lõpuks, et ringiga tagasi tulevikuvisiooni juurde, et on sul nüüd pärast neid vahepealseid arvamusi, midagi, midagi uut mõtteid tekkinud. Jah, üks on, mis mul enne ütlemata jäi, et see on ju loomulik, juhul kui me elusorganism oleme, siis elusorganismil on loomulik, et tema erinevad osad kohati ei nõustu üksteisega. Et minul küll esineb pahatihti seda, et üks osa minust soovib šokolaadi ja teine osa minust soovib kaalust alla võtta. Et need jäävadki omavahel tülitsema. Tulemus on näha, noh, ehk siis inimesed pärast näevad, kas ma võtsin kaalust alla või ei võtnud ja keelekorraldusega sama moodi, et kõik selle osalised mingisuguse tasakaalu omavahel leiavad ja see on siis ülejäänud sellepärast näha. Aitäh sest tõepoolest see uus ja põnev süsteem, kui see vaene keelekasutaja praegu aru ei saa, kas ta vaadanud normeerivad kirjeldavat sõnaraamatut, et kas ta seal siis suudab orienteeruda. Nagu seal kuluaarides juba enne juttu oli, et alati on inimesi, kes ei saa aru, mis neile öeldakse ja alati on ka lolle inimesi lihtsalt. Aga, aga, aga me püüame seal, me püüame väga selgesti ütelda, et see siin on soovitus, see on keelenõuanne ja nagu Arvi juba enne ütles, et väga oluline on, et seal oleks, põhjendas juures tõepoolest, kui praegu näiteks ÕISis on tähenduse soovitus, et reisijad ei soovitata kasutada tähenduses sõidukis sõitja jaa, aga seletava sõnaraamatus või sõnaveebis on see tähendus täiesti olemas, siis võiks seal olla kõrvale kirjutatud, et jah, ÕS ei soovita, aga millisel põhjusel võiks ka sealjuures olla, et see on arukale inimesele kõige mõistlikum viis asjade selgitamiseks? Seni on olnud kogu aeg üks suur probleem, mida saabussi panna ja mida ei saa panna, loomulikult see maht. Et see, kui läheb nüüd veebi, siis seal loomulikult ei ole mingeid piiranguid sinna saab kõiki, neid, mida me alati oleme igatsenud. Sõnaraamatusse lisada saab ta kõiki neid sinna panna ja ega sõnade hulk ei ole kuidagimoodi, ei tarvitse olla piiratud. Et kas siis kasutaja saab nagu selles VPS-is vaateid valida, mida ta vaatab ja mida ta ei vaata, kas ta vaatab hääldus, infot väldet ja palatalisatsiooni ja õhku või vaata ja nii edasi? Kõige laiem vastus sellele küsimusele on, et see on nende asjade hulgas, mida me avastame parajasti, et katsetame, mismoodi kasutajale meeldib. Uurime kasutajate peal ja proovime aru saada, mis kõige efektiivsem oleks. Ma lisaksin siia seda, et sõna veebime, esitleme veebruarikuus, et ärme praegu lähe sõna verbi detailidesse, et siis me tuleme ja räägime, mis seal juba on, aga seni igatseme me sinna just nimelt ÕSi ja õisi, soovitusi ja põhjendusi. Et mis siis nüüd edaspidi saab, sest seni paralleelselt jooksnud paberimassist ja veebiussist. Et kas see, kas see paaris edenemine jätkub või kuidas see plaan on? Päris täpselt ei oska sellele küsimusele vastata, sest see sõltub tegelikult sellest, kas koolides on võimalik eksamite tegemise ajal kasutada VPS-i või mitte, ehk seda me praegu ei oska ennustada, et aastal 2025 on see olukord kindlasti teistsugune, kui me praegu oskame ennustada ja siis nagu Arviva ütles, tegelikult see pabersõnastiku tootmine ei ole põhimõtteliselt välistatud. Aga hetkel me seda otsust ei ole, võime võimelised tegema ilmselt. Ma näen saalis tõusva seid otsa kätt. Kas sellel ilusal universaal sõnakogul ei oleks seletuste hulka mõttekas panna ka ühte nuppu, kust saaks pilti vaadata, sest mõnikord üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna sest seal olid olid täis definitsioonid, eks ole siis nagu piirdeseletused ja nii edasi. Aga seal kõige kõrgemal võiks olla üks niisugune ilmekas asi mõeldud nupu peale ja tuleb asja kohta pilt ette. Ja teine asi, jutt oli palatalisatsiooni ja muidu häälduse selgitustest ka, see on ju ammu leiutatud. Kui mõtlesime inglisekeelset sõna, siis tihtipeale näeme seal sukest, mis ütleb ilusasti, kuidas see kõlab. Et kas need asjad on kaalumisel või on nad meie oludes võimatut. Ei ole kaalumisel. Need on juba tehtud. Aitäh, ma vahepeal pakun mikrofoni siia teiste tegijate poole, kas teil on midagi omalt poolt lisada? Tegelikult Maire ütles täpselt selle ära, mida ka mina olen mõelnud, et esiteks noh, minu meelest ei peaks olema mingisugune lihtsalt lubatud sõnade loend. Ja teiseks tänapäeva sõnastikku kasutan järjest haritum, jääb järjest nõudlikumad, ta tahab tõesti põhjendusi, et tal ei piisa argumendile sellest. Kirjutage nii seest liia lossis, et ta tahab sealt edasi teada, aga miks on Eestis nii et ja ma olen nõus, et siis need selgitusi võiks seal kanda? Neid selgitusi saab siis Eesti õigekeelsus käsiraamatust, et on plaan püssist linkida käsiraamatu peale ja vastupidi, nii et see on jällegi üks lisavõimalus. Ma tahan nii palju öelda, ainult et selgituste põhjenduste vormistamine on tegelikult juba katsetatud ühes ühes sõnastikus, mis on ametniku sõnastik? On tundunud, et kasutajal on väga meeldinud see kommentaari välikommentaari vorm. Me oleme põhjendanud, miks üht või teist keelendid ei ole hea kasutada ja mida selle asemel oleks võimalik kasutada. Sellist kommentaari välja võiks küll rakendada, edaspidi võib lossi juures ka Laast Batnot liiste viimasena, kuid mitte vähemana saab sõna uue õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 peatoimetaja Maire Raadik. Head kuulajad mina ostsin endale oma esimese ussi 1000 900 kaheksakümnendatel aastatel Tartus ülikoolis käies. See oli suur imed, ma neil kauba nakkusaegadel sain endale selle raamatu osta. Ja siis ma veel ei teadnud, et tuleb aeg, kui sassi ei pea enam ostma, vaid võib vaadata telefonist. Ja ei teadnud ma ka seda, et aastal 2018 saan olla üks neist kes esitlevad ÕS-i 100 aasta juubeli puhul ilmunud sõnaraamatut. Kuigi ma olen siin praegu üksi, siis palun olge head ja kujutlege mu kõrvale teise tõsi tegijad, Sirje mäearu ja Argo mund, kellest täpsemaid inimesi on raske leida. Tiina Leemets, Peeter Päll, kellel on haaret teha asju pikemas perspektiivis. Ülle Viks, Merle Moorlat, keele naeratuste ja väsimatu tööga on uss saanud lõpliku kuju. Meie patsiga poisid, Indrek Heini ain teesalu kirjastaja Toomas Väljataga. Ja muidugi Tiiu Erelt, 1996. aasta ÕSi üks koostajaid, 99. 2006. aasta ÕSi toimetaja Sirje Tiina ja minu õpetaja. Aitäh teile. Esimese tõsid pidid eesti kirjakeele ühtlustama, seda tööd alustas 1918. aasta sõnaraamat ja selle vis lõpule Elmar muugi väike õigekeelsussõnaraamat. Mis võiks olla 2012. aasta ÕSi suur eesmärk. Optimistina ütleksin, et see on eesti kirjakeele arendamine pessimism ja küllap, et eesti keele säilitamine. Optimistina näen rahva keele huvi, mis võib avalduda leidlikkus, sõnaloomes, kommenteeriumide, keelevalves ja kas või sõpradega keele üle vaidlemises. Pessimistina näen võõra keele pealetungi stiili, 1000 hääbumist ja lihtsalt kirjaoskamatust. Keelepõlluharija peab ilmselt olema pisut mõlemat pessimist näha puudusi ja optimist, et leida jõuda, asju parandada. Kuidas näiteks 2018 oma eesmärki täidab? Valisin selle iseloomustamiseks ÕSist kolm uut sõna. Globaalküla õigusselgus ja ideekorje. Esiteks globaalküla Meie maailm siseneb külaks, erinevused kaovad. Tooted, mida me enda ümber näeme, naine, ühe taolisemad ja jutud, mida me kuuleme, koosnevad aina sagedamini samadest tüüp väljenditest. ÕS püüab hoida eesti keele omapära soovitades laenu tasemel sobival juhul oma sõnu õpetades, kuidas rakendada sõnade ja lausete kokkupanekul eestipäraseid malle. Teiseks õigusselgus selgus kehtivate õigusnormide sisu asjus. Pole õigusselgust ilma selge keeleta ja mina arvan, et Tõsson selge keele käsiraamat. Need, kel on vōi avalikkuses kõnelda või kirjutada, ei vaeva alati mõtlema, kuidas kuulajale või lugejale arusaadavaks teha. Kes uhkustab võõrsõnadega, kes erialas längiga. Aga mis aitab tõlkida keelendeid ühest allkeelest teise. Et aitab aru saada, mida mõtlevad näiteks ametnikud, kui räägivad läbi ja sisseviimisest teostamisest, filoteerimisest, initsiatiividest ja väljakutsetest mis on abiks ka kirja ja argikeele vahekordade selgitamisel kus sobib öelda relakas või täiega, kus aga nurklihvija või täiesti. Ja kolmandaks ideekorje võinuks olla ka rahvahange. Või siis ei ole sündinud kabinetivaikuses, ta on sündinud igapäevases tihedas koostöös poissi kasutajatega. Kõik tegijad on keelenõuandjad. Keegi vist juba helister tahab keelenõu. Kõik asitegijad on keelenõuandjad, kes igaüks oma seatud nädalapäeval võtavad vastu telefonikõnesid. Ja kõik, mis on ÕISi tarbeks ette pandud, ei ole küll uss jõudnud. Mõni ettepanek peab oma aega ootama, mõni võib jääda kõrvale. Kuid ikka tuleb ette olukordi, kus pärast keelenõu andmist on põhjust avada ÕSi raamatu käsikiri seda täiendada või parandada. Poissi uued sõnadki, mida seekordsest trükis on 2600, on meie rahva ühisloomesõnaraamatu koostajale on olnud üles noptimise ja valimise töö. Mis või kes anossi, suurim konkurent ma arvan, et see on vist Google. Keelena andes kuuleme ma küsijaid järjest sagedamini. Guugeldasin sai nii ja naasuguseid vastuseid, mis on õige. Me kõik guugeldame, selles pole enam küsimus, aga oleks hea, kui selle uue oskuse kõrval elaks. Leviks ka teadmine, et ühest teatavast raamatust võib leida kirjakeele normi kokkuleppeid, mis peaksid tagama avaliku keelekasutuse ühtsuse, selguse. Ja päris lõpetuseks. Ma ei ole kuulunud ühtegi liikumisse erakonda, kuid ühte parteisse astuksin küll. See võiks olla erakond hõiss 200 aitäh. Tänane saade oli pühendatud õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelile ja Eesti keele instituudis Tallinnas roosikrantsi tänavas toimunud juubelikonverentsile. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.