Tervist head kuulajad, algab huvitaja saade Me räägime täna reedel rohkem tehnikateemadest ja alustame elektrist. Me räägime sellest, millised on meil energiasäästu või teadliku tarbimise võimalused kodudes, milles ta ütleb, koosneb elektri hind ja, ja missugused on ka siis eri elektripakettide eelised, kuidas seal ka oma valikut langetada. Ja sellest tuleb meile saatesse rääkima. Eesti energiast energiatoodete tootejuht Mihkel peda. Aga räägime ka IT valdkonnast ja teeme ülevaate siis sellest, mis nädala olulisemad sõnumid, Jakob Rosin, geenius portaalist tuleb stuudiosse. Ja üks kahtlus, millest ta räägib, on see, et Hiina paljudesse USA elektroonikaseadmetesse salakiibi sokutanud või näiteks, et Leedus keelatakse tänava ületamisel mobiiltelefoniga rääkimine. Või ka räägib sellest, kuidas tulevast aastast peaksid kõigi euroga Baliidu liikmesriikide siis e teenustesse pääsema ka ID-kaardiga ja mitmetest teistest uudistest ka. Nii et sellised teemad tänases saates ja mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Köik juust. Ei prae. Räägime siis energiatarbimisest säästmise võimalustest, ma ei tea, kui palju neid küll on, aga eks me kuuleme. Ja veidi ka sellest, mismoodi meil see elektriarve üldse kokku tuleb ja, ja kuidasmoodi siis ka sellist paketti valida, mis sobiks just sellele kodule või majapidamisele kõige paremini. Ja meil on stuudios külas Mihkel Pedak, kes on Eesti Energia energiatoodete tootja, et juht. Tervist, tere. Tere. Kui me mõtleme varasemale ajale, siis tuli see arve koju ja oli teada täpselt, kui palju elekter maksab. Kui palju on päevane, kui palju on öine elekter, olid ajad, kui öine elekter oli ikkagi märgatavalt odavam, nii et tasus panna ka selline arvesti omal ajal. Mis tegi seda vahet? No nüüd on hästi palju edasi liigutud ja võimalik juba tunni kaupa teada, kui palju on see hind. Aga, aga miks see kõik nii keeruline peab olema, on minu teada paljude inimeste selline küsimus ja kui vaadata ka elektriarvet, siis seal on neid ridu nii palju ja võib-olla saadakse isegi mitu arvet koju. Et, et kuidas see nii keeruliseks nüüd on läinud. Väga õige, et teha sellist, ütleme teadlikku otsust või seda, et sa lõpuks siis ise saad ka aru, mille sa oled valinud või, või vähemalt süda on rahul, et sa oled teinud ise sellise teadliku otsuse siis võib-olla tasukski minna tegelikult mõned aastad tagasi, et siis, kui elektriturg veel oli suletud, et kuidas need asjad siis käisid? Et enne elektrituru avanemist sisuliselt oli eranditult võimalus klientidel osta elektrit, et põhimõtteliselt ette määratud hindade ja pakettidega, et kui sa soovisid elektrit tarbida, siis oli sul üks võimalus ja, ja siis sa seda kasutasid. Et mis siis juhtus aastal 2013, kui meil elektriturg avanes, siis põhimõtteliselt muutus kogu see elektri hinnastamise loogika. Et tuli elektribörs, kus siis kaubeldakse hulgiturul elektriga vastavalt siis nõudlusele pakkumisele sellele vastavalt kujunes hind. Lisaks sellele muutus see nii-öelda ajaühik nõukogusega, mainisid ennelisel pükste, rikas oli päev või, või siis oli teise arvastiga öö ja päev eraldi siis see elektrituru pele hakati kauplema tunni täpsusega juba. Ja põhimõtteliselt, mis siis kliendi jaoks juhtus, oli see, et enam ei olnud üks müüa, vaid olid nii-öelda elektri jaemüüjad, kes siis ostsid hulgiturul, müüsid erakliendile elektrit vastavalt nende paketile või valikutele või kokkulepetele edasi. Ja kuidas nemad siis toimetasid, et kuna hästi populaarne või siis ainukene valik enne turu avanemist oligi ühe või kahe tõrjalifen pakett siis nüüd need elektri edasimüüjad tegid sarnaselt paketid. Põhimõtteliselt Sul on ka võimalus täna valida ühe või kahepakett, aga mis nüüd siis muutus, lisandus sinna tuli börsihinnapõhine pakett, mis põhimõtteliselt siis vaatabki kliendi iga tonni tarbimist iga tunni, elektri hinda, niisiis põhimõtteliselt nende kordusena leitakse kliendile siis vastase arve suurus, mis tal sellel kuul peaks tulema. Nüüd kõige suurem erinevus minu jaoks siin kliendi vaates ongi see, et enne kliendile ei olnud nii-öelda valikut, et tahtsid elektrit, palun, siin on sellistel tingimustel nüüd klient, sisuliselt peab tegema otsuse, et mul on siin laua peal nüüd mitu valikut, et millisema nende seas teen. Ja kuna võib-olla ühte sellist head või konkreetselt rusikareeglit ei ole, et kumb sinu jaoks on parem või siis täna võib-olla inimeste mõttes, et kumb on kõige odavam. Et sellist ei ole, et tihtipeale on praegu räägitud hästi populaarne juba mitu aastat, et justkui börsi hinnal põhinevad elektripaketid klientidele odavamad, sellepärast võrreldakse börsi keskmist hinda siis nendesamade perioodidega pakutud kindlate elektripakettide hindadega. Kuid see tegelikult on natukene keerulisem, et tavaliselt kliendi börsipõhine, elektripaketi arve hind tuleb välja siis täpselt selle kliendi tarbimisiga, tunnitarbimise, iga tunnihinna kordusena. Aga nendes võrdlustes, mis välja tuuakse, võetakse kas kõige hullemal juhul aritmeetiline keskmine tunnihindadest, mis ei peegelda üldse tegelikult klientide tarbimisselle pärast, kliendid ei tarbi iga tund täpselt sama palju reeglina tarbitakse hommikuti õhtuti kus siis elektri hind keskmiselt on ka kallim, sellepärast et nõudlus on sellel hetkel suurem. Ja kui sealt veel nagu samm edasi minna, siis tegelikult kui isegi kuskil võrdluses tuuakse välja kaalutud keskmine hind, siis see niimoodi mingisuguse valimi keskmine kaalutud keskmine hind, et tegelikult, et klient ise saaks teha mingisuguse teadliku otsuse, siis ta ütleme siis kindla muutuva elektropaketi vahel, siis ta tegelikult peaks analüüsima just enda tunnitarbimist selliselt, et saaks sellise pigem objektiivse hinnangu, et kumb siis pakkumine temale võiks sobida. Aga need andmed on tegelikult ju olemas, et tegelikult on võimalik võtta oma viimase aasta tarbimine kokku ja vaadata, et, et mis siis ikkagi soodsam tuleb, et seal on näha, et kui palju õhtus tarbimist, kui palju hommikul päeval tarbimist ja, ja siis ju targad masinad arvutavad kokku, et, et mis, mis see mõistlik variant on. Jah, selles mõttes, et väga õige, et kõik need vahendid täna tegelikult selle jaoks on olemas, et seda teadlik otsus teha, et see ei ole mingisugune raketiteadus või saladused, keegi varjas neid andmeid, et täna on põhimõtteliselt igal mõõtepunkti omanikul võimalik minna kas siis Elering, iseteeninduskeskkonda või ka Eesti Energia kodulehele ja laadida alla enda ajalooline tunni tarbimine ja siis oma nii-öelda kogemuste tarkuste kasutades võtta ka näiteks börsihinnad, mis samuti on avalikud ja arutada läbi näiteks oma ajaloolisi keskmiseid, hindu vaadata arvete pealt keskmise siis tegelikult ka arvuti peal, nagu sa enne mainisid, kus on hästi palju ridu, tegelikult tehakse osad nendest arvutustest juba sinu jaoks ära, et me saaksime arvet esitada. Aga ma pigem, ma arvan, et inimesed ei tee seda, et see on selline, et elekter on meil selline nagu märkamatu kaup, mida me iga päev tarbime ja et tahad sa või mitte. Et ainukene asi, mis, nagu tõenäoliselt klient, eriti siis nii-öelda sellest igavast igapäevasest tarbekaubast, nagu meelde tuletab, on see arve, mis siis kuu alguses seal eelmise kuu kohta tuleb, et et need seda mõjutada ka kuu sees peab tegelikult väga palju nagu aega ja vaeva nägema. Et põhimõtteliselt võiks jagada need võimalused kaheks. Et kõige suurema mõjuga võimalus on tegelikult siis kontrollida oma tarbimist, et hästi lihtne on öelda, et tarbi, et mida vähem sa tarbid, seda väiksem sarve anna enne, see on, see on iseenesest mõistetav. Aga tihtipeale ikkagi kui me tahame, õues on pime, tähendab, toas oleks valge või, või kui vannitoas on tarvis, et põrand oleks vaja, sellepärast käisid lapsega just vannis ja põrand on märg, siis sealt nagu möödapääsu ei ole. Ainukene variant nüüd, mis seal teha saaks, oleks see, et sa teadlikult kasutad elektrit just sellistel hetkedel nende piiride sees, kus sul on teda vaja kasutada. Et kui sa jätad põhimõtteliselt tarbimata ühe kilovatt tunni sellisel tunnil, kus elektri hind võiks olla kallim arvestades siis sinu koguhinda, et me ei räägi tegelikult ainult elekt elektri börsihinnast, vaid kuna arve peal on seal ka võrguteenuse maksud, ega võrguteenusepakettide puhul on tegelikult võimalus valida näiteks öö ja päevatariifi, kus siis reeglina öötariif on odavam siis tegelikult tuleb arvestada neid kahte asja kokku ja vaadata, et mis sinu iga tunni kogu. Ta ei kuulu, on seda, ma tahtsin just nimelt ka mainida, et, et sellest võib-olla räägitakse päris palju elektripakettide valikust ja me teame, et on erinevaid firmasid, kes siis pakuvad elektrit müüa, aga, aga on ju ka tõepoolest siis võrguteenuse pakkujad ja võrguteenusepakkujal on ka omad paketid. Ja ma ise vaatasin näiteks oma tarbimise üle. Ei, võrdlesin erinevaid pakette ja avastasin, et ma sain üle 100 euro aastas kokkuhoidu vahetades lihtsalt seda võrguteenuse paketi ehk siis elektrilevi back paketti. Aga sellest räägitakse lihtsalt vähem, sest et seal on pakkujaid ka vähem. Nii et tasub see pool ka üle vaadata ja need arvutused, tegelikult see, see elektrilevi näiteks annab ise ka, et, et mis on siis. Sund olla tõsi, et võrguteenusega selles mõttes äärmiselt lihtne, et võrguteenuse puhul on sul ainult üks pakkuja ja tal on siis need paketid ka nii-öelda ütleme, kui me räägime Lakers sõnaga fikseeritud, et neil on kokku lepitud, et siin mingisugust sellist turu mingit hinnangut või, või sellist ei ole tarvis. Et elektrilevi puhul siis või teiste teenusepakkujate puhul on niimoodi, et sa saad sinna iseteeninduse keskkonda sisse logida ja neil on juba sinu kõik tarbimisandmed ja informatsioon olemas. Ja sisuliselt neil on kalkulaator, tark kohe vaatab sulle seal kodulehekülje peal vastu. Aga kui sa oled sisse loginud, mis võtab arvesse sinu tarbimist, arvutab läbi kõikide pakutavate pakettidega, mis neil on aastakulud ja siis joonistad nad sulle ilusa graafikuna välja, sa saad ühe hiireklikiga valida sealt kõige soodsama ja seda peakski tegema. Kui võrgupakett sai kunagi ammu aega tagasi valitud tarbimine, võib-olla kliendil selle aja jooksul kõvasti muutunud tema karakteristikud, et kas öö ja päeva osakaalud, et alati ei pea olema niimoodi, et see kogus on muutunud vaid just see, et kas sinu öö ja päeva tasakaal on muutunud. Pluss võib-olla on vahepeal muudetud peakaitset, et samamoodi selle järgi need paketid on erinevad ja seda tasuks teha, kui ei ole kaua aega selle asja peale mõelnud, et see on selline üks hiireklikk, mis osade klientide puhul võib kohe 100 eurot maast leitud rahana olla. Aga tarbimise puhul siis muidugi, kui, kui öine elekter on odavam, siis on mõistlik, kui kütteseadmed ja, ja pesumasin programmeerida ilmselt nõnda, et see kusagil seal vastu hommikut tööle hakkab ja et noh, neid võimalusi tegelikult tänapäeval sellises nutikas kodus või kodus, mis nutikamaks muutub, üha enam on päris palju. Just et rõhutaks hästi palju seda nii-öelda tarka tarbimist, et sa ise nagu kontrollida, tead, millal, kas sina vis, sinu mingisugused targad kodumasinad toimetavad, et see ei ole niimoodi, et nad isepäi või, või, või kuidagi suva järgi tööl on mingisugustel kellaaegadel. Ja siin tulebki tegelikult mängu see, et võib-olla kui esimene esimene samm on see, et kui inimesele endale nagu tahe üldse kontrollida neid asju, et siis me saame nagu edasi rääkida järgmisest võimalusest või, või küsimusest, et kas meil on kodus selliseid tarbijaid, elektritarbijaid, mida meil on võimalik ajastada või kuidagi nende tarbimist nihutada olenevalt siis inimese enda eelistusest, et kui mugav sul on võib-olla öösel kell üks mingisugune masin tööle panna, kui sul seal mingisugust programmeerimiskella või, või tarka displeid näiteks pesumasinal ei ole, et ärgata selle üles panna seda tööle, et need hinnavahet küll ütleme ühekordsete selliste tegevuste vahel tunduda esialgu väga sellised mitteolulised, et need on, räägime ikkagi väikestest sentide erinevustest ja kui näiteks pesumasinatsükkel on võib-olla tund aega, siis saab selle väikese erinevuse läbi korrutada, näha, et säästad siin mõned sendid küll, aga kui seda teha pidevalt võimalus näiteks seda automatiseerida, siis pikaajaliselt on võimalik kindlasti oma tarbimist niimoodi muuta, et sa säästad lõpuks sellega tarbimise pealt. Kuna sa säästad tarbimise pealt, siis sisuliselt väga vahet ei ole, missuguse elektripaketti võib-olla isegi ka võrgupaketti oled valinud, siis sinu kogus lihtsalt on väiksem ja selle pealt tuleb tegelikult kõige suurem võit. Et järgmine samm siis sellest on vaadata üle täpselt oma paketid, need lepingud, mis sa oled teinud, et et kui sa juba oled valmis targalt tarbima, Sul on võimekus targalt tarbida, et sa saad reaalselt muuta ka oma tarbimist niimoodi, et see jääb sinu mugavuspiiridesse. Ja siis tuleks minna ja vaadata üle need elektripaketid, et sa tead, et nüüd ma olen umbes selli selline inimene, kes tahab neid asju muutvat kontrollida, mul on võimalus oma pesumasinat näiteks ajastada, siis peaks vaatama sellega üle, et sinu elektripakett ja võrgupakett siis sellist muudatust nagu toetaks. Et see ei ole küll kõige olla, lihtsalt ütleme see kõige suurem võit, aga, aga seda tasub ka kindlasti üle vaadata. Küll oleks tore, kui, kui elektrilevi ja Eesti energia ja siis teisedki pakkujad need on siin ju mitmeid Alexela ja Imatra ja, ja nii edasi, kui nad lihtsalt oleksid, ütleksid, et teate, et sul on selline profiil, et tundub, et sa õhtuti kasutad rohkem elektrit ja meil on Sulev veel soodsam pakett pakkuda ja, ja ole hea, võta see, aga inimene peab ikka ise kontrollima, arvutama ja siis võib-olla konkurentidelt veel pakkumise võtma. Ja, ja siis saab võib-olla uue pakkumise oma müüjalt see rebimine, pistan sellel turul ka üsna selline tihe. Läheb järjest tihedamaks, jah, et võrguteenusepakkuja puhul on tegelikult see üsna lihtne, tõsi, võib olla, tuleks sellest rohkem rääkida, et minge vaadake klikkige ja kontrollige üle, et kas see on just teile kõige sobivam, et nagu ma rääkisin, seal on see ilus kalkulaatorid olemas. Tasub minna ja vaadata, elektri puhul on selle soovituse jagamisega natukene keerulisem, sellepärast et elektri hind on ajas muutuv ja see, mis ta tulevikus on, ei oska tegelikult keegi öelda. Et tehaksegi prognoosiaga nende prognooside või ajaloolised tulemused, näiteks prognoosi nende jala alati täpselt ja seetõttu raske neil näiteks soovitada väga kindlalt midagi, et vot sinule sellise tarbimisega just mine vali endale see, et kuna ennist sai natukene puudutatud seda kindla ja muutuva elektripaketid, mis täna on sisuliselt turu peal kaks kõige kõige populaarsemat paketti, mille vahel valitakse. Et seal on nagu raske öelda isegi selle järgi, kui sa tead klienti täpselt, mismoodi tarbib ja mis ta teeb, et milline talle kõige parem on, sest nagu täpselt seal ongi see variant, et elektri hind on muutunud, me ei suuda seda nagu ette ajada, mis need päeva osakaalud hakkavad olema, kui seal on börsipakett, mis need hinnad hakkavad olema pluss see, et kui palju klient ise on nõus või, või võimeline neid tarbimise nii-öelda ohjasid enda kätte nagu võtma. Me teeme siinkohal väikese pausi ja meil on stuudios külas Mihkel Pedak, kes on Eesti energiast energiatoodete tootejuht ja ja hetke pärast siis jätkame, kui Juss Gorban koos visanud Amiigoga on meile laulnud. See oli südamemuusika ja Joškruuban koos issand ja myygoga. Aga nüüd jätkame vestlust elektri teemadel. Neetud, nii südamelähedased teemad võib-olla kõikidel ei ole. Jah, meil on stuudios siin Eesti energiast energiatoodete tootejuht Mihkel Pedak. Kui rääkida sellisest säästmise võimalusest, siis võiks ka küsida, et noh, millises majapidamises üldse mõtet hakata midagi jälgima. Kui sul on tõesti üks lambikena ja see on ka võib-olla LEDi vastu välja vahetatud, siis no mis vahet seal on, et kas mul on see, ma tea, ongi vanast ajast see üks pakett kindla hinnaga pole isegi ööpäevahinnavahet öösel või päeval ja, ja see elektriarve pole suur, siis las ta olla. Jah, et iga inimene peaks tegelikult ise nagu otsustama, et kui palju aega ta on nõus oma nii-öelda elektrisäästu elektriasjade alla investeerima lihtsalt ongi see, et kui sinu tarbimine on kole väike, siis see aeg võib olla sama suur, kui sul oleks suur Pärbimine, mille sa sinna säästmise ajal investeerida ka selliselt tulemus protsentuaalselt võib ka samal, aga kuna see tarbimine ja arved on üldse nii väikesed, siis see võit sealt võib-olla nii väike summa, et siis lihtsalt pääseda. Mõtled, et kas minu aeg tegelikult oli seda väärt. Et kui me räägime näituse näiteks korterist, kus kasutatakse keskkütet ja, või elektrist mingisugust sõltumatut kütteallikat, et sa isegi vett näiteks ei soojenda boileriga, vaid see tuleb sul keskküttest või, või kuskilt mujalt. Ja sinu põhilised elektritarbijad on kodumajapidamisseadmed, milleks siis reeglina külmkapp, televiisor, pliit, ahi. Et siis selles korter, korterelamu, ühe korteriaastane, tarbimismahte võib jääda sinna kuni 1000 kilovatt tunnini aastas ja selline klient maksab 120 kuni 140 eurot aastase elektri peale, mis on umbes 10 eurot kuus. Ja kui me rääkisime enne arvesti nendes terminites ridades, siis sellise tarbija puhul võib võrgutasu moodustada umbes 60 protsenti kogu sellest summast ja teise teise 40 protsendi koostab elektrienergia. Ehk et me saame ise kõik nagu mõelda, et kui meil on kokku kogutarbimine umbes 10 eurot 620 eurot aastas ja me tahaksime investeerida aega energiasäästu alla, et kui me suudaksime teha väga head ajastust ja panna mingi programmkellad vahele ja noh, muidugi külmkapile ei taha programmkella vahele panna, et öösel tahaks ka, et külmkapis oleks küll aga, aga võib-olla siis mingisuguse muu seadmega siis praegu ütlen näiteks, kui sa säästad sealt 10 protsenti, siis see on, see on umbes 12 eurot aastas ehk umbes euro euro kuus. Nüüd lihtsalt see aeg ja vaev, mis sa pead sinna panema võib-olla mõne seadme ostma, mis sul seda siis 10 protsenti võimaldab saavutada siis selle tasuvusaeg või päris pikaks kippuda. Aga noh, kes nüüd kütavad elektriga näiteks või kelle tõepoolest on suured elektriboilerit kodus et nende jaoks asi hakkab juba muutuma sõltuvalt pakettidest. Just et kui me võtame näiteks, eks sellise suurema aja, kes kasutab ainult elektrienergiat kütmiseks, siis nende aastane elektritarbimine võib jääda kuni 30000 kilovatt-tunnile, et see ongi siis umbes 30 korda rohkem kui sellel korterelamul ja nemad siis maksavad umbes 3000 eurot taastas oma kogu elektrienergia ja võrguteenuste pealt seal suuremate tarbijate puhul või pääsis võrguteenuse ja elektrienergia osakaal jaguneda ka juba pooleks. Et kui meil elektri hind on siin sõudnud ülesturgude peal, siis viimaste uudiste valgustes tegelikult räägitakse, et võrguvõrguteenuse hinnad on alanemas. See põhimõtteliselt tähendab seda, et võrguteenuse pakkujad teevad tõesti efektiivset tööd, võrgenevas korras, katkestusi ei ole ja tarbimine on ka klientidel ilusti kenasti olemas. Nüüd selle suure maja puhul võib-olla, kui me võtame umbes sama ajakulu, et siis oma elektrienergia sa ütleme, kasutamist mõjutada, et kui sa investeerid sinna natuke oma aega ja võib-olla mõne mõne targa seadme, mis näiteks sinu radikaid temperatuuri muudab, et kui sa kodus ei ole, sa võid langetada paar kraadi oma kodutemperatuur või vastupidi õhtul, kui sa tahad magada magamistoas võiks olla näiteks madalam temperatuur kui, kui teistes tubades. Ja see näiteks selle tulemusena säästavad umbes 10 protsenti oma tarbimise pealt, mis on väga reaalne siis sinu aastane võit on 3000-st eurost umbes 300 eurot, mis on juba hoopis hoopis teine number ja selle tasuvusaeg nende seadmetega, mida sa siis võtad kasutusele, seda säästu saada on oluliselt lühem. Võib-olla nende kütjate puhul või suurte tarbijate puhul veel teine nagu huvitav osa võrreldes nende kortermajadega, kes üldse ka majadega, kes elektrienergiat kütmiseks ei kasuta siis kus see erinevus veel sisse tuleb, on see, et arvete suurused läbi aasta varieeruvad päris palju. Ent kui sellisel kortermajal või majal, kes elektrienergiat ei kasuta otseselt kütmiseks sooja sooja vee tegemiseks siis talve ja suvearved on üsna sarnased. Suviti on valgem aeg, ollakse rohkem väljas, võib-olla küpsetatakse vähem, on elektriarved, 10 15 protsenti võib-olla väiksemad kui talvel, aga kütte puhul on see mängu hoopis teistmoodi, et isegi kuni kolmekordsed tarbimisehk siis sinuga, Arv erinevused võivad olla suve ja talvekuudel. Muidugi, võib-olla asi, mis ei ole Eestis nii väga populaarne, sest meil ei ole nii, soojasid ilmaga on ka teistpidiseid, kliente, kes näiteks kasutavad elektrienergiat jahutamiseks, et sul on kodus konditsioneer, keskküte, et sinu elektriarve siis suviti, kui on soe, läheb just ülesse ja talviti, kui on külm, on, on täpselt samasugune nagu kütjatel on suvel ainet. Et, et kuidas, kui võtaksin nüüd need asjad, millest me enne rääkisime, et tark tarbimine siis kontrollime seda, et kuidas me oma elektriasjadega toimetame, oleme vastavalt sellele teinud sellise teadliku lepingu, et see toetaks meie nii-öelda tarbimisharjumusi siis, et kuidas ja võttes arvesse seda, et kui nüüd enne ei olnud seda valikut, et tahtsid elektrit tarbida, oli üks variant ja, ja nüüd sa pead tegema mingisuguse otsuse erinevate valikute vahel. Et mina ise jagaksin põhimõtteliselt kogu selle teema kaheks. Et kui sa lähed, inimene, kes ei taha elektriasjadega tegeleda või, või sa tegid nende arvutused läbi ja nägid, et tegelikult see sääst ei ole seda aega väärt, mida sinna sisse panna siis on väga lihtne, et mina valiksin sellise elektripaketi tee, kus peab võimalikult vähe vaeva nägema. Eesti Energial on selline elektripakett nimega võrdne, kus me põhimõtteliselt teeme kuude arved aasta lõikes ühe samasuuruseks. Et sa sõlmid lepingu ja sa näed, mis su arve hakkab olema, seda numbrit maksad ja sa ei pea rohkem selle asja pärast muretsema. Et kui sa oled teises äärmusest lehte, et sa tegelikult tahad tegeleda, sa tahad omada kontrolli selle üle, sa tahad jälgida, sul on võimalus jälgida, esiteks kuidas Tarmo läinud ja teiseks, sul on võimalus, kuidas oma tarbimist muuta, ehk siis seda juhtida ja kontrollida. Siis me soovitaksime kas muutuva elektripaketti sarnaseid lahendusi, kus sa saad siis vastuturgu oma tarbimist juhtida. No ma usun, et teised pakkujad tulevad ka järgi selliste võrdsete pakettidega, et kuna see leppimine elektriturul on, on üsna üsna tihe. Aga veel lõpetuseks ma küsiksin sellise säästmise võimaluse kohta nagu, nagu nüüd meie pirnid ja, ja kõik valgusallikad kodudes. Et sajavatised, pirnid enam ammu ei ole meil aga, aga kas on mõtet näiteks kogu kogu majapidamises lettide peale üle minna, et kas see annab mingisugust märki, mis arset kokkuhoidu? Noh, selles mõttes elektritarbijaid, mis annavad sulle sama funktsionaalsuse, mida sa siis ootad, aga tarbivad vähem elektrit nii või naa, selles mõttes hea valik, et sa mida lahenduse tarbid, seda rohkem keskkonda säästad, et see, see on üks asi. Nüüd jällegi võib-olla ma tuleks selle juurde tagasi, et oleneb, mis su tarbimine on, et kas sa elad seal majas, kus kütad elektriga või sa elad korteris, kus seal ainult külmkapp. Et kindlasti tasub seda valgustit vahetada lihtsalt, kas see on esimene valik, mida teha, et kui ma ise elaksin sellises majas, mis kütab elektriga ja minu aasta tarbimine on 30000 kilovatt-tundi, maksan 3000 eurot aastas? See kindlasti ei oleks minu esimene valik, mida ma teeksin, sest see võit sealt on oluliselt väiksem, kui ma oma kõige suuremad tarbijad selle kütteallikat üritaksin optimeerida. Kui ma nüüd elaksin korteris, kus elektrit üldse kütmise jaoks ei kasutata, siis tõenäoliselt valgustus on umbes kas teine või kolmas selline tarbimisgrupp, mida tasuks vaadata, ehk seal juba kindlasti, ma vahetaksin need esimeses korras ära, et esimesed variandid on ike, külmkapp, mis on selline, mis seal 24 seitse töötab ja kui see on sul väga vana siis võib-olla isegi mitte ei tasu mingisugust arvatust lähed, kui see läheb nii või naa natukene ilusamat külmkappi ka, kui su 20 aastat vana külmkapp on olnud, siis kõik uued külmkappi, mis täna müüakse oluliselt energiasäästlikumad kui need, mis on paarkümmend aastat vanad. Aga need paarkümmend aastat vanad külmkapid töötavad, vähemasti ei lähe katki, siis nägin, et siin tuleb ilmselt seda soetusmaksumust arvesse võtta. Ta kindlasti, et tegelikult kui sa vaatad erinevate nende energiaklassidega kodumasinaid, siis seal on välja toodud, mis on aastane, kulu on seal põhimõtteliselt poes käies või Internetipoes vaadates võid panna need kaks asja kõrvuti, vaatad, mis vahe on Aablussilja A pluss plussil. Kui palju nende kilovatt-tundide aastane tarbimine on, sa saad vaadata, mis nende maksumuse erinevus on, siis põhimõtteliselt saad võtta arvesse elektri hinna ja vaadata, et mitu aastat sul tegelikult läheb aega, et see vahe nii-öelda tasa teha. Ja kui pikk siis selle külmkapi garantii on just garantiiperioodi jooksul, ma kardan, et see tasase arvates välja ei tule, aga loodame, et ka uued külmkapid 10 aastat vähemalt kestavad. Aitäh tulemast saatesse Mihkel Pedak, Eesti Energia energiatoodete tootejuht. Spraanitsioon käib vits, sauceib, ei. Nii, aga nüüd vaatame üle nädala olulisemad IT ja tehnikateemad ja meil on stuudios Jakob Rosin portaalist geenius. Tervist, tere hommikust. Alustame siis, alustame sellest, et siin on mitmed kahtlused õhus Hiina suhtes, et äkki on Hiina kuidagi olnud pahatahtlik ja, ja sokutanud mingisuguses Salagibi USA elektroonikaseadmetesse ja kes teab, kuhu veel ja hinnata on siin Hiinast on viimasel ajal palju palju juttu olnud just küberturvalisuse teemal, sest et teadaolevalt Hiina valitsus oma kodanikke jälgib väga pingsalt ja paistab, et Hiina luure sobib nüüd jälgida ka teisi kodanikke. Nii et Hiina on kahtlustus, et Hiina sõjaväeluureüksus on kasutanud ära siis erinevaid tarneahelaid, mis toodavad erinevalt sellistele seadmetele täiesti tavalistele nutitelefonidele, mida meiegi kasutame komponente teadupärast ja siis need paljud komponendid Hiinast tulevad ja kahtlustatakse siis, et on pandud nende seadmetega sisse pisikene seadmete ja siis nii-öelda emaplaadile emaplaat on siis tegelikult üks oluline komponent, mis ütleb telefoni või mis iganes seadme teistele osadele, kuidas töötada emaplaadile, väidetavalt on siis pandud üks pisikene riisitera suurune seade, mis oskab nii andmeid salvestada kui ka võrguühenduse kaudu neid saada saata. Ja väidetavalt siis need seadmed, kuhu see see salajane kiip on paigutatud, on jõudnud USA-s USA turule täiesti igapäevastesse seadmetesse, ehkki need kahtlustused on siis kolm aastat vanad juba tähendab, kahtlustatud on esimeste märkide põhjal aga firmad ise siis näiteks Apple või Amazon, kelle seadmetesse neid väidetavalt on pandud, ise seda ei tunnistanud. Mine võta kinni, kus see tõde on, aga, aga kõlab küll niimoodi luureks kasutada seda sellist, sellist lahendust miks mitte, kui mina oleksin mõne riigi luureagent ja ma peaksin luurama teise riigi kodanike järgi, siis ma võib-olla isegi kasutaksin ära sellist võimalust. Kaval see oleks, aga, aga samas kui need kahtlustused jällegi faktipõhiselt ei ole, ei ole kinnitust leidnud, et siis oleks jällegi kurb, kui see on selline kuulujutt ja, ja kui sellised jutud levivad, selles suhtes tähendab päris kuulujutt ei ole, sellepärast on siiski avastatud, et seadmeid siis nimetatakse sellist toodet sellist kiipi, mis, mis telefoni sees on, mis on vajalik nimelt nimetatakse seda niisuguse ägeda nimega nagu super micro emaplaat ja sellelt tegelikult on avastatud neid seadmeid ja sellest on nagu tõendid olemas. Lihtsalt on nüüd ka küsimus selles, kas need ka täna seal on, ehk siis kas täna toodetud seadmetele endiselt on see või oli see oli see mingi mingi teatud aeg, kui neid sinna paigaldati? Leedus keelatakse tänava ületamisel mobiiltelefoniga rääkimine, noh, meil räägitakse siin Eestis sellest, autoroolis ei peaks telefoniga rääkima, lahens liiga võib tõepoolest rääkida. Aga, aga veelgi suurem probleem on see, et, et vaadatakse veebilehti ja sõnumeid, saadetakse autoroolis ja, ja see kokkuvõttes toob kaasa palju palju õnnetusi, aga tegelikult tehakse seda ka väga palju. Tänaval kõndides on see see, see isegi peegeldub välja sellest, et kui ma olen inimestega rääkinud teemal piiksuvad valgusfoorid linnaruumis väga paljudel rõõmustanud. Et seda piiksuvad valgusfoori ajast, et siis ma ei tea, kas telefonist üles vaatama, enne kui ma üle tee pealt minema piiksumine annaks teada. Aga see ei ole tegelikult nende eesmärk ja Leedus on sellest siis kinni haaratud ja valitsus kolmapäeval leedus, siis kiitis heaks liiklus liikluseeskirjade eelnõu. Mis siis näeb ette seda, et enne seda, kui inimene sõiduteele astub, peab ta siis taskusse panna oma telefoni ja vältima erinevaid segajaid, et ta keskenduks võimalikult täpselt selline sõidutee ületamisel, et kõik oleks turvaline nii tema elu, teiste elu kui ka kui ka võib-olla autode turvalisus ja nii edasi. Ja muide, selle eest, kui sa telefoniga rääkides või telefoni kasutades teed ületad, võid sa saada Ta kuni 40 eurot trahvi. Et ega see päris odav odav lõbu ei ole, nii et mina arvan, et see, et seal näiteks telefoniga rääkimisega ütled, et oota hetkeks, ületad oma teie erase. 20 sekundit räägite edasi, ei ole nüüd eriti suur piin kellelegi või siis ootad ära tee servas kulisema kõne ära nägid ja siis lähed üle tee, kõigil on niimoodi parem. Aga kas see on nagu üle võlli reguleerimine siiski ei ole, et ma saan aru, kui kui tõesti sõnumeid võib-olla ei peaks tippima sel hetkel, kui ülekäigurajale astud, aga, aga no rääkimine on, ma ei tea, et ei ole ju nii keeruline tegevus sõbraga ka räägid ülekäigurajal teed ületades, tõsi, tõsi, seda küll, aga no vot täpselt ei tea, mis argumendid Leedu valitsusel selle poolt ja vastu on olnud, aga, aga eks ta on selles suhtes selline piiri peal, et testidega rääkimine ju neid nii palju nii palju sinu su tähelepanu ära võtta. Autoroolis mängib tegelikult rolli see, et seal on kiirused, teised ehk sõiduteel inimesed liiguvad ju tegelikult aeglasemalt ja loodetavasti ka autot, kui on tegemist õigel Kohavikkusele teed ületada, nii et mine võta kinni, kus see tõde on, aga, aga noh, ütleme niimoodi, et tõesti sõnumeid saata ja võib-olla pilti teha sõidutee ületamise ajal ei ole kõige panemata. Siis katsetasid ka digitaalset arsti kabinetti, kuidas toimib, kas on võimalik vastuvõtul käia ka nii, et kodust ei lahku? Jah, selline teenus käivitus siin sel nädalal. Minu dokk on selle nimi ja see pakub võimalust tõesti kõigil, kes soovivad broneerida endale veebilehel arstiaeg ja sinna kõigepealt tuleb sisse logida enda ID-kaardi või mobiilideega. Et, et sa ennast siiski eesti kodanikuna tuvastasid. Ja siis sa saad planeerida tasulise arstiajaja, tasulise arstiaeg jõuab kätte, siis tehakse videokõne sinu arsti vahel, see on tegelikult päris hea lahendus, ma kujutan ette neile, kes elavad maapiirkondades, kes võib-olla kohe arstile ei saa minna ja hetkel tundub, et see arstide ooteaeg on seal ka suhteliselt mitte nüüd nii pikk kui päriselt füüsiliselt arsti juurde minnes. Ja me katsetasime järgi ja täiesti toimib, saad arstiga suhelda, kusjuures arst näeb ka sinu nii-öelda tervise terviselugu, ta teab, mis mured sul on, võib-olla mis ravimeid sa võtad, see visiit, nii-öelda virtuaalne visiit läheb ka terviselukku kirja siis kui sa ühel hetkel lähed füüsiliselt arsti juurde kohale, siis tema näeb, et sa oled suhelnud ka virtuaalse arstiga, ma kujutan ette, et et tõesti maapiirkondade või väikeste saarte peal elavad inimesed tunnevad selle üle väga suurt rõõmu, et selline võimalus nüüd on ja tõenäoliselt ka neil, kel on mõni lihtsam küsimus, mille pärast arstile kohe müüdi kohale minemine ja võib-olla ei olegi nii vajalik. No tegelikult on seda teenust ka varem pakkuda juba, aga võib-olla, et seda ei ole siis nii palju turundatud, et et Eero Merilind näiteks perearstina on tegutsenud varasemalt, aga, aga no eks see liikumine selles suunas on ja ühed inimesed katsetavad siin-seal pilootidele ja siis tehakse võib-olla üks suurem lehekülg, kus on juba arst rohkem ja et nii, nii see teenusevaldkond ilmselt areneb ja eks näis, kui palju neid arste sinna kokku tuleb, kui populaarseks see teenuse saab, sest hoolimata kõigest on arstidel ju ka vaja nii-öelda päris või siis füüsilisi visiite teha ehk. Ja, ja see on üldteada, et arstidel meil tööpuudust just Pole Netflixi kasutajaid on Eestis üpris palju. Pean tunnistama, et olen isegi langenud reklaami ohvriks ja tahan mõningaid sarju sealt sealt vaadata. Et siis sõpradega arutada, mis ühes või teises seriaalis on juhtunud. Ja, ja nüüd on siis Black Mirrori viiendas hooajas võimalik valida ise, missuguse lõpuma nüüd episoodile valin ja see tundub üsna kummaline, et tavaliselt me just ootame seda lõppu. Et mis siis saab ja nüüd saab inimene ise valida, et mis ta siis tahab lõpuks näha just Black Mirror, selline sari tõesti Netflixi siis mis räägib igas episoodis erinevat tüüpi Distopilisest maailmast vaadeldakse seal erinevaid tehnoloogia arenguid, mismoodi nad meie ühiskonda inimeste parteid võivad mõjutada ja need on päris sellised sünged kohati ja ja uues hooajas, mis veel ei ole küll välja tulnud, aga peagi tuleb viiendas hooajas testi on, mängib, mängib metsik siis sellise uue ideega lasta vaatajal valida, mismoodi lugu peaks edasi minema, et ehk siis vaadates sarja Ühel hetkel Netflix küsib su käest, et mismoodi sa tahad, et nende edasi läheks. Tõenäoliselt seal ei öelda ära lõpplahendust timist, seal antakse sulle mingisugune kaks varianti või kolm varianti ja sul on võimalik siis valida, mis, mis aresedasi juhtub. Tõenäoliselt on siis filmitud lihtsalt sarjale mitu erinevat või siis see vastav lõpp ka käivitatakse, kusjuures sellest, et interaktiivselt nii-öelda filme vaadata, on päris palju räägitud, et. Nii-öelda siin nii suures skaalas minuteada, katseid isegi pole tehtud, kui see sari, sest et seda black nirvid tõesti vaadatakse väga palju, aga on räägitud tõesti sellest, et saaksid iga, ütleme näiteks, ma ei tea, poole tunni tagant valida, mis nüüd kuidas siin edasi peaks käituma, võib-olla meenutab see juba selliste mingil määral selliste arvutimängu, kus sa pead vähe tegema, vaid otsustama tegelaste edasist saatust, et kellele see sobib, kirves ei sobi, eks seda saab igal igaüks omal nahal kogeda, aga mina olen seda meelt tegelikult, et minu mind just huvitab see teadmatus, et ma ei tea, mis edasi saab, mitte nii, et ma nüüd valisin, sellepärast et tegelikult on ju ka see, et ega ma valin selle lõpu ära ja siis noh, võib-olla see on ka hea reklaamitrikk, sest et siis ma tahaksin näha, mis see teine variant võis olla. Ma just mõtlesingi, et ilmselt lõpuks see tulemus on see, et kõik need lõputud, tahad näha, mis on kõikvõimalikud lõpplahendused ja tõenäoliselt jah, et siis sa lihtsalt vaataksid kauem ja rohkem seda sarja. Ja, ja siis lühidalt, räägime veel sellest ka, et et Eesti ID-kaarti peaks saama kasutada üle Euroopa Liidu tulevast aastast, et on juba siin mitmeid riike, kus saab kasutada seda, kui palju need teenused on üldse Euroopa liidus, kus seda ID-kaarti läks tarvis meil? No eks peab tunnistama, et Eesti on siin eeslinnas, aga eks see teenus kõige rohkem lahenduse uus võimalus puudutab rohkem jah, tõesti, neid inimesi, kes peavad liikuma või kes elavad mitme riigi, mis liiguvad mitme riigi vahel. Noh, näiteks on siin toodud, et Soomes töötav Eesti kodanik, kui eestlane töötad Soomes on sul võimalus oma eesti ID-kaardi või mobiilideega siseneda siis Soomes olevatesse e teenustesse näiteks seal siin sealsesse maksuametisse. Ehk seal on siis selline võimalus seal nüüd peaks olemas, olemas, olemas olema ja tõenäoliselt jah, see toimib ka tegelikult vastupidi, ehk et kui on olemas välisriikidest Eestisse tulnud inimesi, kellel on olemas samuti ID-kaart, siis neil on täpselt sama võimalus Eesti Eesti teenustega ja, ja Eesti pole kusjuures täiesti üldse selle selle projekti raames olnud esimene neid riike, kes selliseid asju on teinud, on olnud ka, on siin ka vanem. Et üleeuroopaliselt see e-teenuste, kasuta kasutatav uus ja võimalus nendesse siseneda, kodanikel hea ligipääs on aina aina aina hoogustumas, mis selles mõttes on tore. Et kui tavaliselt on näiteks, ütleme, uude riiki kolimisega ju kõvasti bürokraatiat, paberimäärimist, allkirjastamist, siis nüüd muutub loodetavasti mõnevõrra lihtsamaks, saad oma ID-kaardiga palju asju ära aetud. Instagramis on mingi uuendus tulnud ja instagrami selline kiire väike pealtnäha uuendusse, aga kuna Instagram on nii populaarne väga paljud inimesed ja väga paljud nii-öelda kuidas seal kuulsused kasutavad Instagrami, siis neile kindlasti on hea uudis see, et neil on võimalusi Instagramis oma jälgijaid juurde püüda sellega, kui sa paned füüsilise sellise märgi kuhugi, näiteks minul kangestus esimese hooga, et minul on ettevõtte, ma olen seal ettevõttega messil ja siis on mul seal see väikene instagrami märg. Ja kui inimene tunneb minu ettevõtte vastu huvi, siis ta saab telefoniga seda märki skaneerida ja saab kohe ligi siis minu Instagramil saab, sinna, saab hakata mind jälgima, nii et veel rohkem võimalusi turundamiseks on nüüd Instagramis ka olemas. Ja siis, mis puudutab veel Hiina sellist hirmu ja nende sellist salakavalust siin meie, Eesti politsei kasutab ka mingisuguseid kaameraid, mis USA-s on näiteks turvakaalutlustel keelata. Ja kahe kahte tüüpi kaamerad siit viisi on, on üks tootja ja tahhua teine, kes, kelle, kelle, kelle tooteid on kahtlustatud selles, et sinna sisse on ehitatud nii-öelda väga tagauksed. Tagauks tähendab siis seda, et tahtlikult on loodud turvaauk kust on võimalik sellele kaamerale ligi saada ja seda kasutavad siis ära kas siis valitsused või tegelikult ka pahatahtlikud häkkerid saavad sinna lihtsamini ligi ja Eestis on ka olnud juhtumeid, kus turvakaamerad, mis on linnas olemas, mille pilt jookseb näiteks politseisse, on ära häkitud ja nende pilt on muudetud mustaks. Aga, aga see on, see on, see on tegelikult päris pikki, selles mõttes keeruline lugu. Pikalt sellest saab lugeda loomulikult geeniusest, aga, aga siin on, siin on väga vastukäivaid väiteid kaamerate maaletooja väidab, et ei ole nende kaamerates mingeid turvaauke ega tagauksi, aga samas on mitmed korrad Turvauurijate poolt sõltumatute turvauurijate poolt tehtud uuringud näidanud, et tegelikult nüüd seal isegi ikkagi on olemas. Ja aitäh selle ülevaate eest praegu Jakob Rosin portaalist geenius, poee sealt saate tõesti siis ise lähemalt ka lugeda neid tehnoloogiauudiseid. Ja tänaseks huvitav saade lõpetab mina, Meelis Süld. Tänan teid kuulamast kaasa mõtlemast. Soovin teile kaunist päeva jätku, ärge unustage siis pärast uudiseid virgutusvõimlemist kaasa tegemast.