Vikkerraadio tere, head kuulajad, oktoobris on kogu maailmas tähelepanu all vaimne tervis, vaimse tervise teemad ja seekord on nad suunatud noortele ka meie tänases huvitaja saates räägime noorte vaimsest tervisest, selle hoidmisest, märkamisest, probleemide põhjustest, riskiteguritest ja nii edasi ja nii edasi, kuni selleni välja, et kus abi saada, kuidas ennast aidata, mis roll on üldse enese abil ja enda käivitamisel ning saates on meil külas vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni eestvedaja ja sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Küsimusi temale saab esitada praegu meil foorumis saate ajal ka nii. Alanud on aga Vikipeedia artiklite võistlus, kuhu oodatakse kirjutada. Tõsi Eesti ja Läti kohta täpsemalt räägib sellest eesti keeleteadlane, eesti keele instituudi vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar ja meie kodulehekülje peal on ka link, millele siis klikates või vajutades saate täpselt näha konkursi tingimusi. Ja tunni lõpus ootame külla portaalist menu Kerttu Kaldojat, kes tutvustab meile kultuurisündmusi tulevasi, mida võiks külastada. Niisugused on teema täna. Minu nimi Krista taim ja head kuulamist. See oli kiigelaulukuuik härra Kuu nüüd aga tänase teema juurde, milleks on siis noored ja vaimne tervis ja saates on meil külas vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni eestvedaja sotsiaal-tervishoiu professor Merike Sisask per tervist. Alustame sellest, et see aasta vaimse tervise kuu on pühendatud noortele ja noored on fookuses. Mis seisus on meil noored, kas nad on vaimselt terved, on meil põhjust täiskasvanutel muretseda või milline see pilt on? Suurem osa noortest on vaimselt täiesti terved. Need, kellel on probleeme, nende osakaal on ikka ikka väiksem kui, kui need, kellel ei ole probleeme. Ma mõtlen siis suuremaid probleeme, sest igapäevaseid probleeme on meil igalühel ja head vaimset tervist ja kõrget heaolu näitabki see, kui me oma igapäevaeluga igapäevaprobleemidega toime tuleme. Ei eira neid ega ei, ei murdu nende all. Aga mis need alustame siis probleemidest, nagu pahatihti juhtub, kui hakatakse rääkima vaimsest tervisest, et siis ei võeta mitte seda tervise poolt, vaid alustatakse haiguse poolest poole pealt ja teeme me ka siis selle vea. Täna räägime selle, selle tausta natukene selgemaks, et mis need kõige levinumad probleemid noorte hulgas on. Üks sellistest psüühikahäiretest on kindlasti depressioon, mida nimetatakse ka vaimse tervise külmetushaiguseks ehk teda võib esineda päris päris sageli kergemates vormides, raskemates vormides ja meditsiinitähelepanu alla sisse. Vot need raskemad vormid ja uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et umbes 10 11 protsenti on on selliseid õpilasi kes võivad olla depressiivsed ja neid, kellel siis veel ei ole depressioonid kliinilisi tunnuseid, aga kellel esimesed märgid on, neid on umbes 30 protsenti ja ennetustöö jaoks on just ennetustöö puhul on just väga oluline nendele tähelepanu suunata, et need, kellel juba on välja kujunenud, nemad vajavad ravi siis teine probleemide hulka on ärevushäired ja selline üldistunud ärevushäire ja siis erinevad erinevad paanikahäireid, sotsiaalfoobia, et ei julge julge esineda. Et selliseid siis kooliõpilaste uuring näitas. Ta on kuus protsenti ja neid jällegi, kes on, kes ei anna kliinilist muutu välja, aga on seal piiri peal lähedal piirile, neid on jällegi umbes kolmandik kolm 30 protsendi kanti. Siis kindlasti on väga suureks probleemiks erinevad riskikäitumised ja teismeiga on ka selline iga, kus, kus riske mõeldamatult rohkem võetakse kui, kui küpsemas eas. Ja siia alla liigituvad siis alkoholi tarvitamine, tubaka tarvitamine kiusamine, kaklustesse sattumine. Jaa, jaa, ja lisaks sellele nähtavale riskile on välja toodud ka, et on olemas nähtamatu riskiga noortegrupp ehk need ilmselgelt riskikäituvad noored, nende vaimse tervisenäitajad on kehvemad kui nendele, kes ei tegele riski käit tumisega ja see nähtamatu grupp, nemad on siis need, kes magavad vähe, veedavad palju aega internetis, on väga istuva eluviisiga ja põhimõtteliselt nad, nemad võivad nagu välja paista, väga-väga head lapsed, nad ei valmista kellelegi probleeme. Aga tegelikult nende vaimse tervisenäitajad on samaväärselt kehvad kui nendel nähtava riskiga noortel. Nii et ja, ja siit edasi siis võib-olla tuua välja üks probleemide grupp, mis on suhteliselt uus, mis on tulnud meile digiajastuga ja see on internetisõltuvus. Et seda me kõik teame, kuidas nii noored kui, kui ise, kui nende vanemad väga palju istuvat mingite ekraanide ees, no praegusel ajal on see enamasti nutiseade ja see on kogu aeg taskus ja nii kui tekib hetk. Ta on oht hakata igavlemani, kohe tuleb nutiseade taskust välja. Bussipeatuses bussi peal tänaval kõndides võib mõnikord ohtlikke olukordi tekitada, aga otseselt see ei ole veel sõltuvused, sõltuvusele on ikkagi omad tunnused, et seda internetisõltuvus siis noorte hulgas on leitud olevat umbes viis protsenti. Jällegi need, kes on seal riski piiri lähedal, et neid on umbes seal 15 20 protsendi vahepeal. Aga, aga mis siis just selles pettumuse tunnuseks on, on see et inimene, isegi, kui ta ei ole parasjagu internetis või onlain sotsiaalmeedias, siis ta oma mõtetega on ikka kogu aeg seal, et ta ei ole, ei ole kohal selles hetkes, kui ta, mis, kus ta tegelikult viibub ja, ja tema rahulolu saavutamiseks peab ta järjest rohkem seal internetis viibima. Et nagu kasvab kogu aeg, et see, need tunnid, mis praegu rahuldasid, ei rahulda enam, sest see sõltuvus suureneb. Inimene ei suuda kontrollida oma internetikasutust, talongi raske seda telefoni käest ära panna, tal tekivad lausa võõrutusnähud neline tujukus ja, ja ärritatud olek, kui, kui ei saa online minna ja vaadata, mis seal toimub, sest see tundub nii nii oluline ja, ja kui seda ei ole, siis on millestki väga olulisest ilma jäänud, et siis üks tunnus on ka see, et internetti jäädakse kinni kauemaks, kui oli planeeritud. Ja see nende nutitelefoni häppidega jälle on väga-väga lihtne ka siis, kui ei ole seda välja kujunenud sõltuvust, et ma lähen sinna midagi vaatama. Aga ma vaatan ka, mis Facebookis on vahepeal juhtunud aatomist postitusi Instas on tehtud ja et, et et siis mida ma planeerisin, et see sellele lisaks tuleb veel palju tegevusi, lisaks võtab see palju rohkem aega, kui ma algul planeerisin seda teha. Ja internetisõltuvuse tunnuseks on ka veel see, et inimene on selle nimel, et ta saaks sinna internetti minna, valmis paljuga riskima oma inimsuhetega lähedaste suhetega, Tööalaste võimalustega. Koolitöö. Aga teate, see meenutab mulle nagu, et see on kõigi sõltuvustega vististi nii ja see on ainult internet, on praegu juurde tulnud, et samamoodi on sõltuvus šokolaadist alkohoolikute Tartu puhul see ei ole, aga, aga ütleme, alkohoolikutel ja nii edasi. Mängusõltlased ja kõik lähevad tegelikult siia. Just need on, need on just sellised tunnused, mis iseloomustavad, et väga erinevaid erinevaid sõltuvusi, aga et see internet on, on nüüd saabunud siis viimase ütleme 15 20 aasta jooksul meie ellu. Aga samas on noored on ju kasvanud sellega, et nende jaoks ei ole see nii uus, et kas siin on ka vahe natukene, et nad võib-olla on pisut immuunsed juba selle vastu või ei kellel on ikka sõltuvuse geen või mingi selline, siis midagi ei ole teha. Noorte jaoks on see teistmoodi, sellepärast et nemad on sündinud siia maailma, nemad ei teagi, et on maailma olnud, kus ei ole internetti ja see tundub isegi kummaline. Ja on selline huvitavat terminid, on kasutusele võetud nagu digimaailma põliselanikud ja digimaailma immigrandid ja digimaailma põliselanikud on siis need noored, kes on sündinud digiajastul ja millal algas digiajastu. Internet tuli 90.-te alguses, siis arvuti ei olnud veel väga levinud. Facebook leiutati 2004 algul, see oli kinnine grupp, aga siis hakkas see niisugune, nagu veeb 2,0 kontseptsioon levima, kus enam ei olnud internet see, kus pakuti informatsiooni, vaikus, kasutajad hakkasid ise looma seda sisu. Ja sealt alates on siis plahvatuslikult kasvanud kõikvõimalikud veebirakendused, sotsiaalmeediarakendused ja nii, et need noored siis, kes on sündinud 2000 pluss nende kohta võib öelda, et nemad on need digitaalsed põliselanikud ja nad nad on selles mõttes erinevad, et nad on. Nad on harjunud, sellega ollakse alati veebi ühendatud kuma nutiseadmega. Neil on juba algusest peale olnud selline, nad on selliseid multiTaskerid, et nad teevad mitut asja korraga, lülituvad hästi kiirelt, ühelt asjalt teisele ümber. Nad on ekstreemselt suhtlemisvalmis just nimelt online'is ja väga orienteeritud sellele multimeediale mõelda immigrantide peale. Me oleme immigrandid, et kuidas, kuidas neid siis iseloomustada. Meie ei ole sündinud selles maailmas, vaid me oleme pidanud sellega kohanema sisse elama. Ja meie esimene eelistus ikka enamasti on vahetu kontakt, kui me tahame suhelda või tahame mingit infot saada. Ja Meie jaoks multi-tasking on tohutu väljakutse, et see, see on tõsine, tõsine katsumus, et ikka ühele asjale korraga tahaks keskenduda. Ja olulist infot eelistame ikkagi saada traditsiooniliste meediakanalite kaudu ikka ikka televiisorit, tahaks õhtul vaadata, et noorte jaoks enam üldse ei ole nii ja siin on nii keeruline nagu öelda, et mis on õige, mis on vale või mingeid hinnanguid anda. Et kui me mõtleme sellele elule ja, ja kuidas noori mõista ja kuidas noored endast vanemaid põlvkondi võiksid mõista, et siis me peame lihtsalt endale tunnistama, et siin võivad olla päris niisugused baasilised põhimõttelised erinevused mõningatest asjadest arusaamises. Te tõite välja. Need erinevad riskid, mis siis on iseenesest protsendid seal taga ei ole hirmutavalt suured, ütleme, pooled oleks depressiivsed ja nii edasi. Aga kui palju on siin põhjustes näiteks, et kui noorel hakkab vaim häiret andma või tekivad depressiooni ilmingud, häire, ärevushäired või riskikäitumine, siis kui palju on selle taga? Ma ei tea, kas suhted, pere või ühiskond või suuremad nõudmised või mis nagu selle taga võib olla või hoopis äkki vitamiinipuudus. No iga konkreetse inimese lugu on kindlasti väga unikaalne, aga mõningaid üldistusi saab siiski teha. Et noorte puhul väga oluliseks teguriks on, on perekeskkond, see, kuidas peres elavadki koos põliselanikud ja immigrandid ja katsu sa siis need leida seal seal hakkama. Ja, aga et see suhtlemine, suhtlemine, suhet, suhete hoidmine, koosolek, mine üksteise märkamine, et see on ülioluline ja kui kui seda ei ole, siis, siis on iga see noor inimene aldis igasugustele vaimse tervise probleemidele ja, ja riskikäitumistele. Aga keskkond ja koolikeskkond muidugi sõprade keskkond. Et see on teismeea saabudes muutus, dub üha olulisemaks aga lisaks sellele psühhosotsiaalsele keskkonnale kuigi hästi olulised tegurid, mis aitavad tervist hoida, need, mis on väljenduvad eluviisis ja eluviis siis tähendab seda, kuidas me sööme, kuidas me magame. Kuidas me liigume, et naine ja kehaline tervis on omavahel hästi tihedalt seotud, nagu öeldakse, ei ole vaimset tervist ilma kehalise tervisetega kehalist tervist ilma oma vaimse tervisega inimene on, on üks tervik ja näiteks väsimus ja uni on üks teema, mis noorte puhul on ka võtnud. Väsimus siis jaa, jaa, võtnud sellised nagu epit, epideemia mõõtmed lausa. Jällegi koolilaste uuring on näidanud, et ainult 10 protsenti õpilastest läheb hommikul kooli värske ja puhanuna. Ja suurem osa ligi kaks kolmandikku on need, kes ütlevad, et ta mitte kunagi või väga harva läheb kooli puhanuna. Ja siin on ja, ja see väsimus ja magama Tartus on jällegi vaimse tervise väga suur riskid vaimse tervise probleemide tekkimiseks, suur riskitegur, aga mitte internet, ma arvan, sellepärast et hästi lihtne, ma olen palju kuulnud seda alandama, segan, et öeldakse, et see on interneti süü, lapsed on õhtuti internetis. Ma tean juhtumeid, kus ei ole, aga väsimus ka ja ja ütleme, kurnatus ja mitte noh, niisugune no ei ole haige, ei ole terve, aga ei ole alati internet see, keda süüdistada ja internet on väga oluline, sest nagu siin teda lihtne leida ja sinna jäädakse pikalt pidama ja unustuse kinni. Lapsed unustavad söömata ja magamata selle tõttu, et nad lihtsalt satuvad sinna digimaailma, jäävad kinni. Aga seal on teisi olulisi faktoreid ka siis mis puudutab näiteks toitumist ja toitaineid. Et kui räägime väsimusest, siis mõnikord võib-olla sellele väga lihtne põhjus ja see on vitamiinipuudus või mineraalide puudus. Et teinekord tasub väsimuse, pikaajaliste väsimuse märkide korral tõesti minna perearsti juurde ja lasta endale teha veretest, vaadata kas, kas on rauda piisavalt, kas on, kas B-vitamiini on piisavalt ega pole D-vitamiini puudus või, või magneesiumipuudus. Et kui need asjad ei ole tasakaalus, siis, siis ma võin üritada väga positiivselt mõelda, aga mu keha lihtsalt ei jaksa sellega kaasa tulla. Et see on oluline pool ja, aga mis te arvate sellest positiivsest praegusest kõlas see välja, et ma olen kuulnud seda väga, palju on inimesi, kes püüavadki seda maailmavaadet peale suruda, et kogu aeg sa pead olema positiivne, kõikuma aktiivne ja kõik, me kõnnime nagu teletupsud ringi ja kallistame 11, et see oleks nagu tore. Kas see tegelikult ka kas ei või ütleme nii, et vaimset tervist tugevalt kahjustada, kui sa oled sellises keskkonnas pikka aega? Surutakse peale seda headust. Ja et mõne mõnikord Öeldakse küll, et see, mis see on minu valik, kas ma valin olla morn, võima valin olla rõõmus, et mis on Indiaani vana vana uuringus askeldades hunti toidab, aga kui hundi paksuks söödad ja teise nälga jätad, siis veel paavstile kaga. Et emotsioonid, inimesel on emotsioonid kirevad ja ühtegi emotsiooni ei saa nagu iseenesest heaks või halvaks pidada. Inimene võib olla kurb inimene võib olla vihane inimene võib olla rõõmus inimene võib olla õnnelik. Tähtis on neid aktsepteerida kõiki neid tundeid ja lasta endal neid tundeid tunda. Et mõnikord on eneseabi mõttena üks hea pea täis nutu niivõrd leevendav, et seda endale keelates teeb inimene endale täiesti karuteene. Teine küsimus on muidugi, et kas, kas ma pean nendele tunnetele vastavalt alati reageerima ja käituma oma, vot see on juba selline emotsionaalse enesekontrolli küsimus, mis väikestel lastel? On väga kehvalt veel arenenud, aga suhete käigus testimise käigus see areneb. Ja, ja siis ongi, kui, kui see emotsionaalne enesekontroll on kenasti välja arenenud, siis inimene saab endale lubada tundja kõiki tundeid, ei pea neid maha suruma, ta ei pea neid eit. Aga ta ei pea nendele vastavalt kogu aeg reageerima. Käitumuslikult, ütleme, kodus on nooruk, ma ei tea nüüd mis vanuses, aga noh, ütleme selle teismeliseiga ja kuidas tema emotsioonidesse suht hakkas neid alla suruda, kas siis neile rääkida, et seda, see ei ole ilus või vastupidi siis käratada korrad kuule Nad mitte tekitada. Nii et, et tuleb seada piire, aga just nimelt käitumisele mitte öelda, et ilus ei ole olla vihane vaid öelda, et see on okei, et sa oled vihane, sul on selleks põhjust, aga ilus ei ole niimoodi käituda, nagu sa praegu tegid. Et et see on see, mida mina soovitaks. Kui palju meil on noortele mõeldud eneseabikirjandust või sellist eneseabivõtteid, et kus selgitatakse rahulikult asjad lahti, et kui sa teed mõõdukalt sporti, sööd, magad, vahel oled vihane, vahel oled rõõmus. Tunned sõpradest mõnu ja kõike seda, et kuidas see saavutada, kuidas ennast hommikuti üles äratada, õhtul magama uinutada. Et see oleks mõistlikus keeles, on meil selliseid asju? Nojah, sellist eneseabikirjandust võib raamatupoodides leidub leida küll riiulite viisi ja raamatu raamatukogudes samuti leiab neid väga palju internetis surfates. Oluline on need muidugi vaadata, et mis allikaga on tegemist ja kuidas on, kuidas on tema kvaliteet, et kes selle soovituse on andnud ja Eestis on neid noortele mõeldud veebilehti välja arendatud, mis on usaldusväärsed näiteks enesetunne peaasi. Sealt leiab kindlasti igasuguseid erinevaid teid, aga väga oluline on iseennast tundma õppida. Ja tegelikult jällegi enda meeleolu enda enda tunded, enda kehalised signaalid annavad märku sellest, et mis on mulle hea ja mis ei ole mulle hea. No kasvõi kehalise aktiivsusega. Et üks asi on see, et uuringud näitavad selles hea vaimsele tervisele on eelkõige mõõdukus, kui üldse ei liigu, tunneb inimene ennast kehvemini ja kui ta väga palju hakkab trenni tegema, et siis on see jällegi üks võib-olla isegi niisugune sõltuvuse tunnus ja tema vaimse tervisenäitajad ei ole head. Aga üksikinimese tasandil tegelikult see keha annab märku. Et isegi selle selle liikumisega, et kas ma, kui kõike sa parasjagu siis on minul hea tunne, mõnus tunne, mõnus surin kehas, ma ei ole liiga liiga väsinud, mul ei ole roidumust. Aga, aga kui üldse ei liigu, siis on keha niisugune kehamahlad ei liigu, kõik on kuidagi puine ehk lilla ja mõte ei liigu, hapniku hajus ei jõua. Ja samas jälle ületreenimine, et siis on, siis läheb teistmoodi, kõik liiga liiga pingesse, et kõik jällegi lihased on liiga trimmis ja neile üldse armu ei anta, et siis siis jällegi ei ole hea, et enda vastu peab olema leebe, see tuleb aastat, ega ma ütlen, see tuleb võib-olla vanuigiinimene saab aru, et kuidas võiks, võiks ujuda, võinuks olla ka nooruses, sellele ei mõelda, ei mõelda palju, sellepärast ongi oluline suunata natuke mõtlema. Ja kui selles teismeeas, kui lapsevanem Ki midagi räägib, püüab silmi avada ja need silmad nagu tundub, et kuidagi ei avane, et kõik on nagu vastu seina, et mitte miskit vastu ei võeta, siis mõnede aastate pärast võib juhtuda nii, et see laps tuleb ja räägib sulle tagasi. Sinu enda jutt, nagu oleks see tema enda avastus ja siis, siis võib lapsevanem mõelda jess, see ei olnud, ei olnud miski tühja räägitud. Et kiiret teed ei ole seal vaikselt tilgutamisega. Peamine, et tal oleks endal see tunne, et tema on selleni jõudnud ja ei ole, ei ole nii, et kuna mina olen vanem ja mina tean, siis, siis peaks seda aktsepteerima seal see on protsess tõesti, jõuda sellele ise sellele äratundmisele, aga sellele äratundmisele ei jõua lihtsalt üksi omaette olles ajabki sellist küpsemat aretama arutelu ja teiste selgituste märkamist ja et millestki see üles ehitada üldaga, kuidas reageerida siis või kuidas see on võimalik aidata neid lapsi, noori, kes on vähe sotsiaalsed või ütleme, et kehva suhtlemisoskusega ja nagu endasse tõmbunud rohkem. Et kuidas neid avada. Mõnedel võibki olla ju selline isiksuse tüüp, et ta ei vaja neid kontakte nii palju. Ja siis võib-olla ei olegi vaja seda nii hullusti peale suruda. Aga jällegi asi on, ajab sekkumist siis, kui on näha, et, et see mõjutab tema, tema meeleolu, tema hakkamasaamist hakkab julgegi kuskile minna, et ongi võib-olla tegemist juba sotsiaalärevusega. Et siis noh, koduses keskkonnas on loomulikult võimalik seda suhtlust julgustada anda anda turvaliselt, et võimalust näiteks ka väljaspool kodu siis koos minna, kuhugi mingeid asju ajama, suhtlema ja ja koolides on, tehakse treeninguid, suhtlemistreeninguid, mänge, rollimänge, kus saab seda jälle. Me turvaliselt katsetada. Et siis päris sellisesse olukorda sattudes, nagu noortel võib juhtuda, et on päris teravad dilemmad, mõnikord, kus neil tuleb hakkama saada mõningul ei öelda millelegi. Või hirme Osada tõrjutud või grupist välja heidetud, on, on väga suur. Et selliseid, selliseid asju on võimalik ja rollimängudega treenida, aga praegusel ajal nagu suuremaks probleemiks peetakse veel seda, et mitte just nendel mitte kontaktide vähesust. Aga seda, et inimesed, Ta aega selleks vaikusehetkeks enda sees ja ka selle tarvis on täitsa niisugused soovitused ja, ja väiksed õpetused olemas, et näiteks koolidesse katsetatakse vaikuse minuteid. Et see on mõni minut minut kaks, kolm enne seda, kui hakkan tunnis tööle neid tulema lapsed tulevad vahetunnis, nad on jooksnud ennast üles ärritanud niisugused agiteeritud, jääd siis kakskolm vaikuseminutit hingamistreeningu saatel toob nad sellesse klassiruumi, et on võimalik seda tööd alustada. Mis sealse klassiruumis siis algama peaks. Või kui on mingi mingi hetk tekkinud, et on kuskil mingi konflikt, tülijad jällegi ennast maha rahustada, sest siis rahulikus olekus ja mitte neid tundeid välja tõrjuda vaid maha rahustada selles mõttes, et märgata, mis mu sees tegelikult toimub. Ja mis ma nüüd siis peaksin, kuidas ma nüüd siis edasi Peaksin olema? Ma usun, et see kõik kehtiks perede puhul, kus on isa ema lugupidavalt suhtuvad üksteisesse, kus on selline noh, mitte väga probleemne pereinimesed, kes armastavad, hoiavad 11, aga mis saab siis, kui on probleemne pere. Kuidas siis need lapsed leiaksid abi ja kes peaks siis neile ütlema, et, Ja katsu olla ise sina ise ja noh, lihtsalt elu on vahel selline. Jah, muidugi on keeruliste peresuhete korral palju keerulisem ka lapsele seda turvalisust pakkuda, mida, mida ema isa peaksid pakkuma. Ta ei suuda, et eks, siis on ju olemas neid teenuseid ka välja töötatud. Jah, Eestis kättesaadav, mida peredele pakutakse? Sotsiaalteenused, kui asi väga hulluks on läinud, on lastekaitseametnikud. Sekkuvad pereteraapiat on, on olemas oma meetoditega. Jaa, jaa. Need mõjuvad firma Taal öelda lastekaitse töötaja, juba siis on tunnel. Nüüd nüüd on lastekodusse minek ja siin ei ole mingit kahjuks on sellel ka jah, niisugune vaimse nagu vaimses tervises rääkides siis mõeldakse, et ega ma hull ei ole. Samas vaimse tervise vaimne tervis on midagi väga positiivset ning ka lastekaitsetöötajat sõnaga seondub see, et keegi hakkab mul naist last ära võtma. Et nende lastekaitsetöötajate esmane ülesanne ei ole üldse mittegi mitte nii jõhkralt sekkuda, vaid nende esmane soov ja ülesanne on, et seda keskkonda, kus laps normaalselt elab, et see muutuks talle turvalisemaks, et natukene sellist hariduslikku poolt ja, ja, ja sellist sekkumist nendele peredele, kuidas ei ole muidugi nii lihtne ja ja, ja see ei juhtu võib-olla ei, kindlasti ei juhtu see üle ja võib-olla ei juhtu see üldse, aga aga alati peab ka mõtlema, et kui ma mitte midagi ei tee, siis ei juhtu, siis ei muutu kindlasti mitte midagi, kui natukenegi teeb, et mõnikord on väga väikene muudatus väga olulise tähtsusega sele noore inimese elus. Siin on palju olnud üleskutseid, et lapsed hoidke oma vanavanematel silma peal, et need ega midagi halba juhtuks, keegi saaks ära kasutada, siin on võib-olla ka põhjus äkki teha üleskutse vanaemadele vanaisadele, et hoidke oma lastelastel silm peal, kui isadel-emadel aega, võtke jõugud enda kätte ja asuge tegutsema, mõõtki, midagi põnevat koos, eks nalja peab ikka. Põlvkondadevahelise suhte ja sideme tugevdamine on üks väga-väga tänuväärne teema, millega, millega tõesti oleks hea tegeleda. Et siit tuleb meelde teine epideemia, mis on väga levinud tänapäeva maailmas, on üksildus ja üksildased on nii need vanemad generatsioonid, et uuringud näitavad, et eakad see üksildus on üks olulisemaid tegureid, mis, mis vaimset tervist mõjutab. Ja üksildus on ka nooremate inimeste puhul see, mis mis, mille tõttu nad tunnevad end kehvasti ja väljajäetuna. Et et kui saaksin kuidagi seda neid põlvkondi rohkem ühendada ühistesse, tegevustesse ja mõlemalt poolt, siis mitte ainult ennast ühelt poolt, et kasvõi mingitesse vabatahtliku töö tegevustesse koos kaasata, et kusagil kohalikus omavalitsuses ma ei tea, mingit spordipäeva organiseerida, organiseerima ei pea kohaliku jalgpalliklubi treenerid ainult kutsuge pensionäride ühendus. Võib-olla on seal nii palju inimesi, kes, kes kellel ei olegi midagi nädalavahetusel teha ja see oleks neile ülitore väljund. Ja lapsed jällegi saavad leiavad sealt oma vanema vanavanemad üles üles või, või vanavanemate sõbrad ja näevad, et oi, nad täitsa nagu lahedad inimesed ei olegi need, kes istuvad ainult kodus ja vaatavad telekast seriaale. Aitäh täna saatesse tulemast. Professor Merike Sisask oli põnev ja palju mõtteid tekkis. Ma loodan, et ka kuulajatele, et on, mille üle mõelda ja mõelda, kuidas seda vaimu tervena hoida ja kuidas leida see tasakaal noortelgi, kuidas neid kavalalt suunata endale liiga ei teeks. Aitäh ja jätkame siit nüüd Vaskrossiga ning seejärel juba räägime Vikipeedia võistlusest, mis varsti tulekul. Nüüd aga kõik kirjutajad, kirjaoskajate ja muidu nutikad inimesed on käimas või on välja kuulutatud üks põnev võistlus, kus oodatakse kõigi teie abi ja osalemist nimelt Eesti-Läti-teemaliste Vikipeedia artiklite võistlus, nii et pange oma teadmised mõtted proovile, kohe kuuleme täpsemalt, et mida siis selleks vaja on ja miks selline võistlus välja kuulutati, meil on saates külas Eesti keele instituut, Tuudi, keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ja ka Eesti Vikipeedia üks asutajatest, tere ning mõni sõna sellest, et miks selline üleskutse on, võistlus on esitatud, mida te ootate? Kedagi? Tervist, et oleme tõepoolest sellise võistluse kuulutanud välja kuu, siis ootame kõiki kirjutama. Vikipeediasse Eesti ja Läti teemadel ja võistlus siis algas esimesel oktoobril ja kestab kuni 30. novembrini ja see on jagatud kaheks osaks, nii et oktoobrikuus me ootame eestiteemalisi artikleid. Ja novembrikuus siis kui on ka Läti iseseisvuspäev, ootame Läti-teemalisi artikleid. Kui pikad need peavad olema või võiksid olla, kas peaks olema seal ka illustratsioone, kaasas, fotosid, allikaid, otse loomulikult. No iseenesest pikkus ei ole limiteeritud, et et kõiksugu artiklid on oodatud, võivad olla lühemad, võivad olla pikemad. Loomulikult on hea, kui seal oleksid ka mõned illustratsioonid neid. Kui ei ole endale sobivat pilti käepärast, siis võib neid otsida. Wikimedia Commons-ist või sageli on artiklid olemas juba ka teistes keeltes. Vikipeediat des võib sealt vaadata ja võib ka tõlkida teistes keeltes, need on erinevaid võimalusi ja samuti ei pea kirjutama uut artiklit, et paljud olemasolevad artiklid vajavad täiendamist, on võib-olla liiga lühikesed, sageli. Et ka see on väga teretulnud, kui midagi juurde kirjutatakse, olemasolevasse artiklisse. Kui palju on meil neid, neid artikleid, mis meil juba olemas on? No hetkel on kogu eestikeelses Vikipeedias on üle 188000 artikli aga palju neist nüüd eestiteemalisi on seda natuke raske hinnata, aga aga ma pakuks ikka kümnetes tuhandetes. Aga see ei tähenda muidugi seda, et et kõik teemad oleksid kaetud, et on väga palju puuduvaid artikleid ja ja näiteks on, oleme koostanud ka sellise nimekirja Eesti 1000, kus. Siis 1000 sellist olulist artiklit, sealt on ka veel mõned puudu, aga aga kui vaadata näiteks portaali eesti portaal kool on eesti kui Vikipeediasse otsingusse sisse lüüa, siis sealt leiab veel terve hulga artikli teemasid, mis, mida, mis on puudu? No võib-olla mõni näidet, millele teaks nüüd pilgu pöörata, et et mida oleks hea jälgida, vaadata ja siis oma panuse anda, et kas saata mõne sellise välja tuua, no kultuurist, ma arvan, et on üksjagu palju kirjutatud. Jah, kultuurist on küll päris palju, aga, aga näiteks, kui vaadata tuntud kultuuriinimesi, siis on gaasiatel, leiab päris palju neid, kelle kohta ei ole artiklit ja meil on vikipeedias erinevaid loendid. Ja näiteks on eesti kunstnike loend või eesti näitlejate loend ja siis on näha, et seal on päris palju punaseid linke, et inimesi, kelle kohta veel ei ole artiklit, nii et et täiendamist on palju. Aga mismoodi see nüüd täiendamine ja kõik see välja näeb võhikule, et on see keeruline, ma nüüd teen ühe artikli, uurin kellegi kohta põhjalikult asjad välja, võib-olla tean isegi oma vanaema käest või kellelegi kässangaavel infot emotsiooni juurde, kes on kedagi tundnud ja kuidas ma siis selle esitan ja mismoodi see vormistamise pool peaks käima. No kõigepealt tuleks konto luua Vikipeediasse, kui veel ei ole, et siin on on juhis, juhend, selle kohta on logiloo konto ja siis sealt saab luua omale konto. Kui konto on olemas, siis, siis tulebki otsida see artikli teema ja, ja ja siis siin on päris täpsed juhendid, et mismoodi, mismoodi artiklit kirjutada. Ja noh, kindlasti on oluline, et viidatakse. Et viitamine on oluline, millisest allikast info pärineb. Et päris selline allikas, et vanaema ütles, ei sobi, et peaks olema kirjalik allikas, mida, mida siis saavad teised järgi kontrollida. Aga see ei sobi, et võib-olla mul on vanaema, on kuulus inimene ja on isegi allikas. No kui ta on kuulus inimene ja midagi kuskil kirjutanud või on teda tsiteeritud, on temaga mingi intervjuu tehtud, et siis seda saab viidata. Selge, nii et päris nii ei ole, et ma võin oma loomingut seal hakata lasteaia, need loomingul lennata ja luulevormis esitada. Päris nii ei ole jah, et meil on ikkagi kindlad kvaliteedinõuded, et millise, milline, eks Vikipeedia artikkel peab välja nägema. Ja millal on tähtaeg? Et Eesti-teemalistele artiklitele on siis kuni kuu selle kuu lõpuni 31. oktoobrini ja alates siis esimesest novembrist kuni novembri lõpuni 30. novembrini, siis saab lati teemadel kirjutada ja Eesti teemadel kuulutame võitjad välja novembri keskel ja, ja Läti teemadel siis detsembris. Aitäh saatesse tulemast, Sven-Erik Soosaar, Eesti keele Instituudi keeleteadlane. Tuulemaalise kahte lehte laul ja nüüd saatesse. Kerttu Kaldoja on tore, et tulid. Tean ma, et on toimumas komöödiafestival, oled sa ise käinud juba midagi vaatamas, nalja on saanud. Tere hommikust, komöödiafestival on käimas Tallinn, Comedy festival. Ma ei ole sel aastal veel jõudnud, nad on viiendat aastat, ma olen igal aastal käinud, mul on olemas piletid homme õhtuks. Ma võin pärast seda sulle kindlasti jagada, mis seal paremat nalja ja täpselt, kusjuures need paremad naljad. Ta on vist tegelikult juba vanad naljad, kuuldud naljad. Ma kohe räägin sulle sellest lähemalt. Aga igatahes Tallinn, Comedy festival, viies kord tegemist siis nelja naljarohke päevaga. Ise ütlevad nad, et kõige naeruväärsem nädal aastas ja alustasid nad siis juba üleeile tegelikult. Kuid täna ja homme on täiesti naljahuvilistel võimalus veel minna nautima. Kes tahab, saab lõuna ajal lõunapauside ajal kasvõi minna, on improõhtuid täna õhtul näiteks kinos Sõprus võite mitut mitut asja nautida on üks Briti koomik, Steve Manche'i Eimas ja samuti ka fopaad teeb sellise erilise ülesastumise. Kes ei tea, siis fopa on selline stand-up eesti koomikud, et õhtu, kus siis noored julged eesti naljamehed teevad teevad nalja. Ja homme siis samamoodi on juba lõunast alates kella kahest alates leiate endale midagi ja ja siis homme õhtul on samamoodi Kinos Sõprus komeediklubi samamoodi aktsioon, mis toob erinevaid tavaliselt Briti ja Iirimaa koomikuid Eestisse. Nemad siis on sellise eriprogrammiga väljas kell seitse homme ja, ja siis kino tead, reaktsioon naljavargus, kuhu siis ka mina plaanin homme minna. Ise nad ütlevad, et et see nagu tähendab siis seda. Et nad vaatavad, kuidas üks nali võib teise inimese käes töötada, kui nad võtavad ette naljad vähem naljakaid ja rohkem naljakas koomikutelt ja võib-olla mitte päris koomikutelt ja siis annavad neile mingisuguse uue kuue. Millegipärast hakkas mul hirmus kurb seda kuulates, aga pole midagi naljakat. Ma Ma annan sulle tagasisidet, kui ma olen selle ära näinud. Nad on nad tegelikult igal aastal püüavad üllatada millegi sellise erilisega, et möödunud aastal näiteks samal ajal Busta öö. Mul on väga hea meel, et see ei tule päris ropp. Aga vaatame siis, kuidas need naljad välja tulevad. Homme nonii. Nonii. Jõudu sulle. Soovin jahu teenida. Nii aga veel midagi sellist ka ütleme et kui nüüd nagu väga ei tahaks sedasi naeruga püherdada ja eesti naljadele märguistuda, siis mida vaadata, kuhu minna? No kui naljaaeg on möödas, siis võib-olla hoopis laupäeval võiks seada sammud Pärdi keskusesse, mis avatakse laupäeval, muidugi ei pea minema kohe esimesel päeval võite. Nüüd jääb ta avatuks, saate minna igal ajal, aga tõesti, Arvo Pärdi keskus Laulasmaal avab oma uksed ja tegemist on Eestis ja ma usun tegelikult isegi maailma mastaabis hästi omapärase või ainulaadse ettevõtmisega. Et maja ise asub siis seal mändide keskel, Hispaania arhitektid on selle maja teinud ja on ta siis tehtud spetsiaalselt Pärdile Pärdi muusika. Kas jaoks ja see projekt on tehtud, arhitektid, viskajad, nemad kuulasid samal ajal muusikat, nad ütlevad, et nad on väga suured pädimusi, kaustad ise. Ja siis see projekt on inspiratsiooni saanud Sis tabula roosast ja, ja kogu see maja siis peaks nagu hoidma seda sellist õhustik. Lisaks sellele majale on seal näiteks kõrge torn, mis oli Pärdi enda selline mis pani tema südame väga kiiresti põksuma, seal saab siis vaadata merd ja mõtiskleda. Lisaks on seal selline sakraalne hoone, mis öeldakse ka, et võib-olla iga igas muus kohas tunduks imelik sellise muusika arhiivi juures, aga et seal nagu Pärdi keskusesse tundub nii loomulik ja ja üdini üdini normaalne ja pärgi arhiivi. Pärdi keskuse keskmeks ongi siis arhiiv, mis koondab seda Pärdi nagu loomepärandit ja seal on dokumente nii füüsilisel kujul kui digitaalsel kujul. Seal saab tutvuda tema selliste muusikaliste märkmetega päevikutega. Saab kuulata muusikat, et nad ise ütlevad ka, et see, see keskus on inimestele, kes kes võib-olla ei ole kunagi Pärdist kuulnudki. On neile, kes tahaks juba lähemalt tutvust teha ja loomulikult neile ka, kes on siis nagu suuresti juba tema muusika andunud fännid, et seal saab käia, ringi, saab vaadata, saab vaadata näitust, saab tutvuda tema teostega, saab võtta, laenutada kõrvaklapid, istuda kuskile nurka maha ja lihtsalt nagu tunda ennast hästi. Ja samamoodi on ta mõeldud ka lastele, lapsed saavad võib-olla vaadata nurgas hoopis multifilme, kuu pätt on ise siis muusika teinud. Et Nad ise nagu ütlevadki, et, et see on lihtsalt koht, kuhu sa peaksid tulema ja võtma aega, et, et lihtsalt olla nautida mõtelda kõike sellist, et sa ei pea olema nagu andunud klassikalise muusika fänn, et sinna minna ja ja kuulatav ja lisaks on keskuses veel ka 150 kohaline kammersaal, nii et kindlasti saab seal tulevikus kuulata kontserte, saab vaadata filme mida iganes. Aga noh, see muidugi kõike saab laupäeval algusega, kes ei jõua laupäeval kohale minna, siis Eesti Televisioon teeb tegelikult ju ka erisaate sealtsamast avamisest. Et kui ma ei eksi, siis 19 30 19 25 algab see saade ja siis Joonas Hellerma teeb juba siis sellise ringkäigu mööda seda maja, tal on kaasas Arvo Pärt, tal on kaasas ka maja arhitekt ja siis nad uurivad siis neid kõige olulisemaid nurki ja olulisemaid väärtusi, mis seal peidus. On tasubki alustada sellest, et vaadake saade ära ja siis minge ise kohale, aitäh. Kerttu Kaldoja. Täna tulemast rääkimast. Huvitav saade on läbi saanud, minu nimi, Krista taim. Tänan teid kuulamast ja lõpetama jääb Smilers.