Sissejuhatuseks valitud read Eesti Nõukogude entsüklopeediast. Tuganov Elbert sündinud 22. veebruaril 1920 Bakuus, Eesti nõukogude filmirežissöör, Eesti NSV teeneline kunstitegelane aastast 1970 siin on aeg teinud õige ja vajaliku täienduse. Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Aastast 1977 pani 1957 aluse Eesti nukufilmide tootmisele. Töötas 1937 kuni 39 Berliini multifilmiateljeedes aastast 1946 Tallinnfilmis. Tuganovi nukufilmid on teravmeelsed hoogsad ja fantaasiaküllased, täiskasvanuile mõeldud, seejuures enamasti satiirilised. Lugedes neid ridu, jääb pilt ehk kõigepealt küsivalt peatuma sõnale Bakuu mis märgib teie sünnilinn. Et kui me seda mereäärset parki mäletan, kus ma enam-vähem seal elasin veidi kaugemal keskusest, tähendab, nii mäe peal mäe otsas ja igasugust teised võib-olla väikseid sõidavad, aga see on siiski nii kaugele ähmaned, mingisugust nihukest. Täielikku pilti mul muidugi paguust jäänud. Hiljem, kui ma sinna tagasi sattusin võrdlemisi hiljuti siis ikka tundsin üht või teist kohta muidugi ära. Trab seitsme aastasena ma sõitsin koos emaga, kes oli eesti alam sealt ära sõitsime Eestisse. Siit kohe mõne kuu jooksul, ma, ma sõitsin edasi Saksamaale, kus ma siis alustasin oma õpingud nii algkoolis kui ka lõpetasin seal gümnaasiumi. Samuti esimene elukutsevalik oli siis Saksamaal ja. Nojah, kui seda nii võib öelda, siis küll ja mul seal tegelikult kaks töökohta. Esimene töökoht oli mul tähenamsiooni paralleelsed kooliga paralleelselt selle gümnaasiumi tähendab viimaste klassidega. Lihtsalt see on juba sellest selleks, et raha teenida taskuraha teenida. Siis ma olin alguses, ühes restoranis olin tubakasaaduste müüa, tähendab, ma käisin laudade vahel kas tuli mul kõhu kõhu peale, siis seal olid sigaretid ja sigarid ja ma pakkusin siis müüa ja siis aga hiljem siiski siiski selle töö jaoks on tarvis mingiks niisugust majanduslikult niisugust noh, kuidas öelda. Omadust. Ja varanduvust, kalduvust sööja vaatanud. Ma siiski väga hästi teenisin siiski see lõpuks see käini kõrvale. Ja kui mul keegi pakkus tööd multiateljees, siis ma läksin sinna, see mind huvitas siiski rohkem, miks seda ma muidugi teha. Lisaksime isiklikud muljed ja mälestused sellele reakesele benest töötas 1937 kuni 39 Berliini multifilmiateljeedes. Kas sattumine multifilmiateljeesse oli üsna juhuslik, nagu? No võib-olla kui niiviisi ei olnud juhuslik, võib-olla sellepärast, et mina tundsin huvi, tähendab joonistamise vastu ja skulptuuri vastu, ühesõnaga kunsti vastu. Ja sellega võib-olla koolis olin teistest võib-olla natukene nii. Paremasse olukorrast. Kolm soont selle peale ja, ja siis tõesti ma täiesti juhuslikult küll sai nüüd selle peale, et keegi kutsus mind murdja Leesse tööle. Kui niiviisi võtta, siis muidugi modifikatsioon. Ei olnud veel muidugi peale dist, nüüd eks ole, kes oli siis juba üks fenomeni, eks ole suur multi vanane kuningas. Aga peale selle oli ju teistes riikides ikka siiski väga vähe modifikatsiooni levinud. Ja, ja, ja, ja Berliinis olid ka üksikud siiski niuksed multiprovokatsiooni ateljeed, milliseid valmistasid multifilme rohkem reklaami otstarbeks. Aga mitte mingi mangol, rinne seal on muidugi kunstilist modifikatsiooni seal ei olnud, kui nüüd tehnikat vaadata, praegune joonisfilmi tehnikas oli muidugi joonisfilmitehnika oli see, et mitte, miks nukutehnika, vaid puht juunis filmi tõesti ka. Ja siis ta Moligeerinud milleski sellest, mida praegusest graafilisest illusioonist sellest, see oli kõik tram seda teiste välja mõelnud ja ta on niivõrd täiustunud tehnika seal praegust on kõik seesama, millega ta tookord oma filmitegija ja seesama oli ka seal. Teie töö seal oli minu töödanud. Mina tulin siia-sinna täiesti, ma ei teadnud sellest mitte midagi ja mina alustasin täiesti aasta juust. Algust, aparaatori abi, tähendab, seal oli üks pukk. Kaamera võttis ülevalt alla alla muidugi nagu Prawifi tehakse valgusoperaatori abi ja siis hiljem juba ma läksin siis nii-öelda nii mutiplatsiooni peale, tähendab ma hakkasin siis seal värvima, ühelt poolt need sellel hoida, siis hiljem kontuuri tegema. Lõpuks usalduses mul mõningad niisugused Fele kontuuride, kes mõnikord üksikud niisugused faasid ka joones. Siis ma olin 17 18 aastat vana. Ja need olid muidugi erakordsed aastat, kui rääkida sellest ajast ja olustikust ja ümberringi toimuvast. Noh, muidugi aeg oli väga niisugune keeruline, siis mina tulin Saksamaal Kann seitsmendal aastal ja see oli Weimari vabariik, essori, vaime, rooli. Aga nüüd tagantjärgi vaadates kuidagi müüs, selgub üks kui teine meste Hugo tulija. Ja kõik, mis seal nüüd toimus, mina nägin kuue aasta jooksul peolt. Ja noh, näiteks üks niisugune asi, et mina parajasti kolm, kolmandal aastal olin ühes gümnaasiumis. No selles oli normaalne gümnaasium, normaalne keskkool. Aga seal oli väga palju juudi soost lapsi. No paar aastat läks mööda? Jah, just paar aastat läks mööda ja kool kuivas kokku. Lõpuks oli seal ainult 125 õpilast. Miks ta kuivas kokku sellepärast, et seal juudi soost laps on nii palju kes Läks ära, kellel õnnestus ära sõita, kes lihtsalt kadus ära. Ja nii see kool kuivas kokku ja mina olin sunnitud minema üle teise kooli. Et kas te olete oma silmaga näinud ka selliseid sündmusi nagu ütleme, raamatute põletamised või juutidele kuulunud kaupluste rüüstamised? Ja olid mõningad niisugused, eks asju ka muidugi diale olümpiamänge siis, siis juhtus ükskord niisugune asja, siis hakkas seepeale, tähendab, hakkas peale. Mina alguses nagu ei taibanud, ma läheksin parajasti kooli. Vaadanud üks suur vaateaken on katki. Sealt sain juba teada, et nemad olid paremini informeeritud, nemad ütlesid, sised. Vaateaknaid siis oligi seal sama peal Longlextesse. Hitleri juugondi. Just rühmad möllasid auku kõige kallimad ja suurt ja esinduslikku tänavat kursus tammi. Ühes ämbris, Rinadel munakivid ja täies Andrusel värv. Teeksin need aknad sisse ja siis kirjutatakse värviga peale, mina olen jõud. Jõud. Jah, tähendab eestlase aega teenima. Ma pidin teenima 18 kuud on seaduste järgi. Kuid 40. aastal septembrikuus Eesti sõjavägi, siis läks üle punaarmee koosseisu. Reformeerid. Niinimetatud territoriaalkorpus ja. Jah, ja aga mina olin siis tol ajal nimetati seda Tallinna sõjakool, tähendab, ta oligi Tallinna sõjakooli, aga siis ta oleks siis üle nõukogude aegse Tallinnaski enne pikud, neutschilise, tähendab sõja alul siis siis meid evakueeriti järvi jaamas me läksime siis kõik rongi ešelonis. Ja sõit kestis seitse päeva Leningradist läbi Moskva Moskvast läbi ja siis Uuralites läbi ja, ja siis, kuni seitsmendal hommikul ärkasime, vaatasime välja vagunist, me sõitsime koos hobustega, tähendab, loomavagunist me, ma olen erand seal rühmas ja siis vaatasime välja mitte ühtki puud, mitte ühtki põõsast, täiesti nagu laud. Ja siis me oleme sellest paraabins käest saanud seal Altai krais, suured rohumaa ja tähendab mitte väga kõrge rohi väga kõrgeks tasele, kasva, serblased, maapind on väga soolane ja jõudsimegi varsti koha, siis seitsmendal päeval, see on meie otsimest laabu. Kuradi. See on tai Grayson kui siitpoolt vaadatuna sealpool Kasahstani idapiiri. Ja seal me jääme Stelcraagidesse. No meie ratsamehed, meil meeldis niisugune maastik sellepärast noh, me arvasime, siin saab kihutada ja mitte midagi medi segaja galoppi lasta hobustega. Aga kahjuks tuli niisugune lugu välja, et et kui mingi proovisime seal paar korda nüüd seda klappi lasta täies jõus ja täie võimsusega siis järsku üks hobune, teine ja kolmas murdsid oma jalaluu. Ja mis tuli välja, tuli välja, et selles stepis on pisikene loom, suslik. Ja tema, tema on seal maa sees ja tema auk on parajasti nii suur, vähemalt hobuse kabicine sisse astub, siis ta vajub läbi ja murrab jalaluu ära. Kui hobusel on jalaluu murtud, õieti mitte midagi, kui maalasi minema siis see lõbu ja ära sealt. Täna see kuul jäi sinna umbes kui ma ei eksi, paariks-kolmeks kuuks, Möörmiselt telkides. Tjumine linna, kui me seal olime, siis tulid juba tänab siis siis hakati moodustama korpust ja siis eesti korpust ja siis sealt siis läksid muist mehed siis, keda kutsuti korpusesse. Üks rida ühest ajalehe intervjuust tagavarapolgus, kus praegune režissöör tegutses ka karikat turistina, pidas ta kaaslastele isegi multifilmi kohta loengu. Oli kena komme rääkida sõja ajal üksteisele oma rahuaegsetest elukutsetest. Oli. Nojah, olen küll ja täna me ohvitser sest noh, siis õhtuti oli aega et tagavarapolku, kus me olime, siis me olime selle rivi drillist vahest natukene ivani tüdinenud ja siis tahtsin midagi muud. Siis mõtlesime välja, räägime teineteisele, siis, kes mida tegi. No ja siis, kuna mina olin selle tööga tuttav modifikatsiooniga ja minu teised sõbrad ja kolleegid, kes seal olid, sellest muidugi mingit aimu ei olnud. Sest nendel oli see muidugi huvitav kuuldenisse asja juures, kuidas tehakse joonisfilme. Veel kord ajalehe artiklist, kui sõjameheseisus selja taha jäi, tõi töö otsimine noore mehe Tallinnfilmi. Kas siis tehti mult replikatsiooni peamiselt mitmesuguste pealkirjade kujul? 100 meetrit multiklatsiooni oli ühes raudteelaste tellimusel valminud mängufilmis, kus liikuvate jooniste abil näidati uute vagunite tehniliste seadmete tööd. Mõte liikus kunstiliste filmide tegevuse puhul. Oli see tõesti mängufilm. Nojah, see on, see on EIS. See ei ole päris see ja trükiviga ta ei ole. Aga see oli juba palju-palju hiljem täna, kui mina tulin ja teie tulite. Ma tulin oma aastase sisse. Detsember 45. Üle, et Tallinnfilmi ukse ja aga maja ise oli siis. Maja ise oli kus kõlas rüütli rüütli tänaval Rüütli tänav seal, kus praegu on kohvik, kohvik, Tallinn. Sealse saba baariruum ja see oli meie käes, siis seal üleval teisel korrusel olid seal ka paar paar tuba, kus istus, ühes istus direktor koos sekretäriga ja ja teisel pool oli, oli üks üks suur nii-öelda paviljon nimega suur ruum kus siis oli projektsioon ja kraam ja siis seal olid need autokummid seisid seal ja ühesõnaga kõik see oli ainult ruumist sümptoneginud Tallinna kinostuudio tõugude nimetada niiviisi, mis Tallinna kinostuudio olid kogu varal ja kogu varandus on seal selles ruumis täna praegu on seal vist seal pagaritöökoja kohal, seal sarvest ma. Ja siis kuskil kontoris istuma, ma ei tahtnud lihtsalt minna edasi õppima, mul lihtsalt ei olnud võimalust selles, ma olin puhta üksinda siin Eestis ei olnud sugulasi siin Tallinnas ka ja siis ma mõtlesin, tuli mul meelde, vot ma tegelesin kinoasjandusega. Siis tulingi stuudiosse ja küsisin, ütlesin Barblatud, muutubigatsioonide ended, kuidas lood on? Siis ütles multikatsioon, meedee ei hakkagi tegema? No see oli too nad, selge sellest, kes siis hakkab manipulatsiooni tegema, kui selleks ei ole, mitte mingist? See ei ole mitte midagi võimalustega mõtetki. Tookord tehti põhiliselt ringvaateid ja mõni hea ringvaadet, kusjuures. Filmiti neid ringvaadet, siin saadeti kõik materjalid Leningradi, seal ilmutati, siis ja märska tegi siis siin võttis need pealkirjad. Aga siis tema Tahtis kata jälle võtma paratamatult alaseid ka. Ja siis kõik see pealkirja tegime minu peale. Ja, ja hiljem parvel ka parve, kes oli stuudio direktor, ta tüdines kaarest söösturajate tahta oli ka ise loominguline inimene, ta tahtis kail hakata ise võtma ja läks sealt kohapealt ära ja hakkas siis operaatoriks Eila vradiseleks. Nii et jah, mürske oli siis parajasti Kasel ja Tomberg oli seal. Kui mina alustasin seal tööd, siis mina tulin sinna. Mind määratist Tombergi operaator Vladimir Vladimir Tombergi jaaparaatori abiks. Et te olete käinud temaga koosseis Ringvaate, palun. Sylvia-Johanna ja maal ma mäletan isegi üks niisugune üks mingisugune, kas oli üks üleliiduline laskevõistlus, mis oli kuskil seal järve järve seal kuskil järvel siis mina siis olin kahtrats pärast praad, Rastjanud, habras rabi. Veel üks film lõppes otsa. Ja siis Tomberg ütleb mulle laadiga uuesti ära. Reisi seisab sealjuures, vaatab kosmose teenimatemaalsele kaamera lahti, järsku vaatame, kassetil ei ole üldse kaan peal, paistis päike just päikse poole peod ja kogu seesama peitunud kogu see see kasseti külg muidugi lahti ja mis see on. Ja siis sel momendil. Mul torkas pähe, et ma jätsin selle kasseti kaane sinna klaveri kaanele, seal seal paviljonis, seal neid seal Rüütli tänaval. No midagi läksime sinna ja seal oli üks mingisugune punkar, teine läksime sinna sisse. Pakkisime selle selle kasseti ära, panin luugased sisse ja võtsin veel, aga siis juba parajasti hakkas see kõik lõppema. Läksime homme uuesti. Aga siis oli nii kohutav filmed, et, et lihtsalt päikest üldse ei olnud ja kes ilm ja tuiskas ja kõik. No võtsime ikkagi natukene. Saatsin mõlemat materjali Leningradi ära. Kui materjali tagasi tuli, siis vaatame, et see materjal, mis seal seal päikese käes olnud see oli korras, ainult siis välimine külg tranduse Bergatsiooni riba ääres, see oli siis tume lihtsalt niivõrd kõvasti kerib film teineteise peale, eks ole. Ta lihtsalt ei last päiksevalgust ka läbi. Et minu haua siiski päästa. Sest see juhtub, vahest ma olin Tombergi koostanud tri abiks või assistendiks olime ainult kolm kuud ja siis ma vahetasin nõrgad väljad seal selles pealkirjade tegemise töös. No siis siis siis oli niiviisi, et ma pidin seal kõike tegema, kuu sees oli väike meil üldse, kui mina tulin, oli vist, kui ma ei eksi, 18 inimest. Ja siis ma pidin siis Narvskaja tegi nüüd niiviisi etnoska märskolonism, Sammed, sinna sameti peale ta ladusest need fotopaberist välja lõigatud tähed. Muidugi selle kohustuste töölisest esiteks sammude peale nii väga otse on väga raske sellest siiski karvane, eks ole. Siis, kui väike tuulepuhanguid ise midagi seal puhub järsku kogemata kasvõi siis hakka jälle seda parandama, nii et et see oli väga vaevarikas töö. No siis, kui ma juba seal olin, kuna me oleme natukene seal, nii käisime liikluses, ma hakkasin neid kirjutama. Et pealkirju ja kirjutasin ka siis tegin ning sümfooniat ja oma teada oli päris tore ja siis ma ei mäleta, kas oli, kas see oli 48. aastal, oli vist esimest korda siis Tallinnfilmitöö eest, oli ajalehes. Seal on üks suur artikkel, mitte sõnum soliks suuratlikel, terve lehekülg, ma ei mäleta, kas sulist rahva ajaloolise. No ja siis muidugi vahiks Anzori esimest korviga põnevusest, mis nad ütlevad seal ja üks pähe saame teise järgi. Siis minul oli, noh, ikka vaatad, mis, mis, mis, kas, kas omade kohta on öeldud? Ei, mitte midagi, kõik oli korras. Lõpuks siis päris lõpuse võiks väike lause ja Tallinna kinostuudio pealkirjades esinevad sammud kotivärvija Likud joonis. Muidugi siis oli teine, siis olid kunstiga müüvad teised suht, eks ole, sellepärast et selles, et siis ei olnud inimesi võtta ja ja peale selle, siis ma muutsin tagasihoidlikkus kunstiga. Heegeldamisekraanil. Esimest nukufilmi Peetrikesse unenägu hakati tegema kaheksakesi. Tähelepanu väärib grupi koosseis. Operaatorile Eimine, peekon, operaatori assistent, Heino pars, kunstnik Rein Raamat. See oli 57. aastal ei kuule, siin. Täna. Tulid ka ikkagi nii-öelda need tegevused aitavad, sellepärast seal oli vahepeal. Eks ma tüdinen muidugi nendest pealkirjade kirjeldatud tegemisest ära, eks ole, siis ma otsisin ka omale mingid teised võimalused ja no operaator, ma olin juba multitsehhis. Siis ma läksin siis üle kunstilisi filme, tegime üks paar filmiga paar filmi teise operaatorina aga see, see töö mul ka, kas ta istunud ühesõnaga, ma läksin, siis hakkasin tegema kombineeritud võtted. Ja kombineeritud üks väga huvitav ala on see sant, tohutud võimalused seal on, võib seostada nii võtet näitlejatega koos igasuguste makettidega ja joonistusega väga tohutu huvide valaja semul täiesti ühistus. Ja siis ma olingi parajasti. Ma nüüd söödan selle juurde tulla, et mikspärast me hakkas mind modifikatsiooni tegema. Ükskord ma siis olen seal üks paar kuud, ma vist olin Leningradis stažeerimas just sedasama sedasama kommenteeriti võtete alal. Ja olin selle filmi juures seda ringrada, kus oli oma koha traavers ja seal oli väga palju igasugust kombineeritud võtted. Ja, ja olin seal ja siis tulen tagasi, ase istun, Louis ütleb mulle, siis oli juba Louis rele korraks ja siis ta ütleb mulle teada, et siin käis üks siin käis üks mingisugune film, ei peavalitsus on asetäitja ülema asetäitja tubades meil siin ruumidena, meie mult pinki ja ja et küsisid mikspärast ei hakka tegema modifikatsiooni siis mina siis haarasin sellest kohe kinni ja kuna mulle niiviisi öeldi olemast kord, miks me ei hakka tegema, ja siis ma kohe kiiresti. Matu raamatukauplusest ühe taani kirjaniku tänapäevane muinasjutt balla üksi maailmas. See sobis mulle muidugi sellepärast just väga hästi sellest, seal on üksainuke tegelane, üks aines lukk, üksainus nukk ja üks ainest nukk ja, ja siis esitasin selle stsenaariumi Ast stsenaariumi stsenaarium, mis on muidugi keegi ei ole teinud tookord nukust välja. Ja siis stsenaariumid andsime ka, muidugi lasti siis kinnitada nii ühes kui teises, kui ka hariduses ministeeriumisse olid poolt ja vastu hääled, no lõpuks läks ikka korda seda läbi suruda. Ja siis hakkasin võtma, oli tarvis siis ta seda meeskonda kokku ajada, kes siis hakkaks tegema. No ja siis ma siis otsisin, küsisin noorte inimeste käest, kes parasiis seal oli, kas nendel on huvi transta seal kaasa teha sellel sellel tööl Beekman lõppedes parajasti enne seda mõni aeg tagasi Moskva kinoinstituuti ja tema oli nõus tulema operaatori operaatoriks siis Rein raamad tuli ka meie kunstiinstituudis oli paaril filmil vist siin ka kunstnik kuraator ja oli ka nõus tulema. Ja Heino paavst oli siis kui operaatori assistent, et tema oli ja oli ka vist aastat paar tagasi stuudiosse tund. Ja see töö muidugi. Nojaa. Nukkudeni oli veel kaugel, saarepärased põhiliselt oli kokku lepitud, aga siis meile öeldi niiviisi, noh, see oli kõige arusaadav, sellepärast film maksab, raha niisama ei saa, tänab usaldatakse 100 riigi raha nii palju, eks ole, ja stuudiodelegatsioon tahab kindel olla, et et sellest midagi välja tuleb. Siis nemad nõustusid sel juhul, kui me saame nukujuhi sealt selles mõttes meest. Aga no lõpuks enne seda enne seda, kui see nukujuht nüüd jõudis kohale, siis me tegime mõned proovid. Ja, ja siis näitasime nendele ekraani, need proovid, nemad jäid siis rahul ja siis siiski alustasime ise ilma võõra nukujuhi abita. Ja minu arvates see ei olnud paha. Ja. Kes siis mina olen Peetrikest? See niiviisi jõudis aasta pärastlõunani Peetri suuna nägu. Noh, see võeti vastu, võeti ka üleliidulise ekraani vastu. Me tegimegi igal aastal esimest kolme aastani igal aastal ühe silmi. Aga hiljem juba alates 61.-st 62.-st aastast, siis juba muutusin plaanipäraseks tegemises. Jälle read ühest ajalehe intervjuust. Nii lõppevadki esimesed kolm aastat ja Tuganovi loomingust kaovad muinasjutud. Tuganu ise ütleb, et neid ei taha ta enam teha. Originaalsed asjad ja kaasaeg huvitavad rohkem, sest need on täis teravaid probleeme, millega puutub iga päev kokku ja mis ootavad vastust. Nukufilm võimaldab tõstatada küllaltki õrnu küsimusi ning anda neile omapoolset lahendust. Tähendab, kui me alustasime, siis me muidugi pöördusime rohkem laste poole. Aegsin, mida teie praegust öelda esile tõstsite, eks ole, selle aja jooksul on kogu aeg teinud rohkem lastele muinasjutte. Ja siis oligi ajalehes üks niisugune, üks kord. Kirjutis tänab üks. Ja seadust selles probleemi probleem, aga siis öeldi. No nüüd poisid juba teinud muinasvõi lastele küll ja küll proovige teha täiskasvanu kaheksa. Siis me hakkasime tegema, tähendab, Silme, vähemalt mina tegin oma esimesed filmid. Millised olid reservid täiskasvanutele ja need olid enamasti hirm. Muidugi huvitav teha nii lastele kui ka kui ka täiskasvanud ja mulle meeldis üks ka, eks aeg teha niiviisi vaheldumisi saab ütleme üks või kaks filmi lastele, siis seal üks täiskasvanul, seni muidu muidu kui sa tõid harjunud lastele või ainult täiskasvanu, siis siis tunne tihtipeale, et veepumpa tõenäosus võib-olla tühjaks, aga siis tuleb teine. Teine teema. Tööst endast on kirjutanud keegi lehemees. Võttepäeva norm on seitse meetrit puhast materjali meetris on 52 kaadrit, iga kaadrit tuleb eraldi võtta. Võtteplats. Pedueen sõidab kõrbes motorolleriga kaamera võtte. Kaamera liigub edasi kaks sentimeetrit, nukk samuti kaader. Sama kordub 50 korda enne, kui ekraanil võib näha ehtsalt sõitvat beduini. Nõnda liigutus, liigutuse järel saab tehtud umbes 15000 liigutust ja täis on 300 meetrit. Filmilik no vot, see ongi just seesama, mida te lugesite, võiks, selles ei ole mitte meie avastus, vaid seda tegi. Juba Distne juba pani sellele alusele, eks ole, ja siis seal ei ole mitte midagi teha, seda peab nii tegema ja see teistmoodi saa. On see siis joonisfilme, on siis nukufilm? Ikka peab ühe kaadri kaupa kõike tegema ja kas seal kannatust nõudev igav või huvitav, ta on kannatust nõudev. Ja siiski huvitav. Eriti ma peaks nominaal muidugi olla nukufilmi patrioot. Praegust esimest aastat seal, kui ma seda kokku puutusin, siis ma olin joonisfilmis, aga, aga praegust nukufilmi patriotismi ma pean ütlema, et et eriti nukufilmis siis siis kui tähendab seal ei saa niiviisi geniaalsed inimesed ei oleks, kes ütleb täpselt stsenaarium ja miks me oleme nii palju kaadrid seda teha, nii palju kui seda teha. Vaat meie nukufilmi alustame õieti tööd alles siis, kui meil on nukk, valmis, dekoratsioon valmis, paneme nukudeklaratsiooni kinni. Aparaat seisab seal ja siis, kui me hakkame tööle. See kõik, kuidas noku liigubki, seda keegi ette kirjutatud ei saa, seda me teeme lihtsalt nii. Inflatsiooni tähendab juba kogemuste varal ja siis on huvitav, mis selles on välja tulnud ekraanil, kui siis midagi on viltu läinud, siis me võtame uuesti teist, mingisugust mingisugust niisugust kontrolli ei ole. Ja sellepärast on huvitav ja, ja, ja seal ei aita muud midagi, kui ainult kogemust ja praktikaid. Kui palju sa pead üks ühe liigutuse mitmefaasiga, sa pead seda tegema. Jah, ja veel üks küsimus mikspärast mee tol ajal, eks olevat, tol korral 57. aastal alustasime just nukufilmist joonisfilmist. No see oli puht ainult sellepärast, et meie stuudio Väike-nivad vaena ja pisikene, et, et ta lihtsalt too tol ajal ei kannatanud, ei oleks kannatanud välja niisugust suurt koosseisu. Milline on vaja selleks, et teha joonisfilmi. Nukufilm nõuab vähem rahvast. Nukufilmiaasta pärast meil on näiteks meie alustasime niiviisi, et et meie kunstnik Rein Raamat tegi eskiisid ja nendes kriiside järgimine esimene nukud valmistatud hoopis nukuteatris. Aga tol ajal Jaaniat kaheksa meest meid oli, see oli see põhjus, miks pärast tookord alustasime, siis. Stsenaariumi idee leidmiseks on 1000 võimalust, ütleb meie staažikam nukufilmimeister relvertuganov. Mida kauem filme teed, seda selgemaks saab, et kõige olulisem on mõte, mida tahab inimestele öelda. Tehnika ei ole nii tähtis, muidugi stiil mängib oma osa väljavõtte ajalehes. Nojah, ega ma nendest sõnadest ära ei ütle. Et mida, mida, mida jah, tõesti rohkem oled teinud. Asi on selles, et kui sa hakkad uue filmi või tähendab, pani alguses hakkab tegema joonisfilmi nukufilmi, eks ole. Siis nagu meiegi oma teise filiga me tahtsime, tähendab, teine film oli meil pealibedri, kes tuli meil põhja konn. Ja meie peale selle, kui me esimest filmi tegime, valmis, Me arvasime, nendel on nii kanged mehed, nüüd tahame tervet maailma juba nii põlvili suruda oma oskusega ja selle teise filmiga. Tähendab, ment, tegime, kasv on nii keeruliseks ja nii, nii, nii. Muidugi hästi, me püüdsime teha küll, aga nii tehniliselt, nii keeruliseks, nii põnevaks, et ja arvasin, et sellega need kõik on lihtsad pahvid, sellest. Aga tuli välja, et sellest kõigest, mis me seal tegime, sellest mitte midagi. Kraane nagu näha ei olnudki. Ja seda kõike oleks võinud teha palju lihtsamate võtetega. Et see ei ole tähtis, kas see film on tehtud. Terve kaader on täis igas rekvisiidi või igatsiooni ja värve. Või on see film tehtud lihtsalt Üheming? Graafilist muidugi ainult ühe joonega või või seal ühe naelaga, nagu Porsche seal oli? Peaasi on ikka kõige tähtsam on ikkagi mõte, mis selle taga on. Te kasutasite sõnu, et tahtsite maailma pahviks lüüa, kuid maailm on siiski märganud. Siin me oleme planeerinud, kuni kolkapatriotismi on siin tegemist, manipulatsiooni tehakse projegistama paljudes, igatahes eks ole, ja muidugi head meie siin siin, selles meie maailma nurgas, siin sellega alustasime ka. Aga nooh, seda tehaksegi igal pool ja tehakse väga hästi ka, nii et erilist, mingisugust niisugust noh. Ma mõtlesin siiski teatud rahvusvahelist tunnustust. Ehk siis tuleb täiendava jälle ridade abil entsüklopeediast. Preemia tuli Vistavat kosmosele oli esimene selline. Ja vahel ja kõige esimene rahvusvaheline tunnustus on ikkagi sellel meie kolmandal filmi nukitsamehele. Ta muidugi ei ole mitte mingi suur suur diplom või midagi, aga ta oli siiski. Ta oli siiski Rumeeniast saadud, seade oli nii-öelda niinimetatud neljas koht. Ühel festivalil. See oli siis see kõige esimene aga muidugi see kõige niisugune hilisem ja väljapaistva, mõni kangem ja kallim, see oli muidugi see, mis on saanud. Doviili linnas 63. aastal. Siis toimus seal selles väikses linnakeses tsoonis kuurordilinn seal toimetuses esimene rahvusvaheline astronauti, ka alane file festival. Seal üldse oli igasugust dokumentaalfilmid kosmonautika alal, siis teised filmid ja ja saadeti ka meie ott kosmoses, kuna neelust filmi kategooriad nagu mutikligatsiooni seal üldse ei olnud, siis ta muidugi tekitas seal ärevust ja kuna ta sealses meeldis, siis muidugi selle, selle kategooria jaoks on ka auhinda üldse ette nähtudki. Aga siis see linna linna, ütleme see magistraat või linnaisad siis panid välja just selleks uue auhinna. See on see suur karikas. Muidugi meie nukufilm reageeris küllalt kiiresti nendele esimestele sammudele Kosovos. Muidugi see kosmonautika, see jah, see areng oli meil siin nõukogude maal, eks ole, ja see meid kõiki siin hoidis ärevuses ja ja meie räägime niiviisi Vitalises kosmonaut Margolm, Periga Kaarnebele, Titov oli siis ott oli kolmas ja peale selle tulid siis need teised. Ja me jõudsime sellega kiiresti valmis, just sellepärased need sündmused, mis tookord olid, eks ole, need lihtsalt Tammasid mett kaasa ja lihtsalt see oli muidugi õigel ajal ja õigel momendil tehtud silm ja õigel teema. Ja võib-olla see, see oli ka mingisugune kasutegur. Seeriatehnikas aga tuli väga huvitavad, väga huvitav oli teda teha. Kui nüüd nüüd küsisite tulevikus, siis võib-olla võib-olla tulevikus hakatakse rohkem nukufilmi tegema? Just selles teeria tehnikas ruumilisele roomlased vasakus, kolmas dimensioon on juures. Ja see on tehniliselt väga huvitav ja peale selle ta ikka annab midagi juurde, midagi uut on sealjuures ja, ja nüüd, kui ma Moskvas teda nats seal oma kolleegide sõrmed filmis Moskvas televisioonid on kesktelevisiooni üles multikaid teevad siis nemad olid ka sellega päri, et see annab midagi nagu uut juurusele. Peale kõiki teisi võimalusi on seal võimalus kasutada. Seda kaugutas spektiivi, saani sügavust, sinna liikumist ja siia liikumist ja võib-olla see